1. Deuteerium e. raske vesinik-tuumas 1 prooton,1 neutron, aatomimass u.2. Triitium e. üliraske vesinik-tuumas 1 prootin,2 neutroni. Väga radioaktiivne, looduses esineb väga vähe, aatomimass ületab tavalise vesiniku aatomimassi ligi 3 korda. 4. VIIA-VA rühm. Nende omadused ning tuua välja erinevused. VIIA-rühma elemendid on kõige aktiivsemad. Looduses lihtainena ei leidu, vaid koostises, väliskihil 7 elektroni, liidavad elektrone juurde, kaheaatomilised, madala keemistemp-ga, sest molekulide vahel jõud nõrgad, tugevad ,mürgised, rühmas ülevalt alla aatomiraadius kasvab, elektronegatiivsus väheneb, sest oksüdeeruva omadused nõrgenevad. VA-rühma väliskihis 5 elektroni, liidavad elektroni, kaheaatomilised. 5. Hapniku alltroobid ja selle ühendid. Atomaarne hapnik, dihapnik(värvuseta, -183C keemistemp, maitseta, lõhnata), trihapnik(osoon).Ühendid on vesi ja vesinikperoksiid. 6
Valga 2009. Sisukord : Kloor. (mis see on ja millest koosneb ? ) Kloor on keemiline element järjenumbriga 17. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 35 ja 37. Keemilistelt omadustelt on kloor halogeen. Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste -1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid, on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised. Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline. Ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas, mis kondenseerub temperatuuril 33 kraadi Celsiust. Kloor on keemiliselt aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Kloori lühend on Cl. Milleks kasutame kloori tänapäeval ? Vaba kloor - Osa vees olevast kogukloorist mis ei ole muundatud bakterite, vetikate või muu orgaanilise aine poolt ja millel on suur oksüdeerimise ja desinfitseerimise võime, et hoida vesi puhas ja selge. Peab märkima, et vaba kloori
Halogeenid: Leidub ainult ühenditena sest on keemiliselt aktiivsed. (CaF 2, NaCl, KCl). Br leidub Cl'ga. Omadused-kaheaatomilised, lihtainena mürgised, moodustavad erineva o-a'ga ühendeid. On oksüdeerijad. Rühmas ülevalt alla halo'de akt. väheneb ja ka oksüdeerivad omadused. Keem. omadused- Reaktsioon metallidega Mg+Cl2=MgCl2. Reaktsioon teise halogeeniga: aktiivsem halo. tõrjub endast vähem akt. halo. soolalahusest välja. Vastupidiselt halo. aktiivsusele muutub neile vastavate hapete tugevus. HF->HCl->HBr->HI (nimona hapete tugevus kasvab).
taolist käitumist kvantvedeliku aatomite laineomadustega). Tahke heelium on (nagu ka H2) heksagonaalse kristallvõrega. Vees ja muudes lahustites lahustub heelium teistes gaasides halvemini. (1l vees lahustub 00C juures vähem kui 10 ml He, s.t. üle kahe korra vähem kui H 2 ja 51000 korda vähem kui soolhape. Tavalistes tingimustes on heelium keemiliselt inertne, kuid aatomite tugeval ergastamisel võivad moodustuda molekulaarsed ioonid. Näiteks moodustuvad elektrilahendusel kaheaatomilised ioniseeritud molekulid He 2+ (samuti nagu H2+). Tavalistes tingimustes (mitte elektrilahenduses) on need ioonid ebapüsivad. Heeliumil on kaks stabiilset isotoopi 4He ja 3He. Maakoores ja atmosfääris esineb ülekaalukalt 4He mis on tekkinud maakoores esinevate elementide a- lagunemise tõttu. Tavalistes tingimustes on heelium parem soojusjuht kui teised gaasid ning raskem ainult vesinikust.
HALOGEENID (VIIA rühma mittemetallid) Looduses leidub ainult ühenditena, sest on keemiliselt aktiivsed mittemetallid. On kaheaatomilised (F2, Cl2, Br2, I2) Lihtainena mürgised Terava lõhnaga Saadakse sulatatud soola elektrolüüsil (näiteks kloori saamine sulatatud NaCl elektrolüüsil 2NaCl → 2Na + Cl 2) !!! Halogeenide aktiivsus kasvab reas I2 → Br2 →Cl2 →F2, aga neile vastavate hapete tugevus kasvab vastupidiselt (HF→ HCl → HBr → HI) Reaktsioonides käituvad oksüdeerijana Cl2+ H2 = 2HCl 2Na + Cl2 = 2NaCl
Väga aktiivsed mittemetallid. Moodustavad metallihalogeniide. Tekitavad vesinikhalogeniide. Moodustavad oksohappeid. Reageerivad teiste mittemetallide. Keemiline aktiivsus väheneb F2 At2. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivse välja. Reageerivad kõikide metallidega (nt. 2 Fe + 3 Cl2 2 FeCl3). Füüsikalised omadused Fluor ja kloor gaasid. Broom auruv vedelik. Jood kristalne sublimeeruv aine. Tugeva lõhnaga. Sööbiva toimega. Agrekaatolekutes molekulid kaheaatomilised (F2, Cl2, Br2 ja I2). Molekulide mõõtmed ja polariseeritavus suurenevad suunas F2 At. Vees lahustuvad osaliselt reageerides (F2 lagundab vett). Lahustuvus on suurem orgaanilistes lahustites (F2 ja Cl2 reageerivad paljudega). Kasutamine Jahutusvedelikes (F2). F- hambapastas. Veepuhastus protsessides (Cl2). Värvainete tootmine (Br2). Keedusoola lisand (I2). Fotograafias ( I2, Br2) Meditsiinis (I2, Br2) Plastide tulekindluse suurendamine (Br2) Ravimites (I2, Br2)
vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. kloor :Keemilistelt omadustelt on kloor halogeen. Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste -1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid, on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised. Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline. Ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas, mis kondenseerub temperatuuril –33 kraadi Celsiust.Kloor on keemiliselt aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. allumiinium :on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C.Keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine.Reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool.Amfoteersuse tõttu reageerib
2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8), - kristallidena (C, Si). 2. Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist (H2O, K3PO4).
Triitium Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Levinuim triitiumi tekke mehhanism toimib, kui lämmastiku molekulid on avatud kosmilisele neutronivoole. Saades juurde ühe neutroni, laguneb lämmastiku tuum süsiniku ja triitiumi tuumaks. Triitiumi lühike poolestusaeg (12,32 aastat) ei võimalda looduslike varude kogunemist Vesinik moodustab kaheaatomilised lihtaine molekulid. Füüsikalised omadused Tavatingimustel on ta värvitu gaas, väikseima molekulmassiga kõigist gaasidest. Temperatuuril 20 kelvinit kondenseerub kahest prootiumiaatomist koosneva molekuliga diprootium (H2) vedelikuks, mis tahkub temperatuuril 14 kelvinit. Vesiniku molekuli energiatasemed olenevad sellest, kas tuumade spinnid on samasuunalised või erisuunalised. Erineva spinnide jaotusega olekute vaheline üleminek on aeglane. Keemilised omadused
Koosneb omavahel seostunud aatomitest. Lihtaine lihtaine molekul koosneb ühe elemendi aatomitest, nt O2 ; N 3 ; Cl3 jne. Liitaine liitaine molekul koosneb mitme elemendi aatomitest, nt H 2 O; CO2 ; C12 H 22O11 Molekuli valem näitab, millistest aatomitest molekul koosneb Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis Aatomid ühinevad molekulideks, kuna nende energia on siis väiksem ja need on püsivamad. Kaheaatomilised molekulid: O2; H2; N2; Cl2; F2; Br2. Ioon laenguga aatom. Aatom on liitnud või loovutanud elektrone ja omandanud laengu. Katioon positiivse laenguga ioon. Aatom on loovutanud väliskihi elektronid, et saavutada püsivat väliselektronkihti. Anioon negatiivse laenguga ioon. Aatom on liitnud väliskihti elektrone, et saavutada püsivat väliselektronkihti. Aatomite ja ioonide erinevused: 1. Ioonid on püsivamad, kui vastavad aatomid. 2
Triitium Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Levinuim triitiumi tekke mehhanism toimib, kui lämmastiku molekulid on avatud kosmilisele neutronivoole. Saades juurde ühe neutroni, laguneb lämmastiku tuum süsiniku ja triitiumi tuumaks. Triitiumi lühike poolestusaeg (12,32 aastat) ei võimalda looduslike varude kogunemist. Molekulaarne vesinik Vesinik moodustab kaheaatomilised lihtaine (divesiniku) molekulid. Füüsikalised omadused Tavatingimustel on ta värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, väikseima molekulmassiga kõigist gaasidest. Temperatuuril 20 kelvinit kondenseerub kahest prootiumiaatomist koosneva molekuliga diprootium (H2) vedelikuks, mis tahkub temperatuuril 14 kelvinit. Vesiniku molekuli energiatasemed olenevad sellest, kas tuumade spinnid on samasuunalised või erisuunalised. Erineva spinnide jaotusega olekute vaheline üleminek on aeglane.
Heeliumi taolist käitumist kvantvedeliku aatomite laineomadustega). Tahke Heelium on (nagu ka H2) heksagonaalse kristallvõrega. Vees ja muudes lahustites lahustub Heelium teistest gaasidest halvemini. (1l vees lahustub 0ºC juures vähem kui 10 ml Heeliumi, s.t. üle kahe korra vähem kui H 2 ja 51000 korda vähem kui HCl. Tavalistes tingimustes on Heelium keemiliselt inertne, kuid aatomite tugeval ergastamisel võivad moodustuda molekulaarsed ioonid. Näiteks moodustuvad elektrilahendusel kaheaatomilised ioniseeritud molekulid He2+ (samuti nagu H2+). Tavalistes tingimustes (mitte elektrilahenduses) on need ioonid ebapüsivad. Heeliumil on kaks stabiilset isotoopi 4He ja 3He. 4He tekib tähtedele energiat andvas termotuumareaktsioonis 41H=4He+2b++2v. Maakoores ja atmosfääris esineb ülekaalukalt 4He mis on tekkinud maakoores esinevate elementide - lagunemise tõttu. Tavalistes tingimustes on Heelium parem soojusjuht kui teised gaasid ning raskem ainult vesinikust. Neoon (Ne)
Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Levinuim triitiumi tekke mehhanism toimib, kui lämmastiku molekulid on avatud kosmilisele neutronivoole. Saades juurde ühe neutroni, laguneb lämmastiku tuum süsiniku ja triitiumi tuumaks. Triitiumi lühike poolestusaeg (12,32 aastat) ei võimalda looduslike varude kogunemist. 2.4 Molekulaarne vesinik Vesinik moodustab kaheaatomilised lihtaine molekulid. Füüsikalised omadused Tavatingimustel on ta värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, väikseima molekulmassiga kõigist gaasidest. Temperatuuril 20 kelvinit kondenseerub kahest prootiumiaatomist koosneva molekuliga diprootium (H2) vedelikuks, mis tahkub temperatuuril 14 kelvinit. Vesiniku molekuli energiatasemed olenevad sellest, kas tuumade spinnid on samasuunalised või erisuunalised. Erineva spinnide jaotusega olekute vaheline üleminek on aeglane. Keemilised omadused
HClO + NH3 _ NH 2Cl + H2 O HClO + NH2Cl _ NHCl2 + H2 O [4] Kloor on keemiline element järjenumbriga 17. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 35 ja 37. Keemilistelt omadustelt on kloor halogeen. Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste -1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid, on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised. Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline. Ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas, mis kondenseerub temperatuuril 33 kraadi Celsiust. Kloor on keemiliselt aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. 11 Ujumisbasseini vesi nõuab sanitaarhooldust millega hävitataks nakatavad mikroorganismid (bakterid, viirused), kõrvaldataks liigsed orgaanilised jäägid ja takistataks vetikate vohamist.
Tahke heelium on (nagu ka H2) heksagonaalse kristallvõrega. Vees ja muudes lahustites lahustub heelium teistes gaasides halvemini. (1l vees lahustub 00C juures vähem kui 10 ml He, s.t. üle kahe korra vähem kui H2 ja 51000 korda vähem kui HCl. Tavalistes tingimustes on heelium keemiliselt inertne, kuid aatomite tugeval ergastamisel võivad moodustuda molekulaarsed ioonid. Näiteks moodustuvad elektrilahendusel kaheaatomilised ioniseeritud molekulid He2+ (samuti nagu H2+). Tavalistes tingimustes (mitte elektrilahenduses) on need ioonid ebapüsivad. Heeliumil on kaks stabiilset isotoopi 4He ja 3He. 4He tekib tähtedele energiat andvas termotuumareaktsioonis 41H=4He+2b++2v. Maakoores ja atmosfääris esineb ülekaalukalt 4He mis on tekkinud maakoores esinevate elementide a- lagunemise tõttu. Tavalistes tingimustes on heelium parem soojusjuht kui teised gaasid ning raskem ainult vesinikust. Neoon (Ne)
Berzelius b) Avastas, et vee elektrolüüsil eralduvad vesinik ja hapnik. Johann Wilhelm Ritter c) Näitas esimesena, et ainete happelised omadused on seotud vesinikusisaldusega. Sir Humphry Davy d) Juhtis esimesena tähelepanu reaktsioonide pöörduvusele. Claude Louis Berthollet e) Koostas esimese suhteliste aatommasside tabeli. Berzelius f) Väitis, et gaasiliste lihtainete molekulid on kaheaatomilised. Avogadro g) Ehitas esimese keemilise vooluallika. Volta h) Võttis kasutusele mineraalväetised. Justus von Liebig i) Võttis kasutusele ainete struktuurivalemites kriipsukesed. Couper j) Selgitas benseeni struktuuri. Kekulé k) Defineeris orgaanilise keemia kui süsinikuühendite keemia. Kekulé
Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeenide füüsikalised omadused Fluor (F) helekollane gaas Kloor (Cl) kollakasroheline gaas Broom (Br) punakaspruun kergesti lenduv vedelik Jood (I) hallikasmust metalse läikega kristalne aine, mis sublimeerub kergesti lillaks auruks. Terava lõhnaga, sööbiva toimega, väga mürgised (v.a. jood), põhjustavad sissehingamisel hingamisteede kahjustusi. Molekaulid kaheaatomilised (F2, Cl2, Br2 ja I2). Halogeenide keemilised omadused Halogeenid kui aktiivsed mittemetallid on tugevad oksüdeerijad. Perioodilisustabeli rühmas ülevalt alla halogeenide aatomiraadius kasvab, elektronegat. väheneb ning oksüdeerivad omadused nõrgenevad. Reageerivad kõikide metallidega oksüdeerides neid tavaliselt kõrgemate oks.astmeteni. 2 Fe + 3 Cl2 = 2 FeCl3 Vesinikuga tekivad gaasilised vesinikhalogeniidid. H2 + Cl2 = 2 HCl
Sideme pikkus on ligikaudu võrdne vastavate aatomite kovalentsete raadiuste summaga. Kordsed sidemed on tugevamad kui üksiksidemed. Sideme pikkus – on kovalentse sidemega seotud aatomite keskpunkide (tuumade) vaheline kaugus. Kordsed sidemed on lühemad kui üksiksidemed samade aatomite vahel. Mida tugevam side, seda lühem see on. (tabelis) 3. PEATÜKK MOLEKULIDE KUJU Kõrge elektrontihedusega alad (sidemete elektronipaarid ja vabad elektronipaarid) tõukuvad üksteisest eemale. Kaheaatomilised erituumalised molekulid on polaarsed. Enam kui kahest aatomist koosnev molekul võib olla mittepolaarne, kui sidemete dipoolmomentide vektorid summeeruvad nulliks. Molekulide polaarsuse leidmine ÕPIKUST LK 231 joonis 3.7, õp lk 232 näited ja ülid. Ülid 3.19-3.24 Valentssidemete teooria. Peamine idee: sideme moodustamisel orbitaalid kattuvad, moodustades ühise orbitaali. Ühisel orbitaalil võib paikneda maksimaalselt 2, eripidiste spinnidega elektroni.
23. Sooju sv a h etu s katlas, sooju s ül e k an d e intensiivista . min e Traditsioonilistes kolletes toimub soojusvahetus koos kütuse põlemisega. Kiirguse allikateks koldes on: · põlevad süsivesinikud, · gaasilised kolmeaatomilised põlemisproduktid (CO2, SO2, H2O), · hõõguvad koksi-, tuha- ja tahmaosakesed · hõõguv koksikiht restpõletamise korral Kaheaatomilised gaasid praktiliselt soojust ei kiirga. Kolde soojusvahetuse arvutuse võib jagada kontrollarvutuseks ja konstruktorarvutuseks. Kontrollarvutusel leitakse põlemisgaasi temperatuur koldest väljumisel. Konstruktorarvutuse korral määratakse soojust vastuvõtvate pindade suurus koldes, mis tagab etteantud temperatuuri koldest väljumisel. Stefan-Boltsmani seaduse otsene rakendamine nendel eesmärkidel ei ole võimalik tingituna teatud raskustest kiirgava
orbitaalide ümberpaiknemine, valentsnurga muutus Sideme energia on kahe aatomi ühinemisel eralduv energia, mitte kahe lihtaine molekuli reageerimisel eralduv energia. Mitme sidemega ühendites (CH4) on kõik 4 sidet võrdväärsed 1. Keemilise sideme suunalisus sõltub molekuli moodustavate aatomite arvust, aatomorbitaalide tüübist ja nende asendist ruumis. Kovalentne side tekib aatomorbitaalide kattumise suunas. Kaheaatomilised molekulid moodustuvad kahest samast aatomist AA (H2, Cl2) või kahest erinevast aatomist AB (HCl) molekul on lineaarse ehitusega (nurk 1800) 3-aatomiline AB2 (CO2, H2O) võib olla lineaarne B__A__B või nurgaga 4-aatomilises molekulis on aatomid kas tasapinnal (kolmnurkstruktuur) või moodustavad trikoonilise püramiidi. 5-aatomilised molekulid AB4 moodustavad ruumilise tetraeedri, kusjuures aatom A asub tsentris, B-d selle nurkades 1
mõisted. Vastavad näited. Reaktsiooni kiiruse mõiste, mõõtmine. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad reaktsiooni kiirust homogeenses, millised heterogeenses süsteemis? a. Lihtaineks nim. ainet, mis koosneb vaid ühe elemendi aatomitest, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised:Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H 2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. b. Liitaine e. ühend koosneb kahe või enama elemendi omavahel seotud aatomitest (H2O, H2SO4, CO2, NaCl). Tal on koostiselementidega võrreldes teistsugused füüsikalised ning keemilised omadused. Iga elemendi sisaldus ühendis on konstantne, nt vesi koosneb alati kahest osast H-st ja ühest osast O-st
paiknevaid küttepindu auruülekuumendi, vaheülekuumendi, ökonomaiseri ja õhueelsoojendi konvektiivseteks küttepindadeks. Soojusvahetus koldes Traditsioonilistes kolletes toimub soojusvahetus koos kütuse põlemisega. Kiirguse allikateks koldes on: · põlevad süsivesinikud, · gaasilised kolmeaatomilised põlemisproduktid (CO2, SO2, H2O), · hõõguvad koksi-, tuha- ja tahmaosakesed · hõõguv koksikiht restpõletamise korral Kaheaatomilised gaasid praktiliselt soojust ei kiirga. Kolde soojusvahetuse arvutuse võib jagada kontrollarvutuseks ja konstruktorarvutuseks. Kontrollarvutusel leitakse põlemisgaasi temperatuur koldest väljumisel. Konstruktorarvutuse korral määratakse soojust vastuvõtvate pindade suurus koldes, mis tagab etteantud temperatuuri koldest väljumisel. Stefan-Boltsmani seaduse otsene rakendamine nendel eesmärkidel ei ole võimalik tingituna teatud raskustest kiirgava
1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide
loetelus. CAS reg nr omistatakse ainele kui see lisatakse andmebaasi, igale CAS nr vastab üks ja ainult üks aine. CAS nr järgi saab Interneti kaudu kätte ka selle kemikaali ohutuskaardi. 3. Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Lihtaine: Lihtaine koosn ühe elemendi aatomitest, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Ühend ehk liitaine: koosn kahe või enama elemendi omavahel seotud aatomitest (H2O, H2SO4, CO2, NaCl). Tal on koostiselementidega võrreldes teistsugused füüsikalised ning keemil omad. Iga elemendi sisaldus ühendis on konstantne, nt vesi koosneb alati kahest osast H-st ja ühest osast O-st.
Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid hapnik moodustab osooni; süsinik moodustab teemanti, grafiiti, tahma.) Segadusse ajab näiteks lause: veri sisaldab rauda kas veri sisaldab raua aatomeid sisaldavaid aineid, lihtaine raua pulbrit või mõlemaid
on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid hapnik moodustab osooni; süsinik moodustab teemanti, grafiiti, tahma.) Segadusse ajab näiteks lause: veri sisaldab rauda kas veri sisaldab raua aatomeid sisaldavaid aineid, lihtaine raua pulbrit
T termodünaamiline temperatuur Vabadusastmete arv näitab sõltumatute koordinaatide arvu, mis on vajalik keha (molekuli) asukoha määratlemiseks ruumis. Materiaalse punkti liikumisel etteantud trajektooril(joonel) määratletakse ta ühe koordinaadiga (i=1), tasapinnal liikudes kahe koordinaadiga (i=2), ruumis liikudes kolmega (i=3). Seepärst on üheaatomilised heeliumi (He), argooni (Ar) ja neooni (Ne) molekulid määratletud kolme vabadusastmega (i=3) kaheaatomilised vesiniku (H2), hapniku (O2) molekulidel jt. on i=5 , molekulidel, mis koosnevad kolmest ja enamast aatomist on i=6. Molekulaarfüüsikas kehtib kineetilise energia võrdse jaotumise seadus vabadusastmete järgi, järelikult, mida suurem on molekuli vabadusastmete arv, seda suuremat siseenergiat omab kilomool gaasi püsival temperatuuril. Gaasi siseenergia on võrdeline absoluutse temperatuuriga. Keha saab kuumutada kas mehaanilise või temperatuurilise toimega
puhul tuleb arvesse ainult kulgliikumine. See võib toimuda maksimaalselt kolmes sõltumatus, teineteisega risti olevas suunas, seega kirjeldavad kulgliikumist üheselt kiirusvektori 3 5 komponenti. Järelikult omab üheaatomiline molekul kolme vabadusastet ja tema keskmine kineetiline energia avaldub 3 e kT . 2 Kaheaatomilised molekulid (näit. CO, H 2 jne.) võivad ka pöörelda ümber molekuli pikiteljega ristuva telje. z y x Sõltumatuid, teineteisega ristuvaid pöörlemistelgi on seega kaks. Vaadeldaval joonisel on molekuli pikiteljeks x-telg, sõltumatuteks pöörlemistelgedeks võib võtta y- ja z-telje. Järelikult
annaabi.ee 
