Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"isohoorne" - 26 õppematerjali

thumbnail
19
doc

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

Termodünaamilise keha drosseldamise olemus. Drosseldamist iseloomustav skeem. Voolava vedeliku, gaasi, auru jne. rõhu vähendamine takistuse ehk drosseli abil. Mida suurem on takistus seda suurem on rõhulang. Drosseldamisel juga kiireneb. Joonis TV ja vihikus. 37. Otto ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Mootori surveastme mõiste. 1) 1.-2. Küttesegu isoentroopne komplimeerimine silindris 2) 2. Segu süütamine 3) 2.-3. Isohoorne põlemine 4) 3.-4. Gaaside adiabaatiline paisumine (lükkavad silindrit) 5) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine mootori silindrist. Paisumistöö ­ komplimeerimistöö = kasulik töö Üheks põhiliseks karakteristikuks sisepõlemismootoritel on surveaste, mis väljendab silindri kogumahu(V1) ja põlemiskambri mahu (V2) suhet = (V1 / V2 ) . Autodel kuni 10 38. Diseli ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. 1) 1.-2. Siin komplimeeritakse õhk. 2) 2...

Soojustehnika
764 allalaadimist
thumbnail
7
docx

FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED

ideaalse gaasi olekuvõrrand - Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus. isoprotsessid ­ protsess, mille puhul üks oleku parameetritest on jääv suurus. a) isotermiline protsess ­ temperatuur on konstantne. b) isobaariline protsess ­ rõhk on konstantne c) isohoorne protsess ­ ruumala on konstantne termodünaamika I seadus ­ süsteemile antud soojushulga arvel suureneb tema siseenergia ja süsteem teeb välisjõudude ületamisel tööd. termodünaamika II seadus ­ Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. soojusmasin ­ masin, mis muundab kütuse siseenergiat mehaaniliseks energiaks. Iga soojusmasina tööks on vaja kolme osa : 1) soojendi 2) töötav keha...

Füüsika
303 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika konspekt

Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s ­ nihe, l ­ teepikkus, v ­ kiirus, t ­ aeg, vk. ­ keskmine kiirus, a ­ kiirendus, v ­ lõppkiirus, v0 ­ algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkuse...

Füüsika
200 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Esimene praktika töö

Pange tähele, et jaoks kõige lihtsam on ehk suhtuda neisse kui sümbolitesse. Aga Füüsikaline PROTSESS võite asjale ka teisiti läheneda. näitaja Isobaarne Isohoorne Isotermne Isoentroopne S=const; dq 0 P=const. V=const T=const dl/dq k -l T2 v2 v2 c v ln R ln RT ln s kC p C v T1 v1 0...

Inseneriinformaatika
39 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Inseneriinformaatika (TE.0556) ülesanne Y2

a PROTSESS a Füüsikaline a näitaja a Isobaarnea a Isohoorne a Isotermne Isoentroopne a Pconst. a V a T a a a dl/dq a 1n a R1na RT 1n...

Inseneriinformaatika
64 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika eksam

8,31 J / (K mol) ; p1V1/T1 = p2V2/T2 p1V1/T1=const. 44. Isoprotsessid gaasist ühest olekust teise ülemineku protsess, mille korral on üks parameetritest jääv. pV/T=const kui T=const, siis isotermiline( ), p=const isobaariline( , ), V=const isohoorne ( ). 45. Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus säilitada antud tingimustes võimalikult väiksemat pinda. Pindpinevusnähruse põhjustavad molekulaarsed jõud. 46. Absoluutseks (A) niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. A=p/V p-veeauru mass V-ruumala [A]=[kg]/[m3] Rrelatiivse (R) e. suhteline niiskuse all mõistetakse vastaval temperatuuril õhus oleva veeauru tiheduse suhet küllastunud veeauru tihedusega samal temperatuuril...

Füüsika
393 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega

Reaalse gaasi kriitiline punkt. 28. Reaalse gaasi olekuvõrrandid (mõned võrrandi näited) Van der waalsi võrrand a p + 2 (v - b) = RT v 29. Nimetage 7 võimalikku termodünaamilist protsessi. Adiabaatne Protsessis ei toimu soojusvahetust süsteemi ja väliskeskkonna vahel Isotermne Süsteemi temperatuur protsessis ei muutu Isobaarne Süsteemi rõhk protsessis ei muutu Isohoorne Süsteemi maht protsessis ei muutu Isoentroopne Entroopia protsessis ei muutu Isoentalpne Süsteemi entalpia protsessis ei muutu Polütroopne Gaasiga toimuva protsessi puhul pvn on konstantne 30. Ringprotsessi mõiste, ringprotsessi teostamise eesmärk. Ringprotsessid on need protsessid, milles süsteemi algolek taastub pärast seda kui süsteem on läbinud järjestikku mitu erinevat termodünaamilist vaheolekut. Ringprotsessi...

Termodünaamika
226 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Soojustehnika konspekt

, siis erimahud ja rõhud suhtuvad pöördvõrdeliselt rõhkudega. Isotermiline protsess 2) Gay ­ Lussac seadus ­ Kui gaasi oleku muutus toimub constantsel rõhul, siis erimahud suhtuvad võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega. Isobaarne protsess 3) Charley seadus ­ Kui gaasi oleku muutus toimub constantsel mahul või erimahu, siis rõhud suhtuvad võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega. Isohoorne protsess Ideaalgaaside olekuvõrrand: Ideaalgaasi olekuvõrrandiks (termiliseks olekuvõrrandiks) nimetataksevõrrandit, mis seab omavahel tema (gaasi) termilisi olekuparameetreid (p;v;t). Selle võrrandi saab tuletada: 1) Gaasi molekulaar kineetilise teooria põhivõrrandite alusel; 2) Boyle ­ Mariotte ja Gay ­ Lussac seaduse alusel. Oletame, et mingisugune gaas, mille mass on 1kg, suundub algolekust lõppolekusse. Algoleku parameetrid on (p1;v1;t1) ja lõppu (p2;v2;t2)....

Soojustehnika
134 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Konspekt füüsika eksamiks!

Sissejuhatus. Mõõtühikud SI ­ rahvusvaheline mõõtühikute süsteem A ­ põhiühikud B ­ tuletatud ühikud C ­ täiendavad ühikud Eesliite nimetus Kordsus algühiku suhtes Eesliite tähis Tera 1012 T Giga 109 G Mega 106 M Kilo 103 K Hekto 102 h Deka 10 Da Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s...

Füüsika
122 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Soojustehnika küsimuste vastused

8 16.Erisoojuse def....................................................................................................................................8 17.Soojusmahtuvuse def........................................................................................................................ 8 18.Erisoojuste liigitused ja mõõteühikud...............................................................................................8 19.Isobaarne ­ isohoorne erisoojus ( Mayer'i võrrand).........................................................................8 20.Keskmine ja tõeline erisoojus (nende määramine, soojushulga arvutuslik määramine erisoojuse abil)........................................................................................................................................................ 9 21.Entalpia mõiste ja matemaatiline avaldis..........................................................................................9...

Soojustehnika
399 allalaadimist
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS...

Energia ja keskkond
56 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Termodünaamika eksamiküsimused 2013

27. Reaalse gaasi olekuvõrrandid (mõned võrrandi näited) Van der waalsi võrrand a p 2 (v b) RT v 28. Nimetage 7 võimalikku termodünaamilist protsessi. Adiabaatne Protsessis ei toimu soojusvahetust süsteemi ja väliskeskkonna vahel Isotermne Süsteemi temperatuur protsessis ei muutu Isobaarne Süsteemi rõhk protsessis ei muutu Isohoorne Süsteemi maht protsessis ei muutu Isoentroopne Entroopia protsessis ei muutu Isoentalpne Süsteemi entalpia protsessis ei muutu Polütroopne Gaasiga toimuva protsessi puhul pvn on konstantne 29. Ringprotsessi mõiste, ringprotsessi teostamise eesmärk. Ringprotsessid on need protsessid, milles süsteemi algolek taastub pärast seda kui süsteem on läbinud järjestikku mitu erinevat termodünaamilist vaheolekut. Ringprotsessi tähtis...

Masinamehaanika
30 allalaadimist
thumbnail
14
docx

TTK füüsika kordamisküsimused

o Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Esimene seadus - kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal n või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. ∑ ⃗F t=0 i−1 Teine seadus - kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. F=ma Kolmas seadus - kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega nimetatakse ka impulsi jäävuse seaduseks . F1=−F 2 . (joonis F12 m1 →←m2 F21...

Füüsika
52 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Füüsikalised suurused ja nende etalonid

Eksami kordamisküsimused Füüsikalised suurused ja nende etalonid 1) SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) 1 Pikkus Meeter 1m Valguse poolt /299 792 458 sekundiga vaakumis läbitav vahemaa 133 Aeg Sekund 1s Tseesiumi Cs aatomi teatud kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi Mass Kilogramm 1kg Plaatina-iriidiumi sulamist silindrikujuline prototüüp Temperatuur Kelvin 1K 1 ⁄273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist Voolutugesus Amper 1A Voolutugevus, mille korral 1m pikkused juhtmed mõjutavad teineteist...

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
34
docx

SOOJUSJÕUSEADMED

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut SOOJUSJÕUSEADMED Referaat Juhendaja: .......................... Koostas: ............. (Rühm) Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.AJALUGU...............................................................................................................................3 2.SISEPÕLEMISMOOTORITE TÜÜBID JA KLASSIFIKATSIOON.....................................4 3.OTTO RINGPROTSESS...

Soojusjõuseadmed
16 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Soojustehnika - küsimused vastustused

kergeid vedelkütuseid (bensiin, petrool, gaas). protsess(Külmutus-soojuspumpprotsessid). Kütuse ja õhu segu süüdatakse silindris Aurukomp külmutusseadme põhimõtte skeem ja süüteküünlaga(sädemega). ringprotsess TS diagrammil 12 termodün keha isoentroopia komprimeerimine l2=12AB Aurukompressor külmutusseadme ringprotsess: TD kehaks on 23 soojuse protsessi juurdejuhtimine (kütuse isohoorne külmutusagens, sellel ainel on kõrge küllastusrõhk. Freoonil põlemine) suur gaasimuutussoojus, kõrge küllastusrõhuga. 34 pölemisproduktide isoentroopne paisumine, mille käigus 12-külmutusagentsi aurude isoentroopne komprimeerimine kompressoris gaas teeb tööd l1=34B4 22`- ülekuumendatud aurude isobaarne jahtumine küllastusolekuni punktis...

Soojustehnika
87 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Soojustehnika eksami küsimuste vastused

Termodünaamilise keha drosseldamise olemus. Drosseldamist iseloomustav skeem. Voolava vedeliku, gaasi, auru jne. rõhu vähendamine takistuse ehk drosseli abil. Mida suurem on takistus seda suurem on rõhulang. Drosseldamisel juga kiireneb. Joonis TV ja vihikus. 37. Otto ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Mootori surveastme mõiste. 1) 1.-2. Küttesegu isoentroopne komplimeerimine silindris 2) 2. Segu süütamine 3) 2.-3. Isohoorne põlemine 4) 3.-4. Gaaside adiabaatiline paisumine (lükkavad silindrit) 5) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine mootori silindrist. Paisumistöö ­ komplimeerimistöö = kasulik töö Üheks põhiliseks karakteristikuks sisepõlemismootoritel on surveaste, mis väljendab silindri kogumahu(V1) ja põlemiskambri mahu (V2) suhet (V1 / V2 ) . Autodel kuni 10 38. Diseli ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. 1) 1.-2. Siin komplimeeritakse õhk. 2) 2...

Soojustehnika
58 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Loodusteaduslikud mõtlemisviisid

Mida suurem on see põrgete arv, seda suurem on rõhk. Gaasi rõhu analoogiks on näiteks vastu akent sadav vihm. Ruumala on see ruumiosa, milles molekulid saavad liikuda. Kui vähemalt üks neist suurustest (parameetritest) muutub, peab muutuma ka vähemalt üks teine parameeter, aga võib muutuda ka kaks. Selliseid muutusi nimetatakse protsessideks. Vaatleme kolme liiki protsesse: isotermne, isobaarne, isohoorne . Keemisel vedelik aurustub ka oma pinna all, seal tekivad mullid, mis liiguvad vedeliku pinna poole. Mull jõuab pinnale siis, kui temas oleva gaasi rõhk on suurem kui välisõhurõhk pluss mulli kohal oleva vedelikusamba rõhk. Kui mullid jõuavad vedeliku pinnale, siis vedelik keeb. Üleminekut tahkest olekust vedelasse nimetatakse sulamiseks, aga üleminekut vedelast olekust tahkesse – tahkestumiseks. Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse...

Loodusteadused
2 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Soojustehnika eksami küsimused

Paisumisel on gaas võimeline tegema tööd dL. dQ = dU + dL või keha massiühiku kohta dq = du + dl. Lõplike vahede kaudu avaldub seadus kuju ∆q = ∆u + l . Materiaalselt suletud termodünaamilisse süsteemi sisestatud soojushulk kulub siseenergia muutmiseks ja tööks. dq = du + dl . Kuna toimub süsteemis ainult mehaaniline töö, siis dq = du + pdv . Adiabaatne süsteem (dq = 0): dl = – du . Isohoorne protsess (dv = 0): dq = du . 9. Entalpia. Termodünaamilise keha entalpiaks H nimetatakse siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summat. H = U + pV, J . Erientalpia h = H/M = u + pv, J/kg. Entalpia põhimõõtühik on džaul (J). Entalpia antakse tavaliselt keha 1 kg kohta (erientalpia): h = H/M J/kg (M on keha mass). Süsteemi entalpia on ekstensiivne suurus, keha ühiku kohta antuna aga intensiivparameeter. Entalpia on olekufunktsioon :...

tehnomaterjalid
121 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

1->2 õhu komprimeermine kuni kütuse isesüttimistemperatuurile (600-800C), seejärel toimib kütuse sisse pritsimine ja 2->3 isobaarne põlemine 3->4 põlemisgaaside isotroopne paisumine 4->1 soojuse isobaarne eemaldamine silindrist (soojuskadu) Segaringprotsess Kaasaegsed kiirkäigulised diiselmootorid kasutavad samuti diiselkütuseid. Põlemis kamber on nii konstrueeritud, et põlemine esialgu isohoorne ja sellele järgneb isobaarne. p T v s 10.Aurujõuseadme ringprotsess (Rankine’i rp). Rankine’i rp-s kondenseerub aur kondensaatoris täielikult. Protsessi osas3—4 komprimeeritakse vett. joon1—2 kujutab auru isoentroopilist paisumist soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori rõhuni p2...

Soojustehnika
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun