Teraviljapõld Taimed · Suvinisu · Talinisu · Oder · Suvioder · Talioder · Rukis · Kaer · Tritikale Rukis · Tatar · Hernes Putukad Domineerivad süsi-, ehmes-, kuiva- ja pisijooksikud Jooksiklased võivad Maakirp teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest Maakirp Hiidmardikas Lepatriinu Jooksik Muld Parim kerge Soostunud mineraal- ja liivsavilõimisega muld soomuldade viljakus oleneb Rukis on leplikum kergete veereiimi reguleeritusest. kuivemate muldade suhtes Saagikus sõltub sademete Talinisu eelistab raskemaid kogusest ja jaotusest muldi
Piparmünt Huulõileine stane ka soomullal 5-7 soe, toitaine- ja 30x25 Basiilik Huulõileine 1 0 huumuserikas. 0,5 cm cm huumuse ja 15- palju toitaine rikas 20cm, Aed-piprarohi Huulõileine 1 päikest muld 0,5 cm pesiti Kahjurid Maakirp, kapsakärbes, väike-, suur kapsaliblikas, kapsaöölane Kapsakärbes, Kapsakoi Kapsakärbes Suur-, Väike kapsaliblikas, kapsakoi, kapsaöölane Kapsaliblikas Porgandi- lehekirp, Porgandikärbe s Porgandi- lehekirp, Porgandikärbe s Peedikärbes Maakirp Naerimardikad Maakirp, kapsakärbes, väike-, suur kapsaliblikas, kapsaöölane Maakirp, redisekärbes Kedriklest sibulakärbes sama, mis sibual oa-lehetäi
Oder Harilik orashein Kaer Põldohakas Rukis Põldsinep Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7 Sobivad mullad Parim on kerge liivsavilõimisega muld Rukis kergemad kuivemad mullad Talinisu eelistab raskemaid muldi Mulla pH: Rukis 5,0...6,5 Nisu 6,0...7,5 Oder 6,8...7,5 Kaer 5,0...6,0 Slide 8
EESTIS ENAMKASVATATAVAD TERAVILJAD KAER NISU RUKIS ODER TRITIKALE LOOMAD TERAVILJAPÕLLUL Loomaliikidest ei saa antud koosluse puhul välja tuua eraldi iseloomulikke liike Teraviljapõllul võivad liikuda: PÕLDLÕOKE HIIREVIU KIIVITAJA NURMKANA RUKKIRÄÄK PUTUKA D Pestitsiidide kasutamisega püütakse putukate elu teraviljapõllul üldjuhul takistada Ripslased Lehetäi Maakirp MAAKIRP Lepatriinu Viljakukk Jooksiklane JOOKSIKLANE LEHETÄI MULLAELUSTIK TERAVILJAPÕLLUL 1530% MESOFAUNA MULLA ÕHURUUMIS · Hooghännalised, mullalestad 1530% MAKROFAUNA MULLA TAHKES OSAS · Vihmaussid, hulkjalgsed 6080% MIKROORGANISMID MULLAVEES · Bakterid, seened, viirused, ainuraksed, ümarussid MULLAELUSTIK ON MAAHARIMISEST TINGITUD
Teravili monokultuuris (tavaviljelus) Taimed Teravili Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima Kasvatama samu taimi
Huvitavat: · LõunaAasias ja Vahemeremaades tunti rapsi juba 4000 aastat tagasi, Eestis on seda kasvatatud alates eelmise sajandi kuuekümnendatest aastatest. Siis küll ainult haljassöödaks ja silo tooraineks. · Õlikaalika nimi on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliselt kaalikale. · Rapsi kahjuriteks on maakirp ja hiidmardikas, ning esinevad haigused on ristõieliste nuuter, ristõieliste kuivlaiksus ja tõusmepõletik.
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb
· Arvatakse, et on tekkinud rüpsi ja lehtkapsa spontaansest ristlusest. · Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga. · Seemned on rapsil mustad- pruunid. Kasvunõuded · Mulla suhtes nõudlik kultuur. · Eelistatud on huumusrikkad mulla, mille pH on 6-7 piires. · Külvatakse augusti I poolel. · Külvikorras peab raps olema vähemalt 5 aastat vahet. · Väetamisel anda lämmastikku 60 kg N/ha 1 tonni saagi saamiseks. Kahjurid · Rapsi võivad kahjustada maakirp, hiilamardikas, varre- ja kõdra-peitkärsakas ning kapsakoi. · Enamlevinud taimehaigused on valgemädanik, ristõieliste kuivlaiksus, jahukaste, tõusmepõletik, ristõieliste mustmädanik. Koristus ja kuivatus · Koristatakse siis, kui põld on hallika jumega. · Seemne niiskus on 15-20% piires ja pruunikasmustad. · Rapsi kuivatamise max temperatuur on 43 C. · Kuivatakse niiskuseni 7-9%, pikemaks säilitamiseks 6%. · Kuivatamisel ei tohiks niiskus
põllumajandussaaduse ja -toote käitlemist reguleerivate muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. "Sepiku" talu otsustab suurte toetuste lootuses üle minna tavaviljeluselt maheviljelusele. Üleminekuaeg elatakse kuidagimööda üle, kuid on selge, et saagid on jäänud liiga väikseks. Ka on nõuetele vastav seeme kallis ning raskesti kättesaadav. Nii külvataksegi osadele põldudele naabrimehe käest saadud kapsaseeme. Et aasta on putukatele (maakirp, kapsaliblikas) eriti soodne, siis lubatud vahenditega nende arvukust kontrolli alla ei saada. Öö varjus pritsitakse põld üle pestitsiididega. Talus toodetud kauba pakendile trükitakse suurte punaste tähtedega "MAHE". Sepiku talu Üleminek mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele Mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele ülemineku korral kestab maa üleminekuaeg ettevõtte tunnustamisest alates kaks aastat, mitmeaastaste taimede kasvatamise puhul,
Külvisügavus 2...3 cm Külvikuks on kombikülvik Koos seemnete külvamisega asetatakse ka põhiväetis kahe rapsireavahele, seemnest allapoole. Väetisteks on : YaraMila NPK 72028+7,5S+2Mg+B 400kg/ha Kasvuaegsed tööd Leheroseti faasis väetiseks: AN 34,4 164kg/ha Umbrohutõrje: Roundup Gold 2,5 l/ha. 2 nädalat enne põhikultuuri külvi Terridox 500 EC 2,5 l/ha. Liigse umbrohtumuse korral, kuid mitte rapsi õitsemise ajal Kahjurputukate tõrje (maakirp, hiilamardikas, kõdrapeitkärsakas) Proteus OD 0,75 l/ha, kui taime kohta on 1 või enam kahjurit Fastac 50 0,2 l/ha, taime kohta 1 või enam kahjurit. Kahjuritõrjet tehakse mitu korda vastavalt vajadusele. Haiguste tõrje Valgemädanik, ristõieliste kuivlaiksus Folicur 250 EW esmaste sümptomite korral taimedel. Taimi töödeldakse fungitsiididega mitu korda, vastavalt haiguste levikule. Finantsolukord Tulud: põhitoodang 1117,50 (447 /t)
Sarnastiivalised. Kapsa tuhktäi vastsed ja valmikud kahjustavad erinevaid ristõielisi. Eritavad mesinestet, millel areneb nõgiseen. Suguliste ja mittesuguliste põlvkondade vaheldumine. Talvitub munana ja kuni 10 põkvkonda. Lutikalised. Harilik kapsalutikas kahjustus: kapsas, raps, kaalikas, redis. Vastsed ja valmikud imevad taimemahla, ohtlik noorematele taimedele. Talvitub valmikuna kivide ja taimejäänuste all. Muneb ridadena taimele. Aastas 1 pk. Mardikalised. Maakirp naeris, kaalikas, redis, raps, mädarõigas, peakapsas, valge sinep. Aastas 1 pk. Talvituvad valmikuna põllu ääres. Kultuurtaimedele liiguvad kohe nende tärkamisel. Valmikud hukkuvad peale munemist. Söövad noortesse lehtedesse augud. Nukkuvad mullas. Naerimardikas raps, peakapsas, naeris, kaalikas, rõigas. Talvitub valmikuna mullas või taimejäänuste all. Muneb lehe alumisele küljele näritud õnarusse. Nukkub mullas. Vastsed ja valmikud närivad lehtedesse mulke. Aastas 1 pk.
Maasikad jäävad kängu, saaki ei saa. Samaskohas ei tohi siis uusi taimi panna. Insektitsiididega ei hävita. 3. Ripalane - (lk83) terviljadel. Vähem tähtis. Taimede mahla imejad. Kahjuritena toimivad vanema kasvujärgu vastsed ja valmikud, imedes pähikutest mahla. 4. Hernekärsakas (lk86) lehed on nagu kolhoosi lehmades kõrvad vanasit. Lehed äärest auklikud. 5. Hernemähkus (lk87) Herneuss. Sööb herne vilju kaunas. Varastes külvides pole nii palju. 6. Maakirp (lk88) Hüppavad kui sõrm juurde panna. Kahjustavad ristõielisi ja võivad täiesti hävitada saagi. Mai kuus kuumaline. Lehtpuu tuhka panna kui kirbud on. Sügiskünd. Lehtedel kollakas täpid, esialgu idulehtedel, võib ka pätis lehtedel. Ristõieliste umbrohtudel paljuneb. Puhitud seemed. 7. Hiilamardikas (kl89) Rapsi puhul pritsimine, mitte õitsemise ajal. Koolased mardikad. Pisikesed, 3mm. Ristõielistele. 8
Kartul Kuulub maavitsaliste perekonda Mitmeaastane rohttaime Õied viietised- kõike 5 Tundlik põua suhtes Peamisteks kasvuaegseteks töödeks muldamine- kobestab mulda, tõrjub umbrohte ja äestamine- kasvu alguses, ethävitada umbrohte Raps Kuulub kapsarohu perekonda Suviraps (külvatakse kevadel) Taliraps (külvatakse suve lõpul/sügisel) Teravilja külvinorm 250kg Kahjustajateks: hiilarmardikad, ristõieliste maakirp Kasvab väga kiiresti Täisküps kui kõdrad pruunikashallid Niiskusesisaldus 7…8% Harilik Hernes Kaun vs kõder- kõdral vahesein vahel Vars õõnes, kergelt neljakandiline Iseviljuvad Rapsiga ühised haigused Külv võimalikult vara Kahjuriteks hernekärsakas, herneripslased Põlduba Võib loobuda stressi mõjul 70-80% õitest ja kaunadest Ei meeldi kuumus, kuivus, lehetäid Sojauba Eestis oma sort laulema
mädanik tõrjeks tali- ja suviteraviljadel ning rapsil. Kahjurite Hiila- Fastac 50 230 kr/l Fastac on laia tõrje mardikas 0,2-0,3 l/ha toimespektriga, Maakirp 1 ha pika peitkärsakas maksumus on järelmõjuga 46- 69 kr kontaktne insektitsiid põllu-, aia-, kasvuhoone- ja
Ilm kollane rooste, peab olema punarooste, tuulevaikne ning fusarioosid. temperatuus vähemalt + 12 kraadi. Kahjurite Maakirp, Decis 27,00 /l Pritsitakse Pritsida ei tohi tõrje viljakukk, Mega 4,05/ha putukate märgi taimi. ripslased, 0,15 l /ha ilmnemisel või Lehetäide lehetäi esimeste tõrjumisel lisada kahjustuste paagisegusse
kulunormi valida vastavalt vajadusele, tasakaalustatud toimespekter, kõrgem saak ja parem tera kvaliteet. Toimeained: 187,5 g/l trifloksüstrobiin; 80g/l tsüprokonasool Kulunorm: ühekordsel pritsimisel 1,0 l/ha, veekulu-150-400 l/ha (optimaalne 200 l/ha). Kordus-2, ooteaeg 42 p Kui põldu pritsitakse fungitsiididega rohkem kui 1 kord vegetatsiooniperioodi jooksul, võib Sphere kulunormi vähendada, nt 0,6 l/ha. Kahjurid Kõrsvija-maakirp (Phyllotreta vittula) Tõrjekriteerium • tõusmete faasis 1 m2 kohta 20-25 mardikat • 20-25% lehtedest kahjustatud Ennetatav tõrje Arvu piiramiseks oluline varajane külv. Eemaldada taimejäänuseid põlluääres. Agrotehniline Agroteehnilised võtted, mis soodustavad ja toetavad jõuline taimede kasv ja areng – optimaalne varajane külv,õige sügavus,väetise kasutamine. Kahjuri arvukust vähendavad kõrrekoorimine ja sügiskünd, mis häirib mardikate normaalset talvitumist.
Ma ütlen teile: teis on veel kaos. Häda! Tuleb aeg, mil inimene ei sünnita enam ühtki tähte. Häda! Tuleb aeg kõige põlatavama inimese, kes ei suuda põlata ennastki enam. Vaadake! Ma näitan teile viimset inimest. ,,Mis on armastus? Mis on looming? Mis on igatsus? Mis on täht?" - nii küsib viimne inimene ja pilgutab silmi. Maakera on jäänud siis väikeseks, ja ta pinnal hüpleb viimne inimene, kes kõik teeb väikeseks. Ta sugu on hävimatu nagu maakirp; viimne inimene elab kõige kauemini. ,,Me oleme leiutanud õnne" - ütlevad viimsed inimesed ja pilgutavad silmi. Nad on jätnud need maad, kus külm ja kare oli elada: sest neil vaja sooja. Armastatakse veel naabrit ja hõõrutakse end tema vastu: sest neil vaja sooja. Haigust ja umbusku nad peavad patuks: käiakse tasa ja targu. Rumal, kes veel komistab vastu kive ja inimesi! Aeg-ajalt veidike mürki: see toob mõnusaid unesid. Ja palju mürki lõpuks: siis on mõnus surra.
KA!!! Vanemad sordid aitavad sageli hoiduda kahjuri masspaljunemise eest. ( Sortide kahjustuskindlus muutub!!! ( Vanad ja kohalikud sordid aretatud siia keskkonda. ( ENNETAV 3. Optimaalsete kasvu- ja arengutingimuste loomine · Õigeaegne külv taim saavutab maksimaalse arengukiiruse, mis teeb ta kahjustajatele maksimaalselt vastupidavaks · Nt maakirp kahjustab redist idulehe faasis kõige kergemini. Nii võid kaotada kogu saagi. Suurema taime korral maakirbu närimine taime kasvu ei häiri. · Mulla piisav orgaanilise aine sisaldus (kompost, sõnnik, mineraalväetised)! ( Annab taimele toitu, suurendab mullaelustiku mitmekesisust ja seega tagab kahjuritele rohkem vaenlasi, paraneb mulla struktuur parem juurestiku areng ( ( Ei tohi ühekülgselt väetada (oht mineraalväetiste korral)
annaabi.ee 
