Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Taimekahjustajad ja nende tõrje". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
taimekaitse, kahjur, pestitsiid, pestitsiidid, viljapuu, mesilaste, tekitaja, preparaadid, põllumajandusamet, organisatsioon, karantiin, katmikala, parasitoidid, spets, järelevalve, mitmekesisus, kohtade, taimekaitses, seire, kasvuhoone, toimeaine, emulsiooni, mask, mikroorganismid, agri, mahepõllumajandus, ussid, eraisik, kasvatuspiirkond, mesilastelepaljunemisorganid (nt. teraviljade nõgipead) Mumifitseerumine haigestunud taimeosad kuivavad muumiataolisteks ja säilivad pikemat aega näiteks viljapuude külge rippuma jäädes (nt. puuviljamädanik) Lehtede enneaegne varisemine lehed varisevad enne vegetatsiooniperioodi lõppu kas taimehaiguste (nt. sõstra-lehevarisemistõbi) või ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu. Sama võib juhtuda ka pestitsiidide ebaõige kasutamise korral 3. Taimehaigused tekitaja alusel 2 1. Seened kõige laiemalt levinud. Enamik haigustekitajaid seeni on mikroskoopilise suurusega. Seentel ei ole klorofülli ja nad toituvad elavate taimede kulul või surnud orgaanilisest ainest. 2. Ainuraksed - 3. Bakterid bakteritest põhjustatud taimehaiguseid nim. bakterioosiks. Eestis on bakterioose seenhaigustega võrreldes tunduvalt vähem
Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Koostaja: ... Tartu 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse on inimesele vajalike taimede (eeskätt kultuurtaimede) kaitsmine neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest. Kultuurtaimede puhul on see oluline põllusaagi suurendamise viis. Sõltuvalt taimekaitsemeetoditest eristatakse nt agrotehnilist, keemilist ja bioloogilist taimekaitset. Tänapäeval kasutatakse sageli mitut meetodit koos (terviktaimekaitse). http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse
6. Nematotsiidid-nematoodide tõrjevahendid 7. Molluskitsiidid-tigude tõrjevahendid ("Tigude graanulid") Taimekaitsevahendite jaotus kasutuse eesmärgil: 1. Atraktandid-meelitusained(sisalduvad feromoonpüünistes) 2. Repellendid-peletusained ("Plantskydd") 3. Algitsiidid-vetikate tõrje 4. Ovitsiidid-kahjurite munade hävitamiseks 5. Retardandid-kasvuregulaatorid 6. Defoliandid-lehtede kuivatamise preparaadid 7. Desikandid-preparaadid taimede kasvu lõpetamiseks ja lehtede eraldamiseks 8. Arboritsiidid-võsa hävitamiseks C Söövitav Kaks potsat,mingid tilgad kukuvad ja siis tuli ----------------------------------------------------------------------------- F+ Eriti tuleohtlik F Väga tuleohtlik Jaanituli ------------------------------------------------------------------------------
Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide kasutamine, peaagu võimatu on rääkida pestitsiidi vabast maailmast. Selle probleemi üheks
................................................................................................................. 15 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse ülesandeks on ära hoida või vähendada kahjuritest, haigustest ja umbrohtudest põhjustatud saagikadusid erinevate meetoditega (agrotehnilised, füüsikalised, mehaanilised, bioloogilised, keemilised taimekaitse meetodid). Taimekaitses on oluline luua kõikidele kultuuridele võimalikult soodsad kasvutingimused ja neid hooldada agrotehnikanõuetele vastavalt sest tugevad ja elujõulised taimed ei nakatu kergesti haigustesse on vastupidavamad kahjuritele ja suruvad alla umbrohud. Kahjurite ja haiguste õigeaegne avastamine ja nende vastu võitlemine tõhusate abinõudega on esmaoluline. Parim on kahjustuste vältimine ja ennetamine kultuuride järjestus selliselt, et
Iseseisev töö 1. Selgita oma sõnadega kes või mis on ohtlik taimekahjustaja. Ohtlik taimekahjustaja on kas haigus (viirused, bakterid) või kahjur, mis tekitab peremeestaimele ohtlikke nähtusid. Kas siis taim jääb haigeks- sureb ära või kahjurite puhul taim süüakse ära. 2. Kirjelda taimetervise registrisse kantud isiku kohustusi. Taimetervise registrisse kantud isik on kohustatud: Pidama arvestust toodetud, ostetud, ladustatud, pakendatud, ühendusevälisest riigist või teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja turustatud ning Eestist ühendusevälisesse riiki toimetatud
Hiline külv vähendab aeg askospooridega nakkatumise jaoks sügisel. On vaja kasutada haigusekindlad sortid. Bioloogiline tõrje Õige külvikorra kasutamine. Nisu külv pärast, näiteks, rapsi,lina,päevalilli, eriti pärast liblikõielisi kultuuri nt. Hernes,kikkehernes,läätsed ja puhaskesa märgatavalt alandavad nakkatumise taset. Keemiline tõrje Keemiline helelaiksuse tõrje eelkõige sisaldab seemne puhtimine patogeenide allasuurumiseks seemne sees ja mullas. Keemiline suvinisu taimekaitse on vaja teha sõltuvalt arengustaadiumist. Esimene keemiline pihustamine läbi viiakse, kui tekivad esimised haigussümptomid, ja korratakse pihustamine nõudmisel.Kultuuri töötlemise aeg sõltub haiguse esinemise ajast. Haigusekindlus sõltub mineraalide kättesaadavust, eriti tsingi,mangaani ja vaske. Lehekaudse kasvuregulaatori kasutamine suurendab immunoloogilise vastupanu. Mõõduka haiguse arengu juhul majanduslikult otstarbekam kasutada
sobivaid mikroorganisme-bakterkultuure, mis parandavad seda liiki taimede toitumistingimusi. (5) Väetisepartii on sama nimetuse, koostise ja samade omadustega ning samadel tingimustel toodetud väetisekogus, mida peab olema võimalik tuvastada ja teistest väetisepartiidest eristada, et tagada väetisepartii jälgitavus. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (6) Pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 27 tähenduses on Põllumajandusamet. [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] § 3. Väetise käitlemine ja käitleja (1) Väetise käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on väetise turustamisotstarbeline tootmine, pakendamine, märgistamine, Eestisse toimetamine ja turustamine. (2) Väetise käitleja võib olla juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] § 4. Väetise tootmine
3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatud. Avatud süsteem on bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet. 2. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, orgaaniline), süsteemide iseloomustus, süsteemide avatus, GMO. Tavasüsteem - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete (nagu näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (nagu näiteks spetsiifilised aretusmeetodid) kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja kultuurtehniliste abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele.
3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatud. Avatud süsteem on bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet. 2. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, orgaaniline), süsteemide iseloomustus, süsteemide avatus, GMO. Tavasüsteem - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete (nagu näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (nagu näiteks spetsiifilised aretusmeetodid) kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja kultuurtehniliste abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele.
mangaan ning mikroelemendid (boor, koobalt, vask jt). Teraviljajuured võivad tungida kuni 1,5 m sügavuseni, kuid 60-70% toitainetest omastavad nad huumushorisondist. Sügavus, kust taimed omastavad toitaineid kõige enam on 7-15 cm. Väetiste kogused, mis mulda viiakse, peaksid vastama sellele, kui palju taimetoiteelemente mullast saagiga eemaldatakse. Näiteks suvinisu saagiga 4 t/ha eemaldab saagiga põllult 100 kg N, 20 kg P ja 80 kg K Teraviljade taimekaitse Teravilja taimekaitse algab seemnete puhtimisega - nende töötlemine füüsikaliste võtetega, bioloogiliste või keemiliste ainetega seemnetel olevate haigustekitajate ja kahjurite tõrjeks. Tänapäeval kasutatakse peaasjalikult keemilisi puhiseid (Maxim Star, Raxil, Bariton jt). Olenevalt puhise tüübist ja keemilisest koostisest võib selle kaitsetoime kesta kuni 10 nädalat peale külvi. Kasvuaegselt on esimeseks taimekaitsetööks umbrohutõrje. Umbrohutõrje preparaatide e
rakendamise ja orgaaniliste väetistega, nagu sõnnik, virts, kompostid, haljasväetised, adru. Kui talus loomi ei peeta või nende sõnnikust ei piisa, võib väetada ka ekstensiivsest tavapõllumajandusest pärit sõnnikuga. Vajadusel võib kasutada teatud looduslikku päritolu mineraale (nt lupjamiseks). Sünteetiliste mineraalväetiste kasutamine on keelatud. Taimekaitse alus on kahjustajate (kahjurid, haigused ja umbrohud) kõrget arvukust ärahoidev ehk ennetav tõrje. Selle peamised meetodid on sobivate külvikordade rakendamine, otstarbekohane ja õigeaegne mullaharimine, kultuurile optimaalsete kasvutingimuste loomine, kahjustuskindlamate sortide kasvatamine ning loodusliku mitmekesisuse säilitamine. 48. Huumusbilanss, huumusvaru arvutamine, reguleerimise võimalused Mulla huumusesisaldus on Eestis 3%, alla 1,5 on väga madal
- kultuuride agrobioloogilisi nõudeid 46. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel Head,halvad eelviljad, vaata lehelt Iseendale järgnevus 47. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle omadustele ning taimehaiguste ja kahjurite levikule Kultuuride mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule · Järgnevat kultuuri ei tohi kahjustada eelvilja haigused ja kahjurid · Mõned kultuurid on väga tundlikud sagedasele kasvatamisele samal põllul · Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised või liblikõielised kultuurid(nt ristik-nisu) · Paljud mullas talvituvad haigused on kasvuaegselt raskesti tõrjutavad, tõrje on kallis ning väga pikaajaline 48. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagi moodustamisele ja iseendale järgnevuse taluvus Vaata konsp.,leht 49. Huumusbilansi arvutamine ja reguleerimise võimalused -Kui palju on tarvis anda orgaanilist väetist hektarile, et saada mullas1 tonn huumust
*reguleeritakse rohelist lehepinda *kasvuregulaatorite kasutamine ( seisukindlus ) Lämmastikväetiste andmine loomise ja õitsemise vahel suurendab saagikust 5t/ha Lehehaiguste keeminiline tõrje suurendab saagikust 0.2t/ha Pähikuhaiguste tõrje suurendab saagikust 0,4t/ha jne Kasvutingimuste optimeerimisel realiseerub täielikult antud mullale sobivate sortide saagipotensiaal. Intensiivtehnoloogia kasutamisel tuleb teada: *tasane künd tagab ühtlase sügavusega külvi *tehnorajad tagavad taimekaitse ja pealtväetamise täpsuse *efektiivsed kemikaalid ei korva agrotehnika vigu *tuleb hoolitseda mullaviljakuse tõusu eest, sest muld on vahendaja inimese ja taime vahel. Tehnogeense surve kasvades peab suurenema seda kompenseerivad tegurid : rohkem orgaanilisi väetisi, põldheina osakaalu suurendamise külvikorras, viljavaheldus jne. Intensiivtehnoloogiat tasub rakendada vaid kõrge viljakusega põllumullal sest: *retardandid, fungitsiidid, N-väetised on efektiivsed vaid viljakal mullal
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut SOJAUBA Referaat õppeaines ,,Taimekasvatus" Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Sojaoa botaaniline iseloomustus......................................................................................... 4 2. Sojaoa biokeemiline koostis................................................................................................ 5 3. Sojaoa agrotehnika............................................................................................................. 6 4. Sojaoa haigused................................................................................................................. 8 5. Haiguste ja kahjurite tõrje.................................................................................................. 10 6. Sojaoa tervislik mõju in
Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel Taimede välised haigustunnused sümptomid. Taimehaiguste põhitüübid: · Mädanikud · Närbumine · Laiksused · Padjandid e. pustulid · Kirmed · Eritised · Mumifitseerumine · Lehtede enneaegne varisemine Mädanikud · Kahjustunud kude muutub haisvaks pudrutaoliseks massiks - kartuli fomoos märgmädanik · Kahjustunud kude muutub pudrutaoliseks pulbriliseks massiks · Kartuli kuivlaiksus Närbumine Tekib veepuuduse tõttu mullas või taime juhtorganite vigastuste tagajärjel Laiksused Kahjustunud taimeosadel laigud: · Kudede suremine nekroosilaigud · Klorofülli vähenemine kloroosilaigud Võivad olla piiritletud servadega laigud nt. kartuli lehemädanik Hajuvate servadega laigud nt. odra-pruunlaiksus 1
17 vallas on mulla boniteet alla 31 hp. Põllumaa pind (ha) inimese kohta igal aastal väheneb. Ratsionaalne maaviljelussüsteem: 1) Tavasüsteem põllumajanduslik tootmisviis mida iseloomustab rohke ostutoodete (näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (näiteks spetsiifilised aretusvõtted) kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta 2) Integreeritud süsteem integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse esmajärjekorras bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja kultuurtehniliste abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele (Saksamaa taimekaitse seadusest) 3) Ökoloogiline süsteem mahepõllumajandus on tasakaalustatud toitaineringel ja suures osas kohalike taastuvate ressursside kasutamisel põhinev loodussäästlik tootmisviis. Taimekasvatuses ei
PÕLD KUI ELUKOOSLUS Sissejuhatus Eesti rahvas on läbi ajaloo väärtustanud põllumajandust kui elulaadi, mis on aidanud säilitada ja kaitsta meie ajaloolist ja kultuuriloolist pärandit. Traditsioonilise talukultuuri üheks osaks on liigirikkad pool-looduslikud kooslused, mis on kujunenud ja säilinud just säästliku maakasutuse tulemusel. Põllumehe töö on eelduseks paljude looduslike liikide säilimisele, kes kasutavad põllumajandusmaastikke toitumis- või pesitsuspaigana. Põllumajandusmaastikul on palju detaile, mis elustavad maastikku ja mitmekesistavad loodust. Rohumaad, põllud ja põldude vahelised loodusliku taimkattega servaalad moodustavad terviku. Paljud liigid kasutavad põldude vahelisi ribasid puhke- ja peidupaikadena ning põldusid toidu hankimiseks. Eri koosluste (mets ja põld, veekogu ja põld) vahelised servaalad suurendavad liigilist mitmekesisust veelgi. Kõik loodusliku taimkattega ribad on samal ajal ka nn. "rohelised koridorid",
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods
13. Ükskõik, millist kultuuri me kasvatame, on alati oluline saada võimalikult suurt saaki. Saagi kujundamise võimalused: 1. Miinimumreegel saagikust piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem (nt. normaalset taime kasvu piirab nii vee puudus kui ka üleküllus); 2. Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel kõik kasvutegurid mõjutavad taime üheaegselt, mitte isoleeritult (nt. soojuse, valguse ja niiskuse koosmõju); 3. Asendamatuse reegel ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime elus vajalikud (nt. vett ei saa asendada soojusega); Nendest kolmest reeglist selguvad põhinõuded agrotehnikale: tagada igale taimesordile parimad kasvutingimused igas arengufaasis, vähendades samaaegselt umbrohtude, kahjurite ja haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agrotehnilisi võtteid:
· Peremeesliikide suur arv muudab selle leviku kontrolli keeruliseks. 1.1.4 Leviku tõkestamine · Phytophthora ei talu külmutamist · Phytophthora liikide leviku tõkestamiseks vajalikud abinõud on Euroopa Liidus reguleeritud komisjoni otsustega 2002/757/EÜ, 2004/426/EÜ ja 2007/201/EÜ. · Lisaks on liikmesriikidel kohustus teostada haiguse leviku tõkestamiseks monitooringuid. · Ohtlike taimekahjustajate järelvalve läbiviimise eest vastutab Eestis Põllumajandusamet ning monitooringut viiakse läbi alates 2005. aastast. · Monitooringu 17 käigus teostatakse taimede kontrollimist, pöörates tähelepanu kõikidele taime osadele. Samas ei ole visuaalne kontroll alati tõhus, sest taimed võivad olla nakatunud, kuid väliseid sümptomeid veel ei ilmne. · Vältimaks saastunud taimede importimist riiki peab taimedel kaasas olema taimepass, kus lisaks
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartuli seenhaigused ja tõrje Referaat Tartu 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Kartuli seenhaigused........................................................................................... 5 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans)........5 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani)..........................................................6 2.3 Mugula Kuivmädanik – Fusarium spp.............................................................8 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani).................................................................................................................. 9 2.5 Kartuli hõbekärn ( Helm
Tuleb koristada kiirest, Õisikut varjutada ei ole vaja Väldi liiga sügavale Ei vaja varjutamist Lõigatakse umbes 10cm muidu hakkab õitsema Põua perioodil on oht et istutamist Ohtlik kahjur kapsakärbes pikkuse varrega hakkab kiiresti õitsema Õied halvendavad maitset, Lämmastiku vajadus suurem kvalilteeti
1 3. VÄETAMINE Teraviljade toitumise seisukohalt tähtsad toiteelemendid on: • Põhitoiteelemendid - lämmastik, fosfor ja kaalium; • Makroelemendid - kaltsium, magneesium ja väävel; • Poolmikroelemendid - raud, mangaan; • Mikroelemendid - boor. Need elemendid on vajalikud taimede kasvuks. Neid saadakse loodusest. Väetist antakse külveelsel andmisajal, külviaegne andmisajal (kombikülvikutega) ja külvijärgsel andmisajal. 4. TAIMEKAITSE Seemnete puhtimine (lahusega, mitte pulbriga) – kaitseb idaindeid, tõusmeid ja noori taimi seemnelt, mullast, taimejäänustelt ja õhust lähtuvate haigustekitajate eest. Teravilju kahjustavad oluliselt tõusmepõletikud, juuremädanikud, nõgihaigused ja nii edasi. Talivilju kahjustab lumiseen. Umbrohutõrtje - Kasvuaegselt esimene taimekasvatustöö. Kasutatavaid preparaate nimetatakse herbitsiidideks. Herbitsiidid on valiva (kitsa toimespektriga) ja üldhävitatava toimega (laia
VANA- ANTSLA KUTSEKESKKOOL Talu- ja kodumajandus Inga Pärn PORGANDIKASVATUS Lõputöö Juhendaja õp. Merike Prätz Vana- Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma äriplaani teemaks porgandikasvatuse, kuna enamik eestlasi, kes elab maal, kasvatab oma koduaias enda tarbeks mitmeid erinevaid puu- ja juurvilju. Olen huvitatud porgandikasvatusest selle pärast, et proovida ettevõtlust tegevuses, mis on mulle tuttav, mida olen õppinud ka kooliajal. Porgand on üks tähtsamaid köögivilju, kuna temas on kõrge karotiini sisaldus, mis organismis muutub vitamiinideks. Porgandit kasvatatakse suurtel pindadel nii Eestis kui ka paljudes talle kasvuks sobivate tingimustega maades. Porgandit kasvatatakse peamiselt toiduks. Peale selle toodetakse porgandit väärtuslikuks s
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatavate seemnete arvust
Esimesed väetuskatsed - 1776. Aastal avaldatakse Valleriuse poolt taimede huumustoitumise teooria, mida XIX saj. Keskel propageeris ka A. Thaer • 1836 – Boussingault alustas tööd toitainete ringete kohta maaviljeluses. • 1840 – Justus von Liebig -Mineraalse toitumise teooria -Miinimumteooria -Toitainete täieliku tagastamise teooria-1913. a. rajas R. Steiner (1861-1925) Šveitsis Antroposoofia Seltsi -1924-1928 Biodünaamilised preparaadid Olulisemad agrokeemiateadlased Eestis: C. R. Jakobson (1841-1882) (1869) -A. Eisenschmidt (1876- 1914) -A. Nõmmik (1882-1957) -O. Hallik (1906-1964) -A. Piho (1924-1978) E. Raudväli (1926-1996) -Agrokeemia õpetamise ajalugu -Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas – 1797. a. Kesztley Agraarülikool Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu v
Esimesed väetuskatsed • 1776. Aastal avaldatakse Valleriuse poolt taimede huumustoitumise teooria, mida XIX saj. Keskel propageeris ka A. Thaer • 1836 – Boussingault alustas tööd toitainete ringete kohta maaviljeluses. • 1840 – Justus von Liebig Mineraalse toitumise teooria Miinimumteooria Toitainete täieliku tagastamise teooria 1913. a. rajas R. Steiner (1861-1925) Šveitsis Antroposoofia Seltsi 1924-1928 Biodünaamilised preparaadid Olulisemad agrokeemiateadlased Eestis: C. R. Jakobson (1841-1882) (1869) A. Eisenschmidt (1876-1914) A. Nõmmik (1882-1957) O. Hallik (1906-1964) A. Piho (1924-1978) E. Raudväli (1926-1996) Agrokeemia õpetamise ajalugu Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas – 1797. a. Kesztley Agraarülikool Esimene põllumajanduslik kõrgkool Venemaal – Vana-Kuuste Põllumajandusinstituut (1834- 1839) Esimene Kõrgkool Venemaal, kus õpetati agronoomiat (k.a. väetamist) oli Tartu Ülikool
haljasväetiste kasutamisele ning liblikõieliste kultuuride kasvatamisele. · Biodünaamiline maaviljelus aluseks on R. Steineri antroposoofiline maailmavaade ja taimekasvatustöödes jälgitakse külvikalendrit. · Orgaanilis-bioloogiline maaviljelus põhineb mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiviseerimisel. Pearõhk on asetatud orgaanilistele väetistele. 27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus agrokeemiateenistus on organisatsioon, mis tegeleb väetistarbe määramisega. o Kõge tõepärasema pildi mulla väetistarbest saab põldkatsetega, so looduslikud katsed, mis viiakse läbi põllul v rm-l. Miinuseks se, et kehtivad vaid konkteerse kultuuri ja ilmastikuolude kohta, olles aeganõudvad ja töömahukad. Sel teel katsetatakse ja 6 kontrollitakse laborikatsetel määratud piirväärtusi
Üheaastaste seemneumbrohtude pritsimiseks on soovitatav kasutada Granstar Preemiat. Kui esineb nii ühe-, kui ka mitmeaastaseid umbrohte tuleks kasutada herbitsiide- Sekator, Mustang või Arrat. Sobivateks puhtimispreparaatideks lendnõe ja triiptõve vältimiseks on Bariton ja Maxim Star. Õlleodra puhul kasutatakse üldjuhul ühekordset pritsimist enne loomist, et kaitsta võimalikult pikalt valmimiseeelset rohelist lehestikku. Selleks sobivad preparaadid on Duett Ultra, Tango Super, Falcon. Õlleodra kahjuritest on olulisemad lehetäid ja ripslased, kes toitudes kahjustavad pähikut juba selle arengu algfaasis. See läbi terad ei moodustu või jäävad peenemaks, saak langeb ja proteiinisisaldus suureneb. Ripslaste puhul sobib insektitsiid Danadim. Spetsiaalselt lehetäide tõrjeks on mõeldud Aztec, võib kasutada eraldi või paagiseguna Fastaciga. Põhimõtteliselt tuleks preparaate nii umbrohu
Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- liiga aluseline) Lõuna-
Suurem osa määramata liikidest elab mullas. Määramisel kasutatavate molekulaarsete meetodite rakendamise tulemusena võib väita, et gramm mulda sisaldab tõenäoliselt mitmeid tuhandeid bakteriliike. 33. Olulisemad ohud mullaelustiku elurikkusele Ökosüsteemide kadu ja fragmenteerumine Maakasutuse intensiivistumine Põllumajanduslike monokultuuride kasvatamine Mineraalväetised Kündmine Pestitsiidid Saastumine Võõrliigid ja geenid Mulla bioloogilisel mitmekesisusel on äärmiselt oluline osa nii majandatavate kui looduslike maismaaökosüsteemide jätkusuutlikkuses. Mulla biomitmekesisuse komplekssuse ja funktsioonide uurimine on tähtis, kasulik samas suur väljakutse. 34. Mullaelustiku kaitse, mullakaitse direktiiv, konventsioonid, lepped. Mullaelustiku kaitse peamised ohud EL muldadele on erosioon, orgaanilise aine kadu, saastumine, sooldumine,
annaabi.ee 
