Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"erisoojuse" - 67 õppematerjali

thumbnail
10
doc

Erisoojuse Praktikum

TALLINNA INGLISE KOLLEDŽ Füüsika Erisoojuse praktikum Laboritöö protokoll Õpilane: Heti-Maria Vilu Klass: 9. A Õpetaja: Elli Valla Tallinn 2014 Erisoojuse praktikumi juhend Praktikum: Tundmatu keha erisoojuse määramine Katsevahendid Kalorimeeter, veekeetja, kaal, tundmatu erisoojusega kehad, tuntud erisoojusga kehad ja termomeeter. Katse käik Ettevalmistus • Vali tundmatu keha. • Kaalu tundmatu keha. • Kaalu kalorimeeteri anum. • Vala kalorimeetrisse niipalju külma vett, et sinna oleks võimalik täielikult uputada tundmatu keha. • Kaalu kalorimeeter koos sinna valatud veega. • Täida katse protokoll. Katse läbiviimine • Mõõda kalorimeetri temperatuur koos sinna valatud veega...

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Metalli erisoojuse määramine

Soojusülekanne kestab seni, kuni temperatuurid tasakaalustuvad. Kui on rohkem, kui kaks keha (n keha) soojusvahetuses, siis soojusliku tasakaalu võrrand on Q1+Q2+Q3+...+Qn=0. Keha poolt juurdesaadud või äraantud soojushulka saab arvutada valemiga Q=mc(t2-t1) m- keha mass c- erisoojus t1-algtemperatuur t2-lõpptemperatuur 2. Töö eesmärk: Metallist silindri erisoojuse määramine ja selle põhjal silindri materjali kindlakstegemine.. 3. Töövahendid: Metallist katsekeha, tehnilised kaalud koos vihtidega või elektroonilised kaalud, kalorimeeter, termomeeter, veekeedukann, niit katsekeha veest väljavõtmiseks, erisoojuste tabel. 4. Töö käik: Ühendage kann vooluvõrku, et töö ettevalmistamise lõpuks vesi juba keeks. Kaaluge kalorimeetri sisemise anuma mass algul, ilma veeta ja seejärel koos veega...

Füüsika
41 allalaadimist
thumbnail
5
doc

4.Õhu isobaarse erisoojuse määramine

4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti (gaasikell) 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter või potensiomeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõbetermomeeter 9. Autotrafo 10. Ajamõõtur(stopper) Töö käik...

Soojustehnika
257 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Labor nr 4. Õhu isobaarse erisoojuse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd õppeaines soojustehnika Töö nr. 4 Töö nimetus: ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB31 Üliõpilane: Matr. nr. Üliõpilane: Matr. nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 10.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga....

Soojustehnika
273 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil.

Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil. 2. Tööks vajalikud vahendid 1.Elektrilise küttekehaga varustatud läbivoolukalorimeeter. 2.Kolbkompressor suruõhutorustikuga ja reservuaariga. 3. Manomeeter. 4. Gaasi kulumõõtur. 5. Termopaarid. 6. Potentsiomeeter. 7. Autotransformaator. 8. Vattmeeter. 9. Baromeeter. 10. Elavhõbetermomeeter. 11. Ajamõõtur. 12. Termopaaride gradueerimistabel. 3.Tööpõhimõtte kirjeldus: Töö põhineb katseseadmes eraldunud soojushulga Q mõõtmisel, mis tingib seadet läbinud õhu hulga temperatuuri tõusu t 1-lt t2-le. Katseseadme põhiosaks on klaaskalorimeeter. Soojuskadude vähendamiseks on kalorimeeter ereldatud väliskeskkonnast hõbetatud klaasümbrisega. Õhu kuumutamiseks on kalorimeetris küttekeha. Õhk suunatakse kalorimeetrisse läbi gaasikulumõõturi kompressorist. Õhu...

Soojustehnika
111 allalaadimist
thumbnail
10
doc

ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Raimond Vaba 112419 AAAB-31 134882 Andres Raag 164034 Oliver Saare Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud 01.09.2014...

46 allalaadimist
thumbnail
18
docx

ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE

Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 29.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK...

Soojustehnika
64 allalaadimist
thumbnail
2
odp

Keha erisoojuse leidmine - simulatsiooni abil

Keha erisoojuse leidmine Tutvu kaalorimeetri simulatsiooniga „Heat Transfer between Metal and Water“ leheküljel ja leia http://group.chem.iastate.edu/Greenbowe/sections/projectfolder/flashfiles/thermochem/heat_metal.html tundmatu metalli X erisoojus. Iga õpilane valib ise algandmed (metalli X massi ja temperatuuri ning vee massi ja temperatuuri) õpilase andmed on erinevad! ANTUD: m (metall X)70.00g = t1 (metall X)102.00°C = t2 (metall X)39.70°C = m (vesi)55.00g = t1 (vesi) 30.00°C = t2 (vesi) 39.70°C = c (vesi) = 4,180CJ/g∙ 0 = 4180 J/kg∙ C c (metall X) = ? Lahendus: Q= m*c(t₂-t₁) Vesi: 55.00g*4.18 J/g∙°C(39.70-30.00)=2230.03 J Metall: C= Q/m(t₂-t₁) 2230.03J/70.00g(39.70-102.00)= -0.5J/g∙°C Mis metalliga võib t...

Soojusnähtused
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Soojusõpetus

Soojusõpetuse kordamisküsimused tunnikontrolliks 1. Selgita erisoojuse ja sulamissoojuse mõiste. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine soojendamiseks, sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine sulatamiseks 2. Kuidas soojenevad ja jahtuvad suure erisoojusega ained? Soojenevad aeglaselt , samuti jahtuvad aeglasemalt 3. Millise aineoleku muutused vajavad soojust ja millised eraldavad soojust ? Tahkest-vedelaks-gaasiliseks---vajavad soojust Gaasilisest-vedelaks-tahkeks---eraldavad soojust 4...

Füüsika
126 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Laboratoorse töö protokoll

Laboratoorse töö protokoll Metalli erisoojuse määramine Õpilase nimi Õpetaja märkused Klass 10.b Töö tegemise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta Töö esitamise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Metallist katsekeha, tehnilised kaalud koos vihtidega või elektroonsed kaalud, kalorimeeter, termomeeter,...

Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Gaaside erisoojuste suhe

Soojusmahtuvus on kehale antav soojushulk, mille tagajärjel keha t tõuseb 1 võrra. cp ­ gaasi erisoojus jääval rõhul, cv ­ gaasi erisoojus jääval ruumalal. Cp ­ soojusmahtuvuse ja ainehulga suhe jääval rõhul, Cv ­ soojusmahtuvuse ja ainehulga suhe jääval ruumalal. Erisoojuse ühik on J/(kg*K) , Moolsoojuse ühik J/(mol*K). 2. Vabadusastmete arvu all mõistetakse sõltumatute suuruste arvu, mille abil on võimalik määrata süsteemi olekut. 3. i kT i n n 2n kulg pöörl võnk 2 4. Universaalne gaasikonstant võrdub ühe mooli ideaalse gaasi paisumistööga isobaarilises protsessis , kus gaas soojeneb 1 K võrra. 5. i i2 CV R , CP R 2 2 6...

Füüsika
357 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile el...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

9s klass-KONTROLLTÖÖ küsimused ja vastused

Selgita mõisted:siseenergia,soojushulk,soojusjuhtivus,soojuslik tasakaal 2.Soojusülekande liigid(3),Selgitus. 3.Soojusülekande seaduspärasused 4.Termose töö põhimõte 5.Erisoojuse definitsioon 6.Ülesanded,soojushulge valem,tüüpe on 4. Vastused. 1.*Siseenergia-koosneb kineetilisest ja potensiaalsest keha energiast. *Soojushulk-siseenergia hulk,mis kandub teistele kehadele või siis teiselt kehalt antud kehale. *Soojusjuhtivus-siseenergia kandumineühelt aineosakeselt teise aine osakesele. *Soojuslik tasakaal-kaks keha sama temperatuuriga 2.Soojusülekande liigid-1.Kokkupuude 2.Kiirgusena-päikeselt või lõkkelt 3.Konvektsioon 3.Kandub alati kuumemalt kehalt külmemale soojusliku tasakaalu suunas. 4.Termose töö põhimõte seisneb võimalikult halvas soojusjuhtivuses. 5.Aine erisoojus näitab,kui suur soojushulk peab kehale kanduma,et keha massiga 1 kg soojeneks 1kraadi võrra. 6.Soojushulga valemtüüpe-...

Füüsika
303 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordmisküsimused eksamiks

Mis on potentsiaalne energia? energia, mida keha omab oma asendi tõttu teiste kehade suhtes 138. Kas tõmbejõudude potentsiaalne energia on negatiivne või positiivne? negatiivne 139. Kas tõukejõudude potentsiaalne energia on negatiivne või positiivne? positiivne 140. Mis on soojushulga ühik SI-süsteemis? 1W m 2 kg 1J = = 1s s2 141. Mis on erisoojuse ühik SI-süsteemis? Q m2/s2 ­ SI põhiühikute kaudu c= m (t 2 - t 1 ) J / kg 142. Mis on entroopia ühik SI-süsteemis? Entroopia S, diferentsiaalne muutus avaldub kujul dS = dQ / T, ühikuks on J/K (m2*kg)/(K*s2) ­ Si põhiühikute kaudu 143...

Füüsika
167 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tahke keha mehhaanika.

3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik. Ajava...

Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Termodünaamika õppematerjal

Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tõstab antud aine ühe massiühiku temperatuuri ühe kraadi võrra: dQ J c= ( ) . (21) m dT kg · K Moolsoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tõstab antud aine ühe kilomooli temparatuuri ühe kraadi võrra: dQ J C= ( ) . (22) dT kmol · K Et gaasi mass avaldub m = v , siis valitseb erisoojuse ja moolsoojuse vahel seos C=c. (23) Gaasi paisumisel tehtava töö saame järgneva arutelu põhjal. Olgu antud silindriline anum ristlõikepindalaga S ning rõhu-ga anumas p. Selle rõhu mõjul nihkub silindris olev kolb dl võrra. Mehaanikast tuntud töö valemi teisendamise tulemusel F d A= F d l = S d l= p S d l= p d V S saame gaasi tööks dA = p dV. (24)...

172 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Termodünaamika ja soojusmasinad

soojushulk(J); c-aine eritegur (J/kgK); m-mass(kg); T-tº muut (aine erisoojus näitab, mis kulub ühe kilogrammi selle aine tº tõstmiseks ühe K võrra) (2)Q=m, kus - aine sulamissoojus(J/kg)(3) Q=Lm, kus L- aine aurustumissoojus (näitab hulka, mis kulub ühe selle aine kg aurustamiseks) Termodünaamika 2.printsiip: Kui süsteem läheb ühest olekust teise, siis tema entroopia kasvab. dS=dQ/T , kus dS- entroopia muut; dQ-soojushulk; T-absoluutne tº Gaaside isohooriline erisoojuse valem: Cv=iR/2M, kus Cv- isohooriline erisoojus (J/kgK); R-8.31; molaar ja vabadus Gaaside isobaariline erisoojuse valem: Cp=(i+2)R/2M, kus Cp-isobaariline erisoojus (J/kgK) Termodünaamika kujud: t=const| Q=A ehk U=im/2M RT P=const|A=pV ehk Q=U+pV; v=const A=0 Q=U Soojusmasinad on asjad, mis muudavad soojusenergiat mehaaniliseks tööks. Kolm osa: soojendi, jahuti ja töötav keha. Näiteks: aurumasin, bensiini/diiselmootor. Soojusmasina...

Füüsika
66 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Termodünaamika

tõuseks ühe kraadi võrra, sel juhul, kui ei toimu agregaatoleku muutust. Q 1J J Q = cm( t L - t A ) c = SI : =1 SI-s on erisoojuse ühikuks võetud sellise aine m( t L - t A ) 1kg 1K kg K erisoojus, millest valmistatud keha temp. tõstmiseks 1K võrra, tuleb sellele kehale anda soojushulk 1J, juhul kui keha mass on 1 kg ja seda ühikut nim. üheks dzauliks kilogramm-kraadi kohta (1J / kg K ) Sageli kasutatakse ka süsteemiväliseid mõõtühikuid soojushulga jaoks: 1kcal ja 1cal (1kcal=103 cal). 1kcal on soojushulk, mis on vajalik anda 1 kg veele selleks, et selle temp...

Füüsika
56 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Soojusülekanne

t2 ­ t1 -- temperatuuride vahe Ainete soojenemist ja jahtumist iseloomustab erisoojus. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine soojendamiseks 1 C võrra. Erisoojust tähistatakse c- tähega. Kõige suuremat erisoojust looduses omab vesi. Kui aine erisoojus on suur, siis ta soojeneb ja jahtub aeglaselt. Vee erisoojus mõjutab kliimat. J/kg * C -- erisoojuse ühik Vee erisoojus on 4200J/kgC Raua erisoojus on 460J/kgC Valem, mis arvestab keha massi, temperatuuri ja soojushulka. Q = m * c (t2 ­ t1) Ülesanne: Vee algtemperatuur on 20 C ja lõpptemperatuur on 100 C. Mass on 1kg. Kui palju soojust kulub vee keema ajamisele? Antud: Q = m * c (t2 ­ t1)...

Füüsika
117 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Soojusõpetus

Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nimetatakse soojushulgaks, mille tähis on Q ja mõõtühik 1 J. Kui agregaatoleku muutust ei toimu, siis soojendamisel kuluv või jahtumisel eralduv soojusehulk on võrdne aine massi - m ( kg ), erisoojuse - c ( J / kg K ) ning temperatuuri muudu t või T korrutisega. kuna t = t2 -t1 ,siis Q = cmt ; Q =cmT Q = cm ( t2 ­ t1) Kui toimub ühest agregaatoleku muutus, siis üleminekuks kuluv soojushulk või vastassuunalisel üleminekul eralduv soojushulk võrdub: Sulamisel ja tahkestumisel - keha massi ja sulamissoojuse korrutisega Q= m...

Füüsika
176 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun