betoonp~oranda omakaal: qk2 = 0, 03 · 20 = 0, 60kN/m2 Arvutuskoormused: kasuskoormus: qd = q · qk = 1, 5 · 12, 4 = 18, 6kN/m2 plaadi omakaal: qd1 = 1, 2 · 2, 5 = 2, 4kN/m2 p~oranda omakaal: qd2 = 1, 2 · 0, 72 = 0, 72kN/m2 koormus kokku: pd = 18, 6 + 2, 4 + 0, 72 = 21, 72 21, 7kN/m2 1.2 Talade mo ~o~tude valimine Valin peatala risl~ oike m~ o~odud: 300 × 600(h). Valin abitala ristl~oike m~o~odud: 200 × 400(h) 1.3 Arvutuslikud avad Plaat on toetatud v¨ alisseintele 120mm abitala laius on 200mm. 0, 20 0, 12 lef f,1 = 1, 80 - + = 1, 74m (1) 2 3 lef f,2 = 1, 80 - 0, 20 = 1, 60m (2) 1.4 Plaadi sissejo
Saarkaared-l. -de põrkum. pressitakse välja saared Skäärr. -skääride ja lahtederikas rannik Süvik -ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik Termokliin -õhukeveekiht,eraldab ülemist soojaveekihti alumisest külmaveekihist Tulvavesi -ootamatu lühikest aega kestev kõrgvesi Veereziim -vooluhulga muutus aasta jooksul Vooluhulk -veehulk, mis läbib jõe ristl, teatud ajal Ülemjooks- voolukiirus suurim, põhjaerosioon Pooluste poole>>temp lang, soolsus poolustelt30>>lang, tihedus ekvaatori poole minnes väheneb
HÜDRAULIKA ERIKURSUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1.Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind ja energia joon on paralleelsed. Piki voolu ristlõige erienergia ei muutu. ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR- vooluhulgamoodul. Q=CARio=Kio. Ristlõige võib olla mitmesugune: ristkülik, kolmnurk, poolring, parabool, trapets, liitprofiilid. Rennid tehakse betoonist, puidust jm. Kanalis torud ja dreennid on ka avasängid-on vabapind ja voolamine raskusjõu toimel. Trapetslõige: A- elavlõige A=bh+mh2= h2(+m), kus b-põhja laius, h-vee sügavus, m-nõlvustegur, -ristlõike lamedus
* Aigebralise pinna jark on vordne selle pinna ja tasandi loikejoone jarguga
vol selle pinna ja sirgjoonte lolkepunktlde arvuga
81. Kuidas tekib uldkujullne poordplnd?
* Tekib mistahes jeone poorlemlsel umber klndla slrgjoone, mlda nlm.
poordplnna teljeks
82. Mis on poordpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, voo)?
* 1) Kui poordpindaloigata telge lablva tasanditega, sits saadaksemerldlaan
2) Poordpinnateljega ristl olevaid loikeid nimetatakse poordpinna
paralleelideks
3) Suurima ja vaiksema raadiusegaparalleelenlm. Vastavalt poordpinna
ekvaatoriks ja kaelaks
4) !
(nafta), mineraalid Maailmameri -sügavus 3700m, soolsus 35, pinnak temp 17,5 Mandrilava -mandriveealune jätk (-200m) Mandrinõlv -järsk kallak, madrilava>>ookeani põhi Süvik -ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik Termokliin -õhukeveekiht,eraldab ülemist soojaveekihti alumisest külmaveekihist Veereziim -vooluhulga muutus aasta jooksul Vooluhulk -veehulk, mis läbib jõe ristl, teatud ajal Ülemjooks- voolukiirus suurim, põhjaerosioon
nagu punktis 1 53. Sonastage sirge ja tasaplnna lolkepunktl leldmise kaik. * 1) )( 2) . , .. 54. Mis slhllised on tasapinna normaall proJektsloonld? * Tasaplnna normaali pea I t v a a d e on rtstl tasapinna horisontaall pealtvaatega (Ja p6hlj8Ijega), e est va a d e age on ristl tasaplnna frontaali eestvaatega(Ja esiJiUJega). 55. Joonestadavalltud punktist A tasaplnnaa{p;e) normaali n pro)ektsloonld. * A' Millise nurgaga moodetaksekahe tasaplnna vahelist nurka? 56. ** Nende N~"I'I~ t"c::,,"l'Iit~ ""rm""lil'l~ v"h~lic::~ "11M""" tasandite normaalidevahelise nurgaga. 57. Millise nurgaga mOOdetakse nurka slrge ja tasapinna vahel?
pikkusega vardaosa keskmist joontihedust. Seega saab joontiheduse valemi punktis x k¨atte keskmise joontiheduse valemist, kui me kahandame x-i nulliks. Saadav valem on j¨argmine: m(x + x) - m(x) (x) = lim = m (x). x0 x Voolutugevus. Voolutugevuse all m~ oeldakse juhtme ristl~ oiget aja¨ uhikus l¨ abivat laengut. Seega, kui voolutugevus ajas ei muutu (st tegemist on alalisvooluga), kehtib lihtne valem I = qt , kus I on voolutugevus, q on juhet l¨ abinud kogulaeng ja t on aeg. Kui aga voolutugevus muutub ajas (nt vahelduvvoolu puhul), siis on seos voolutugevuse ja laengu vahel keerulisem. Vaatlemegi seda juhtu. T¨ ahistame ajavahemikus [0, t] juhtme
pikkusega vardaosa keskmist joontihedust. Seega saab joontiheduse valemi punktis x k¨ atte keskmise joontiheduse valemist, kui me kahandame x-i nulliks. Saadav valem on j¨ argmine: m(x + x) - m(x) (x) = lim = m (x). x0 x Voolutugevus. Voolutugevuse all m~ oeldakse juhtme ristl~ oiget aja¨ uhikus l¨ abivat laengut. Seega, kui voolutugevus ajas ei muutu (st tegemist on alalisvooluga), kehtib lihtne valem I = qt , kus I on voolutugevus, q on juhet l¨ abinud kogulaeng ja t on aeg. Kui aga voolutugevus muutub ajas (nt vahelduvvoolu puhul), siis on seos voolutugevuse ja laengu vahel keerulisem. Vaatlemegi seda juhtu. T¨ ahistame ajavahemikus [0, t] juhtme
annaabi.ee 
