Taimekahjustajad ja nende tõrje (0)

Mis on taimekaitse ?

• Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest
  
• Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine
  
• Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi
  
  • – Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest
    
  • – Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees
    
  • – Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele ja keskkonnale
    

Saagikadu
• 35% võimalikust saagist jääb saamata
– Kahjurid 14%– Haigused 12%– Umbrohud 9%
• Sõltub

• – Kasvatatava kultuuri geograafilisest asukohast
  
• – Klimaatilistest tingimustest
  
• – Kasvatatavast kultuurist
  
• – Agrotehnika tasemest (korralikult harimata põllul esineb rohkesti haigusi, saavad paljuneda kahjurloomad)
  
• 
  

Kahjustaja (inimese seisukoht)
• Kahjulik organism - iga organism, mille olemasolu või elutegevus võib olla ohtlik inimesele, tema tegevusele, toodetele , mida nad kasutatavad või toodavad, loomadele ning ka teistele elusorganismidele või keskkonnale.
– Loomad
– Taimed
– Seened
– mikroorganismid
Kahjustus
• Kahjustusest räägitakse siis, kui tegu on majanduslikult märgatava saagikaoga
– 10 hiilamardikat rapsipõllul ei ole kahjustava võimega, ära söödav osa on tühine, enamasti me seda isegi ei märka . Pigem on nad kasulikud, sest aitavad säilida looduslikul mitmekesisusel, on toiduks parasitoididele
– 10 metskitse nisupõllu servas ühel päeval talve jooksul ei ole kahjustava võimega
Kahjustus tekib

• Potentsiaalse kahjustaja massilise esinemise korral
  
• Seda mõjutab:
  
  • – OMANIKU KÄITUMINE pikaajalises või lühiajalises plaanis
    
  • – Monokultuurid ehk PIIRAMATU toidulaud ilma võimalike vaenlasteta
    
  • – Toitainete vaegus mullas (BM langeb, taimede tervislik seisund halveneb)
    
  • – Resistentsuse teke
    
  • – Alternatiivse toidubaasi kaotamine (paljud mullas elavad putukad toituvad mitmesuguste taimede juurtest, kuid kui need on põhjaliku umbrohu tõrje käigus täielikult kaotatud , siis ei jää neil muud üle, kui süüa neile muidu vähesobiva kultuurtaime juuri)
    
  • 
    

TK organisatsioonid , nende funktsioonid
Põllumajandusministeeriumi allasutused

Põllumajandusamet www.pma. agri .ee
–Taimekaitsevahendite turule lubamine , Taimekaitseregistri pidamine, TK vahendite turustamise ja kasutamise ning TK seadmete alane järelevalve , Taimekaitsetunnistuste väljastamise sisuline korraldamine
http://www.pma.agri.ee/index.php?main=1
–Taimeterviseregistri pidamine, taimede ja taimsete saaduste sisseveo riiklik järelevalve; Ohtlike taimekahjustajate esinemise ja leviku tuvastamine, taimepasside väljastamine; seemnekartuli sertifitseerimine ja turustamise kontroll;
–Seemnete sertifitseerimine rahvusvaheliste nõuete kohaselt –värske puu- ja köögivilja turustamisstandardite nõuetele vastavuse
täitmise kontroll
–Mahepõllumajandusliku ettevõtte tunnustamine ja Mahepõllumajanduse registri pidamine tootjate ja käitlejate arvestuses
–Maaparandusalase tegevuse koordineerimine ja maaparandussüsteemide registri haldamine
2. Veterinaar - ja toiduamet
www.vet.agri.ee
• Riikliku järelevalve ja riikliku sunni korraldamine
– toidutoorme (sh. mitteloomse toidu) ja toidu käitlemise ja käitleja enesekontrolli üle
(mh pestitsiidijääkide kontroll jaekaubanduses)
– Loomatauditõrje
– Põllumajandusloomade aretus – Turukorraldus
– Mahepõllumajandus
3. PRIA
www.pria.ee
• Korraldab riiklike ja EU toetuste jagamist, peab riiklikke registreid ja andmekogusid, analüüsib kogutud andmeid
Ministeeriumi hallatavad riigiasutused

• Põllumajandusuuringute keskus (sortide riiklik registreerimine, TKV jääkide ja saasteainete määramine,
  
• kontrollproovide analüüsimine)
  
• Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (loomahaiguste diagnoosimine, vee, sööda ja alkoholi ohutuse tagamine, riiklik referentslaboratoorium)
  
• Jõudluskontrolli Keskus (Jõudluskontroll, piima kvaliteet)
  
• Eesti Taimekasvatuse Instituut ( agrometeoroloogia seire , prognoosid , sortide säilimine ja aretus, seemnekeskus)
  
• Maamajanduse Infokeskus
  
• Mõningad muuseumid (põllumajandus-, piimandus -, C R Jakobsoni talumuuseum)
  

Rahvusvahelised organisatsioonid
• FAO UNwww.fao.org–
(Food and Agriculture Organization of
the United Nations – ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioon)
tegeleb globaalsete toidu- ja põllumajandusprobleemidega.
Organisatsiooni peakorter asub Roomas. FAO põhiülesanneteks on tõsta toiduga varustatuse taset, parandada põllumajandustoodangu taset, parendada maaelu kvaliteeti ja panustada maailma majanduse kasvu. FAO kreedo on toiduohutus : inimestele peab olema tagatud regulaarne varustatus piisavalt kõrgekvaliteedilise toiduga, mis võimaldaks tegusat, tervislikku elu
FAO Director -General José Graziano da Silva
• EPPO www.eppo.org –
(European and Mediterranean Plant Protection organization - Euroopa- ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon)
Organisatsioon , mis tegeleb taimetervise ja taimekaitsealase koostöö koordineerimisega valitsuste vahel Euroopa ja Vahemeremaade piirkonnas (sh. endise NL territooriumil). Asutati 1951.a. 15 Euroopa riigi poolt, tänaseks 50 liikmesriiki.
Eesmärgid on taimede kaitse, rahvusvaheliste strateegiate väljatöötamine ohtlike taimekahjustajate sissetoomise ja leviku vastu ning ohutute ja tõhusate taimekaitsemeetmete edendamine.
Väljatöötatud standardid käsitlevad kahjustajaspetsiifilisi fütosanitaarmeetmeid (>300), fütosanitaarseid protseduure (>60), sertifitseerimisskeeme (30), kahjustaja riskianalüüsi skeeme (5), biotõrje ohutust (3), diagnostilisi protseduure (>30) ja taimekaitsevahendite kasutamise head tava.
• ECPA www.ecpa.eu –
(European Crop Protection Association – Euroopa Taimekaitseassotsiatsioon) Euroopa taimekaitse tööstust esindav võrgustik. Eesmärgiks kaasaegse põllumajandustehnoloogia arendamine jätkusuutliku arengu kontekstis. Tegevus suunatud pestitsiidide vajalikkuse tutvustamisele, panustades tervisliku toidu taskukohasusele, põllumajanduse konkurentsivõimele ning kõrgele elukvaliteedile.
Riikideülesed kokkulepped
• IPPC www.ippc.int (1951; revideeritud 1977 ja 1997)
(the International Plant Protection Convention – Rahvusvaheline Taimekaitsekonventsioon)
Rahvusvaheline taimede tervise alane kokkulepe, mille on tänaseks allkirjastanud 177 riiki. Põhieesmärk - taimekahjustajate sissetoomise ja leviku ennetamine, et kaitsta kultiveeritavaid ja looduslikke taimi nii, et see minimaalselt segab kaupade ja inimeste rahvusvahelist liikumist.
– rahvusvaheliste fütosanitaarmeetmete standardite (ISPM – International Standard for Phytosanitary Measures) väljatöötamine, parandamine ja vastuvõtmine;
– tehniline abi arengumaade riiklike taimekaitseorganisatsioonide suutlikkuse ja varustuse parandamiseks;
– kaubanduspartnerite vaheliste konfliktide lahendamine jm.
• WTO SPS(1994)
(Agreement on the Application of Sanitary and Phytosanitary Measures under
the World Trade Organization General Agreement on Tariffs and Trade
- sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping). imporditavad põllumajandustooted vastaksid riikides kehtivatele sanitaar- ja fütosanitaareeskirjadele.

• Nende eeskirjade peaeesmärk on kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist kahjurite ja haiguste eest, mida võidakse riiki tuua imporditavate põllumajandustoodetega.
  
• SPS-lepingus kehtestatud reeglid sarnanevad kohustuslike tootestandardite osas kehtivatele reeglitele. Peamised nõuded: - sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid tohib kohaldada vaid inimeste, loomade või taimede tervise kaitseks ja mitte lisamaksude või kaubandustõketena;- kodumaise ja välismaise kauba /müüjate kohtlemine peab vältima õigustamatut diskrimineerimist; - meetmete väljatöötamisel (sh. karantiinsete organismide nimekirjade koostamisel) võetakse arvesse teaduslikul informatsioonil põhinevaid riskianalüüse.
  

• CITES jt loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse alased lepped (sh. ohustatud liikide kaitse, võõrliikide ja invasiivsete võõrliikide levimise vältimine jms.) Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna pädevuses.
  

Karantiin
• Karantiinimeetod on riiklike abinõude süsteem, mis on suunatud eriti ohtlike haiguste, kahjurite ja umbrohtude sisseveo ja levitamise takistamiseks.
• Väliskarantiin–suunatud kahjustajate vastu, keda riigis veel ei ole, kuid on oht kaubavahetuse käigus neid riiki tuua, kuna looduslikud tingimused kahjustaja levikuks ja eluks olemas. Paljud on ka võimelised kohanema .
• Sisekarantiin–suunatud objektide vastu,mis(kes)on riigis piiratud levikuga , kuid teatud tingimustes võivad ulatuslikult levida ning põhjustada suurt kahju. Sisekarantiinseid objekte püütakse hävitada levikukolletes ja piirata levikuvõimalusi
TK vahendi registreerimine
• VV määrus aastast 1994, korduvalt täiendatud/parandatud

• – menetlus, mille tulemusel Vabariigi Valitsuse poolt määratud ametkond ,arvestades teaduslikke katseid ja hinnanguid, annab välja taimekaitsevahendi registreerimise tunnistuse, mis annab õiguse teatud ajavahemikul taimekaitsevahendit riiki sisse tuua, müüa ja kasutada ettenähtud eesmärgil.
  
• 
  
• – Iga preparaadi kohta eraldi
  
• 
  
• – Regitreerimiseta ei tohi neid riiki sisse tuua, kasutada ega
  
• kaubastada
  
• 
  
• – Registreerib Taimetoodangu Inspektsioon
  
• 
  
• – Avalduse esitab tootja või kaubastaja tootjafirma ametlikul nõusolekul
  
• 
  

Näited
Apelsiniussid

• Jaekaubandusketi poole pöördub häiritud ostja: neilt ostetud I kvaliteediklassi apelsinides on väikesed ussid .
  
• Tõenäoline põhjus: vahemere-puuviljakärbes Ceratitis capitata (Selts kahetiivalised , sg kirjutiivalised – Diptera: Tephritidae) või mõni teine puuviljakärbes nt. Anasterpha spp., kui puuviljad on pärit väljastpoolt EU-d.
  
  • – C. capitata pole Eestis ega EU-s ohtlike taimekahjustajate nimekirjas, kuna Eestis pole tsitrusekasvatus PM tegevusalana reaalne, mistõttu spetsiifilised tsitrusekahjustajad majanduslikku mõju ei põhjusta ja ka invasiivse võõrliigina tõenäoliselt siin kohastuda ei suuda. Euroopas on kahjur tsitrusekasvatuspiirkondades liiga tavaline, et teda ühenduse tasemel reguleerida.
    
  • 
    
  • – Mitte-Euroopa kirjutiivaliste sissevedu on taimetervise reeglitega keelatud, et vältida ohtu EU tsitrusekasvatuspiirkondadele.
    
  • 
    
• Mida teha?
  
  • – Ostja saab ostutšeki alusel pöörduda kaupluse poole ostu hüvitamiseks või tarbijakaitseametsisse.
    
  • 
    
  • – Kauplus saab kahjunõudega pöörduda tarnija poole: Ilmselt tuleks müügilt eemaldada kogu partii, kuna see ei vasta aiandustoodete turustamisstandardile. Tarnijat valides tuleks eelistada kõrgete kvaliteedistandarditega püsipartnereid juhuslikele kiiret rikastumist lootvatele oportunistidele.
    
  • 
    
  • – Antud juhtumil leiti apelsinides mustad ussid, mis viitab sellele, et kärbsevaglad olid avastamise hetkeks surnud (tõenäoliselt fumigeerimise tagajärjel). Elusate mitte-Euroopa kirjutiivaliste vastsete leidmisel tuleks teavitada Põllumajandusameti oma maakonna inspektorit või taimetervise osakonna peakontorit Sakus. Inspektori võetud ametlike proovide analüüsimisel PMK taimetervise laboris tehakse kindlaks kahjuri liik ning määratakse edasised meetmed: tõenäoliselt suunatakse partii taimekahjustaja leviku vältimiseks hävitamisele.
    

Viljapuu-bakterpõletik
Eraisik avastab, et tema aias põevad noored pirni -istikud: lehed pruunistuvad, jäädes võrsele rippu, võrsetipud närtsivad ja kaarduvad tumenedes alla.
Põhjus: Viljapuu-bakterpõletik Erwinia amylovora.
Mida teha?

• – Antud juhtumil osutus eraisik teadlikuks ja vastutustundeliseks inimeseks , kes pöördus taimetervise inspektori
  
• poole oma maakonna Põllumajandusameti büroos. Selle tagajärjel registreeriti esmakordselt Eestis viljapuu- bakterpõletiku esinemine, hävitati Juhani puukooli müügiplatsil saastumiskahtlased ja saastumisohus olnud taimed ja algatati üleriigiline teavituskampaania. Monitooringu käigus tuvastati patogeen veel ka vanas viljapuuaias Jõgevamaal, mis tõestab bakteri loodusliku leviku võimalust.
  
• 
  
• – Eesti puuviljanduses on seetõttu kriitiline olukord, kuna Eesti on Euroopa Liidu sees ametlikult nimetatud viljapuu-baketrpõletiku suhtes kaitstavaks piirkonnaks . Seega tuleb rakendada nulltoleransti ja võimalikult rangelt likvideerida levikuoht kõikides haiguskolletes, sj. hävitada kõik peremeestaimed (õunapuud, pirnipuud, ebaküdooniad, tuhkpuud, viirpuud , toompihlakad ja pihlakad jt.) 500 m raadiuses saastunud maatükist (nn. saastumisohu vööndis) ja teostada tihedat kontrolli seda ümbritseva 500 m laiuses puhvertsoonis, milles hävitada kõik sümptomaatilised peremeestaimed.
  
• 
  
• – Eraisikute valduses olevate taimede hävitamise kompenseerimist riik ette ei näe. Puukoolides ja viljapuuaedades läbiviidud tõrjeabinõude kompenseerimiseks on seaduslik alus olemas, kuid pole garanteeritud, kas hüvitatakse 100% töödele ja taimmaterjalile tehtud kulutusi. 2012 a. osutusid kannatajateks kaks ettevõtet. Kui palju järgmisel aastal?
  
• 
  
• – Viljapuu-bakterpõletiku looduslik levik toimub rändlindude ja mesilaste vahendusel. Kas neid on võimalik kontrollida? Kas on mõistlik säilitada kaitstud ala staatus või rakendada selleasemel leebemaid tõrjemeetmeid nt. haigestunud okste väljalõikamine ja õitsemisaegne pritsimine vasepreparaatidega? Poliitiline otsus peaks tuginema majanduslikule tasuvusanalüüsile ja taimekahjustaja riskianalüüsile.
  
• 
  

Näited
Pestitsiidide tuuletriiv

• Loodussäästliku mõtteviisiga pere ja külalised kogunevad kodutalu õuel. On keskmisest tugevama tuulega suvepäev, naabertalu traktorist pritsib kõrvalasuvat põldu. Tuul kannab pritsmed otse taluõuele.
  
• Põhjus: hea taimekaitsetava ja taimekaitseseaduse normide eiramine.
  
• Mida teha?
  
  • – Tegelik olukord tõi kaasa absurdini ulatuva pahanduse koduomaniku ja Põllumajandusameti ametnike vahel, mille käigus anti inimesele mõista, et pestitsiidid ei olegi tervisele kahjulikud vaid on looduses vajalikud lämmastikumürgituse vältimiseks.
    
  • 
    
  • – Ametniku ülesanne oli fikseerida juhtumi asjaolud ning määrata seaduserikkujale asjakohane karistus , tagades kõrvaliste isikute põhiõigused . Kindlasti ei ole asjakohane ametnike käitumine, kui põllumajandustootja väärteomenetluse käigus kohale kutsutud tunnistajale hakatakse tegema ajupesu ning keelatakse globaalne mõtlemine.
    
  • 
    
  • – Põllumajandusamet palus ametniku käitumise eest vabandust ning algatas sisejuurdluse.
    
  • 
    
  • – Vaba Eesti kodanikuna on igaühel õigus soetada kodu mistahes piirkonda, kuid võib-olla oleks naabritevaheliste analoogsete konfliktide vältimiseks abi ühtse mõttelaadiga inimeste koondumisest teatava regionaalse arengusuunaga piirkondadesse nt. intensiivne teraviljakasvatuspiirkond, maheteravilja piirkond; seemnekartuli kasvatuspiirkond, katmikala köögiviljanduse piirkond vms. See eeldaks aga ühtset regionaalpoliitikat, mida aetaks nii pealinnast kui ka kohtadelt ning millega peaks arvestama ka riiklik põllumajanduspoliitika. Täna utopistlik.
    
  • 
    

Kartulivähk
Kartulikasvatustalu laiendab tootmispinda ning rendib uued põllumaad. Koristuse järel avastatakse mugulatel tumedad ebaloomulikud moodustised.
Põhjus: kartulivähi tekitaja Synchytrium endobioticum. Mida teha?

• – Kartulivähk leiti mugulatel, mida tegelikult kasvatati omatoodetud kartuliseemnest eramaal 2009.a., mitte taluniku juures, kelle põhisissetulek sõltub kartulikasvatusest. Tegemist oli vanade 1950-st aastatest teadaolevate kolletega, mis vahepeal olid hoitud söödis.
  
• 
  
• – Taimetoodangu Inspektsioon (tänaseks Põllumajandusamet) kehtestas tõrjeabinõudena kartulikasvatuskeelu ning nõudis hoidla ja tööriistade desinfitseerimist ja kartulite hävitamist. Väidetavalt oli tegu kartulivähiõrna sordiga . Eraisikule ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude läbiviimist ei kompenseerita. Samuti ei hüvitata tõrjeabinõude kulutusi ettevõtetele, mis tegelevad taimsete saaduste töötlemise või turustamisega, sest seda käsitlevad ametnikud „tavalise äririskina“ ja lubavad kompenseerimiseks taotlusi esitada vaid põllumajandustootjatel. „Tõrjeabinõude kulude hüvitamise eesmärk on eelkõige tagada tõrjeabinõude tõhus rakendamine tootmiskohas ning seeläbi hoida ära ohtliku taimekahjustaja kohastumine ja levik Eestis“.
  
• 
  
• – Uute põllumaade kasutuselevõtu puhul jääb talunikule siiski risk sattuda vanadele taimekahjustajate kolletele. Mullas ei pruugi patogeenid piisavalt kiiresti hävida, eriti kui tegu on spetsiifiliste mullaorganismidega nt. nematoodide hõimkonda kuuluvad oligofaagsed kartuli-kiduussid (Globodera rostochiensis) või polüfaagsed kartuli- ingerjad (Ditylenchus destructor), sibula-ingerjad (Ditylenchus dipsaci) ja niiduingerjad (Pratylenchus spp). Mulla kaudu levivad mitmed bakterid nt. kartuli-ringmädaniku ja pruun-baktermädaniku ning mugula - märgmädaniku tekitajad ( vastavalt Clavibacter michiganensis spp. Sepedonicus, Ralstonia solanacearum ja Erwinia carotovora ssp. atroseptica) või paljud seenhaigused (eriti tõusmepõletiku tekitajad), mis võivad taimekasvatuses põhjustada olulisi saagikadusid või nurjata saagi plaanipärase turustamise sootuks nt. kui seemnekartuli kasvataja peab taimekahjustaja tõttu kogu saagi prakeerima.
  
• 
  
• – Mõistlik on enne rendilepingu sõlmimist nõuda näha kõnealuse põllu taimetervislikku tausta käsitlevat dokumentatsiooni ning võimalusel teha koopia: põlluraamatust, taimepassidest, saatelehtedest , mullaanalüüsi protokollidest vms, või kui maa on söötis, selgitada välja põllu aktiivsest kasutusest kõrval hoidmise tegelikud põhjused.
  
• 
  

Näited
Reisijaga kaasas olevad taimed

• Pere käis eksootilisel puhkusereisil Kambodžas, kust tõi kaasa turistilõksust ostetud mikropaljundatud orhideed. Tallinna lennujaamas tekivad probleemid esmalt pagasi kättesaamisega. Paari päeva pärast palutakse kohvri omanikku ilmuda tolli pagasi läbivaatuse juurde. Taimed konfiskeeritakse ja hävitatakse.
  
• Põhjus: CITES konventsiooniga kaitstud orhideeliigid, millel puudusid nõuetekohased saatedokumendid. Teiseks võinuks taimed hävitada seetõttu, et neil polnud fütosanitaarsertifikaati, ning päritolumaa on ohtliku taimekahjustaja – palmiripslase Thrips palmi (Thysanoptera: Thripidae) levikuala.
  
• Mida teha?
  
  • – Väljastpoolt Euroopa Liitu on reisijal lubatud ilma fütosanitaarsertifikaadita (nn „lihtsustatud korras“) kaasa tuua kuni 5 taime.
    
  • Lihtsustatud korras ei tohi tuua teatavaid artikleid nt. tarbe- ja seemnekartulit; mulda ja komposti; krüsanteemi, nelgi ja orhidee lõikeõisi ning potitaimi, mis pärinevad väljastpoolt Euroopa riike; sugukonna tsitruselised ja perekonna viinapuu taimi.
    
  • 
    
  • – Reisil tuleks vältida emotsionaalseid juhuoste, eriti elusloomade või taimede või ka neist valmistatud suveniiride näol (nt. krokodillinahast saabaste ost võib soodustada looduslike krokodillide asurkondade kadumist salaküttimise tagajärjel). Kui eesmärk on ekspeditsioon oma kollektsiooni suurendamiseks , tuleks enne reisile minekut tutvuda huviobjekti Eestisse (EL-i) sissevedu ja päritoluriigist väljavedu reguleerivate õigusnormidega.
    
  • – http://www.emta.ee/public/toll/Reisijale/Nouded_taimedele.pdf
    
  • 
    

Mesindus

• „PRIA põllumajandusloomade registrisse tuleb kanda ehitistena kohad, kus tegeletakse mesindusega, seda nii oma tarbeks kui ka turustamise eesmärgil. Kõigi mesilate registreerimise kohustus on tingitud Eesti Mesinike Liidu vajadusest luua täielik mesilate andmekogu , mille eesmärk on kaitsta mesilasi taimekaitsevahendite kasutamisest lähtuvate ohtude eest ning veterinaar- ja toiduameti (VTA) vajadusest tõhustada järelevalvet mesilastaudide tõrje ning toodangu osas.
  
• Täpne mesila asukoht ning mesiniku sidevahendite andmed registris
  

• võimaldab maakondlikel järelevalveametnikel ja põllupidajatel kontakteeruda, kui tahavad kasutada oma põldudel taimekaitsevahendeid (kohustus teavitada mesinikke 2 km raadiuses).
  
• on vajalik järelevalvetegevuse koordineerimisel mesilastaudide (ameerika haudmemädanik, väike tarumardikas, nosematoos jm) levimise puhul. VTA kontrollib regulaarselt mesindusega turustamise eesmärgil tegutsevaid mesilaid. Oma tarbeks mesilasperede pidajaid kontrollitakse, kui on põhjust kahtlustada mesilastaudi levikut.
  

Kümme käsku taimekaitsevahendi kasutajale®
(Saaremaa Meetootjate Ühing)
• Tutvu mesilate registriga ja tee kindlaks, millised mesilad jäävad sinu põldudest, mida sa plaanid taimekaitsevahendiga töödelda, kahe kilomeetri raadiusesse.
• Otsi kontakti mesila omanikuga ja lepi temaga kokku taimekaitsevahendi kasutamisest teavitamise viis – kas telefonitsi, suuliselt või muul viisil.
• Võta varuteavitamise kontaktandmed juhuks, kui kokkulepitud andmete alusel teavitamine mingil põhjusel ei toimi.
• Teavita mesinikku mesilastele atraktiivsemate põllukultuuride ( raps jm) põldude kavandatud asukohtadest ja neil kasutatavast taimekaitsevahendist (eriti insektitsiidist).
• Lepi kokku käitumine muutuste korral, kui kokkulepitud ajal ei ole kas vihma tõttu või muul põhjusel võimalik töid teha ja need nihkuvad edasi.
• Püüa kavandada oma tööd taimekaitsevahendiga /---/ ajale enne või pärast mesilaste aktiivset lendlust.
❯ Teavita oma taimekaitsetöö tegijat (traktoristi või teenuse osutajat) teadaolevatest mesilasperede asukohtadest ja selgita talle võimalikke tagajärgi vale käitumise korral.
• Teavita mesinikku võimalikult täpselt oma kavandatava taimekaitsetöö tegemise ajast.
• Kontrolli, kas sinu taimekaitseinspektori, kelle haldusalas sinu põllud asuvad, telefoninumber ühtib mesinikule teadaoleva taimekaitseinspektori telefoninumbriga.
• Õhtul alusta pritsimist mesila kaugemast küljest ja hommikul mesilapoolsest küljest.
Kümme käsku mesinikule®
• Püüa teada saada nende põldude valdajad, kelle põllud jäävad sinu mesilaste korjealasse, otsi nendega kontakti ja lepi nendega kokku taimekaitsetöödest teavitamise viis.
• Võta kindlasti ka andmed põldude valdajaga kiire kontakti saamiseks.
• Teavita põldude valdajat oma mesilasperede võimalikest asukohtadest taimekaitsevahendi tõenäolise kasutamise ajal.
• Anna varukontaktandmed (juhuks kui tavaline teavitamine mingil põhjusel ei toimi).
• Täpsusta selle taimekaitseinspektori telefoninumber, kelle haldusalas sa asud.
• Püüa olla kohal, kui toimuvad taimekaitsetööd atraktiivsetel põllukultuuridel mesilastele ohtliku taimekaitsevahendiga sinu mesilaste korjealal.
• Võimaluse ja vajaduse korral keera lamavtaru taimekaitsetööde ajaks 180 kraadi, mitte kauemaks kui üheks ööpäevaks.
• Taimekaitsevahendi kasutamise nõuete rikkumise kahtluse korral püüa saada kontakti tööde tegijaga ja ürita välja selgitada tööde ohtlikkus, vajaduse korral teavita sellest põldude valdajat ja saavuta kokkulepe tööde peatamiseks.
• Kui kokkulepet ei saavutata, teata põllumajandusameti maakonna taimekaitseinspektorile arvatavast taimekaitsevahendi kasutamise nõuete rikkumisest .
• Ladusa koostöö korral premeeri põllumajandustootjat purgi meega.
Hea taimekaitsetava mõiste

• Hea taimekaitsetava soovituste peamine eesmärk on anda juhiseid, kas ja kuidas kasutada taimekaitsevahendeid ning tagada nende ohutu ja efektiivne kasutamine.
  
• Eestis on levinud Integreeritud tõrjeviis, millest tuleks üldjoontes juhinduda
  
• See on keskkonda säästev ja ökoloogiliselt puhast toodangut tagav erinevate meetmete oskuslikult seostatud kasutamine, mis tagab taimekahjustajate leviku piiramise majanduslikult põhjendatud läveni
  

TK meetodid
• Ennetav (kaudne) tõrje
– Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine
– Terve ja sobiva istutusmaterjali valik
– Optimaalsete kasvutingimuste loomine
– Taimekasvatuslikud võtted
– Kahjustajate seire
• Otsenetõrje
– Füüsikalis-mehhaanilised
– Agrotehnilised
– Bioloogilised
– Keemilised
Ennetav tõrje
• Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine
• Kahjustajate arvukuse piiramine taimekasvatuslike võtetega
• Taimekahjustajate seire
Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine

• Põllumajanduskoosluste bioloogiline mitmekesisus sõltub majandamisviisist ning maastiku struktuurist
  
• Looduslikud kooslused on bioloogiliselt mitmekesisemad kui põllumajanduskooslused
  
• Põldude suuruse piiramine.
  

• Hekkide, metsatukkade, tiikide säilitamine ja rajamine - luuakse elu ja pesitsuspaiku lindudele, siilidele, karihiirtele, ämblikele jt putukatest toitujateleViik
  
• Luuakse ja hoitakse alles elupaigad taimekahjustajate looduslikele vaenlastele sh antagonistlikele mikroorganismidele, konkurentidele, lülijalgsetest parasitoididele ja röövtoidulistele organismidele.
  
• Tolmeldajatel toidubaas , sel ajal kui kultuurtaimed ei õitse
  
• Mitmeaastase taimestikuga põlluservade Heinaseemne segu peaks koosnema:
  

• – Eesti taimede seemnetest ja olema võimalikult paljuliigiline
  
• – Üheliigiline külv annab vähe kasu nii põllumehele kui ka loodusele
  
• – Mitut liiki kõrrelisi
  
• – Vähemalt 1 õistaime liik
  
• – Eelistada madala- või keskmisekasvulisi liike
  
• – Olemasolul oma seemet kasutada
  
• – Aja jooksul lisanduvad muud looduslikud liigid
  
• 
  

taimekaitse ülesannet täidavad vähemalt kolme meetri laiused mitmekesise loodusliku taimikuga põlluääred
Parasitoidid

• Toituvad peremeesorganismi kudedest – siseparasitoidid kui väliparasitoidid
  
• Valmikuna toituvad õietolmust, nektarist , mesinestest ja vahel peremeestaime hemolümfist
  
• Kõige olulisemad taimekahjurite parasitoidid on kiletiivalised (kiresvamplased, juuluklased, käguvamplased, pinelased jt) ja kahetiivalised putukad (kiinlased, kägukärblased)
  
• Soodsatel tingimuste ja arvuka esinemise korral võivad parasitoidid hävitada kuni 95% peremeesputukaist
  

Liigirikaste õistaimedega äärealade tähtsus putukatele

• Põlluservades kasvavad õistaimed on oluliseks toiduallikaks tolmeldajatele (nii meemesilastele kui ka looduslikele mesilastele) ajal, mil põldudel õitsvaid kultuurtaimi ei leidu
  
• Nektar ja õietolm mitmetele teistele organismidele (nt liblikad)arja
  

Röövtoidulised loomad

• Toituvad nii vastse kui valmikustaadiumis teistest organismidest, tappes ja süües oma ohvri kohe
  
• Hävitavad valimatult kõike kellest jõud üle käib
  
• Olulisemad on linnud , siilid , karihiired, konnad , sisalikud, maod , ämblikud , röövlestad ja röövnematoodid ning putukatest kõrvahargid, röövlutikad, õielutikad, röövripslased, lepatriinud, jooksiklased , lühitiiblased, kiilassilmad, kaamelikaelalised, koonulised, sirelased ja mõned pahksääsed.
  

37
Mitmekesised põlluservad soodustavad kahjurputukate looduslikke vaenlasi – jooksiklasi
Kraaviääred, põldude vaheribad ja laiemad teeservad põldude ääres on jooksiklaste kui röövtoiduliste putukate arenemise soodustamiseks äärmiselt olulised.
ENNETAV
2. Terve ja antud tingimustesse sobiva istutusmaterjali valik

• Tuleb teada, mis tingimusi antud koht pakub (mulla omadusi, elurikkust, varju-valguse osakaalu , niiskustingimusi) – Kasvatavad kultuurid vali nii, et need tingimused sobiksid
  
• Terve istutusmaterjal tagab taime piisava võitlusvõime (sekundaarsed AV saadused ) ja ellujäämise mõningase kahjustuse esinemise korral – Sertifitseeritud paljundusmaterjal
  
• Vali sorte, mis antud kohas olemasoleva kahjuri suhtes kindlamad oleksid.
  
  • – Aretustöö on teinud kultuurtaimed nõrgaks, sest inimene tahab ikka rohkem ja rohkem saada ühest ja samast asjast . Meile meeldib õhukese koorega puuvili, kahjustajale KA!!! Vanemad sordid aitavad sageli hoiduda kahjuri masspaljunemise eest.
    
  • – Sortide kahjustuskindlus muutub!!!
    
  • – Vanad ja kohalikud sordid – aretatud siia keskkonda.
    
  • 
    

ENNETAV
3. Optimaalsete kasvu- ja arengutingimuste loomine
• Õigeaegne külv – taim saavutab maksimaalse arengukiiruse, mis teeb ta kahjustajatele maksimaalselt vastupidavaks
• Nt maakirp kahjustab redist idulehe faasis kõige kergemini. Nii võid kaotada kogu saagi. Suurema taime korral maakirbu närimine taime kasvu ei häiri.
• Mulla piisav orgaanilise aine sisaldus ( kompost , sõnnik, mineraalväetised)!

• – Annab taimele toitu, suurendab mullaelustiku mitmekesisust ja seega tagab kahjuritele rohkem vaenlasi, paraneb mulla struktuur – parem juurestiku areng
  
• 
  
• – Ei tohi ühekülgselt väetada (oht mineraalväetiste korral)
  
• 
  
• – Tasakaalust väljas toidu maitse muutub, taime arengufaaside läbimine muutub, koed jäävad õrnemaks ja kahjustusi esineb rohkem, ka sekundaarseid kahjustusi
  
• 
  

ENNETAV
4. Taimekasvatuslikud võtted

• Külvikord – kultuuride järgnevus, mis tagab taimedele parimad toitumistingimused ja vähendab kahjurite levikut
  
  • 
    
• Mullaharimine – künd ja sügavkobestus hävitavad mullas talvituvaid organisme, viib umbrohuseemned sügavamale, kus need ei idane. Äestamine nõrgestab taimi, kobestamine aktiivistab mulla mikroorganismide elutegevust, muudab niiskustingimusi, kõrre koorimine hävitab mullas olevaid kahjurite vastseid , hävitab tärganud orase, kus muidu talvituksid kahjustajad, hävitab umbrohtu
  

• Multšimine – mõjutab organismide arengutingimusi.
– Orgaaniline multš (rohi, põhk, kompost) suurendab org aine varu mullas, takistab umbrohu kasvamist, takistavad teatud kahjustajate tungimist taimejuurteni
– elusmultš
– (Paber- ja kilemultš) reguleerivad mulla niiskusesisaldust, vähendab umbrohtumust, barjäär kahjuritele
– VÕIB (kile) luua kahjustajale (nt lestad ) paremaid tingimusi
• Külvi- ja istutusaja valik
– Eraldab kahjuri ja kultuuri ajaliselt (nt külva progand jaanipäeva paiku – porgandikärbes enam ei lenda)
• Segakultuurides kasvatamine
– Kultuuride segu, ribad või saarekesed , hoiab ära kahjustajate kogunemise
– Taimede toodetud keemilised ühendid häirivad putuka orienteerumist ja/või arenemist . Tuleb teada, mis taimi koos kasvatada. Kui sinu kaitstav taim kardab lehetäisid, siis ära istuta teda koos mõne teise lehetäide meelistaimega
• Püüniskultuurid
– Manipuleeri kahjuri arvukusega. Nt rapsi varasem sort ribana põlluservas meelitab hiilamardika enda peale, seal teed mehhaanilise tõrje, ja põhipõld jääb kahjustamata ja ka tõrjumata. On ka taimi, mis meelitavad kahjuri endale, kuid kahjur pole sellel võimeline arenema (raps ja Raphanus sativus e aedrõigas).
• Väldi võõrliike
• Meie oludes puuduvad neil looduslikud vaenlased, seega saavad piiramatult paljuneda. Nt kartulimardikas
• Taimekahjustajateseire!!! – Pidev jälgimine võimaldab õigeaegselt tõrjemeetodid kasutusele võtta
Kahjurite arvukuse ja kahjustuse hindamisel hinnatakse kahjuri tekitatud kahjustuste astet või kahjuri esinemist

• – Maapinnal liikuvate kahjurite arvukuse hindamine 25x25 cm traatraame, arvutad ümber tk/m2
  
• – Taimedel olevad kahjurid loetakse proovitaimedelt
  
• – Kahapüük
  
• – Mullas olevate loendamiseks tehakse kaeved , muld sõelutakse 5-10 cm kihtide kaupa. Sõelale jäänud putukad, vastsed, munad loetakse. Kahjurite arvukus esitatakse tk ruutmeetri vastava kihi kohta
  
• – Kollased liimpüünised: lehetäid, porgandikärbes, kasvuhoone karilane...
  
• – Sinine liimpüünis: kalifornia ripslane
  
• – Liigispetsiifilised feromoonpüünised
  
• 
  

5. Taimekahjustajate seire

• Pidev jälgimine tärkamisest saagi koristuseni
  
• liikudes mööda diagonaali, Z või X kujuliselt hinda: Taliviljadel kohe peale lume sulamist, hindad talvitumist, külvi haigestumist lumiseende ja tüfuloosi. Vähese haigestumise korral aitab orase äestamine. Rohke esinemise korral põllu madalamates kohtades vaja võibolla nende kohtade ümberkündi
  
• • Umbrohtude hindamine:
  
  • – Kasvava kultuuri seisukorda 4-palli skaalal
    
  • – Umbrohtumust 5-palli skaalal. Rohkema esinemise korral määra umbrohu agrobioloogiline rühm, või isegi liik
    
  • – Hinda umbrohtumuse jaotumist põllul: vastavalt umbrohutõrje, kas tervel põllul, või osaliselt
    
• Haiguste hindamine
  

• – Vastavalt kultuurile ja hinnatavale haigusele
  
• – Teravili: proovivihud põllu erinevatelt osadelt
  
• – Hinda %des või pallides
  
• – Tõmba proovitaimed juurtega välja: ka seal on haigusi ( teraviljad : juuremädanik, tüfuloos, lumiseen ; juurviljad : kapsanuuter, tõusmepõletik)
  
• – Kartuli viirushaiguste hindamisel: käi kogu põld 2- 3X kahenädalase vahega läbi ja eemalda ning hävita haiged taimed
  
• 
  

OTSENE TÕRJE:
füüsilised, bioloogilised, keemilised
• Füüsilinetõrje:

• – Kahjurite ärakorjamine (talvitumispaika meenutavad püünisvööd, lina, kuhu peale raputad, kahjustuste eemaldamine koos kahjustajaga)
  
• – Katteloorid (isoleerib taime kahjustajast, kuid võib samal ajal muuta mõne teise kahjustaja elu mugavamaks)
  
• – Värvuspüünised (lisaks uurimisele võimaldab ka väljapüüki näiteks katmikalal), TUNNE OMA VAENLAST !
  
• – Valguspüünised
  
• – Temperatuur (külmumine hävitab putukaid, madal säilitustemp takistab kahjustaja arengut, kõrge temperatuur hävitab haigustekitajaid, kahjureid ( kartuleid leotatakse 43 kraadises vees, teravilja seemet kuumutatakse 45 või 52 kr juures), põldusid aurutatakse spetsiaalse masinaga)
  
• – Seemnete harjamine (enne külvi, eemaldab haigustekitajaid)
  

• – Külvisenormi suurendamine /vähendamine (vähendab umbrohtumust ja suurendab ohtu nakatuda seenhaigustesse/sama liigi taimedel on optimaalne kasvutihedus)
  
• – Õige külvi aeg – taim läbib kõige kiiremini aja, mil ta on väga vastuvõtlik
  
• – Viiviskülv – pisut hilisem külv selleks, et peale põlluharimist tärganud umbrohud külvi käigus häviksid
  
• – Must kesa – hävitab umbrohuseemneid, tuleb hoida mustana vähemalt kesksuveni
  
• – Pimedas harimine - paljud seemned vajavad idanemiseks valgusimpulssi, võib ka hetkest piisata
  
• – Kiiritamine (kvartslambiga, radioaktiivne ladude kiiritamine, isasputukate kiiritamine)
  

Bioloogiline tõrje - otsene
Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuded!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
• Elusorganismide omavaheliste suhete ära kasutamisel
• Sümbioos, röövkooselu, parasitism
– Vaenlaste esinemist saab soodustada
– Vaenlasi saab kunstlikes tingimustes paljundada
• Teised organismid: Parasiitsed nematoodid , röövlestad, kiilassilmad, pahksääsed, munakireslased, enkarsia, kõrvalkultuurid
• oligofaagsed taimtoidulised putukad, mikroorganismid
• Feromoonid/kairomoonid (atraktandid/ repellendid )
• Taimeekstraktid
OTSENE TÕRJE
Keemiline tõrje
immuunsus
• organismi võime tõrjuda haigusetekitajaid, nende mürke või mõnd muud antigeeni omadustega võõrainet.
• Taimekaitses kasutame seda mõistet siis, kui räägime näiteks üksikindiviidist
Resistentsus taimekaitses
• haigusetekitajate, kahjurite ja umbrohtude vastupidavus keemiliste taimekaitsevahendite toimele
• Tekkeviis:

kasutatakse üht mürkkemikaali, mis peaks kahjuri tapma

Osa kahjuritest miskipärast küll puutub kokku, kuid ei sure (tugevama vastupanuvõimega)

Nende kahjurite järglased on samuti algpopulatsioonist tugevama vastupanuvõimega

Järgmisel töötlemisel oleks seega vaja juba palju kõrgemat doosi, et need allesjäänud hävitada, kui aga ei ikka veel ei hävita, siis selekteerime nii enda teadmata välja sellised putukad, kes ei hakkagi meie mürgile reageerima , sest lõputult doosi suurendada ei tohi (kogu muu elustik kannataks)
Keemiline tõrje
• Kahjuks kõige enam kasutatav
• Kõige kulukam
• Kõige efektiivsem seni kui:
– Ei esine resistentsust
– Säilib ka toetav looduskooslus
– Ei kasutata mõttetult palju
– Ei kasutata liiga vähe
Kõik taimekaitsevahendid on
• Keemiliselt aktiivsed
• Bioloogiliselt aktiivsed
• Ohustavad tervist
• Ohustavad keskkonda
• Püsivad keskkonnas kaua (muld, atmosfäär , organismid) – Lagunevad vähemtoksilisteks ühenditeks
tõrjekriteerium

• • Ökonoomiline lävi: arvukus põhjustab olulist saagi kadu
  
• Selle ületamisel tuleb otsustada tõrje kasuks – Tõrje võib olla nii mehhaaniline, bioloogiline kui ka keemiline
  
• Välja arvutatud paljude kultuuride kahjurite kohta tk/ruutmeetril või tk/taimel teatud kasvufaasis ja mitu% sihukesi taimi on
  

Tõrjekriteeriumi välja töötamine
• Võimalik kahjustuse aste ja selle mõju saagile
• Keemilise tõrje tasuvust
• Keemilise tõrje mõju keskkonnale
• Kultuurtaime arengufaasi
• Kahjurite fenoloogiat (fenoloogilised kaardid)
• ilmastikutingimusi
Pestitsiid
• Jaotused mitmel erineval alusel
– Tõrjutava objekti alusel
– Toime iseloomu alused (puute, süsteemsed, sööt , hingamismürgid, laia- ja kitsa valivusega, üldhävitava)
– Keemilise koostise alusel
• Anorgaanilised ühendid (elavhõbeda-, vääsvli-, vaseühendid)
• Orgaanilised ühendid (kloor- ja fosfororgaanilised ühendid, sünteetilised püretroidid, karbamaadid, triasiinid, fenoksüülid, glüfosaadid, sulfuroonid, juveniilhormooni analoogid, nikotinoidsed ja neonikotinoidsed ühendid.........)
• Pestitsiidid sisaldavad
– Toimeainet/-aineid (% või g/kg või g/l)
– Abiainet e ingredienti – vesi, mineraalõlid, org lahustid , kaoliin, talk , elektrifiltertuhk (ei tohi mõjutada toimeaine koostist, tahke aine ei tohi seismisel märguda)
– Kleepeainet e bonifikaatorit ja pindaktiivseid aineid e surfuktante – parandavad preparaadi püsivust taimel, vähendavad aurumist, parandavad pritsimislahuse stabiilsust
Preparaadid on mitmes vormis

• e.k. Emulsioonikontsentraat (ei lahustu vees, aga annavad püsiva emulsiooni )
  
• v.l. Vesilahus (vajavad kindlasti kleep- ja pindaktiivset ainet, vahel tuleb ise lisada; ei tohi külmuda, ega liiga soojas olla)
  
• m.p. Märguv pulber (veega seguneb suspensiooniks)
  
• l.p. Lahustuv pulber (lahustub vees)
  
• g. Granuleeritud preparaat
  
• v.l.g. Vees lahustuvad graanulid
  
• pa. Pasta
  
• t. tabletid
  
• Valmis töölahused pritsipudelites väikeaiapidajatele
  

Pestitsiidide kasutamise viisid
• Pritsimine:
– Eelised: a) suhteliselt väike toimeaine kulu b) katab töödeldava pinna ühtlaselt c) võimalik kasutada pestitsiidide segusid
– Puudused: a) töölahuse valmistamine nõuab täpsust ja matemaatikateadmisi: kulunormi ja pritsimislahuse kontsentratsiooni tuleb rangelt jälgida b) suur vedeliku kulu, mis tõstab töötlemise hinda nt 1 ha viljapuuaiale kulub 1000 l vett, põllukultuuride juures 150-600 l c) aparatuuri korrashoid IGA KASUTUSKORRA JÄREL
• Tolmutamine EESTIS KEELATUD!!!
– Keskkonnale kõige vaenulikum
– Kuni 50% preparaadist läheb kaduma
• Puhtimine – seemnete töötlemine seemne pinnal, kesta all ja mullas olevate haigustekitajate ning kahjurite vastu (Süsteemsed preparaadid, kontaktsed preparaadid) Enamasti pulbrilisel kujul, parema kattuvuse saamiseks lisatakse 1% vett puhitava seemne kogusest
• Inkrusteerimine e hüdrofobiseerimine e dražeerimine – seemnete katmine polümeerse kilega, millesse on lisatud taime algarenguks vajalikud mikroelemendid ja taimekaitsepreparaadid
Seemnete katmine
Nõuded
• Puhtimispunktidpeavadolemaelu-ja loomakasvatushoonetest söödahoidlatest, lahtistest kaevudest ja veekogudest vähemalt 150 m kaugusel. Lubatud kasutada ainult niisutatud ja märgpuhtimist
• Puhitudseemnekäsitlemine:

• – Puhitud vilja ei tohi hoida ega transportida puistes
  
• – Kotid tihedast tolmupidavast riidest ja ainult puhitud vilja hoidmiseks ja transportimiseks. Märgistatud hoiatussildiga!!!
  
• – Puhitud vilja ei tohi hoida samas ruumis toiduainete ja loomasöödaga
  
• – Seemnevilja ei tohi külvi ajal segada käsitsi ja seemnekast peab olema suletud
  
• – Külvi lõppedes puhastada külvik viljajääkidest
  
• – Puhitud vilja ei tohi tuulata ega segada puhtimata viljaga
  
• – Veok tuleb veojärgselt puhastada. Sellega ei tohi vedada toiduaineid, sööta ega loomi.
  
• 
  

• Fumigeerimine

• – Ladudes , katmikaladel
  
• – Suitsutamine või aerosooliga töötlemine, sulfureerimine e väävlisuitsuga töötlemine
  

• Aurutamine

• – Kasvuhoone substraadi töötlemine kuuma auruga – Kaasaegse tehnoloogiaga võimalik ka põllul
  

• Mürkhõrgutised

• – Näriliste ja kahjurputukate tõrjeks ( seedeelundkonna kaudu mõjuv preparaat segus toiduainega)
  
• 
  

OHUTUSNÕUDED
• Tuule kiirus
• Tööoode
• Ooteaeg
• Kaitsevahendid
• Säilitamine
• transportimine
üldnõuded
• Tööd võimalikult mehhaniseeritud
• Seadmed töökorras ja reguleeritud
• Töö lõppedes seadmed koheselt pesta vastavate pesemislahustega (kloorlubja, pesusooda või spets lahused (Kemiram))
• Riski vähendamine töödeldava kultuuri jaoks:
– Ühte liiki vahendit pritsitakse võimalikult järjest ( kõigepealt kogu kahjuritõrje, seejärel umbrohutõrje jne)

• Keskkonnaohutus : – Pritsi varahommikul või hilja õhtul, sest
  
  • • Õhutemperatuur madalam
    
  • • Päikesekiirgus nõrgem
    
  • • Tuultvähem
    
  • • Vähem kasulikke putukaid liikvel
    

– Sellega vähendad pestitsiidi kadu aurumise läbi, mürk püsib kauem töödeldaval pinnal

• Järgi kasutusjuhendit (etiketil)
  
• Pea kinni tööootest ja ooteajast
  
• Kasutada tohib ainult Eestis registreeritud preparaate
  
• Arvesta tõrjekriteeriumiga
  
• Kasuta individuaalseid kaitsevahendeid
  

Nõuded kasutajale
• Tunne taimekaitseseadust ja sellest tulenevaid taimekaitsevahendite ja seadmete käitlemise korda
• Pea täpset arvestust kasutatud preparaatide ja töödeldud kultuuride kohta
Taimekaitsevahendite kasutamise arvestusraamat

• Põlluraamatut peavad pidama kõik põllumajandustootjad.
  
• Põlluraamatut peetakse põllumassiivide ja põldude lõikes, milledel antud aastal töid tehti. Põllumajandustootjal on vajalik märkida kõik tehtud tööd ja kasutatud materjalid kogu haritaval maal.
  
• Andmed tuleb põlluraamatusse kanda hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates töö tegemisest või tööde lõpetamisest. Põlluraamatu pindala arvestust peetakse täpsusega 0,1 ha.
  
• Kõik põllul tehtud tööd kantakse põlluraamatusse nende kuupäevalises järjestuses. Kui ühte tööd tehti mitmel päeval järjest, siis märgitakse ajavahemik kuupäeva täpsusega.
  
• Põllumassiivi või selle osa üleminekul uuele valdajale tuleb ülemineva maatüki andmeid sisaldav osa põlluraamatust anda uuele valdajale. Uus valdaja jätkab põlluraamatu pidamist üleantud maatüki kohta.
  
• Põlluraamatut võib pidada nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt .
  
• Põlluraamatu pidamise aluseks on määrus "Põlluraamatu vorm ja põlluraamatu pidamise kord".
  
• 11-kohalisi põllumassiivide numberkoode saab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põldude registri büroost.
  
• Mullastikukaardi saab vajadusel Maa-ameti katastriarhiivist.
  
• Väetiste arvutamisel toimeaineks kasutada Hennu Nurmekivi koostatud juhendmaterjali
  

Nõuded töötamisel taimekaitsevahenditega
• Loe läbi pakendil olev kasutusjuhend

• Pritsimislahuse valmistamisel kasuta puhast vett, ph