Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimekaitse ME 2012 (0)

1 Hindamata
Punktid
Taimekaitse ME 2012/2013
  • Mitteinfektsioonilised ja infektsioonilised taimehaigused
    Mitteinfektsioonilised taimehaigusi põhjustavad taimede kasvuks ja arenguks ebasoodsad kasvutingimused :
  • Toitainete puudus või üleküllus – erinevad kultuurid vajavad oma loomulikuks arenguks erinevas koguses erinevaid toitaineid. Nende puudus või üleküllus põhjustab sageli taimedel kasvuhäireid
  • Ebasoodne kasvutemperatuur – siin võivad viljapuudel tekkida külmalõhed, koore ja pungade vigastused, talivilja taimed võivad külmuda
  • Ebasoodsad niiskustingimused – liigniiskus ei anna taimejuurtele hapnikku ja taimed võivad selle tagajärjel „ uppuda “, kuivas veevaeses mullas ei saa taimed piisavalt vette ega toitaineid oma normaalseks kasvuks ja arenguks
  • Ebasoodsad valgustingimused – valguse puudusel noored taimed, võrsed või lehed on kahvatud, fotosüntees on takistatud
  • Ebasoodsad mullastikuolud – mõju on märgata eriti happelise mullareaktsiooni juures, kus taimed, mis ei ole kohastunud sellises keskkonnas kasvama, ei saa toitaineid kätte, jäävad seetõttu väikseks või hukkuvad hoopis
  • Keskkonna reostumine – seda võivad põhjustada nii autode heitgaasid kui ka tööstus. Selle tagajärjel võivad taimede lehed kolletuda või variseda, puudel oksad kuivada
  • Kiiritus – kiirguse tagajärjel taimed muteeruvad, moodustades ebaloomulikke vorme või on ebaloomulikult suured
    Infektsioonilised taimehaigused:
    Neid põhjustavad taimi nakatavad seened, ainuraksed , bakterid , viirused , mükoplasmad ja viroidid . Vastavalt haigustekitajale nimetatakse haigusi seen -, bakter -, viirus - jne. haigusteks.
    Osad haigustekitajad toituvad surnud orgaanilisest ainest ja neid nimetatakse saprobiontideks. Osad toituvad aga elusast orgaanilisest ainest ja neid nimetatakse parasiitideks. Osad haigustekitajad võivad oma elu jooksul kasutada aga nii elusat kui surnud orgaanilist ainet.
  • Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel
    Mädanikud – kahjustunud kude muutub kas pudrutaoliseks, sageli haisvaks (märgmädanik) või pulbritaoliseks (kuivmädanik) massiks. Mädanikud tekivad vee- ja toitaineterikastel taimeosadel, eriti sage on nende esinemine säilitamisel
    Närbumine – on taimede üksikosade või kogu taime haigestumine veevarustuse hüirete tõttu, mis avaldub taime lehtede ja rohtsete osade muutumises lõdvaks ning rippuvaks. Närbumine tekib veepuuduse tõttu või taimede juhtorganite vigastuse tagajärjel (nt. kurgi fusarioosne närbumistõbi)
    Laiksused – kahjustunud taimeosadele, eelkõige lehtedele tekivad mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega laigud, mida põhjustavad kudede suremine (nekroosilaigud), klorofülli vähenemine (kloroosilaigud) või mitmesuguste pigmentide teke. Laigud võivad olla teravalt piiritletud (kartuli-lehemädanik) või hajuvate servadega (nisu- pruunlaiksus ). Võib esineda ka lehepinna heledamate ja tumedamate osade vaheldumist e. mosaiiksust ( viirushaigused )
    Padjandid ja pustulid – taime pinnal, tavaliselt lehtedel või vartel epidermise all, tekivad padjanditaolised kõrgendikud, kust epidermise rebenemisel väljuvad parasiitseene eosed (teraviljade roostehaigused)
    Kirmedtaimeosad , kõige sagedamini lehed, kattuvad enamasti valkja või hallika kirmega, mis koosneb haigustekitaja vegetatiiv- või generatiivorganitest (jahukasted või ebajahukasted)
    Eritised – haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Kui vedelik on kleepuv ja muutub õhu käes kõvaks, nimetatakse seda kummivooluseks ehk gummoosiks, kui aga erituv vedelik sisaldab suhkruid, nimetatakse seda mesikasteks (nt. kõrreliste tungaltera )
    Deformatsioon – mõni taimeosa või kogu taim võib muutuda ebanormaalseks. Muutused võivad tekkida kas lehtede või viljade kujus (kartuli viirushaigustel lehtede rullumine) või kogu taim kääbustub (nt. odra viiruslik kääbustumine)
    Uusmoodustised – haigestunud taimeosade rakud võivad haigustekitaja toimel kiirestipaljuneda, mille tagajärjel moodustuvad mitmesuguse kuju ja suurusega pahad (nt. nuuter ) või ülirikkalt võrseid (nt. kirsipuu -nõialuudsus). Samuti võivad mõne organi asemel kasvada parasiidi paljunemisorganid (nt. teraviljade nõgipead)
    Mumifitseerumine – haigestunud taimeosad kuivavad muumiataolisteks ja säilivad pikemat aega näiteks viljapuude külge rippuma jäädes (nt. puuviljamädanik)
    Lehtede enneaegne varisemine – lehed varisevad enne vegetatsiooniperioodi lõppu kas taimehaiguste (nt. sõstra-lehevarisemistõbi) või ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu. Sama võib juhtuda ka pestitsiidide ebaõige kasutamise korral
  • Taimehaigused tekitaja alusel
  • Seened – kõige laiemalt levinud. Enamik haigustekitajaid seeni on mikroskoopilise suurusega. Seentel ei ole klorofülli ja nad toituvad elavate taimede kulul või surnud orgaanilisest ainest.
  • Ainuraksed -
  • Bakterid – bakteritest põhjustatud taimehaiguseid nim. bakterioosiks. Eestis on bakterioose seenhaigustega võrreldes tunduvalt vähem. Puudub klorofüll ja elavad ainutl valmis orgaanilise aine arvel.
  • Viirused – ehk viroosid on võikjal laialt levinud ja tekitavad põllumajanduskultuuridele suurt kahju. Üliväikesed rakulise ehituseta bioloogilised objektid, mida nüüdisajal ei peeta organismideks.
  • Viroid – teadaolevalt kõige väiksem taimehaiguste tekitaja. Väiksem kui viirus ja on uus omaette rühm. On kerajad väiksed ribonukleiinhappe molekul , mis olelevad taimerakus ja rikuvad selle normaaselt elutegevust.
  • Mükoplasmad – on lähedased viroosidele. Nad on rakulise ehitusega organismid. Neil puudub raku tuum.
  • Põhimõisted üldentomoloogiast ja taimekahjuritest
  • Nematoodid ehk ümarussid – nad on lülistumata kehaga ja kaetud kolmekihilise nahklihasmõiguga. Mõnel liigil on nii isased kui ka emased usja kehaga (nt. maasika-närbuss), mõnel aga on suguküpsed emased keraja, sidruni - või pirnikujulise kehaga (nt. kartuli- kiduuss ). Keha eesotsas on neil teravil e. stilett, mille abil toitutakse taimerakumahlast. Nematoodidel on arengus muna-, vastse - ja valmikujärk. Kasvades vastsed kestuvad. Ebasoodsates kasvutingimustes säilivad paljud nematoodid tsüstidena, mis moodustub munadega täidetud emasloomast. Loom ise sureb , kuid tema paksenenud kest jääb munadele kaitseks ümber. Nii võivad munad oma eluvõime säilitada 5..6 (10) aastat, oodates enda jaoks sobivat kultuuri
  • Ämblikulaadsed – siin on kahjuriteks võrgendilestad, pahklestad, rohulestad ja kedriklestad. Nad kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, kuid moodustavad omaette klassi. Pea ja rindmik on neil kokku kasvanud. Enamasti on nad ümara või piklikovaalse kehakujuga ja 0,2...2,0 mm pikkuse kehaga. Toituvad nad taimemahladest, mida saavad kätte pistmissuistega (imilestalised) või haukamissuistega (närilestalised). Suuremal osal neist on valmikul neli paari jalgu , vastsetel aga kolm paari. Pahklestadel on kaks paari jalgu
  • Lestad – on lahksugulised. Sigivad nad enamasti sugulisel teel, vaid osadel neist on viljastamata munadega paljunemine. Suurem osa neist muneb. Arengu jooksul läbivad nad muna-, vastse-, neidise- ehk nümfi- ja valmikujärgu. Vastne erineb valmikust suuruse poolest. Toitumise lõpetanud vastne kestub ja muutub neidiseks, mis väliskujult meenutab valmikut. Nümfijärke on 1...3. Üleminek ühest nümfijärgust teise on seotud puhkeseisundi ja kestumisega. Enamikul põllumajanduskultuure kahjustavatel lestadel on aastas mitu põlvkonda. Neid esineb nii avamaal , katmikalal kui ka hoidlates ja ladudes
  • Teod – kahjustavad peaaegu kõiki põllu- ja aiakultuure, kuid võivad olla kahjuriteks ka kasvuhoonetes. Neil on lülistumata keha, mis on kaetud limanäärmetega nahaga. Keha kõhtmine külg on moodustunud lihaselisest jalast , millest erituval limal loom ennast edasi liigutab. Mõnedel tigudel on koda, kuhu ta varjub ohu või talve eest. Teod toituvad pehmetest taimelehtedest. Taimedele, kus teod on käinud, jääb hangunud limakiht. Teod on sugukaksikud ehk hermafrodiidid. Paaritumisel vahetavad nad isassugurakke. Munad munetakse enamasti mulda.
  • Hulkjalgsed – nendest on vaid üksikud kohanenud taimsele toidule. Levinumad on tuhatjalaliste seltsi esindajad. Nende keha on pikk, silinderjas ja lülistunud. Kolmel esimesel kehalülil on igal üks paar jalgu, tagumised üks kuni kolm lüli aga on jalgadeta, ülejäänud lülidel on kaks paari jalgu. Tuhatjalgsetel on nõrgad haukamissuised , mis on kohanenud pehmele toidule. Nad on lahksugulised ja paljunevad munadega. Munadest koorunud vastsed sarnanevad valmikutega, kuid on väiksemad, kehalülisid ja jalgu on vähe. Pärast kestumist kasvavad vastsed valmikute suuruseks
  • Imetajad – siin on taimekahuriteks eelkõige närilised (hiired, rotid ja mügri). Neil on omapärane hammaste ehitus: silmahambad ja eesmised purihambad neil puuduvad, lõikehambaid on kummaski lõualuus kaks ja need kasvavad kogu elu. Sellest ka vajadus kogu aeg midagi närida. Imetajad paljunevad sugulisel teel ja sünnitavad elusaid poegi
  • Putukad – siia klassi kuulub kõige arvukamalt kahjureid . Putukate keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Enamik putukaid sigib sugulisel teel, suhteliselt väike osa aga paljuneb viljastamata munadest (nt. lehetäid ja lehevaablased). Mõned liigid sünnitavad elusaid vastseid (nt. lehetäid). Vastavalt sellele, kui põhjaliku moonde peab vastne tegema, et saada valmikuks, jaotatakse putukad:
  • Vaegmoondelised – vastsed sarnanevad juba munast koorudes valmikuga. Korduvalt kestudes nad kasvavad. Kui vastsele ilmuvad tiivaalged, siis nimetatakse seda järku neidise- ehk nümfifaasiks. Neidise ühe või paarikordse kestumise järel ongi saanud vastsest valmik .
  • Täismoone – siin on vastne kõigis arengujärkudes valmikust erinev. Arengus esineb nukujärk, kus vastsest saab valmik. Siia alla kuuluvad näiteks mardikalised, kahetiivalised ja liblikad
    • Vagel . Kärbse vastne on vagel. Ilma peata ja ilma jalgadeta. Valkjad, erneva suurusega.
    • Vageltõuk. Vastne, kellel on hästi arenenud pea, aga jalgu ei ole. Ürask (maha kukkunud kuuse koore all, lame pruuni peaga). Üraskulaste vastne.
    • Tõuk. Komposti hunnikus. Pea ja kolm paari rindmiku jalgu. Kollakad ja näevad välja üsna rasvased ja prisked. Mardikad ja põrnikad.
    • Röövikud. 2-5 paari tagakehajalgu; 3 paari rindmikujalgu. Pea on ika ka. On liblilka vastne.
    • Ebaröövik. Sarnaneb röövikuga. Pea, 3 paari rindmiku jalgu, taga jalgu üks paar või üle viie paari. Lehevaablastel.
    • Villakvastne. Lepatriinu .
    • Nukk – täismoondeliste putukate vastsed jäävad viimases kasvujärgus liikumatuks, lõpetavad toumise ja pärast viimast kestumist muutuvad nukuks.
    • Kookon – paljud putukaliikide vastsed ümbritsevad end enne nukkumist kookoniga. Valmistatakse võrgendinäärmete või Malpighi soonte hanguvast nõrest. Kookon kaitseb nukku ebasoodsate välistingimiste eest.
    • Nukuhäll – koopae, mida enamasti valmistavad endale mullas nukkuvad vastsed.
    • Vabanukk – iseloomustavad vabad, ainult kergelt keha ligi surutud kehalisandid ja jäsemed. Iseloomulik on nt, mardikalistele, võrktiivaliselte
    • Kaetud nukk – keha on ümbritsetud kõva läbipaistva kestaga, mis moodustub vastse sekreedist viimasel kestumisel.
    • Tünniknukud – väliselt tünnikese- või munakujulised. Nuku väliskate on kujunenud viimase kasvujärgu vastse äraheitmata, tugevnenud kestast, mille sees on tavaline vabanukk.
    • Pupaarium – kui tünninukul on kookoni ülesanne, siis nimetatakse seda pupaariumiks.
    • Küpsussööm(ine)? – kui valmikud toituvad selle jaoks, et neil sugunäärmed välja areneksid, nim. seda küpsussöömaks.
    • Taastumissööm(ine)? – kui tegemist on putukaga, kellel vvalmikujärgus on mitu minemisperioodi, vajavad nad enne uut munemisperioodi uut söömaaega.

  • Kahjurite kahjustamisviisid
    Kahjustuse iseloom sõltub kahjurite suiste tüübist ja kahjustatavast taimeosast.
    Putukad kahjustavad põhiliselt haukamis - ja pistmissuiste ning suuhaagikestega. Putukate haukamissuistega tekitatud kahjustustega (välja arvatud täkked, sälgud, käärud) võivad sarnaneda tigude ja nälkjate kahjustused, kuid enamasti on viimaste kahjustuste kohal kuivanud lima.
    Putukate ja lestade pistmissuistega tehtud kahjustusega võivad mõnel juhul sarnaneda nematoodide kahjustused.
    Haukamissuistega kahjuri kahjustused:
    • Laussööm - lehe kude kui ka sooned on kas täielikult söödud või on neist järele jäänud ainult väike osa.
    • Mulgud - lehe laba on söödud kohati täiesti välja
    • Käärud - lehe kahjustatud koha laius lehe serval
    • Sälgud - kahjustus ulatub lehe labas sügavamale, kui on kahjustatud osa laius lehe serval.
    • Täkked - lehe servades on peaaegu ühelaiuse vahega korrapärase kujuga käärukesed või sälgukesed.
    • Roodamine ehk skelteerimine - lehe kude on kas täielikult või suures ulatuses ühelt küljelt ära söödud, nii et terveks on jäänud lehe sooned ja osaliselt ka vastaspoole epidermis
    • Aknad - lehed on roodunud väiksemate laigukestena, vastaspoole epidermis on terve
    • Lohud ja lohukesed - lehtedel, vartel, okstel või viljadel kas mõnemillimeetrise läbimõõduga või suuremad madalad laiad lohud.
    • Augud - vartel, viljadel või juurtel sügavamad kahjustused. Selle sügavus ei ole suurem kui kahjustuse läbimõõt
    • Koopad - viljades, mugulates , juurtes või juurviljades võrdlemisi suure ulatusega, sagedasti ebakorrapärase kujuga sügav kahjustus.
    • Õõnsused - kogu vili, mugul , juur või juurvili seest õõnestatud
    • Kaevandid - lehtedes, vartes, viljades, mugulates jm. kas pikad, sitsad, sirged või looklevad enam-vähem ühesuguse läbimõõduga või järjest laienevad vigastused, n.ö. käikkaevandid või lehtedes parenhüümkude suurema või väikema laiguna vigastatud, nö. laikkaevandid. Kaevandeid tekitatakse ka suuhaagikestega

    Pistmissuistega tekitatud kahjustused:
    • Värvuse muutused:
      • tähnid - peamiselt lehtedel heledamad , lehte vastu valgust vaadataes märgatavad mõnemillimeetrise läbimõõduga kohad.
      • laigud - suuremad punakad, violetsed, pruunikad või muud värvi kohad lehtedel (värvuse enam-vähem ühtlast muutumist kogu lehe ulatuses võivad põhjustada lestad)
    • Kuju muutused:
      • lehtede rullumine - lehe servad on pikisuunas kooldunud või rullunud
      • lehtede kiprumine - lehed kasvus kängunud ja kiprunud
      • kuplad - lehtedel muust lehepinnast erineva värvusega kuplisarnaselt kõrgunud kohad
      • paunad - enamasti lahtedel ja lehevartel mitmesuguse kujuga paunasarnased moodustised
      • võrsete, taimede või lehe varte kõverdumine -
      • pahad - sileda või konarliku pinnaga, mõnikord karvade , harjaste või ogadega kaetud moodustised lehtede, lehe vartel, okstel, juurtel j,. Pahas on õõnsus ka kambrikesed, milles elavad kahjurid . Pahkasid võivad tekitada ka haukamissuiste või suuhaagikestega kahjurid.

  • Taimekahjustajate tõrjemeetodid
    Agrotehniliseks tõrjeks – on need võtted, mis kaitsevad põllumajanduskultuure taimekahjustajate eest.
    Siia hulka kuuluvad:
  • Haiguskindlamate sortide kasvatamine ja aretamine; Ei tasu valida puid ja põõsaid, mis nakatuvad kergesti haigustesse .
  • Õige külvikord; kõige tähtsam! külvikorraga on võimalik vältida just teatud kultuuridel esinevaid kahjureid ja haiguseid.
  • Õige väetamine; tasakaalus peab olema ja liigile, sordile vastav. (Agrofoon - reguleerib täielikult taime kasvatamist - temp, kastmine, kui väetada, siis korralikult, mitte ainult lämmastiku ja siis fosforit ei pane ( mulla olukord, selle viljakus; harimise ning viljelemise tase, mis tingib kõrgema või madalama saagikuse))
  • Sõnnik, kompost . valmistamine ja hoiustamine on väga tähtis. Kui tood sõnnikut, kompost, mis pole läbi kuumenenud, siis on suurem risk umbrohu tekkeks. Pigem tuleks jälgida, mida kompostihunnikusse viia. Haigete taimede komposti ei panda uuesti taimedele, vaid viiakse näiteks metsa alla.
  • Õige mullaharimine ; kündmine, kultiveerimine . Sügisel segatakse pindmist kihti (10cm). Siis ei teki umbrohi . Segatakse - umbrohi kasvab - segatakse... tehakse peale saagi koristamist.
  • Õige külvi- ja koristusaeg; (näiteks herned tuleb vara maha panna)
  • Koristusjäätmete hävitamine.
  • Külvise puhtimine , sorteerimine ja puhastamine;
  • Umbrohtude tõrje;
    Mehhaaniline tõrje – selle tõrje võtted on palju aega ja käsitööd nõudvad võtted. Seetõttu neid ei kasutata nii sageli kui keemilisi või agrotehnilisi võtteid.
    Siia hulka kuuluvad:
  • Haigete taimede või nende osade eemaldamine; Nt. kasvuhoones lehemädanik
  • Kahjuritest asustatud taimede või nende osade eemaldamine;
  • Kahjurite tapmine või nende ärakorjamine taimedelt; Nt. putukate kokkukorjamine
  • Kahjurite kinnipüüdmine või peletamine ; lõksud, liimivööd, liimipaber, püünised, tigudele varjukohad, hernehirmutised, kõristid, haisvad määrded.
  • Kahjurite toitumise või edasiliikumise tõkestamine.
    Bioloogiline tõrje – seisneb elusorganismide kasutamisel üksteise hävitamiseks. On keskkonnasõbralik ja meie aega mittenõudev viis kahjustajaid hävitada.
    Rakendamise võimalusi:
  • Olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine;
  • Kasulike putukate ja elusorganismide sissetoomine (e. introdutseerimine);
  • Kasulike organismide kunstlik paljundamine;
  • Kasutatakse ka bioloogiliselt aktiivseid aineid:
    • Atraktandid – on keemilised ja bioloogilised lõhnaained, mis meelitavad putukaid ligi (nt. sugu- ja toiduatraktandid);
    • Feromoonid – bioloogiliselt aktiivsed hästi kõrge lenduvusega ained, mida eritavad putukad ja mis mõjutavad sama liigi isendite käitumist (nt. sugu-, kogunemis-, häire- ja jäljeferomoonid);
    • Repellendid – on keemiliselt aktiivsed ained, mis omavad kahjuritele eemalepeletavat toimet;

  • Taimedest valmistatud pritsimisvedelikud, mida kasutatakse kahjurite vastu – nt. küüslauk, sibul , võilill, tomat , nõges jne.
    Keemiline tõrje - Keemilist tõrjet kasutatakse siis, kui ükski teine tõrje ei toimi.
    Pestitsiidid - putukate tõrje.
    Herbitsiit - umbrohutõrje
    Fungitsiidid – seenhaiguste tõrjevahendid.
    Insektitsiidid – putukate tõrjevahendid. Igapäevaselt kasutatakse seda mõistet aga kõikide loomse päritoluga taimekahjustajate vastu mõeldud preparaatide üldnimetusena;
    Mürke (parem mitte kasutada) kasutatakse kindlasti vastavalt juhendile. Väikesest pudelist võib saada suuri pindasid katta .
  • Kõige sagedamini kasutatakse pritsimist.
  • Tolmutamine. Nt. tuhkade panemine taimedele.
  • Puiste preparaadid . Nt. graanulid tigudele.
  • Gaasitamine - Hoonete deinfitseeriminseks. Kinnist ruumi on hea gaasitada.
  • Mürkhõrgutised. Nt. näriliste tõrje.
  • Puhtimine - seemnete, sibulate töötlemine keemiliste vahenditega ja kahjurite eemale peletamiseks tõusmepõletiku vältimiseks.
  • Puuderdamine. – külvise ja istutusmaterjali töötlemist tolmpreparaadiga ainult kahjurite tõrjeks
  • Kerosoolide kasutamine – pihustamine
  • Umbrohtude kahjulikkus, paljunemine, levik
    Umbrohi on kõik, mis kasvab seal, kus teda ei ole istutatud ja inimene ei taha teda seal näha. Kõik aga oleneb inimesest. Kui talle meeldib näiteks, et naat kasvab aias, siis tema jaoks see ei ole umbrohi.
    • Võtavad kultuurtaimedelt ära kasvuruumi. Juba taimede algarenemisel algab kultuurtaimede ja umbrohtude vahel võitlus ruumi pärast. Selles võitluses võivad jääda püsima mõlemad või tõrjub tugevam nõrgema välja.
    • Varjavad kultuurtaimi . Tavaliselt on kultuurtaimede kasv aeglane. Umbrohud võivad kasvus ette jõuda ning kultuurtaimi tugevasti varjata. Kui kultuurtaimedele on algarenemiseks loodud soodsad kasvutingimused, suudavad nad ise umbrohte varjata ja lämmatada.
    • Vähendavad mullaniiskust. Umbrohud tarvitavad vett tavaliselt rohkem, sest enamikul neist on tugev lai lehestik , seega suur aurumispind.
    • Võtavad ära taimetoitaineid. Pinnaühiku kohta kulutatud toitainete hulk oleneb umbrohtude liigist ja rohkusest.
    • Eritavad kasvukeskkonda mitmesuguseid keemilisi aineid kas juureeritistena, lenduvate gaasidena või lehtede eeterlike õlidena. Tavaliselt on need eritised teistele taimedele mürgised ( koirohi ).
    • Alandavad mulla temperatuuri. Ülemises mullakihis (kuni 10 cm) on temperatuur 2…4 kraadi madalam kui puhtal põllul. Iga taim tarvitab vee aurustumiseks palju sooja. Peale selle varjab lehestik mullapinda ja seetõttu soojendavad päikesekiired mulda nõrgemini.
    • Raskendavad mullaharimistöid. Juurtest tugevasti läbipõimunud mulla künnil on veojõukulu 30% suurem ja mullaharimise kvaliteet halveneb. Umbrohtunud põld nõuab rohkem tööjõudu ja suuremaid kulutusi.
    • Vähendavad saaki. Massilise esinemise korral võib saak täiesti ikalduda. Vähendavad saagi väärtust.
    • Raskendavad koristustöid
    • Loovad soodsad tingimused kahjurite ja haiguste levikuks

    Paljunemine
    Umbrohud paljunevad generatiivelt (seemnetega) ja vegetatiivselt. Lühiealised paljunevad peamiselt seemnetega, pikaaealised nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Umbrohu seemnete arv võib olla taime kohta väga suur. Seemned idanevad pika aja vältel nt 10 aastat.
    Idanemisaeg – madal temperatuur kevadel. Umbrohi tärkab ennem kultuurtaimi.
    Vegetatiivselt paljunevaid umbrohte on raske tõrjuda. Siia kuuluvad tülikad umbrohud, nagu ohakas , piimohakas, orashein jt.
    Levik
    Umbrihutde seemned kukuvad kasvukohal mullapinnale, osa satub koristamisel kultuuri seemnete hulka. Lendkarvadega, siis kannab neid tuul (võilill). Umbrohud kasutavad ära valgustingimusi.
    Umbrohud on kohanenud levima loomade karvades, seedetraktis jne.
    Vegetatiivselt levivavd umbrohud varre- või juureosade abil, kas mullas või selle pinnal.
  • Umbrohtude agrobioloogilised rühmad
  • Toitumisviis –  
    • mitteparasiitumbrohud
    • parasiitumbrohud - toituvad osaliselt või täielikult peremeestaimedel. Poolparasiittaimedel pole praktilist tähtsust. Väga ohtlikud on täisparasiidid - Võrmid (neil eiole lehti, ega juuri. Väändunud varrel on iminapad, mis kinnituvad peremeestaimele ja siis toituvad selle kaudu. Raskesti tõrjutav.)

  • Paljunemisviis – enamus paljuneb seemnetega (e. generatiivselt ), pikaealised on aga võimelised paljunema peale seemnete veel ka juure- ja varretükkidega või lehtedega (e. vegetatiivselt);
  • Eluea pikkuse järgi - lühiealised ja pikaealised umbrohud
    Lühiealised: Siia kuuluvad 1-2 aastased umbrohud.
    1-aastased: valge hanemalts , konnatatar, kirju kõrvik, raudnõges, harilik nälghein, harilik piimalill, harilik punand, tähkjas rebashein, põldrõigas, põldsinep, verev iminõges
    • Suviumbrohud – hakkavad kevadel seemnest kasvama, võivad anda suve jooksul mitu põlvkonda, aga talve saabudes surevad;
    • Talvituvad umbrohud – on suviumbrohud, mis hakkavad samuti kevadel seemnest kasvama, võivad anda suvel mitu põlvkonda, ületalve aga talvituvad lehekodarikuga või puhmana. Kevadel hakkab talvitunud taimik varakult kasvama, õitsema ja uut seemet andma;
    • Taliumbrohud –2-aastased. Esimesel aastal moodustavad sügiseks taimiku, millega talvituvad ja alles teisel aastal õitsevad ja annavad seemet.

    2-aastased: Vajavad erinevalt taliumbrohtudest kahte kasvuperioodi. Nad õitsevad ja kannavad vilja tavaliselt üks kord eluea vältel.
    Esimesel aastal moodustavad nad lehekodariku ja suure toitaineterikka juurestiku, teisel aastal õitsevad ja kannavad vilja.
    Sügisel tärganud taimed kannavad vilja alles kolmandal aastal. Kui viljakanne on takistatud, võivad nad seemet anda alles mitme aasta pärast. Paljunevad peamiselt seemnetega.harilik ussikeel, kollane mesikas, villtakjas
    Pikaealised: Pikaealised umbrohud jagunevad vegetatiivse levimise alusel:
    • Paiklikud (ehk vegetatiivselt vähe levinud) mets-haraputk, põldjumikas, kaarkollakas, kärnoblikas, harilik tõlkjas, suur teeleht , harilik võilill, kibe tulikas , :
      • a) sammasjuursed;
      • b) narmasjuursed;
      • c) mugulumbrohud ja sibulumbrohud;
      • d) puhmikulised kõrrelised umbrohud
    • Rändlikud (ehk vegetatiivselt levivad) roomav tulikas, hanijalg , valge iminõges, põldmünt, harilik naat, soo-nõianõges, kõrvenõges, harilik orashein, põldosi, paiseleht, harilik puju:
      • a) võsundilised;
      • b) risoomsed;
      • c) roomjuurelised.

  • Mõisteid taimekaitsest (pestitsiidid, insektitsiidid, herbitsiidid , kontaktsed preparaadid, süsteemsed preparaadid, üldhävitava toimega preparaadid, glüfosaadid, valiva toimega preparaadid, mullaherbitsiidid, paagisegud, kasutusnorm, ooteaeg, tööoode)
    Ooteaeg – vaheaeg ööpäevades tkv viimase pritsimise ja saagi koristamise vahel; ladudes viimase pritsimise ja lao kasutuselevõtu vahel
    Tööoode – vaheaeg päevades tkv kasutamise ja taimede hooldustööde alustamise vahel
    Pestitsiidid – keemilisel tõrjel kasutatavad kahjustajatele mürgised tkv-d
    Herbitsiidid – umbrohtude tõrjevahendid. Taim peab olema elus, muidu ei toimu midagi.
    Insektitsiidid – putukate tõrjevahendid. Igapäevaselt kõikide loomsete päritoluga taimekahjustajate vastu mõeldud preparaatide üldnimetus
    Kontaktsed preparaadid - kahjustavad ainult neid taimeosasid, millega nad vahetult kokku puutuvad.
    Süsteemsed preparaadid - mõjub taime kaudu. Muudab terve taime mürgiseks. Ja preparaat ei pea katma tervet taime. Taim muutub ka putuka jaoks mürgiseks. Süsteemsed on palju mürgisemad. Kasutatakse palju.
    Üldhävitava toimega preparaadid - Roundup. Hävitavad kogu taimestiku , kasutatkse pärast kultuuride koristust või mittepõllumajandusmaadel.
    Glüfosaadid - herbitsiidid, mis ei jäta mulda järelmõju. Suhteliselt pika toimega - mitu nädalat. (nt. RoundUp). Kasutatakse näiteks peenra servade puhastamiseks (Mari teeb nii ;) )
    Valiva toimega preparaadid - Kaheiduleheliste tõrjumine üheiduleheliste taimede seast ja vastupidi. Ei tohi sassi ajada, et kultuuri ennast ära ei tõrjuks. Toimib ainult teatud taimede peal ja teisi taimi ei puuduta . Sobivale kultuurile otsida vastavat preparaati ( peet alles, muu kaob).
    Mullaherbitsiidid - Kasutatakse enne, kui midagi maha külvatakse või enne kui midagi tärkab. huumusvaestel ja kergetel muldadel on toime tugevam, kui huumusrikastel ja raskematel muldadel.
    Paagisegud - Omavahel segatud preparaadid. Nende kohta on ka teatud tabelid , mida võib üldse omavahel segada. Kasutatakse just suurte põldude juures. Siis hoiab raha kokku, kui piserdad mitut preparaati korraga. Segud ei pruugi olla nii efektiivsed, kui ükshaaval pritsides. Pritsid peaksid olema plastikust, metallist lähevad rooste .
    Kasutusnorm
  • Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiustamise nõuded
    Säilitatakse originaalpakendis (mitte limpsipudeli sees)
    Ruum peab olema hästi ventileeritud ja valgustatud
    Põrand betoneeritud või materjalist, mis ei lase ümberläinud preparaati maasse imbuda.
    säilitamiseks ettenähtud konteiner või kapp asub hoones , mis ei ole elamu ega loomakasvatushoone
    pakend asetatakse põrandal hoidmise korral puitalusele.
    Hoiuruumis on vedelikku imavat materjali nagu liiva, saepuru või turvast ning hari, kühvel ja veekindel anum pakendist välja valgunud taimekaitsevahendi kogumiseks. Hoiuruumis on nähtaval kohal esmaabi- ja tulekustutusvahendid ning häirekeskuse hädaabinumber 112.
    Taimekaitsevahendi tühja pakendit hoitakse hoiuruumis, selleks ettenähtud konteineris või kapis kuni pakendi üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale.
    § 2. Isikukaitsevahendi kasutamine taimekaitsetöö tegemisel
    Taimekaitsevahendi sissehingamise vältimiseks hingamisteede kaitsevahendit, nahakaudse mürgistuse vältimiseks kaetakse kõik kehaosad.
    Kasutatakse sobivat kaitseriietust, kemikaalikindlaid kindaid , kaitsesaapaid, peakatet, tihedalt liibuvaid kaitseprille või - sirmi , mida saab vajaduse korral kasutada tavaliste prillide peal ja hingamisteede kaitsevahendit.
    Isikukaitsevahend puhastatakse pärast taimekaitsetöö lõpetamist.
    § 3. Taimekaitsetöö tegemise hügieeninõuded
    Töö tegemise ajal süüa, juua ega suitsetada.
    Vaheajal pestakse nägu ja käsi. Pärast taimekaitsetöö lõpetamist pestakse end üleni ja vahetatakse riided. Taimekaitsevahendiga saastunud riided pestakse pärast kasutamist.
    § 4. Taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded taimekaitsevahendi pritsimise korral
    Taimekaitsevahendit kasutatakse taimekaitsevahendi pakendi märgistusel toodud kasutusjuhendi kohaselt, järgides asjakohaseid kasutuspiiranguid
    Pritsitakse üksnes töökorras taimekaitseseadmega. Töölahuse valmistamiseks kasutatakse üksnes selleks otstarbeks ettenähtud ning märgistatud mõõteanumat ja seadet .
    Tühjaks saanud taimekaitsevahendi pakendit loputatakse töölahuse valmistamise ajal puhta veega vähemalt kolm korda, valades loputusvee taimekaitseseadme paaki. Juhul kui taimekaitseseadmel on taimekaitsevahendi tankimisseade koos tühja pakendi loputusmehhanismiga, kasutatakse seda.
    Töölahuse valmistamisel arvestatakse välja vajaminev töölahuse kogus, et vältida ülejääke.
    Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida, kui tuule kiirus on üle 4 m/s, välja arvatud juhul, kui taimekaitseseadme kasutusjuhendis toodud tehniliste andmete kohaselt lubatakse taimekaitsevahendit kasutada suurema tuule kiiruse puhul. Pritsimisel arvestatakse tuule suunda lähedal asuvate ehitiste ning aia-, põllu- ja metsakultuuride suhtes, et hoida ära nende võimalik saastumine taimekaitsevahendiga.
    Töölahuse tugeva õhku hajumise vältimiseks on keelatud taimekaitsevahendit pritsida, kui õhutemperatuur on üle 25 °C.
    Pritsimisest ülejäänud töölahust ei jäeta taimekaitseseadme paaki, vaid see lahjendatakse mitmekordselt veega ja pritsitakse hajutatult põllule.
    Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.
    Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida alal, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et seda võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal.
    Veekaitsevööndis on juhul, kui kasutatava taimekaitsevahendi pakendi märgistusel ei ole märgitud suuremat puhvertsooni, kooskõlas „ Veeseaduse ” § 29 lõikega 2 keelatud taimekaitsevahendit pritsida lähemal kui 20 meetrit Läänemere, Võrtsjärve, Lämmijärve, Peipsi ja Pihkva järve veepiirist, 10 meetrit teiste järvede, veehoidlate, jõgede, ojade, allikate, peakraavide ja kanalite ning maaparandussüsteemide eesvoolude veepiirist ning 1 meeter alla 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolu veepiirist
    § 5. Taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded seemnete puhtimise korral
    Seemneid puhitakse spetsiaalse või selleks tööks kohandatud seadmega.
    On lubatud märgpuhtimine. Spetsiaalseadme ja kuivpuhtimiseks ettenähtud taimekaitsevahendi kasutamise korral on lubatud kuivpuhtimine.
    Puhtimiskoht asub elamust, loomakasvatushoonest, -rajatisest, loomade pidamiseks piiritletud alast, söödahoidlast, kaevust ja veekogust vähemalt 50 meetri kaugusel.
    Välditakse puhtimiskoha saastumist puhitud seemne ja puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendiga. Puhitud seemet ei kasutata toiduks või söödaks.
    Puhitud seemet ei hoita ühes ruumis toidu või söödaga ega veeta koos muu kaubaga. Veok puhastatakse, kui puhitud seemne vedamise korral on veok saastunud puhtimiseks kasutatud taimekaitsevahendiga.
    § 6. Kasvuhoones taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded
    Kasvuhoones kasutatakse üksnes selleks ettenähtud taimekaitsevahendit.
    Taimede kasvuaegsed hooldustööd kasvuhoones tehakse enne kasvuhoones taimekaitsetöö tegemist. Hooldustöid võib jätkata pärast tööooteaja möödumist.
    Kasvuhoones kasutatakse universaalset gaasimaski või hingamisaparaati. Kasvuhoones ei viibi sel ajal kõrvalised isikud. Taimekaitsetöö tegemist alustatakse kasvuhoone kaugemast osast, liikudes väljapääsu suunas.
    Üle 100 m2 suuruses kasvuhoones on koht töölahuse valmistamiseks ja taimekaitseseadme pesemiseks.
    Maha valgunud taimekaitsevahendile või töölahusele puistatakse liiva, saepuru või turvast, mis seejärel kogutakse lekkimiskindlasse suletavasse anumasse ja antakse üle ohtlike jäätmete käitlejale.
    Kasvuhoonet desinfitseeritakse ajal, kui seal ei ole taimi.
    Taimekahjustaja leviku vältimiseks võib desinfitseerida ka taimedega kasvuhoonet. Kasvuhoones desinfitseerimise ajal olnud taimed viiakse kasvuhoonest välja pärast taimekaitsevahendi ooteaja möödumist.
    § 7. Kasvuhoones taimekaitsetöö tegemise järgsed ohutusnõuded
    Pärast taimekaitsetöö lõpetamist kasvuhoone lukustatakse ja uksele pannakse hoiatussilt teabega taimekaitsevahendi, selle kasutamise kuupäeva ja kellaaja ning tööooteaja kohta.
    Enne tööooteaja möödumist võib kasvuhoones töid teha üksnes isikukaitsevahendit kasutades, kuid mitte varem kui pärast 18 tunni möödumist taimekaitsetöö tegemisest.
    § 8. Avalikus kohas ning mittepõllumajandus- ja metsamaal taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded
    Linnas ja muus asulas, samuti mujal elamute vahetus läheduses tehakse taimekaitsetööd juhul, kui taimehaigusi ja -kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega.
    Haljasalal taimekaitsetöö tegemise korral teavitatakse ümberkaudset elanikkonda, paigaldades alale hoiatussildid teabega kasutatava taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta, mille möödumise järel on haljasala lubatud taas kasutada.
    Haljasalal taimekaitsetöö tegemise korral välditakse rajatiste nagu laste mänguväljaku ning haljasalal oleva objekti saastamist taimekaitsevahendiga. Juhul kui taimekaitsevahend satub nimetatud rajatisele või objektile taimekaitsetöö käigus, pestakse see hoolikalt.
    Trammi- ja raudteel ning gaasitrassil taimekaitsetöö tegemise korral teavitab töö tellija ümberkaudset elanikkonda kavandatava taimekaitsetöö tegemise kuupäevast ja kellaajast ning kasutatavast taimekaitsevahendist ajakirjanduse, raadio või televisiooni vahendusel kaks päeva enne töö alustamist.
    Tervishoiu- ja lasteasutuse territooriumil ning spordiväljakul taimekaitsetöö tegemise ajal välistatakse seal inimeste viibimine taimekaitsevahendi pakendil märgitud tööooteaja kestel. Nimetatud alade piiretele paigaldatakse pärast taimekaitsetöö tegemist hoiatussildid teabega kasutatud taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta, mille möödumise järel on ala lubatud taas kasutada.
    Metsamaal taimekaitsetöö tegemise korral kasutatakse üksnes selleks ettenähtud taimekaitsevahendit. Metsamaal kavandatavast taimekaitsetööst teavitatakse ümberkaudset elanikkonda seitse päeva enne töö alustamist. Kolm päeva enne taimekaitsetöö alustamist piiratakse ala, kus kavatsetakse taimekaitsevahendit kasutada, hoiatussiltidega selliselt , et iga sildi juurest oleks nähtav järgmine silt. Hoiatussildile märgitakse järgmised andmed:
    1) taimekaitsetöö tegemise kuupäev;
    2) kasutatava taimekaitsevahendi nimetus;
    3) aeg, mille jooksul on keelatud siseneda metsamaale ning korjata sealt taimi, seeni ja marju.
    11
  • Vasakule Paremale
    Taimekaitse ME 2012 #1 Taimekaitse ME 2012 #2 Taimekaitse ME 2012 #3 Taimekaitse ME 2012 #4 Taimekaitse ME 2012 #5 Taimekaitse ME 2012 #6 Taimekaitse ME 2012 #7 Taimekaitse ME 2012 #8 Taimekaitse ME 2012 #9 Taimekaitse ME 2012 #10 Taimekaitse ME 2012 #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Fred Veldermann Õppematerjali autor
    Taimekaitse küsimused ja vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Keemiline tõrje
    5
    doc

    Keemiline tõrje

    või rajatisest,söödahoidlast,kaevust ja veekogust Keelatud puhtimiskoha saastamine puhitud seemne või puhtimisseadme. Puhitud seemet ei tohi kasutada toiduks ega söödaks Puhitud seemne pakendil peab olema märge puhtimiseks kasutatud taimekaitsevahendist Puhitud seemet ei tohi hoida ühes ruumis ega vedada koos toidu või söödaga Kui veok on saastunud puhtimiseks kasutatud preparaadiga, tuleb veok korralikult ära puhastada Taimekaitse kasvuhoones · Lubatud vahend ja universaalne gaasimask · Taimede hooldustöid teha enne töötlemist vöi pärast tööooteaja möödumist · Tööd alustatakse kaugemast osast, liikudes väljapääsu suunas · Taimi kasvuhoones desinfitseerimise ajal ei ole, v.a. kui asjaolud ei sätesta teisiti(siis viiakse taimed kasvuhoonest välja pärast preparaadi ooteaja möödumist. · Üle 100m2 kasvuhoones peab olema koht lahuse valmistamiseks ja taimekaitseseadme pesemiseks

    Taimekaitse
    Taimekahjustajad ja nende tõrje
    33
    docx

    Taimekahjustajad ja nende tõrje

    taimekaitsemeetmete edendamine. Väljatöötatud standardid käsitlevad kahjustajaspetsiifilisi fütosanitaarmeetmeid (>300), fütosanitaarseid protseduure (>60), sertifitseerimisskeeme (30), kahjustaja riskianalüüsi skeeme (5), biotõrje ohutust (3), diagnostilisi protseduure (>30) ja taimekaitsevahendite kasutamise head tava. · ECPA www.ecpa.eu ­ (European Crop Protection Association ­ Euroopa Taimekaitseassotsiatsioon) Euroopa taimekaitse tööstust esindav võrgustik. Eesmärgiks kaasaegse põllumajandustehnoloogia arendamine jätkusuutliku arengu kontekstis. Tegevus suunatud pestitsiidide vajalikkuse tutvustamisele, panustades tervisliku toidu taskukohasusele, põllumajanduse konkurentsivõimele ning kõrgele elukvaliteedile. Riikideülesed kokkulepped · IPPC www.ippc.int (1951; revideeritud 1977 ja 1997) (the International Plant Protection Convention ­ Rahvusvaheline Taimekaitsekonventsioon)

    Taimekahjustajad ja nende tõrje
    Taimekaitsevahendid
    15
    pptx

    Taimekaitsevahendid

    Taimekaitsevahendid Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium 9A Taimekaitse Põllukultuuride viljelus on seotud taimekaitsega, sest kultuuridega koos esinevad põllul ka umbrohud, taimehaigused ja ­kahjurid. Need pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ja rikuvad saagi kvaliteeti. Taimekaitse ülesandeks on luua kultuuridele soodsad kasvutingimused ja hooldada neid agrotehnikanõuetele vastavalt ­ tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega, ei nakatu kergesti haigustesse ning on vastupidavamad kahjuritele.

    Keemia
    Taimekaitsetööde plaan
    16
    docx

    Taimekaitsetööde plaan

    Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest

    Taimekahjustajad ja nende tõrje
    Taimekaitsetööde plaan
    24
    docx

    Taimekaitsetööde plaan

    Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Koostaja: ... Tartu 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse on inimesele vajalike taimede (eeskätt kultuurtaimede) kaitsmine neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest. Kultuurtaimede puhul on see oluline põllusaagi suurendamise viis. Sõltuvalt taimekaitsemeetoditest eristatakse nt agrotehnilist, keemilist ja bioloogilist taimekaitset. Tänapäeval kasutatakse sageli mitut meetodit koos (terviktaimekaitse). http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse

    Bioloogia
    Taimekaitse plaan
    15
    doc

    Taimekaitse plaan

    ................................................................................................................. 15 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse ülesandeks on ära hoida või vähendada kahjuritest, haigustest ja umbrohtudest põhjustatud saagikadusid erinevate meetoditega (agrotehnilised, füüsikalised, mehaanilised, bioloogilised, keemilised taimekaitse meetodid). Taimekaitses on oluline luua kõikidele kultuuridele võimalikult soodsad kasvutingimused ja neid hooldada agrotehnikanõuetele vastavalt ­ sest tugevad ja elujõulised taimed ei nakatu kergesti haigustesse on vastupidavamad kahjuritele ja suruvad alla umbrohud. Kahjurite ja haiguste õigeaegne avastamine ja nende vastu võitlemine tõhusate abinõudega on esmaoluline. Parim on kahjustuste vältimine ja ennetamine ­ kultuuride järjestus selliselt, et

    Taimekahjustajad ja nende tõrje
    Taimekaitseplaan
    54
    docx

    Taimekaitseplaan

    Hiline külv vähendab aeg askospooridega nakkatumise jaoks sügisel. On vaja kasutada haigusekindlad sortid. Bioloogiline tõrje Õige külvikorra kasutamine. Nisu külv pärast, näiteks, rapsi,lina,päevalilli, eriti pärast liblikõielisi kultuuri nt. Hernes,kikkehernes,läätsed ja puhaskesa märgatavalt alandavad nakkatumise taset. Keemiline tõrje Keemiline helelaiksuse tõrje eelkõige sisaldab seemne puhtimine patogeenide allasuurumiseks seemne sees ja mullas. Keemiline suvinisu taimekaitse on vaja teha sõltuvalt arengustaadiumist. Esimene keemiline pihustamine läbi viiakse, kui tekivad esimised haigussümptomid, ja korratakse pihustamine nõudmisel.Kultuuri töötlemise aeg sõltub haiguse esinemise ajast. Haigusekindlus sõltub mineraalide kättesaadavust, eriti tsingi,mangaani ja vaske. Lehekaudse kasvuregulaatori kasutamine suurendab immunoloogilise vastupanu. Mõõduka haiguse arengu juhul majanduslikult otstarbekam kasutada

    Põllumajandus
    TOMAT taimekaitse
    8
    pdf

    TOMAT taimekaitse

    Nakatunud viljad sagely varisevad. Hankhallitus levib kõige kiiremini, kui õhuniiskust on vähemalt 80% ja sooja 18-24°. Nakkus võib ilmneda sellistes tingimustes juba viie tunni pärast. Mida madalam on temperatuur, seda aeglasemalt tõbi levib. Näiteks +5° juures ilmnevad haigusnähud alles kahe nädala pärast. Haiguse leviku pidurdamiseks piisab enamasti sellest, kui kasvuhoonet pidevalt ja 3 Targu Talita, nr. 32 6. august 2015. Lk 493 4 www.pikk.ee “Tomati integreeritud taimekaitse. Lk 5 2 korralikult tuulutada, sest see hoiab õhuniiskuse taseme madalal. Võimalik tõrje on haigestunud taimeosade kohene eemaldamine.5 Luua taimedele soodsad kasvutingimused. Hoolitseda, et kasvuhoones oleks õhuniiskuse tase madal ja taimed kuivad. Vältida liiga tihedat istutust. Vältida kastmist vihmutamisega, eelistada tilkkastmist. Oluline on üldiste hügieeninõuete järgimine: haigestunud taimede ja taimejäänuste

    Agraarpoliitika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun