Heli peegeldumine. 2 Mille põhjal võib väita, et ruumis on hea akustika? Subjektiivselt. Heli kostab selgelt kuulajani. 3 Missugused ehitise omadused mõjutavad ruumiakustikat? Ruumi maht, proportsioonid ja materjalid. 4 Kuidas mõjutab akustikat ruumi geomeetria? Mida peab ruumi geomeetria soodustama kõnesaalis? Kontserdisaalis? Kas ruumi geomeetria on oluline, kui kasutatakse helivõimendust? Väga. Kõnesaalis väike järelkõlakestus (1s), st väike erimaht (5...7 m³/in), mitte väga kõrge ruum; kõne selgusarv. Kontserdisaalis suurem järelkõlakestus (2s), suur erimaht (10...12 m³/in), kõrgem ruum. 5 Missugust ruumi geomeetriat tuleks võimalusel vältida? Kas ja kuidas on võimalik kompenseerida ebasoodsa ruumigeomeetria mõju? Silindrit v kuplit, tekib fookuspunkt. Akustiliste materjalide lisamisega. 6 Missugune peaks olema väikeste muusikaruumide geomeetria? Kingakarp, kuldlõikes.
3 kuupmeetrit? Algandmed: t 1 = 180°C t 2 = 390°C x= 0,8 V=3m3 T1=180+273,15= 453,15 K T2=390+273,15= 663,15 K L=0 Arvutused: q=Δh - v·Δp Q=q·m Erientalpia: h1=(1-x)·h’+x·h’’ Erientroopia: s1=(1-x)·s’+x·s’’ h1=(1-0,8)·762,7+0,8·2778=2374,94 kJ kJ s1=(1-0,8)·2.138+0,8·6,587=5,697 Kg·K Kg Niiske auru erimaht: v1=(1-x)·v’+x·v’’ 3 v1=(1-0,8)·0,00113+0,8·0,1946= 0,1559 m= 0,1559 =19,243 Kg m3 Kg Leian tabelist: p1=0,20Mpa=200 kPa Leian veeauru diagrammilt: s2=3230 kJ /(kg·K) h2=5,25 kJ / kg p2=310kPa Arvutan välja q: q=Δh-v·Δp q=(3230-2374,94)-0,1559·(310-200)=809,85 J Q=q·m Q=809,85·19,243 = 15,584 MJ K u j u t a d a: Sobivas mõõtkavas T-s-diagrammil ülesande tingimustele vastav
õppeaines "Soojusõpetus" TE.0044 Energiakasutuse eriala EK KÕ BAK 3 Üliõpilane: "....." ................... 2014.a .................................. Juhendaja: "....." ................... 2014.a .................................. Tartu 2014 TÄHISED JA LÜHENDID M- mass kg- kilogramm s- entroopia kJ- kilojaul v- erimaht V- ruumala Q- soojushulk q- soojus p- rõhk k- kelvin η- molekulmass R- gaasikonstant R*- universaalne gaasikonstant L- töö c- erisoojus PROTSESS IDEAALGAASIGA ÜLESANNE 5 10 kuupmeetrit ideaalgaasi O2, mille algrõhk on 10 MPa ja temperatuur 350 ℃ paisub lõpprõhuni 0,13 MPa. Arvutada gaasi maht ja temperatuur paisumise lõpul ning protsessi töö ja soojus, kui paisumine toimub vastavalt lähteandmete tabelis antud isoprotsessile.
Uurimis objektiks termodünaamikas on termodünaamilinesüsteem (kitsamas mõttes termodünaamiline keha).Üheks termodünaamika eripäraks on see, et kõikidele teistele ümbritsevatele kehadele vastandatakse termodünaamiline keha, kussjuures neid ümbritsevaid kehi nimetatakse väliskeskonnaks. Termodünaamika kasutab termodünaamilise süsteemi või keha uurimiseks makroparameetreid, mida saab mõõta vastavate mõõteriistade ja seadmetega. Põhilisteks makroparameetriteks on rõhk, erimaht ja temperatuur. Termodünnamika uurib makroskoopilisi süsteeme (süsteeme, mis koosnevad väga suurest arvust mikroosakestest). 1.2 Põhimõisted termodünaamikast. See termodünaamika osa, mis tegeleb nimelt soojuse ja mehhaanilise töö vastastikuse muundumistega nimetatakse Tehniline Termodünaamika. Tehnilise termodünaamika põhieesmärk on aluste loomine soojusmootorite, soojusjõuseadmete, soojustransformaatorite, soojusvahetite ja teiste soojusteniliste seadmete
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ Erinevate gaaside iseloomustus ja rakendamine Juhendaja: 2012 Argoon (Ar) · Värvitu, lõhnatu ja mittereaktiivne gaas · Suurte kontsentratsioonide juures lämmatav · Molekulmass: 39,948 · Keemistemperatuur 1,013 baari [oC] -185,87 · Tihedus 1,013 baari, 15°C, [kg/m³] 1,691 · Süttivus: mittesüttiv · Erimaht 1,013 baari juures, 15°C, [m³/kg] 0,591 · Märksõna: WARNING · H-laused: Kokkusurutud gaas => H280 sisaldab rõhu all olevat gaasi, võib kuumutamisel plahvatada Jahutatud gaas => H281 sisaldab külmutatud gaasi, võib tekitada krüogeenseid põletusi või vigastusi Kasutusvaldkonnad · Argoon on üks tuntumaid kandegaase gaasikromatograafias. Argooni kasutatakse
süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, mis on proportsionaalsed süsteemis olevate kehade massiga või osakeste arvuga. Nt. maht, energia, entroopia, entalpia. Parameetreid, mille kaudu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nim. termilisteks olekuparameetriteks. Termodünaamilise keha termilisteks olekuparameetriteks on erimaht (tihedus), rõhk ja temp. Soojuslikeks oleku-parameetriteks on aga suurused, mis iseloomustavad termodünaamilise süst. energeetilist olukorda. Nendeks on: siseenergia u,[J/kg]; entalpia h,[J/kg]; entroopia s,[J/kg]. Sõltumatud olekuparameetrid on: 1.Erimaht(keha massiühiku maht) v=1/, [m3/kg]. 2. Tihedus(on erimahu pöördväärtus) =M/V=1/v, [kg/m3].3. Rõhk (pinnaühikule normaalisihis mõjuv jõud) p [N/m2,Pa]. 4.Temperatuur(iseloomustab antud keha kuumenemise
EGT väärtuse optimeerimise juures on tähtis meeles pidada, et küttesegu koostise lahjendamine peale EGT tippväärtust ei ole soovitav. Jahutussüsteemi arvutus Jahutussüsteemi arvutuse aluseks on soojushulk, mis on vajalik viia mootorilt keskkonda teatud ajaühikus. Nimetatud soojushulka on võimalik määrata mootori soojusbilansist või järgmise empiirilise seaduspärasuse alusel: kus ärajuhitava soojuse erimaht, kJ/ (kW×h). Ottomootoritel on kJ/(kW×h) ja diiselmootoritel kJ/(kW×h). sõltub järgmistest sisepõlemismootori konstruktiivsetest parameetritest ja ekspluatatsioonitingimustest: surveaste, suhe, pöörlemissagedus ja mootori koormusreziimid. Orienteeritud arvustustes võib määrata järgmise empiirilise valemiga [1]: kus proportsionaalsustegur; silindrite arv; silindriläbimõõt, cm; väntvõlli pöörlemissagedus, min-1; liigõhutegur; astmenäitaja.
teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2=RT2—erimaht=> energeetilises vastumõjus. p1/T1*v=R=p2/T2*v => p1/p2=T1/T2.so isohoorse protsessi Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi põhivõrrand. ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille S2-S1=Cvlnp2/p1=CvlnT2/T1 olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui Isobaarne protsess on protsess, mis toimub püsival rõhul.
sõltub ainult energia, entroopia, entalpia. Parameetreid, mille kaudu temperatuurist. Tavaliselt võetakse gaasi siseenergia iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust normaaltingimustel võrdseks nulliga. E=k + A + U, kus muundumist, nim. termilisteks olekuparameetriteks. U on siseenergia [J/kg]. Termodünaamilise keha termilisteks 11.Termodünaamika I seadus. Termodünaamika olekuparameetriteks on erimaht (tihedus), rõhk ja temp. esimeseks seaduseks on energia jäävuse ja muundumise Soojuslikeks olekuparameetriteks on aga suurused, mis seadus. Mingisse kehasse kantud energia võib muunduda 18.Veeaurutabelid ja diagrammid. 1.küllastunud iseloomustavad termodünaamilise süst. energeetilist sise- või välisenergiaks. Q = dU + dL, [J]; q = du + dl, veeaur I(rõhu järgi). 2.Tabel temperatuuri järgi. 3. Vee- olukorda
tagastamatud protsessid, kuna nad pole tasakaalus. Ringprotsess: protsess mille kulgemise käigus termodünaamiline keha läbib igat vahepealset olekut ja tuleb tagasi algolekusse. 6. Termodünaamilised kehad ja nende termilised ja energeetilised olekuparameetrid ja mõõtühikud. Termodünaamilised kehad gaasid ja aurud(veeaur) sest nad muudavad oma mahtu väga suurtes piirides nende soojuslikul ja mehaanilisel mõjutamisel. Termilised olekuparameetrid: erimaht, absoluutne rõhk ja abs. Temperatuur. 1) Erimaht aine massiühiku maht (v) [ m³/kg] 2) Rõhk Pinnaühiku normaali suunasmõjuv jõud (p) [Pa, N/m², mmHg, atm, bar, psi] 3) Temperatuur Absoluutne temperatuur (T) [K] Energeetilised olekuparameetrid: Siseenergia, entalpia, entroopia 1) Siseenergia (U) [J] 2) Entalpia (H) [J] 3) Entroopia (S) [J/K] 7. Absoluutse rõhu , ülerõhu ja alarõhu mõiste.
aine(massi) vahetus) Avatud süsteem mille puhul osa ainet väljub süsteemist väliskeskkonda ja sinna tuleb väliskeskkonnast uut ainet. 2. Termodünaamilise keha termilised ja energeetilised olekuparameetrid (nende mõõteühikud, tähistused) Termodünaamiliste kehadena kasutatakse gaase ja auru.(nn: töötav keha) (osaleb soojuse muundamisel mehaaniliseks tööks) Termilised olekuparameetrid a) Rõhk p [Pa] b) Erimaht v [m3/kg] c) Temperatuur T [°K] Energeetilised olekuparameetrid a) Siseenergia U [J] U = uM b) Entalpia (soojussisaldus) H [J] H = hM c) Entroopia S [J/K] S = sM 2 3. Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste. Absoluutse rõhu saame kui rõhu mõõtmisel on nullnivooks absoluutne vaakum, saadakse nn. absoluutne rõhk
tagastamatud protsessid, kuna nad pole tasakaalus. Ringprotsess: protsess mille kulgemise käigus termodünaamiline keha läbib igat vahepealset olekut ja tuleb tagasi algolekusse. 6. Termodünaamilised kehad ja nende termilised ja energeetilised olekuparameetrid ja mõõtühikud. Termodünaamilised kehad gaasid ja aurud(veeaur) sest nad muudavad oma mahtu väga suurtes piirides nende soojuslikul ja mehaanilisel mõjutamisel. Termilised olekuparameetrid: erimaht, absoluutne rõhk ja abs. Temperatuur. 1) Erimaht aine massiühiku maht (v) [ m³/kg] 2) Rõhk Pinnaühiku normaali suunasmõjuv jõud (p) [Pa, N/m², mmHg, atm, bar, psi] 3) Temperatuur Absoluutne temperatuur (T) [K] Energeetilised olekuparameetrid: Siseenergia, entalpia, entroopia 1) Siseenergia (U) [J] 2) Entalpia (H) [J] 3) Entroopia (S) [J/K] 7. Absoluutse rõhu , ülerõhu ja alarõhu mõiste.
termilist olekuparameetrit: e r i m a h t u (või tihedust), r õ h k u ja t e m p e r a t u u r i . Termiliste olekuparameetrite kõrval, nagu näeme allpool, leiavad kasutamist ka soojuslikud olekuparameetrid (siseenergia, entalpia, entroopia jt.). Termodünaamilise keha olek on üheselt määratud kahe meelevaldse olekuparameetriga. E r i m a h u k s nimetatakse keha massiühiku mahtu. Tähistades keha mahu V(m3) ja massi M(kg), siis erimaht v = V/M m3/kg Erimahu pöördväärtust nimetatakse tiheduseks: = M/V = 1/v kg/m3 Viimasest seosest järeldub, et v =1. R õ h u k s nimetatakse pinnaühikule normaali suunas mõjuvat jõudu. P = F/S (1), kus F on pinnaühiku normaali suunas mõjuv jõud. Rõhu mõõtühikuks on 1 N/m2. Kuna viimane on väga väike ühik, siis kasutatakse praktikas
määrab nendevahelise soojusvoo suuna. Intensiivseks nimetatakse sellist olekuparameetrit, mis ei sõltu termodünaamilises süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivsed olekuparameetrid on näiteks rõhk ja temperatuur. Aditiivne ehk ekstensiivne olekuparameeter on selline, mis sõltub süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Ekstensiivsed olekuparameetrid on näiteks süsteemi mass, maht ja energia. Erimaht on keha ühikmassi maht. Kui keha maht on V ja mass M, siis erimaht Erimahu pöördväärtust nimetatakse tiheduseks: Rõhk on pinnaühikule selle normaali suunas mõjub jõud. Manomeetriga mõõtmisel absoluutne rõhk pa pm B ja vaakummeetriga mõõtmisel pa B pv kus B – baromeetriline rõhk, pm ja pv – vastavalt manomeetriga ja vaakummeetriga mõõdetud rõhk. Termodünaamiline tasakaal.
80 971,8 1,007 0,580 0,366 2,23 85 968,5 1,008 0,583 0,347 2,10 90 965,3 1,009 0,585 0,326 1,95 95 961,8 1,009 0,586 0,310 1,85 100 958,3 1,010 0,587 0,295 1,75 9 Tabel 3. Küllastunud auru omadused Temperatuur Rõhk Erimaht Entalpia Aurustumis- t, °C p, ata v, m3/kg (soojasisaldus) soojus i, kcal/kg r, kcal/kg 20 0,0238 25 0,0323 30 0,0433 35 0,0573 40 0,0752 19,55 613,5 573,5 45 0,0977 15,28 615,7 570,7 50 0,1258 12,05 618,0 568,0
hl+k = 0,0169 * ((40 + 47,60) / 0,056) * 0,204 = 5,39 m hg = 14 m Hsum = hl+k + hg + hw Hsum = 5,39 + 14 + 0,204 = 19,594 m Joonis 2. Liini asendiskeem 10.5 Veepumba vajalik võimsus G Hap Hsum N 1,2 ; kW 3600 102 – pumba kasutegur = 0,65. N = (18000 * (16,63 + 19,594) / 3600 * 102 * 0,65) * 1,2 = 652032 / 238680 * 1,2 = 3,27 kW Lisa 1 Küllastunud auru omadused Temperatuur Rõhk Erimaht v, Entalpia Aurustumis- t, C p, ata m3/kg (soojasisaldus) soojus i, kcal/kg r, kcal/kg 20 0,0238 25 0,0323 30 0,0433 35 0,0573 40 0,0752 19,55 613,5 573,5 45 0,0977 15,28 615,7 570,7
Rõhku võib mõõta absoluutse vaakumi nullnivoo suhtes, mis puhul on see absoluutne rõhk Sagedasti on aga kasulik mõõta rõhku võttes nullnivooks atmosfääri rõhu. Sellega on siis määratud manomeetriline rõhk Juhul kui on mõõdetud rõhk madalam kui atmosfääriline (nt. vaakumkambris), see on siis tihti nimetatud alarõhk 17. Selgitage erimahu mõiste Erimahu all mõistame keha massiühiku mahtu. Tähistades keha mahu V (m3) ja massi M(kg), siis erimaht: m3/kg V v M 18. Millal on termodünaamiline süsteem termodünaamilises tasakaalus Termodünaamiline süsteem on termodünaamilises tasakaalus, kui süsteemi mistahes punktis olekuparameetrid ei muutu ajas. 19. Mida mõistetakse süsteemi termodünaamilise tagastamatuse printsiibi all
Rõhku võib mõõta absoluutse vaakumi nullnivoo suhtes, mis puhul on see absoluutne rõhk Sagedasti on aga kasulik mõõta rõhku võttes nullnivooks atmosfääri rõhu. Sellega on siis määratud manomeetriline rõhk Juhul kui on mõõdetud rõhk madalam kui atmosfääriline (nt. vaakumkambris), see on siis tihti nimetatud alarõhk 17. selgitage erimahu mõiste Erimahu all mõistame keha massiühiku mahtu. Tähistades keha mahu V (m3) ja massi M(kg), siis erimaht: V v= M dimensiooniks m3/kg 18. Millal on termodünaamiline süsteem termodünaamilises tasakaalus Termodünaamiline süsteem on termodünaamilises tasakaalus, kui süsteemi mistahes punktis olekuparameetrid ei muutu ajas. 19. Mida mõistetakse süsteemi termodünaamilise tagastamatuse printsiibi all isoleeritud termodünaamiline süsteem läheb alati iseenesest üle termodünaamilise tasakaalu seisundisse. 20. Ideaalse gaasi mõiste
alusraam bedplate ankrupolt anchor bolt bensiin gasoline diislikütus diesel oil eelsoojendi preheater efektiivkasutegur effective efficiency efektiivvõimsus brake power, shaft power, output elektripump electric motor pump entalpia enthalpy entroopia entropy erimaht specific volume filter filter, strainer gaasiline töökeha gaseous working medium gaasitihedus gas tightness gaasiturbiinülelaadimine turbocharging, gas turbine charging hammasratasajam gear, gearing hammasrataspump gear, (gear-wheel-) pump impulssülelaadimine pulse supercharging indikaatorkasutegur indicated efficiency
Laokäive ( Q ) on selline puidu kogus, mis veetakse sealt välja tema tegevusaja kestel. See kogus võrdub lattu veetud likviidsele kogusele. Laomaht ( E ) on suurim puidu kogus, mida korraga on võimalik lattu mahutada, seega E = n(L · lk· H· f) m3, kus: L on virna pikkus m; lk keskmine metsamaterjali pikkus m; H virnade keskmine kõrgus m; f - keskmine virnade täius; n virnade arv. Lao erimaht ( e ) on laomahu (E) suhe lao üldpindalasse (F) ja E e = -- m3/m2, kus F laopindala F võib arvutada järgneva valemiga F = n[(L + a) (lk + b)]. Seega LlkHf e = -------------- , (L + a) (lk + b) a
10. Leida igale parameetrile või aine omadusele vastav ühik. Temperatuur t - °C soojusjuhtivustegur - kcal/m°Ch rõhk p bar erisoojus c - kcal/kg°C kinemaatiline viskoossus - m2/s kuivainesisaldus a - % tihedus - kg/m3 Prandtli kriteerium Pr - ühik puudub 3 erimaht v - m /kg aurustumissoojus r ühik puudub 11. Nimeta vähemalt 2 tegurit (koos selgitusega), mis mõjutavad vedela toote viskoossust. Temperatuur temp. tõustes viskoossus väheneb Kuivaine mida rohkem on tootes kuivainet seda viskoossem ta on 12. Esitada üks näide tiheduse praktilisest kasutamisest ning 1 näide tiheduste erinevuse olulisusest mõnes tehnoloogilises protsessis.
Voolukiirus w – m/s Voolu ekvivalentne läbimõõt dekv - m Reynolds’i kriteerium Re - ühikuta Aurukulu D – kg/h Küttepinna suurus F – m2 Regeneratsioonitegur - ühikuta või % Soojusläbikandetegur k - kcal/mºCh Soojusvaheti soojuslik koormus Q – kcal/h Soojusülekandetegur - kcal/mºCh Temperatuur t - ºC Rõhk p - bar Kinemaatiline viskoossus - m2/s Tihedus - kg/m3 Erimaht v – m3/kg Soojusjuhtivustegur - kcal/mºCh Erisoojus c – kcal/kgºC Kuivainesisaldus a - % Prandtl’i kriteerium Pr - ühikuta Aurustumissoojus r – kcal/kg 2. Valem w∙d D Fp Reynolds= peenestusaste= = v d Fa 4∙ F 0,316 voolu ekv läbimõõt= liini takistustegur =
töötavad kütuse pihustamisel mootori õlisse. Kuuma mootori korral õlis olev kütus aurustub ja õli viskoossus taastub. Vedeldatud õli asub eraldi anumas peapaagi sees. Õlitussüsteemi parameetrid Õlitussüsteemi parameetrid on a) tsirkulatsiooni kordsus: , [ ], kus õlipumba tootlikkus, l/h; õlitussüsteemi maht, l; b) õlitussüsteemi erimaht: , l/kW, [ ]; c) õlipumba eripealeanne: , l/kW x h, [ ]; d) soojusvahetite arv, e radiaatori jahutuspinna suurus (m2): , kus mootorist õli poolt eemaldatav soojushulk, (kJ/s), õli soojusülekandetegur jahutuskeskkonda, W/(m2 x K), õli keskmine temp. radiaatoris, ( K),
Niisket õhku võib lugeda ideaal gaasiks, kuna ta rõhk on
suhteliselt madal B=760mmHg=101325Pa=0,1MPa.
Niiskeõhu põhiparameetrid:
· Veeaurude partsiaalrõhk (osarõhk) pa[Pa]
· Niiske õhu absoluutne niiskus D[kg/m3]
· Õhus olevate veeaurude tihedus a[kg/m3]
· Suhteline niiskus [%]
· Niiske õhu tehline niiskus vd või x[kg/kg*kuivõhk või g/kg*kõ]
· Niiske õhu küllastusaste [%]
· Niiske õhu entalpia H [KJ/kg]
· Niiskeõhu erimaht v või tihedus [kg/m3]
· Niiskeõhu erisoojus Cnõ[KJ/kgKraad]
· Niiske õhu kastepunkti temp tkp[0c]
· Niiske õhu märja termomeetri temp tm[0c]
Niiske õhu kolm erinevat olkekut:
· Mitte küllastunud õhk-on õhk, milles sisalduv veeaur on ülekuumendatud olekus.
Ülekuumendatud auruks nim. Mille temp on kõrgem sammale rõhule vastavast
küllastus temperatuurist. Mitteküllastunud õhus olevate veeaurude partsiaalrõhk
pa
Niiskeõhu tihedus ja niiskeõhu entalpia Niiskeõhu tihedus = + r a (valem 11) 1 p pa 1 p + pa pa 1 p - j pa0 j pa0 (Valem 12) = + = + = + T R Ra T R Ra T 287 461,43 1 pv = RT - niiskeõhu v niiskeõhu erimaht olekuvõrrand R niiskeõhu gaasi konstant p niiske rõhu partsiaal rõhk T niiskeõhu temperatuur pv p (R = = ) T rT Kuna veeauru moolmass (müü on 18kg/kmol) on väiksem kuiva õhu moolmassist (müü on 28,9kg/kmol) siis järelikult veeauru tihedus on väiksem kuivaõhu tihedusest. a < r st et kuiv õhk on raskem kui veeaur(tema mass suurem). Niiske õhk on alati kergem kui kuiv õhk(samal temp-il)
3. aurukulu muutumine, tingituna kolde soojusvastuvõtu muutumisest 4. toitevee temperatuuri muutumine Nivoo reguleerimisel katla trumlis reguleeritakse sisuliselt kahefaasilise keskkonna (vee ja auru segu) nivood. Seetõttu kõik tegurid, mis tingivad selle kahefaasilise keskkonna oleku muutuse, viivad paratamatult nivoo muutusele katla trumlis. Katla trumlis ja tsirkulatsioonikontuuris olev vesi sisaldab katla tööreziimil teatud koguse veeauru. Veeauru erimaht on tunduvalt suurem vee erimahust. Seetõttu aurusisalduse muutus selles kahefaasilises keskkonnas tingib paratamatult nivoo muutuse ühes või teises suunas. Kui auru osa suureneb, siis nivoo tõuseb. Nivoo muutumist toitevee- ja aurukulu ebabilansist tingitud muutusele vastupidises suunas nimetatakse üleskeemise nähteks. Näiteks koldeekraanide soojusvastuvõtu suurenedes aurusisaldus ekraanides suureneb, mis omakorda põhjustab nivoo tõusu, kuigi materiaalse bilansi järgi
Koos pooride deformeeritavusega seotud probleemi. Terzaghi printsiip: veeküllastunud kuhjumisel tekkinud osakeste kogumid tihenevad nende peale kogunenud mahuga muutub ka kogumaht, kuid terade jääb muutumatuks. e=Vp/Vt = pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava osakeste kaalu või maapinnale mõjuvate koormuste mõjul. Pinnase omadusi (s/d)-1 = n/(1-n). Erimaht v pinnase pooride suhteline hulk: v=1+e = pinge ' ja vee poolt vastuvõetava pinge u summaga - = '+u. Pinnase mõjutavad: terastikuline koostis, teisaldamise viis, pinnase genees. Orgaanika (Vt +Vp)/Vt= s/d. Pinnase tihenemisel on v muutus võrdeline osakeste kaudu pinnas surutakse kokku, suureneb hõõrdejõud terade vahel, sisaldus hlvendab enamasti pinnase mehhaanilisi omadusi (org päritoluga mahumuutusega ja vajumiga
annaabi.ee 
