a. · sündinud 22. jaanuaril 1971 · Ta on õppinud pedagoogikat ja EHI-s filosoofiat. Tegevus · 19982001 ja alates 2007 kultuurilehe Sirp toimetaja · 20042007 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees · Tallinna rahvusvahelise luulefestivali korraldaja · Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige · Underground-ansambli Dreamphish basskitarrist · Kujutav kunstnik Luule · "Öösel näeb halvemini kui päeval" (1994, pseudonüümi all Kalle Kilokalor) · "Õigem Valem" (2000) · "Jõulutunne ongi see" (2001) · Luuletusi Põhjamaade luulefestivali kogumikus "Viie tunni tee Five Hours Away" (2001) · "Aeg on vaha" luulekogu (2005) Novellid · "Üle ja ümber" (2000) · "Õndsate tund" (2003) Romaanid · "Maailm ja mõni" (2001) · "Tema" (2005) Romaan on kompaktne, üldistav, tungib inimloomu keerdkäikudesse ja
perele keskenduda ja tähti vaadata. Kaus on praegu luule ja proosa kirjanik ja publitsist. Lisaks töötab ka kirjanduskriitikuna, esseist, kunstnik, kitarrist ja tõlkija inglise ja soome keeles. Jan Kaus on täpne ja tabav, vahel sarkastiline vaatleja. Tema luule ja proosa kujutab sotsiaalseid probleeme Eestis 21. sajandil. 2 TEOSEID Luule "Öösel näeb halvemini kui päeval" (1994, pseudonüümi all Kalle Kilokalor) "Õigem Valem" - koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2000) "Enam Vähem" - koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2003) "Aeg on vaha" (2005) Novellikogud "Üle ja ümber" (2000) "Õndsate tund" (2003) "Miniatuurid" (2009) Romaanid "Maailm ja mõni" (2001) "Tema" (2006) "Hetk" (2009) Tõlked Soome keelest Jari Tervo romaan "Minun sukuni tarina" ("Minu suguvõsa lugu") (2002)
söötades vähe (mitte üle 5% kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. Toitainete lõhustamisel ja oksüdatsioonil loomakehas vabanenud energia leiab organismi poolt kasutamist peamiselt peamiselt soojusenergiana, teatud kogus muutub mehhaaniliseks ja väga väike osa elektri- ja kiirgusenergiaks. Energia mõõtühikuid on mitmeid (dzaul, kalor, kilovatt-tund jt.) Energia mõõtühikuks on kasutatud sageli soojuse mõõtühikuid (kalor (cal), kilokalor (kcal), megakalor (Mcal)). Kalor (cal) on väga väike soojuse mõõtühik, sellepärast seda söötmispraktikas ei kasutata. (Kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra (14,5°C-lt ... 15,5°C-le)). Väikeloomade (küülikud, nutriad) ja lindude söötade energiasisalduse arvutamisel on kasutatud kcal, suurloomade (veis, hobune, siga) söötmisel aga Mcal. Uuemal ajal on soojuse
vastanuid oli kokku kolm. 8) Toidus saadavat energiat saab mõõta: A - kg', B - cl; C - kcal Küsisin enda arust kerge küsimuse aga tuleb välja, et mõningate klassikaaslaste jaoks see nii kerge polnud. Nimelt ma küsisin millise ühikuga saab toidus saadavat energiat mõõta. Hämmastavalt vastasid 6 poissi et seda saab mõõta kilogrammides. Vastustevariantide seas oli ka cl ehk kalorites, mida keegi ei pakkunud. Kolmandaks variandiks oli õige variant ehk kcal, mis on kilokalor ja seda pakuti enim kordi. 9) Milline on 15 aastase normaalkaalus poisi KMI (kehamassiindeks)? A - 12,3 16,8; B - 16,8 23,2; C - 23,2 30,1 Kehamassiindeks näitab kehakaalu ja pikkuse suhet KMI = kaal (kg) : pikkus (m2) Mille õigeks vastuseks oli 16,8 23,2. Siin ülesandes oli peaaegu kõigi õpilastel õige vastus, ainult ühel õpilasel oli valesti ja oli pannud sinna 23,2 30,1. 9
Kiirus 1 kilomeeter tunnis 1 km/h 0,278 m/s Mass 1 tonn 1t 1000 kg Jõud 1 kilopond 1 kp 10 N 1 kilovatt-tund 1 kWh 3,6 x 106 J 1 dzaul 1J 0,278 x 106 kWh Energia 1 kilokalor 1 kcal 41`900 J 1 elektronvolt 1 eV 1,6 x 1019 J Võimsus 1 hobujõud 1 hj 735,5 W TÄHTSAMAID KONSTANTE Konstant Tähis Väärtus Valguse kiirus C 300`000 km/s Elementaarlaeng e -1,6 x 1019 C Avogadro arv N 6,02 x 1023 1/mol
ta. Puidu ruumala (mahu-) ühik, millega arvestatakse ka puistu tagavara. rm ruumimeeter e riidakuupmeeter üks m3 puitu koos õhuvahedega (virnmaterjali mõõtühik). Selle asemel kasutatakse ka mõistet riidakuupmeeter ehk steer, pm e pm puistekuupmeeter - ühe m3 suuruses mahus (puistangus) vabalt sisalduv 3 puitkütuse (tavaliselt hakkpuidu) kogus. Soojushulk Energia 1 kJ (kilodzaul) = 0,239 kcal (kilokalor), 1 kWh = 860 kcal, 1 kcal = 4,178 kJ. 1000 kcal = 1,16 kWh. Võimsus (soojushulk ajaühikus) 1 kW (kilovatt) = 860 kcal/h (kilokalorit tunnis), 1 kcal/h = 1,16 W. Tabel 1. Energiaühikute üleminekutegurid Ühik 1 MJ 1 kWh 1 kgoe Mcal 1 MJ 1 0,278 0,024 0,239 1 kWh 3,6 1 0,086 0,86
Toiduainete metabolismis vabanevat energiat kasutab organis: · kasulikuks tööks; · soojusproduktsiooniks; Organismi puhkeasendis domineerib soojusproduktsioon. Põhiainevahetuse määramise tingimused: · Lamav asend; · viimasest söögikorrast möödas 12....14 tundi; · hommik; · komfortne temperatuur; · emotsionaalsest pingest vaba seisund. 5.2 Kalorimeetria Grammkalor on soojushulk, mis kulub 1g vee soojendamiseks 15°C 16°C - ni. kJ - kilodzaul, kCal - kilokalor Uuritava aine energiasisaldust saab mõõta kalorimeetrilises pommis. Kaloriekvivalent e soojusväärtus energiaekvivalent on energia, mis vabaneb toitainete oksüdatsioonil 1liitri hapniku kasutamisel. Hingamiskoefitsient (HK) arvutatakse moodustunud CO2 ja kasutatud O2 suhte alusel. HK oleneb sellest, missugused toitained oksüdeeruvad: Süsivesikutel on HK=1, sest C6H12O6 + 6O2 ? 6CO2 + 6H2O, kuna 6/6=1. Rasvadel HJ=0,7 ja valkudel HK=0,85. 6. Peatükk. TOITUMISE TEOORIAID
erisoojuseks ning ta arvutatakse valemist (38) c = Q / (m T) (39) Aine erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mida on vaja anda massiühiku kuumutamisel temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. SI-süsteemis mõõdetakse soojust dzaulides (J), temperatuuri Kelvini skaala järgi (K). Soojustehnikas on säilinud ka mittesüsteemne soojushulga ühiku kalor (kal) ja kilokalor (kkal). Seega erisoojuse ühikuks SI-süsteemis on J/kgK, kasutusel vahel ka kkal/kgK ja kal/g0C 1 kal = 4,187 J Tahkete ainete ja vedelike erisoojus alati positiivne, see tähendab, et soojuse andmisega kaasneb alati temperatuuritõus. Gaasi erisoojus oleneb soojusvahetusest keskkonnaga. Gaas soojenedes võib paisuda ja teha tööd, st võib vahetada ümbritseva keskkonnaga soojust ja tööd. Gaasi poolt saadav
toiduainetel suhkur, tärklis, toidurasvad. Nn. asendatavad toitained on mittetäisväärtuslikud valgud, loomsed rasvad ja süsivesikud. Kõik ülejäänud toitained aitavad kujundada toidu teatud omadusi maitset, aroomi, värvust, samuti avaldavad teatud toimet ergutavat, uimastavat, ravivat, aga ka kahjulikku. Toiteväärtust mõjutavad veel toidu energiasisaldus, maitseomadused ja omastatavus. Energiasisaldust mõõdetakse kilokalorites (kcal) ja kilodzaulides (kJ). 1 kilokalor vastab 4,184 kilodzaulile. Toitained annavad energiat järgmiselt: 3 süsivesikud, välja arvatud polüoolid 4 kcal/g või 17 kJ/g polüoolid 2,4 kcal/g või 10 kJ/g valgud 4 kcal/g või 17 kJ/g rasvad 9 kcal/g või 37 kJ/g orgaanilised happed 3 kcal/g või 13 kJ/g etanool 7 kcal/g või 29 kJ/g. Teades keemilist koostist on toidu energiasisaldust kerge välja arvutada. Inimese
annaabi.ee 
