Albert Kivikas "Nimed Marmortahvlil" Jürgen Ulla Tegelased Peategelane Henn Ahas Hennu isa Ants Ahas Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane ja patsifist Käsper Patsifist Kohlapuu Vapper Mugur Julge Konsap Enesekindel Tääker Filosoof Martinson Peategelasest Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidades silmas, et punaste
Martaga, tema onu ja Soome ohvitseriga. Kuna punaarmeelased otsivad koolimütsiga poissi ja Ahas ei saa aru Marta hoiatusest müts ära võtta. Nii tahab punaarmee miilits tedagi kinni võtta. Teda päästavad Marta onu ja Soome ohvitser ja neil õnnestub koos põgeneda. Ahasele saab selgeks, et ka soomlased ei hoia sõjast kõrvale. Koju jõudes kohtub ta metsa vahel vanema venna Antsuga, kes ise läheb rindele punaarmeesse ja püüab Hennu keeleta sõtta minemast. Kuid kohtumine vaid aitab Hennu otsust langetad ja tema peab õigeks olla kodumaa kaitsate poolel. Nii satuvadki vennad vastasleeri. Antsu rahalise abita aga ei oleks viletsast kodust pärit Henn koolis saanud käia. Nii sattubki ta kokku oma klassikaaslastega ja neist saavad 2.rühma võitlejad. Kuna tegelikkuses puudub neil ettevalmistus sõjapidamiseks, siis esimesel kokkupuutel vaenlasega põgenevad nad taha vaatamata
Tegevuspaik toimub 14.sajandi Karksi lossis ja selle ümbruses. Paljumängitud komöödiale ,,Rätsepa Õhk" külajutt ,,Rätsep Õhk ja tema õnenloos". Viimati nimetatud lool on teatud tõsieluline taust: Karksi rätsep Jaan Tõhk oli ostnud ühelt ahnelt karjamõisarentnikult loteriipileti kahekordse hinnaga ja hiljem lasknud mehe kiusamiseks lahti kuulujutu suurest võidust. Kitzbergi parimateks proosatöödeks peetakse kahte omavehl seotud juttu ,,Veli Henn" ja ,,Hennu veli". Nende peategelasteks on vanapoisiealised vennad Henn ja Jaan, kes lõpuks õnnelikult abielusadamasse jõuavad. Näidendid. Oma olulisemad teosed kirjutas Kitzberg pärast kutselise teatri sündi. ,,Tuulte pöörises" (1906) on ühekorraga armastus ja ideedraama. Draamat ,,Kauka jumal" (esietendus 1912) kannab üks Kitzbergi põhiteemasidraha võim ja raha needus. Kitzberg kirjutas ka rahvapärimustest ja arhetüüpidest lähtuvaid näidendeid. Niisugune on
8. Liivi jutulooming ( teemad, pealkirjad ) Realitlik külajuttude looja. ,,Kümme lugu", sisaldab realistlikke pilte külaelust."Käkimäe kägu", ,,Nõia tütar" 9. Kitzbergi teemad kirjutamisel, pealkirjad Kitzberg ei keskenud oma juttudes rahva viletsusele, vaid vaatleb pigem elu päikesepaistelist poolt, jäädes aga ikkagi realistiks. ,,Maimu- ajalooline romantiline jutustus. ,,Libahunt","Rätsep Õhk ja tema õnneloos", Veli Henn" ja ,,Hennu Veli" 10. ,,Libahunt"- sisu probleemistik, tähtsus Armastuskolmnurk- Tiina,Mari, Margus. Eluhoiakute konflikt- Tiina ja tammarulased. Avati Endla teater. See on hinnatuim kirjandusteos. Selles on kasutatud kohalikke rahvaluulelisi üleskirjutisi libahuntidest.
hakata teisi otsima. Henn nägi, et Marta on punaarmeelase ülema käes ja päästis Marta, tappes ülema ja nii pääsesid nad põgenema. Nad põgenesid üle lageda põllu ja leidsid omad. Võtluses hukkusid Miljan ja Mugur. Eestlastele tulid appi soome vabatahtlikud ja lahing võideti. Teistele koolipoistele anti vapruse eest nn. aumärgid. Neile tuli järele soomusrong. Vahepeatust tehes, läksid nad rondist välja ja neid ründas taas punaarmee. Hukkusid kõik peale Hennu. Nüüd sai ka Henn teada, et tema vend võitles punaarmee ridades. Koolipoiste endises klassiruumis olid kirjutatud vaprate sõdurite nimed klassitahvlile. Filmi vaadates jäi kõigepealt meelde nn. aja seisma panemine ja vaenlase lipu vahetamine sini-must-valge lipu vastu. See tundus sellise ajaloolise ja põneva hetkena, et mis nüüd küll edasi saab. Koolipoiste esimene lahing, kus kõik metsa laiali tormasid. Enne võitlusse minekut
· Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Autodidakt. Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Tuntumad realistlikud külajutud: "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", "Veli Henn", "Hennu veli" (idealiseerib maaelu ja rahvuslikku meelt, naeruvääristab kadaklust). · Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab eesti näitekirjanduse arenemist, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rahvalikke naljamänge kui tõsise sisuga ideedraamasid.
,,tuulte proosatöödeks pöörises". peetakse kahte Vaatas elu omavahel seotud päiksepaistel juttu: ,,Veli Henn" ja isemat ,,Hennu veli". poolt ,kuid Näidendid . ,,Tuulte jäi siiski pöörises"-armastus- realistiks. ja ideedraama. ,,Kauka jumal"- raha võim ja raha needus.
erutavaks killukeseks masendavasse sõja meeleollu. Kahe noore omavahelised leegitsemised paiskasid esile juba peale esimest kohtumist. Ebarealistlikult juhtus ka taaskohtumine peagi, kus valiti juba ühine teekond. Nende vahel tundus kõik kohe nii kindel ja määratud olevat. Armunute kiindumus ja üksteisest sõltuvus oli domineeriv kogu filmi vältel. See oli kauniks vahepalaks külmale veresaunale. Kõige selle kütkestava ja meeldiva sees oli minu jaoks ka üks pisike häiriv tegur Hennu vanem vend. Tema olemus ja punaste poolele minek oli kui realistlik toon, mis paiskas õhust selle ulja ja romantilise. Kuigi ta täitis vaid oma kohust, käskides nooremal vennal koju jääda ja jälgis vaid oma vaatevinkleid, minnes vastaste poolele, oli tema tegelaskujus siiski niivõrd palju reaalsust, mis tõi sind õhkõrnast põnevusfilmi fiilingust maa peale tagasi. Tema karakter oli see, mis süvendas mõttet noored kogenematud poisid sõjas ellu ei jää.
eelistas punastearmeed omadele, põhjusel, et nad ei uskunud Eesti võitu. Vanemad ei tahtnud ka,et vennad peaksid omavahel sõtta astuma, sest mõlemad oleksid olnud erinevatel rinnetel. Peategelane polnud sõja pool, sest ta ei tahtnud sõdida oma venna vastu. Ta oli pandud olukorda, kus ta pidi valima oma riigi ja oma perekonna vahel. Poisi vend Ants oli kommunist. Ta oli kindel, et Eesti seda lahingut ei võida ja olles kaotajate poolel kaotaks ta kõik. Vend tegi seda armastusest Hennu ja vanemate vastu, sest ta uskus, et vaestele jääb maad, kui punased võidavad. Ma ei oska küll ennast kindlalt sellesse olukorda panna, sest ma ju ei tea mida tähendab olema sõjas oma venna ja pere vastu. Ma usun, et ma oleks sama poole valinud nagu seda tegi Henn, sest ma kindlasti hiljem kahetseksin seda, kui võitleksin võõra riigi eest. Mu vanemad peaksid mind siis lihtsalt mõistma, et miks ma selle valiku tegin ja eelkõige neile selgeks tegema oma seisukoha ja vastuolu.
siiski, et mõlemal osapoolel on nii häid kui ka halbu külgi.. 5. Põhjuseid miks Henn Ahas ei sallinud venelasi oli mitmeid. Üks peamistest põhjustest oli minevik ning kõik mis sellega kaasnes. Nimelt oli Henn Ahas õppinud varasemalt enne Tartu Kommertskooli astumist ühes ranges vene koolis, kus valitses väga range ning ebaõiglane käitumiskord. Koolis oli rangelt keelatud emakeeles rääkimine ning ka vene vastased vaated. Vene õpetajate käitumine ning väärkohtlemine Hennu vastu kasvatas Henn Ahase viha veelgi rohkem. Teiseks peamiseks põhjuseks oli venelaste halastamatud teod ning julmus Eesti vastu. 6. Eestimaad oli ootamas ees Vabadussõda. Eestimaal liikusid ringi relvastatud eesti ja vene kommunistide üksused, kes rüüstasid ja põletasid inimeste kodusid ning kes võtsid inimesi vangi ja väärkohtlesid neid. 7. Sakslastel oli plaanis luua Baltimaade hertsogiriik ja Eestist pidi saama üks osa sellest. 8
läbinähtav. Algab juba koomiliselt pardijaht. Eelneb ilus, luuleline loodusekirjeldus. Eestlane töökas ja korralik; sakslane tüdrukutepetja, joodik, rumal, ärplev, alp jms. Kadakasakslane (madam Muru) saab armutu iseloomustuse. Iseloomustajaks on "kord" tolmukord; tõusik, välise kassikulla tagaajaja. 11 · Hennu veli 1904 jt - 19. sajandi teise poole (1868) koolielu kirjeldus. Eelmine lugu Henn Kaasiku silmade läbi nähtuna. Jaan mitte kõige paremas valguses. Uuesti tuleb mängu "ümbersündinud" Matilde Dorn- Torn, naisrahvavalgustaja ja madam Muru laste koolipreili. Üdini positiivne, naivistlik ümbersünni- kirjeldus. "Postimees" ja järjejutt "Veli Henn", mis vennad tülli ajab. Eriti ülistatud tark ja ettevõtlik Matilde;
Ta proovib viisakaks jääda ja leiab vastuse. Miili tõmbab Leena ära, et teda ei solvataks. Leena jookseb tuppa asju tooma. Tõuseb vaidlus meeste vahel, kelle raha eest lina see on. Tekib raha tüli. Jaak ei maksnud tuhat rubla obligatsiooni. Märt vastab, et isa raha laenamisega kogu valla õnnetuks teinud. Minnakse poja aita vaatama, et kas on ikka väärt. 5. Miilil on peigmees. Pole veel isale öelnud, kuna isa ootused peigmehest on suured. Ei kõlvanud Pahkle Hennu poeg ega Puldre Peetri poeg. Miili on tõsiselt armunud. Leena tunneb teda, kaupmees Pärn. Nad vahetavad kirju salaja. Leena kuulnud, et Pärn suur naistekütt. Miili arvab, et see äri pärast. Miili teab, et Leena ja Märdi vahel on midagi. 6. Isa pakub pojale raha aga poeg saab hakkama. Sõnnik neil veatud aga isal pole. Isa lubab, et aitab tal Leena endale saada. Poeg tahab Räägu talu endale aga isa ei anna. Isa ainult mängis
Oma, eestimaise ilustamine ja ülistamine. Ei puudu koomika. Jutt üleni kuidagi muhe, aga lõpp läbinähtav. Algab juba koomiliselt pardijaht. Eelneb ilus, luuleline loodusekirjeldus. Eestlane töökas ja korralik; sakslane tüdrukutepetja, joodik, rumal, ärplev, alp jms. Kadakasakslane (madam Muru) saab armutu iseloomustuse. Iseloomustajaks on "kord" tolmukord; tõusik, välise kassikulla tagaajaja. 10 · Hennu veli 1904 jt - Henn Kaasik minajutustaja 19. sajandi teise poole (1868) koolielu kirjeldus. Eelmine lugu Henn Kaasiku silmade läbi nähtuna. Jaan mitte kõige paremas valguses. Uuesti tuleb mängu "ümbersündinud" Matilde Dorn-Torn, naisrahvavalgustaja ja madam Muru laste koolipreili. Üdini positiivne, naivistlik ümbersünni- kirjeldus. "Postimees" ja järjejutt "Veli Henn", mis vennad tülli ajab. Eriti ülistatud tark ja ettevõtlik Matilde; tuntavalt on sees venestamise
maatüki kohta. Põlluraamatut võib pidada nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Põlluraamatu pidamise aluseks on määrus "Põlluraamatu vorm ja põlluraamatu pidamise kord". 11-kohalisi põllumassiivide numberkoode saab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põldude registri büroost. Mullastikukaardi saab vajadusel Maa-ameti katastriarhiivist. Väetiste arvutamisel toimeaineks kasutada Hennu Nurmekivi koostatud juhendmaterjali Nõuded töötamisel taimekaitsevahenditega · Loe läbi pakendil olev kasutusjuhend Pritsimislahuse valmistamisel kasuta puhast vett, ph<5 Töölahuse valmistamiseks täida paak esialgu poole kuini 1/3 ulatuses vajaminevast kogusest veega (min 16 C ), käivita segisti ja lisa vajalik kogus preparaati, seejärel ülejäänud vesi. Suuremate
1920 hakkas saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Elu jooksul elas peamiselt kahes linnas: Tartu ja Riia- võimaldasid viibida kultuurikeskkonnas ja tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Looming Varasemal perioodil ajalooaineline proosa ja külajutud, hiljem draamalooming. Alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. 1892 "Maimu" romantiline ajalooline jutustus 1901, 1904 "Veli Henn" ja "Hennu Veli" 1915-1921 "Külajutud I-V" kogutud jutustused. Idealiseerib maaelu (siiski tõepäraselt) ja rahvuslikku mellt, naeruvääristab kadaklust- kohati idüllilis-humoristlik. Vähenõudlikest jantidest kunstiküpsete draamadeni. Kirjutas 19.saj lõpp näidendeid kohalike seltside tarbeks, mida stimuleeris ka tihe koostöö teatri direktori ja näitejuhi K.Menninguga. 1903 "Rätsep Õhk" 1915 "Kosjasõit" 1923 "Neetud talu" 1918 "Enne kukke ja koitu" tragikomöödia
nägemist. Kitzbergi loodud pildid idüllilised ja humoristlikud, milles elu pahekohti vaid riivatakse. Külajuttude hulgast leiab südamlikke külaelupilte. Realistlikke, kirjanikule eriomase vestelise tooniga rahvaelu kajastavaid lugusid, tundeküllaseid mälestuskirjeldusi, mõtisklevaid mõlkeid, pamflette, päevakajasid. Realistliku laadi parimaks käsitluseks "Räime-Reeda 10 kopikat" Külajuttudest hinnatuim "Veli Henn" (1901) ja "Hennu veli" (1904) - humoristlikud novellid, jälgitakse kahe taluperemehest venna abiellumist. Väärtuslik vestelisus, plastilised eluolu peegeldused, karakteersed tüübid, pahenähtuse- kadakasaksluse taunimine. Koondas proosateosed kogumikku "Külajutud" (I-V, 1915-1921) Hilisemast proosaloomingust memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused" (I-II, 1924-25), ajakajalised följetonid "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjavahetus" ("Päevalehes" avaldatud 1919,
paik Vahase saarel(30- ndatel). Peg Lembit Uustulnd kirj ,,Kiikhobune...." ,,Meremehed ja jumalad" Jaanus Tamm Luuletaja. Pätt SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja. Luulekogu ,,Öö laulud." Kirj head laste luulet. Henno Käo Laste kirjanik, illustraator Valjalast Pilet nr 5 August Kitzberg 1855 1927 Varasem looming jutud(memuaarilised) ,,Veli Henn," ,,Hennu Veli," ,,Maimu"(Romantism ja realism) Hilisem looming algab küla nõudlike jantidega. Teema kihistumine ja karsklus. ,,Tuulte põõrises"(1906). Siis rajati ka Vanemuise uus teatri hoone. Kutselise teatri rajamine. Tegevus toimub maal. Inimkarakteri psüholoogiline kujutamine. 70- nd hästi peale. ,,Tuulte Põõris" näidendite võistluse võitja. Kitzbergi näiendite tipp 1912 ,,Libahunt" klassikaline draama. Tegevus toimus 18- saj Eestis. Päris orjuse mõttelaad. Teine tipp
keskusesse, kuhu jäi elu lõpuni. Ta võttis osa kultuuriorganisatsioonide tööst, suhtles nooreestlastega ja pühendus loomingulisele tegevusele. Kitzberg suri Tartus 1927 10 okt. Looming- Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Proosalooming: Alguses kirjutas ta eamiselt külajutte, mida iseloomustas eelkõige realism ja oskuslik karakterikoomika. Tuntumad külajutud on : ,, Rätsepa õhk ja tema õnneloos,, ,,Veli hen,, ,,Hennu veli,, Draamalooming: Näidendite kirjutamist alustas ta 19 saj. viimasel kümnendil, mil eesti dramaatikas polnud veel välja kujunenud näitekirjanduse põhizanre: draamat, tragöödiat ja komöödiat. 1894 aastal valmis näidend,,Punga Mart ja Uba Kaarel,,, mille stseenides on tabatud Mulgimaa taluelule iseloomulikke jooni. Huvitavad stseenid ja rahvaelu hea tundmine kajastuvad ka teistes tema varem kirjutatud näidentites. Neist populaarseim on ,,Rätsep õhk,,
kindla tegevuse tutvustamiseks. Kaartidel tuuakse lühikesed kirjeldused
sellest, mida on vaja teha, millises järjekorras millisele „nupule” vajutada jne.
Järgmisele sammule (kaardile) minekuks vajutada väljale [ Next ], eelmisele
kaardile tagasi minemiseks – [ Previous ] või [
annaabi.ee 
