Termodünaamika eksamiküsimused 2013 (0)

Termodünaamika I kordamisküsimused 2013 
1.  Nimetada termodünaamika  kolm printsiipi. 
Esimene  printsiip  on  energia  jäävuse  seadus,  millest  järeldub   siseenergia   U  kui 
olekufunktsiooni olemasolu. Kui  ainehulk  on jääv, siis siseenergia muutus ΔU=ΔQ-ΔW, kus 
ΔQ on süsteemi sisestatud soojushulk ja ΔW süsteemi tehtud töö.  
Teine  printsiip  määrab  iseeneslike  protsesside  suuna.  Klassikalised  sõnastused,  mille 
kohaselt   soojus   ei  saa  iseenesest  minna  külmemalt  kehalt  soojemale  ja  ei  ole  võimalik 
ehitada  perioodiliselt  töötavat  soojusjõumasinat,  mille  tegevuse  ainus  tulemus  on  soojuse 
muundumine tööks 
Kolmas  printsiip  määrab  termodünaamilises  tasakaalus  olevate  süsteemide  käitumise 
absoluutse  nullpunkti  ligidal:  tasakaalulises  süsteemis  on   entroopia   absoluutse  nullpunkti 
juures süsteemi olekust sõltumatu 
2.  Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika 
Statistiline füüsika seostab termodünaamika põhimõisted ja printsiibid aine atomistliku 
ehituse ja soojusliikumisega. Eriti saab selgemaks termodünaamika teise printsiibi tähendus:   
igasugune korrastatud liikumine püüab spontaanselt muutuda korrastamata liikumiseks. 
Klassikaline  termodünaamika,  mis  uurib  tasakaalulistes  süsteemides  kehtivaid 
seaduspärasusi, kujunes 19 saj II poolel ja 20 saj alguses ning selle põhimeetodid on  Carnot ' 
ringprotsessi ja termodünaamiliste potentsiaalide meetod.      
Tehniline termodünaamika- termodünaamika osa mis käsitleb ainult soojuse ja mehaanilise 
töö  vastastikuseid seoseid . 
3.  Mida mõistame termodünaamilise süsteemi all, homogeene , heterogeenne ja 
isoleeritud süsteem 
Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui 
ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus.  
 
Homogeenne  süsteem on selline, mille füüsikalis-keemilised omadused on kõigis punktides 
ühesugused. Sellise süsteemi näiteks on gaas, vesi, jää jne. 
 
Heterogeenseks  nimetatakse  süsteemi,  mille  üksikutel  osadel  on  erinevad  füüsikalised 
omadused.  Seejuures  on  süsteemi  osad  üksteisest  eraldatud  lahutuspindadega. 
Heterogeenseks süsteemiks on näiteks vesi ja jää, aur ja vesi, aur ja jää jne. 
 
Termodünaamilist  süsteemi,  millel  puudub  soojusvahetus  väliskeskkonnaga,  nimetatakse 
soojuslikult  isoleeritud  ehk  adiabaatiliseks  süsteemiks.  Süsteem,  mis  on  väliskeskkonnast 
eraldatud samaaegselt  adiabaatiliste ja mehaaniliselt  absoluutselt jäikade pindadega, kannab  
suletud  ehk  isoleeritud  termodünaa-milise  süsteemi  nime.  Isoleeritud  termodünaamilise 
süsteemi ja väliskeskkonna vahel puudub nii soojuslik kui ka mehaaniline vastasmõju. 
4.  Termodünaamilise keha mõiste 
Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mile vahendusel toimub  energiate  
vastastikune muundumine, nimetatakse termodünaamiliseks kehaks.  
5.  Soojusjõuseadme mõiste 
Masinat,  kus  toimub  soojuse   muundamine   mehaaniliseks  tööks,  nimetatakse 
soojusjõumasinaks.  
6.  Millist kahte “keha” on vaja, et muundada soojust tööks 
Selleks et muundada soojust tööks on vaja minimaalselt kahte erineva temperatuuriga keha. 
Sellises  süsteemis  olevat  kõrgema  temperatuuriga  keha  (T1)   nimetame   soojusallikaks  ning 
madalama temperatuuriga keha (T2) jahutajaks. 
7.  Mida mõistetakse termodünaamiliste parameetrite all, intensiivsed 
parameetrid , ekstensiivsed parameetrid 
Termodünaamiliste    parameetrite  all  mõistetakse  füüsikalisi  makrosuurusi,  mis  määravad 
kindlaks termodünaamilise keha oleku.  
Intensiivseteks  nimetatakse  neid  mis  ei  sõltu  valitud  süsteemi   suurusest   või  massist.  Kui 
võtame teatavast ruumist 10 m3 või ainult l ml õhku, ja kui õhk ruumis oli hästi  segatud , siis 
nende  erinevate  koguste  omadused  on  samad,  sealhulgas  jällegi  temperatuur,  rõhk  ja  ka 
tihedus. 
Kui aga võrrelda nende kahe erinevalt määratud süsteemi massi, siis erinevus nende vahel on 
suur. Mass ja maht on süsteemi ekstensiivsed parameetrid. 
8.  Nimetage termilised olekuparameetrid, mida nendega iseloomustatakse 
Parameetreid,  mille  kadu  iseloomustatakse  soojuse  ja  töö  vastastikust  muundumist, 
nimetatakse termilisteks olekuparameetriteks. 
Iseloomustatakse erimahtu(tihedust), rõhku ja temperatuuri. 
 
9.  Mida iseloomustavad soojuslikud parameetrid. Näited soojuslikest 
parameetritest. 
Suurused mis iseloomustavad süsteemi energeetilist olukorda. Nendeks on meie aine  jaoks 
oluline entalpia , entroopia 
10. Mida iseloomustavad sisemised parameetrid 
Sisemised parameetrid iseloomustavad termodünaamilist süsteemi, s. o. siseparameetritega 
on määratud osakeste liikumine ja asend termodünaamilises süsteemis. Siseparameetriteks on 
tihedus, rõhk, energia jt. 
11. Mida iseloomustava välisparameetrid 
Välispararameetrid iseloomustavad väliskeskkonda ja tema seost termodünaamilise 
süsteemiga. Välisparameetriteks on süsteemi maht, süsteemile mõjuva jõuvälja tugevus jt.  
12. Millal on tegemist  termilise tasakaaluga 
Kui  erinevate termodünaamiliste kehade temperatuurid on võrdsed, on tegemist termilise 
tasakaaluga 
13. Milline seos on Kelvini ja Celsiuse temperatuurskaalade vahel 
T (K) = t (oC) + 273,15 
14. Vee temperatuuri väärtus kolmikpunktis, kolmikpunkti mõiste? 
273,16 K. 
Aine faasidevahelist tasakaalu ja üleminekut ühest faasist teise väljendab Gibbsi  faasireegel, mis seob 
omavahel tasakaalus oleva heterogeense süsteemi olekut määravate sõltumatute intensiivparameetrite 
arvu. 
Kui ühekomponendilises süsteemis on omavahel tasakaalus kolm faasi, ja Gibbsi faasireegli süsteemil ei 
ole sõltumatuid parameetreid ning meil puudub võimalus neid ka vabalt valida. Süsteem saab eksisteerida 
üheaegselt kolmes faasis korraga ainult antud ainele omasel kindlal rõhul ja temperatuuril, mis on ühtlasi 
aineoleku kolmikpunkt. Taoline süsteem kaotab tasakaalu kui muuta rõhku või temperatuuri võrreldes 
kolmikpunktis olevatega. Vee kolmikpunkt on keskkonnarõhul ja Celsiuse skaalal 0,01°C, kus kõik kolm 
vee agregaatolekut on tasakaalus.  
 
15. Nimetage erinevaid temperatuuriskaalasid 
kelvini skaala (K), celsiuse skaala (°C) ja fahrenheidi skaala (°F). Nende kõrval on veel 
rankine 'i skaala (°R). 
16. Mis on absoluutne, manomeetriline ja alarõhk 
Rõhku võib mõõta absoluutse vaakumi  nullnivoo suhtes, mis puhul on see absoluutne rõhk 
Sagedasti on aga kasulik mõõta rõhku võttes nullnivooks atmosfääri rõhu. Sellega on siis 
määratud manomeetriline rõhk 
Juhul kui on mõõdetud rõhk madalam kui atmosfääriline (nt. vaakumkambris), see on siis 
tihti nimetatud alarõhk 
17. Selgitage erimahu mõiste 
Erimahu all mõistame keha massiühiku mahtu. Tähistades keha mahu V (m3) ja massi  
 
M(kg), siis  erimaht : 
m3/kg
 
V
v  M
18. Millal on termodünaamiline süsteem termodünaamilises tasakaalus 
Termodünaamiline süsteem on termodünaamilises tasakaalus, kui süsteemi mistahes punktis 
olekuparameetrid ei muutu ajas. 
19. Mida mõistetakse  süsteemi termodünaamilise tagastamatuse printsiibi all 
Isoleeritud  termodünaamiline süsteem  läheb alati  iseenesest  üle termodünaamilise tasakaalu 
seisundisse. 
20. Ideaalse gaasi mõiste 
Ideaalse  gaasi  all  mõistetakse  gaasi,  mis  koosneb  elastsetest  molekulidest,  mille  vahel 
puuduvad jõud. Ideaalse gaasi molekulide endi maht loetakse tühiselt väikeseks 
21. Boltzmanni konstandi mõiste 
Suurust  k  nimetatakse  Boltzmanni  konstandiks,  mille  arvväärtus  on  1.38-10-23  J/K. 
Boltzmanni konstandi arvväärtus on sama kõikidele ideaalsetele gaasidele. 
Mida  kõrgem  on  temperatuur  ja  mida  madalam  on  rõhk,  seda  täpsem  on  ideaalse  gaasi 
mudel. 
22. Ideaalse gaasi termilise olekuvõrrand 1 kg kohta ( Clapeyroni võrrand) 
pV = RT 
23. Mis on universaalne  gaasikonstant  R0 ja gaasikonstant R 
R
8314
R=8314 J/kmool K   ja    R 


  
24.  Daltoni  seadus. Gaasisegude suhtelise osamahu, osamassi ja osa ehk 
partsiaalrõhu mõiste. 
Daltoni  seadus-  Üksikute  gaasikomponentide  partsiaalrõhkude  summa  võrdub  gaasisegu 
kogurõhuga 
25. Reaalse gaasi põhiomadused. 
Reaalsete  gaaside  üheks  põhiomaduseks  on  asjaolu,  et  neid  on  alati  võimalik  teatud 
tingimustel kondenseerida (veeldada). 
26. Reaalse gaasi kriitiline punkt. 
 Mida kõrgem on temperatuur, mille juures jälgitaks rõhu ja erimahu 
vahelist seost, seda väikesem on küllastustemperatuuril oleva vedeliku ja küllastunud auru erimahu 
erinevus (v’ ja v’’ erinevus, ehk aurufaasi ja vedelfaasi tiheduse erinevus on väiksem). 
Temperatuuri tõusuga toimub see seni, kuni muutub v’ ja v’’ vahe  nulliks , see toimub temperatuuril  
temperatuuril Tk. Temperatuur Tk on aine kriitiline temperatuur- punkt. Aine kriitilisel temperatuuril 
kaob vedel- ja aurufaasi vahel erinevus. 
 
 
27. Reaalse gaasi olekuvõrrandid (mõned võrrandi näited) 
Van der waalsi võrrand  
a 
 
 p  (v  b)  RT
2
 

v 
28. Nimetage 7 võimalikku termodünaamilist protsessi. 
Adiabaatne  Protsessis ei toimu soojusvahetust süsteemi  ja  väliskeskkonna vahel  
Isotermne   Süsteemi temperatuur protsessis ei muutu 
Isobaarne   Süsteemi rõhk protsessis ei muutu  
 
Isohoorne Süsteemi maht protsessis ei muutu 
Isoentroopne Entroopia protsessis ei muutu 
Isoentalpne Süsteemi entalpia protsessis ei muutu 
 Polütroopne  Gaasiga toimuva protsessi puhul pvn on konstantne  
29. Ringprotsessi mõiste, ringprotsessi teostamise eesmärk. 
Ringprotsessid on  need protsessid, milles süsteemi algolek  taastub  pärast seda kui süsteem 
on  läbinud  järjestikku  mitu  erinevat  termodünaamilist  vaheolekut.  Ringprotsessi  tähtis 
eesmärk  on  soojuse  muundamine  tööks,  mis  ongi  tehnilise  termodünaamika  peamine 
eesmärk. 
30. Oleku ja protsessifunktsiooni mõiste. 
Olekufunktsioonid  on  funktsioonid,  mis  iseloomustavad  süsteemi  olekut,  aga  mis  ei  sõltu 
protsessi kulgemise teest. 
31. Absoluutse mehaanilise töö mõiste, graafiline kujutamine p-v diagrammil . 
Mehaaniline töö tehakse suletud süsteemi poolt teda väliskeskkonnast eraldavate pindade 
asendi muutuse tagajärjel. 
 
 
 
32. Millal loetakse mehaanilist tööd  positiivseks , millal negatiivseks 
Mehaaniline  töö  loetakse  positiivseks,  kui  see  tehakse  termodüinaamilise  keha   paisumisel  
negatiivseks aga siis, kui termodünaamilise keha maht väheneb 
33. Kas termodünaamilises protsessis tehtav  töö on oleku või protsessifunktsioon. 
termodünaamilises protsessis tehtav töö on protsessifunktsioon 
34. Tehnilise ehk kasuliku töö mõiste ja graafiline kujutamine p-v diagrammil. 
Juhul kui termodünaamiline keha läbib süsteemi pideva voolusena (vt joonis ), 
  
p1v1 
 
 
 
p2v2 
 
 
       
 
 
 
lt 
koosneb süsteemist saadav töö keha  sisenemis -, väljumis- ja mehaanilise töö algebralisest 
summast :      lt= ls +l + lv 
 
 
35. Mis on energia? 
Energia on materiaalse liikumise üldiseks vormiks. 
36. Millistest energia liikidest koosneb meelevaldne 
termodünaamiline süsteem 
Koosneb süsteemi kineetilisest energiast, potentsiaalsest ja 
siseenergiast 
37. Siseenergia mõiste. 
Siseenergia koosneb osakeste translatoorse ja rotatoorse liikumise, osakeste omavahelise  
asendi, molekulide ja aatomite võnkumise energiate summast. 
38. Kas siseenergia on oleku või protsessifunktsioon. 
Olekufunktsioon 
39. Soojuse mõiste, mis on  soojus ? 
Soojus on energiavorm, mida kandub kehade (süsteemide) vahel nende kehade (süsteemide) 
temperatuuride erinevuse tõttu. 
40. Kas soojus ja töö on energia? 
Soojus ja töö ei ole energia vaid energia ülekande liigid 
41. Soojuse ülekande liigid, lühike kirjeldus või põhivõrrand vastava ülekande liigi 
kohta 
Soojus võib üle kanduda (levib) kolmel erineval viisil: 
1.   juhtivuse e nn.  Soojusjuhtivus  
 
2.  Konveksioonil 
 
3.  kiirgusena e. nn. soojuskiirgus 
42. Entroopia võrrand? 
dq
du  pdv

 ds  
T
T
43. Milline on entroopia muutus ringprotsessis. 
ds  0          tema muutus ringprotsessis on võrdne nulliga  
D
44.  Avaldada entroopia muutuse kaudu termodünaamilise keha ringprotsessist 
osavõtt ja kujutada seda T-S diagrammil. 
 
45. Millal me loeme termodünaamilisi protsesse tagastatavateks. 
Kui protsessi saab tagastada algolekusse ilma ühegi soojusliku mõjutuseta siis protsess on 
tagastatav. Selline protsess on ideaalne 
46. Termodünaamilise protsesside tagastamatuse olemus. 
Reaalsed protsessid on tagastamatud ehk seotud entroopia kasvuga kus entroopia on: 
ds= dq/T 
47. Mida tehakse termodünaamilise kehaga soojusjõumasina  katkematu  töö 
tagamiseks. 
Soojusjõumasina katkematu töö tagamiseks lastakse termodünaamilisel kehal algul masinas 
paisuda ning sellele järgnevail taastatakse komprimeerimisega tema algolek 
 
 
48. Millal saadakse soojusjõumasinas kasulikku tööd 
Kasulikku tööd saadakse ainult siis, kui komprimeerimisel tarbitava töö (l ) absoluutväärtus 
k
on väiksem paisumistöö (lp) absoluutväärtusest. 
49. Kasuliku töö kujutamine T-s ja p-v diagrammil. 
 
   
 
50. Ringprotsessi  termiline kasutegur. 
Tagastatavas ringprotsessis tehtd kasuliku töö ja ringprotsessi antud soojushulga suhet 
nimetatakse ringprotsessi termiliseks kasuteguriks. 
 
 
51. Carnot ringprotsess ja selle kujutamine T-s ja p-v diagrammil (põhiprotsesside 
äramärkimisega) 
 
Termodünaamiline keha  paisub olekust 1 olekusse 2 
isotermiliselt Isotermiline paisumistöö avaldub pv-diagrammil 
pindalana A12BA Mainitud töö tehakse protsessi juhitud 
soojuse arvel (saadakse soojusallikalt), mis Ts-diagrammil 
avaldub pindalana q1=A12BA. Isotermilisele paisumisele 
järgneb isoentroopiline  paisumine  2-3. Selles protsessis tehtud 
töö  valdub pv-diagrammil pindalana B23CB 
 
 
52. Carnot ringprotsessi termiline kasutegur 
q2
l
T 2
t
 
1
1
1
q
1
q
T1  
53.  Clausiuse integraali mõiste ja sisu. 
Clausiuse  integraal  tagastamatute  ringprotsesside  korral  negatiivne,  tagastatavate  korral  aga 
võrdub nulliga 
 dqT
D
54. Mis on erisoojus ja tema liigid 
Erisoojuseks  nimetatakse  soojushulka,  mis  on  vaja  anda  teatud  kogusele  kehale 
tematemperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra 
 
Leiavad kasutamist kolme liiki  erisoojused : 
1) masserisoojus - c J/(kg K), antuna l kg gaasi kohta; 
2) mahterisoojus - c' J/(m3 K), antuna l m3 gaasi kohta; 
3) moolerisoojus - C J/( mool  K), antuna l mooli gaasi kohta. 
 
55. Erisoojuse määramise viisid. 
Keha  erisoojus  sõltub  sellest,  millistes  tingimustes  toimub  tema   kuumutamine .  Erisoojustest 
kõneldes peame teadma, millistel tingimustel nad on määratud. 
Erisoojus püsival  mahul  cv ehk isohooriline erisoojus saadakse siis, kui gaasi maht temperatuuri 
tõstmisel jääb konstantseks. 
Erisoojus püsival rõhul cp ehk  isobaariline erisoojus saadakse gaasi kuumutamisel püsival rõhul 
56.  Mayeri  võrrand ja järeldused temast. 
 
c
+R või c
p=cv
p-cv=R 
Mayeri võrrandist nähtub, et isobaariline erisoojus on alati suurem isohoorilisest erisoojusest, 
kuna gaasikonstant R>0.  
Ideaalse  gaasi  isohoorilisel  kuumutamisel  kulub  soojus  ainult  siseenergia   suurendamiseks , 
isobaarilisel  kuumutamisel  aga  nii  siseenergia  suurendamiseks  kui  ka  paisumistöö 
sooritamiseks 
Gaasi  temperatuuri  tõusul  l  kraadi  võrra  on  siseenergia  suurenemine  mõlemal  juhul  sama. 
Isobaarilisel  kuumutamisel  aga  lisaks  siseenergia  suurenemisele  teeb  keha  ka  mehaanilist 
tööd, millest tingituna isobaariline erisoojus osutubki isohoorilisest erisoojusest suuremaks 
Toomata  ära  gaaside   molekulaar -kineetilisest  teooria  tõlgenduse,  millest  järeldub,  et  antud 
ideaalse gaasi erisoojus on konstantne suurus. Reaalsete gaaside erisoojused on aga sõltuvad 
nii  temperatuurist  kui  ka  rõhust.  Seejuures  on  sõltuvus  rõhust  tunduvalt  nõrgem,  mistõttu 
temaga tavaliselt ei arvestata. 
Üldiseks seaduspärasuseks on gaaside erisoojuste suurenemine temperatuuri tõusmisel 
Erisoojust, mida gaas omab antud temperatuuril, nimetatakse tõeliseks erisoojuseks.  
 
57.  Adiabaadi astendaja leidmine erisoojuste abil 
c
c'
C
p
p
p
k 


 
c
c'
C
v
v
v
58. Entalpia mõiste 
Termodünaamilise keha entalpiaks nimetatakse siseenergia (u) ja rõhuenergia (pv)  summat : 
h=u+pv 
59. Millega on võrdne entalpia muutus isoentroopilises protsessis. 
Δh=h
 
1-h2
60. Nimetage viis termodünaamilist põhiprotsessi. 
isotermiline (T= konst .),  
adiabaatiline (dq=0)  
polütroopiline (c=konst.). 
isohooriline (v=konst.) 
isobaariline (p=konst.) 
61. Mehaanilise töö väärtus isohoorilises protsessis. 
dl=pdv     ning kuna dv=0 siis protsessis mehaanilist tööd ei tehta . 
62. Millega on võrdne isohoorilises protsessis termodünaamilisele süsteemilie 
juurde või ärajuhitud soojushulk. 
Isohoorilises protsessis termodünaamilisele süsteemile juurde või ärajuhitav soojushulk on võrdne 
protsessis esineva siseenergia muutusega. nii tagastatava kui ka tagastamatu protsessi korral.  
 
63. Tehnilise töö väärtus isobaarilises protsessis. 
Kuna dp=0, siis termodünaamilises süsteemis tehnilist tööd  (lt=-vdp) ei tehta 
64. Millega on võrdne termodünaamilises protsessis keha poolt juurde või äraantav 
soojushulk. 
Termodünaamilises  protsessis  keha  poolt  juurdesaadav  või  äraantav  soojushulk  on  võrdne 
protsessis esineva entalpia muutusega nii tagastatavas kui ka tagastamatus protsessis. 
65. Isotermiline protsess, milline on isotermilises protsessis sooritava mehaanilise 
ja tehnilise töö suhe. 
Isotermiliseks  nimetatakse  sellist  termodünaamilist  protsessi,  mis  toimub  püsival  temperatuuril 
(T=konst. ja dT=0). 
dq=dlt=-vpdp 
protsessis sooritatav mehaaniline töö on protsessis sooritatava tehnilise tööga isotermilisse 
66. Adiabaadi ehk Possoni võrrand. 
pvk=konst 
67.  Isotermi  ja adiabaadi kujutamine p-v diagrammil paisumisprotsessis 
 
68. Mitu korda on adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö mehaanilisest  tööst 
suurem. 
Mehaaniline töö  l=R/(k-1) (T1-T2) =…… 
Tehniline töö: lt=k l 
 
 
Adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö on mehaanilisest tööst k korda suurem 
69. Milliseid protsesse loeme polütroopseteks. 
Polütroopsed protsessid on sellised protsessid, mis toimuvad konstantsel erisoojusel 
70. Polütroobi võrrand. 
pvn  kons .
t  
71. Polütroopsete protsesside jagunemine nelja gruppi ja nende kujutamine p-v 
diagrammil. 
Esimese rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari (n=0) ja isotermi (n=l) 
vahel. Protsessi antud soojus kulub nii keha siseenergia suurendamiseks (temperatuur 
tõuseb) kui ka mehaaniliseks tööks. 
Teise rühma protsessid paiknevad isotermi (n=l) ja adiabaadi (n=k) vahel 
Kolmanda rühma protsessid paiknevad adiabaadi (n=k) ja isohoori (n= lõpmatus) vahel. 
Protsessist osavõtva positiivse soojuse korral on siseenergia muutus positiivne (keha 
temperatuur tõuseb) ja mehaaniline töö negatiivne (joonis, III) 
Neljanda rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari (n=0) ja isohoori (n=  
miinus lõpmatus) vahel. Neid protsesse iseloomustab negatiivne polütroobi astendaja ja see, 
et rõhu suurenemisele vastab mahu suurenemine 
72. Millised aine faasimuutused on võimalikud. 
Aine  üleminekut  ühest  faasist  teise  nimetatakse  aine  faasimuutuseks.  Seejuures  on 
võimalikud järgmised faasimuutused:  
1-  vedelik-gaas ( aurustumine  kondenseerumine), 
2-  tahke-gaas ( sublimeerimine  -desublimeerimine) 
3-  tahke-vedelik ( sulamine , hangumine)  
4-tahke-tahke ( rekristalliseerumine ). 
73. Millega on määratud aine agregaatolek , joonistage illustreeriv p-T diagramm. 
Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja temperatuurile 
vastab kindel aine agregaatolek. Aine  agregaatoleku  väljendamiseks kasutatakse kõige sagedamini 
pt-diagrammi: 
 
 
74. Vee-veeauru piirkõverate kujutamine T-s diagrammil 
 
75. Vee isobaarilise kuumutamise ja ülekuumendamise kujutamine T-s diagrammil. 
 
                                          
 
 
 
76. Mida tuntakse Otto ringprotsessi all. Otto ringprotsessi kujutamine T-s ja p-v 
diagrammil. 
Kolbmootori  ringprotsessi,  kus  soojus  suunatakse  protsessi  püsival  mahul,  nimetatakse 
Otto ringprotsessiks. 
 
 
   
77.  Surveastme mõiste 
Surveaste  on parameeter, mis iseloomustab sisepõlemismootori (kolbmootori) maksimaalse 
ja minimaalse põlemiskambri mahu suhet. 
78. Indikaatorrõhu mõiste 
See on rõhk, mille juures tehtav isobaariline töö mahumuutuse intervallis (v1-v2) oleks 
võrdne ringprotsessi kasuliku tööga 
79. Mida tuntakse Dieseli ringprotsessi all. Diseli ringprotsessi kujutamine T-s ja p-
v diagrammil. 
Kolbmootori ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival rõhul, nimetatakse 
Dieseli ringprotsessiks 
 
80. Mida tuntakse Sabath Trinkleri ringprotsessi all. 
Sabathe'i-TrinkIeri ringprotsessi nimetatakse ka segaringprotsessiks. Sellel ringprotsessil 
töötavad kiirekäigulised diiselmootorid. Sabathe'i-Trinkleri ringprotsessis, nagu Dieseli 
ringprotsessiski, toimub kütuse süttimine isesüttimise teel. Kütus pritsitakse kõrgrõhu 
pumpadega eelpõlemiskambrisse. Tänu sellele põleb kütus esialgu isohooriliselt ning sellele 
järgnevalt isobaariliselt (põlemine kandub eelpõlemiskambrist mootori silindrisse). 
81. Rankinei ringprotsessi kujutamine T-s diagrammil nii küllastunud kui ka 
ülekuumendatud auruga. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
82. Braytoni ringprotsess kujutamine p-v ja T-s diagrammil  
 
 
 
83. Auru ja gaasturbiinlahenduse kombineeritud  tsüklitega ringprotsessi ja selle 
kujutamine T-s diagrammil