Äädikhappe math (ml) 1 0,85 Keskmine maht (ml): 0,95 0,833333333 0,75 0,6 0,75 0,6 0,75 Äädikhappe kontsentratsioon (g-ekv/l) N: 0,0152 0,01328 0,012 0,0096 0,012 0,0096 0,012 Moolosa 0,015434606 0,013458732 0,012145749 0,009693053 0,012145749 0,009693053 0,012145749 Massosa 0,001230138 0,001072661 0,000968016 0,000772536 0,000728745 0,000581583 0,000728745 Table .. Katse tulemusel saadud äädikhappe sisaldus Esimesest Teisest
1) Õhu mahtkulu: 2) Õhu kiirus: , kus 3) Ammoniaagi normaalsus väljuvas lahuses: 4) Vee moolide arv 1 liitris lahuses: 5) Desorbeerunud NH moolosad: 6 6) Desorbeerunud NH hulk: , kus , kus L = 0,001325 7) Inertgaasi kulu: 8) NH3 moolosa desorberist väljuvas gaasis: 9) Tasakaalukonstant: 10) Ühikuta tasakaalukonstant: 7 11) Vees lahustunud NH3 kontsentratsioonile X vastav tasakaaluline kontsentratsioon gaasifaasis: 12) Liikumapanev jõud: 13) Kui , siis keskmine liikumapanev jõud gaasifaasi poolt on: mool NH3/mool õhku
, kus 3) Ammoniaagi normaalsus väljuvas lahuses: 4 4) Vee moolide arv 1 liitris lahuses: 5) Desorbeerunud NH moolosad: 6) Desorbeerunud NH hulk: , kus , kus L = 0,0098 7) Inertgaasi kulu: 8) NH3 moolosa desorberist väljuvas gaasis: 5 9) Tasakaalukonstant: 10) Ühikuta tasakaalukonstant: 11) Vees lahustunud NH3 kontsentratsioonile X vastav tasakaaluline kontsentratsioon gaasifaasis: 12) Liikumapanev jõud: 13) Kui , siis keskmine liikumapanev jõud gaasifaasi poolt on: 6
L0 = = = 0,19444 M H 2O 18 s 6. Inertgaasi (õhu) kulu 273 0° C Qõhk Wõhk = Qõhk = 293 = 0,012333 1000 273 = 0,51301 mool 22,4 22,4 293 22,4 s 7. NH3 moolosa desorberist väljuvas gaasis: WNH 3 0,00005609 moolNH 3 Y1 = = = 0,00010934 Wõhk 0,51301 moolõhku 8. Tasakaalukonstant: 1922 4 , 705 - m 3 bar mt =
lahuses.Näide: 4 %-line NaOH lahus. See tähendab, et 100 g lahuses on 4 g NaOH. NB! mõnikord (gaaside, vedelike korral) kasutatakse ka mahuprotsenti, see näitab mitu mahuosa lahustunud ainet on 100 mahuosas lahuses2. Molaarne kontsentratsioon (molaarsus) näitab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris(=1dm3) lahuses Näide: 2 M H2SO4 lahus. See tähendab, et 1 liitris lahuses sisaldub 2 mooli H2SO4 2 M = 2 mol/l 3. Moolimurd (moolosa) on lahustunud aine moolide arvu suhe lahuse summaarsesse moolide arvu moolimurd = n1 / (n1+n2) n1- lahustunud aine moolide arv n2- lahusti moolide arv lahusesMool on aine hulga ühik. Tegemist on SI- süsteemi pohiühikuga. Tähistatakse: mol. Mooli mõiste aluseks on aine hulga määratlemine aine osakeste arvu kaudu. Vorrelda voib tosinaga. Tosinas on 12 eset, asja jne. Mool sisaldab samuti kindla arvu osakesi.MOOL on aine hulk, mis sisaldab 6,02
näha viimaste väärtused sõltuvad lineaarselt lahuse kontsentratsioonist. Lahuse omadusi, mis sõltuvad ainult lahustunud aine osakeste arvust, mitte aga nende tüübist, nimetatakse kolligatiivseteks omadusteks: lahuse külmumistemperatuuri alanemine ja keemistemperatuuri tõus, osmootne rõhk ja analoogne nähtus - dialüüs. Aururõhk lahuse kohal (P) on leitav Raoult´i seadusega: P = xsP , kus xs on lahusti moolosa lahuses ja P on puhta lahusti aururõhk. Mitte-elektrolüüdi molaalne lahus vees alandab lahuse sulamistäppi 1,86 C ja tõstab keemistäppi 0,52 C, elektrolüütide lahused aga kordi rohkem vastavalt tekkinud ioonide arvule. Kui ühes aine faasis (nimetame teda nüüd dispersiooni keskkonnaks) sisaldab
Näiteks SI baasiks on Dim. L, M, T, I, O, N, J. Suurus võib olla nii dim kui ka ilma. Kui suuruse dim.avaldises on kas või 1 põhisuurus, mille astmenäitaja ei ole 0, siis see suurus on dim-iga. N: süsteemis LMTIONJ on jõud F dim suurus: F=LMT -2. Kui suuruse dim.avaldises kõikide põhisuuruste dim-ide astmenäitajad võrduvad 0, siis see suurus on dim-ita suurus. Dim-ita suurusteks on suhteline pikenemine, murdumisnitaja, hõõrdetegur, Machi arv, Massiosa, moolosa. Mõnel suurusel võib ühes süsteemis olla dimensioon, teises aga mitte. Nii on näiteks vaakumi dielektriline konstant Eo absoluutses elektrostaatiliste suuruste süsteemis dim-ita suurus, SI-s aga dim-iga, dim Eo = L-3M-1T4I2 5. Suuruste väärtus Suuruste väärtus on suuruse kvantitatiivmäärang, mida tavaliselt väljendatakse arvu ja ühiku korrutisena. N: 273,16 K on tem väärtus, kus 273,16 on suuruse temp. arvväärtus.
..+pn , kus p1,p2,p3 ... pn gaasisegu üksikkomponentide partsiaalrõhud. 3.2 Gaasisegude iseloomustamine. Ideaalgaaside segu peab alluma võrranditele (20) ja (21), ent nende kasutamisel peame teadma gaasisegu gaasikonstanti Rs ja võrrandi (22) kasutamisel segu näivat molaarmassi s . Mõlemad suurused Rs ja s olenevad segu koostisest, st millised gaasid ja millises koguses on nad gaasisegus. Gaasisegu koostise iseloomustamiseks kasutatakse gaasikomponentide osamassi, osamahu ja moolosa mõiste. Osamassi all mõeldakse komponendi massi suhet segu kogumassi. Massiosad on g1 = m1/ms ; g2 = m2/ms .....gn = mn/ms (29) kus g1,g2...gn on segu üksikgaaside massiosad, m1,m2...mn - üksikgaaside massid, ms gaasisegu mass. Kuna gaasisegu kogumass on võrdne üksikute gaasikomponentide masside summaga m1 + m2 + m3 +... +mn = ms siis jagades seda avaldist ms-ga, saame, et gaasisegus olevate gaasikomponentide osamasside summa on võrdne ühega:
annaabi.ee 
