Saame moodustada reaktsiooni CuS + H2SO4 = CuSo4. Aga on olemas ka teine viis, kuidas vaskvitrioli saada, CuO + H2 = Cu + H2O, saame vaba vase, millega lahjendatud väävelhape ei reageeri, aga kontsentreeritud väävelhappega küll, saame reaktsiooni Cu + kontsentreeritud 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Kasutamine - Vasksulfaat - kasutatakse puidu immutamiseks, desinfitseerimine. Ühendid on mürgised, nõud ei sobi toiduainete hoidmiseks. Vasksulfaat sobib samuti taimekaitseks. Taimekaitses kasutatavas vasksulfaadis peaks olema 94 98% toimeainet, s.t puhast vasksulfaati. Vasksulfaat toimib kiiresti, tungides taimekudedesse. Toimelt sarnaneb see vaskoksiidkloriidiga Huvitav fakt - vask(II)sulfaat on ainus püsiv vase sulfaat. Vasksulfaati kasutatakse taimekaitses. Kasutatud kirjandus: http://www.google.ee/ otsing Üldine ja anorgaaniline keemia. Õpik X klassile. Lembi Tamm. AS BIT, 2005
Sookail Sookailu tunneb ilmselt iga inimene tal on niivõrd iseloomulik tugev ja vänge lõhn. Sookailu iseloomulikemateks tunnusteks on suured valged õiekännased varre ja selle rohkete harude tippudes ning kogu taime katvad roostepruunid näärmekarvad. Kuna sookailu lõhn paneb kergesti pea valutama, ongi ta rahva seas saanud endale nime "päävalurohi". Kuid peavalu on vaid asja väline külg. Tegelikult on selle lõhna kauaaegne sissehingamine tervisele üpris kahjulik ning võib põhjustada ka raskemaid aju töö häireid, isegi teadvuse kadu. Tugev lõhn tekib eeterlikust õlist, mis sookailul on kergemini lenduv kui ilmselt ühelgi teisel meie taimel.Sookail kasvab eelkõige rabades ja rabametsades, kuid ka kõikides teistes metsades, kus vaid leidub piisava niiskusega lohukesi. Kui ta õitseb, on sageli terve metsaalune valge, loomulikult ka sookailu lõhna täis. Sobivatel kasvukohtadel on sookail nii tavaline, et tem...
(20.09.2008) Joonis 4. Majapidamiste tööjõud aastatel 2001, 2005 ja 2007 8 3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG 3.1 Pestitsiidide (herbitsiidi, fungitsiidi ja bakteritsiidi ning insektitsiidi) kasutus toimeaines põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal aastatel 1995 ja 2001. Taimekaitses nimetatakse pestitsiidideks preparaate, mida kasutatakse taimekahjustajate, taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohu tõrjeks. Fungitsiide tarvitatakse taimehaigusi tekitavate seente tõrjeks, bakteritsiide bakterite tõrjeks, herbitsiide umbrohutõrjevahenditeks ning insektitsiide putukate tõrjeks. (Leivategija 1982, lk 4,5,24) 1995.aastal kasutati kõige vähem pestitsiide Eestis (kokku 0,16 kg/ha), kõige rohkem aga Taanis (1,72 kg/ha)
............................................................................................ 15 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse ülesandeks on ära hoida või vähendada kahjuritest, haigustest ja umbrohtudest põhjustatud saagikadusid erinevate meetoditega (agrotehnilised, füüsikalised, mehaanilised, bioloogilised, keemilised taimekaitse meetodid). Taimekaitses on oluline luua kõikidele kultuuridele võimalikult soodsad kasvutingimused ja neid hooldada agrotehnikanõuetele vastavalt sest tugevad ja elujõulised taimed ei nakatu kergesti haigustesse on vastupidavamad kahjuritele ja suruvad alla umbrohud. Kahjurite ja haiguste õigeaegne avastamine ja nende vastu võitlemine tõhusate abinõudega on esmaoluline. Parim on kahjustuste vältimine ja ennetamine kultuuride järjestus selliselt, et
c. jälgi kuufaase 9. Millise institutsiooni vastutusalas on toiduvaldkonna järelevalve Eestis? a. Veterinaar- ja toiduamet (VTA) b. Õiguskantsleri büroo c. Riigikontroll 10. HACCP on a. vasakpoolsete vaadetega erakond b. kvaliteedijuhtimissüsteem c. toiduohutuse tagamise süsteem Mahetootmine ja mahetoit: 1. Milline on mahetootmise kontrollsüsteem Eestis? 2. Kuidas tagatakse mullaviljakus mahetootmises? 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? 4. Millised on peamised erinevused mahe- ja tavaloomakasvatuses? 5. Nimeta peamised mahetoidu töötlemise erinevused tavatoodete töötlemisest. 6. Kuidas märgistatakse mahetooteid? Millal võib viidata mahetootmisele? 7. Miks on mahetooted kallimad kui tavatooted? 8. Milliseid eeliseid ja puudusi mahetoidul on erinevad toidu kvaliteeti käsitlenud uuringud üldiselt näidanud? 9. Milline peaks olema loomkatsetes ja inimuuringutes võrreldav sööt/toit? Loetlege 3 kriteeriumi. 10
eritumist uriini kaudu. Siiski peab meenutama, et sookail on väga mürgine ja teda tuleb tarvitada ainult väikestes kogustes. Ravimiks tuleb sookailu ülemisi varretippe koguda suve lõpul ja sügisel, sest siis on mürgiste ainete sisaldus väiksem. Taime mürgisus on aga mõnel juhul ka kasulik, näiteks kahjurite vastu võitlemiseks. Nii on sookail laialt tuntud hiirte, koide, kirpude ja lutikate peletamise vahendina. Teda on kasutatud isegi taimekaitses. Tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) Tupp-villpea on valgete villkarvaste pähikutega lõikheinalistest meil kõige tavalisem ja ilmselt ka kõige kergemini äratuntav taim. Piisab vaid teadmisest, et ta on ainuke villpea, kelle varre tipul on vaid üks villatutt. Üks õisik iga varre kohta on ka jänesvilladel, kuid nende õisikud on ju palju-palju õrnemad ning taimedki väiksemad. Tupp-villpea kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt
Siiski peab meenutama, et sookail on väga mürgine ja teda tuleb tarvitada ainult väikestes kogustes. Ravimiks tuleb sookailu ülemisi varretippe koguda suve lõpul ja sügisel, sest siis on mürgiste ainete sisaldus väiksem. Taime mürgisus on aga mõnel juhul ka kasulik, näiteks kahjurite vastu võitlemiseks. Nii on sookail laialt tuntud hiirte, koide, kirpude ja lutikate peletamise vahendina. Teda on kasutatud isegi taimekaitses.4 4 Sookail http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html 6 2 Loomsed mürgid 2.1 Mürgised imetajad Nokkloom Isasel nokkloomal on kummalgi tagajalal pahkluu kõrgusel umbes 15 mm pikkune liikuv kandluu-mürgikannus. Selle kaudu eritub mürki, mida toodavad tagakehas asuvad näärmed. Kannus asetseb tavaliselt jäseme vastas, kuid vajaduse
desinfitseerimisel. Selle lahustumisel vees moodustub väävlishape H SO mis on ebapüsiv. Väävelhape H SO on värvuseta, lõhnata, vest ligi 2x raske õlitaoline vedelik ning ta on tugev hape. Väävelhapet kasutatakse paljude ainete kuivatamiseks kuna ta neelab endasse niiskust. Väävelhappe soolasid nimetatakse sulfaatideks. Tuntumad neis on vaskvitriol ja raudvitriol mida kasutatakse taimekaitses. Veel on tuntud naatriumtiosulfaat Na S O (fotograafias kinnislahuse valmistamiseks, meditsiinis jm) · · · · · · · · · Vesinik · Vesinik on niivõrd kerge et maa gravitatsioonijõud ei suuda teda atmosfääris kinni hoida seega haiub ta laiali maailmaruumi. Vesinikku leiab looduse mitme isotoobina. Tavalise vesiniku ehk prootiumi · ( H)aatomituumaks on proton. Vähesel määral leidub ka rasket vesinikku ehk
Kujult on 4 vili kerajas, piklik või sidrunikujuline ning jaotunud 815 segmendiks. Tsitruselisi kasvatatakse kõige enam USA lõunaosas, Vahemeremaades, Brasiilias ja LääneIndia saarestikus. Vilju ja selle mitmesuguseid saadusi kasutatakse toiduks, vitamiinirikka mahla valmistamiseks, mineraalvee maitsestamiseks, taimekaitses, naha parkimiseks, kosmeetikas ja aroomiteraapias. Kasvatatakse peamiselt apomiktilisi (nähtus, kus vili areneb ilma viljastumata, nagu võilillel, maranal, murakal, kortslehel ) sorte ja hübriide. Tsitruselisi paljundatakse peamiselt pookimise teel, vahel ka pistikutega. Kodus võib igaüks proovida poest ostetud vilja seest leitud seemneid külvata, mis enamasti idanevad mõne nädala jooksul
2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide kasutamine, peaagu võimatu on rääkida pestitsiidi vabast maailmast. Selle probleemi üheks lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem, mille ülesandeks on viia kahjustajate arvukus tasemele, kus nad enam ei too märkimisväärset kahju ning hoida seda taset võimalikult keskkonnasõbralike vahendite ja meetmetega. Valik, millist taimekaitset rakendada sõltub suuresti kasvatatavast kultuurist, eesmärgist (kas söödaks, toiduks või tööstuslikuks tooraineks), saagi suurusest. Mida suuremat saaki on planeeritud ja loodetakse saada, seda efektiivsem peab olema taimekaitse.
Kultuurtaimede puhul on see oluline põllusaagi suurendamise viis. Sõltuvalt taimekaitsemeetoditest eristatakse nt agrotehnilist, keemilist ja bioloogilist taimekaitset. Tänapäeval kasutatakse sageli mitut meetodit koos (terviktaimekaitse). http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse Tänapäeval kasutatakse üha enam herbitsiide, fungitsiide ning insektitsiide. Kuna need kõik on mürgised siis probleemi lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem. Integreeritud taimekaitse tähendab bioloogiliste, biotehnoloogiliste, keemiliste, agrotehniliste ja sordiaretuse meetodite kombineeritud kujul rakendamist, kus keemilisi taimekaitsevahendeid kasutatakse võimalikult piiratud hulgal, et hoida taimekahjustaja populatsioon tasemel, mis ei põhjusta ebasoovitavat majanduslikku kahju või kaotust. Seega integreeritud taimekaitsesüsteem on erinevate meetmete oskuslikult seostatud kasutamine, mis
rakud muutuvad vanas kultuuris kokoidseteks rakkudeks. Kui kasvutingimused on jälle soodsad, siis kokkidel ilmuvad väljakasved ja need "idanevad" pulkjateks ebakorrapärasteks rakkudeks. Esinevad ka V-kujulised figuurid. · Lagundavad herbitsiide. Neid leidub ka kalade ja molluskite pinnal, reovees, aktiivmudas. · On kirjeldatud ka Arthrobacteri kitinaasi tootev tüvi ja üritatud teda kasutada Fusariumi tõrjeks taimekaitses. Perekond Micrococcus · Graampos. kokid, kes paiknevad tetraadides ja ebaregulaarsetes kogumites. Tavaliselt liikumatud ja asporogeensed. Aeroobsed, omavad karotinoidpigmente ja kolooniad on eredalt värvunud. · Bergey määrajas kuulusid Staphylococcus ja Micrococcus ühisesse sugukonda Micrococcaceae. Mikrokokke on väga palju imetajate loomade nahal.Inimese nahal on palju Micrococcus luteust, M. agilist, M. variansi, M. roseust.
° Bakteritega seonduvaid protsesse kasutatakse toiduainete, farmaatsia ja tekstiilitööstuses, energeetikas, loomakasvatuses, keskkonnakaitses, metallurgias ja meditsiinis. > toiduainete töötlemine, alkoholi saamine > toiduainete hapendamine juust, kurk, kapsas jne > etanool kasutatakse toiduainetööstuses, kütusena > metaan samuti kütusena ° Taimekaitses oluline biotõrje keemiatööstuse poolt toodetavad mürkained võivad olla inimesele kahjulikud või hävitavad ka kahjutuid selgrootuid. ° Taimekasvatuses probleemiks ka mitmed seenhaigused. ° Üks levinumaid võimalusi seenhaiguste tõrjeks on bakterite kasutamine. > vajalikud bakteritüved eraldatakse loodusest või konstrueeritakse ja külvatakse taimekultuuridele. ° Biotehnoloogia on abiks ka metallurgiale mitmeid metalle saab toota bakterite abil.
1. Milline on mahetootmise kontrollsüsteem Eestis? Eestis kontrollib mahetootjaid Põllumajandusamet; järelevalvet teostab Veterinaar- ja Toiduamet 2. Kuidas tagatakse mullaviljakus mahetootmises? · Mullaviljakusetagamiseks kasutatakse liblikõielisi kultuure, bioloogilisi preparaate, looduslikke mineraalväetisi (lubi, sarvejahu), orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost), loomseid saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Mahetootmises ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid) · Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid. 4. Millised on peamised erinevused mahe- ja tavaloomakasvatuses? Väga oluline on loomade heaolu ja tervis! Loomade loomuomane käitumine: pääs karjamaale ja/või välialale jalutama.
· Teised organismid: Parasiitsed nematoodid, röövlestad, kiilassilmad, pahksääsed, munakireslased, enkarsia, kõrvalkultuurid · oligofaagsed taimtoidulised putukad, mikroorganismid · Feromoonid/kairomoonid (atraktandid/repellendid) · Taimeekstraktid OTSENE TÕRJE Keemiline tõrje immuunsus · organismi võime tõrjuda haigusetekitajaid, nende mürke või mõnd muud antigeeni omadustega võõrainet. · Taimekaitses kasutame seda mõistet siis, kui räägime näiteks üksikindiviidist Resistentsus taimekaitses · haigusetekitajate, kahjurite ja umbrohtude vastupidavus keemiliste taimekaitsevahendite toimele · Tekkeviis: 1. kasutatakse üht mürkkemikaali, mis peaks kahjuri tapma 2. Osa kahjuritest miskipärast küll puutub kokku, kuid ei sure (tugevama vastupanuvõimega) 3. Nende kahjurite järglased on samuti algpopulatsioonist tugevama vastupanuvõimega
kahjulike bakterite massilise paljunemise. · Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Bakteritega seonduvaid protsesse on edukalt rakendatud toiduainete-, farmaatsia- ja tekstiilitööstuses, energeetikas, loomakasvatuses, keskkonnakaitses, metallurgias ja meditsiinis. · Biotehnoloogia põhineb toiduainete hapendamisel. · Taimekaitses olulisel kohal biotõrje, sest keemiatööstuse poolt toodetavad mürkained on tihti kas inimesele kahjulikud või hävitavad parasiitputukate kõrval ka kahjutuid selgrootuid. Üks levinumaid võimalusi seenhaiguste tõrjeks on bakterite kasutamine. · Mitmeid metalle saab toota bakterite abil. · Suur osa bakteritega seonduvast biotehnoloogiast tegeleb mitmesuguste valguliste ensüümide tootmisega. · Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Vihmauss, bakter
kasvude otstesse, kus nad jäävad oksa või lehe tippu rippuma (seda käitumist põhjustav ptp-geen, mis on ilmselt omistatud putuka genoomist). Baculoviiruste kasutamine Nii NPV-del kui ka GV-del on tähtis roll putukapopulatsioonide arvukuse reguleerimisel (tihedas populatsioonis on viiruse levik soodustatud, sest viiruse OVd satuvad massiliselt mullale ja lehtedele). Kuna NPVd on mitmetele kahjurputukatele väga virulentsed, kasutatakse neid taimekaitses (üle miljoni hektari soojauba Brasiilias ja mujal). Probleemiks on, et NPVd tapavad röövikud suhteliselt aeglaselt ja võimaldavad neil enne suremist taimi ulatuslikult kahjustada. Sellest ülesaamiseks planeeritakse kasutada geneetiliselt modifitseeritud NVPsid, millesse on kloneeritud putukavastaste toksiinide geene. Baculoviirused on väga tähtsad eukarüootse geeniekspressiooni vektorid (rekombinantsete
Siiski peab meenutama, et sookail on väga mürgine ja teda tuleb tarvitada ainult väikestes kogustes. Ravimiks tuleb sookailu ülemisi varretippe koguda suve lõpul ja sügisel, sest siis on mürgiste ainete sisaldus väiksem. Taime mürgisus on aga mõnel juhul ka kasulik, näiteks kahjurite vastu võitlemiseks. Nii on sookail laialt tuntud hiirte, koide, kirpude ja lutikate peletamise vahendina. Teda on kasutatud isegi taimekaitses. 7.3 Küüvits Küüvits on tavaline niiskete kasvukohtade, eriti aga rabade kääbuspõõsas. See tähendab, et tema vars on puitunud nagu suurtel põõsastel, ent ta on väga väikesekasvuline. Küüvitsa kõrgus on harilikult viiest kuni neljakümne sentimeetrini. Ilusa taimena on ta alatine soiste alade kaunistaja. Alatine seepärast, et küüvits on igihaljas taim. Tema lehed on kauni sinakasrohelise läikiva pinnaga, nahkjad. Kuid eriti huvitav on vaadata nende lehtede alumist külge
mahepõllumajanduse büroo. 2. Kuidas tagatakse mullaviljakus mahetootmises? Mullaviljakuse tagamiseks kasutatakse liblikõielisi, biodünaamilisi preparaate, looduslikke mineraalväetisi, orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost), loomseid saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente. Sobiv külvikord ja viljavaheldus. Soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust. Haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal. Välditakse toitainete kadu. Jäätmeväetised. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide). Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid. Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine, kahjustuskindlamad sordid, multsimine, katteloor, füüsiline tõrje, püüniskultuurid jne. Kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine neile meeldivate taimede kasvatamine Bioloogilised taimekaitsevahendid:
2. Kaubanduslik jahipidamine 3. Kogumine lemmikloomadeks 4. Kasutamine meditsiiniuuringuteks 5. Inimene peab kahjurloomaks 6. Tulnukliigid 7. Keskkonna saastamine Loomade kaitse: 1. Nimeline kaitsekategooriad 2. Territoriaalne kaitse 3. Aktiivne ja regulaarne kaitse 4. Biotehnoloogiline kaitse pesakastid lindudele, loomade toitmine. 5. Aklimatiseerumine vältida konkurentide, haiguste sissetoomist 6. Bioloogilised meetodid taimekaitses nt lepatriinu lehetäide tõrjeks 7. Repellendid loomade, lindude hirmutamiseks nt hernehirmutis 8. Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine veterinaarteenistus 9. Fotojaht 10. Loomaaiad Punane raamat : Algatus tuli Sveitsi Rahvusvaheliselt Looduse ja Looduvarade Kaitse Loodult juba 1949.a, mil loodi komisjon, mis hakkas koguma üle maailma teavet väljasuremisohus olevate haruldaste taime ja loomaliikide kohta. 1966 ilmusid esimesed raamatud. Punasesse
2. Kuidas tagatakse mullaviljakus mahetootmises? Mullaviljakuse tagamiseks kasutatakse liblikõielisi, biodünaamilisi preparaate, looduslikke mineraalväetisi, orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost), loomseid saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente. Sobiv külvikord ja viljavaheldus. Soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust. Haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal. Välditakse toitainete kadu. Jäätmeväetised. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide). Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid.Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine, kahjustuskindlamad sordid, multsimine, katteloor, füüsiline tõrje, püüniskultuurid jne. Kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine neile meeldivate taimede kasvatamine
Loomade kaitse: 1. Nimeline kaitsekategooriad. 2. Territooriumide kaitse kaitseribad, looduslikud saarekesed keset kultuurmaad, looduskaitsealad. 3. Aktiivne ja regulaarne kaitse jaht, tasakaalu kiskja-ohver, emas- ja isasloomad reguleerimine. 4. Biotehnoloogiline kaitse pesakastid lindudele, loomade toitmine, lindude toitmine. 5. Aklimatiseerumine, reaklimatiseerumine vältida konkurentide, haiguste sissetoomist. 6. Bioloogilised meetodid taimekaitses lepatriinu lehetäide tõrjeks, feromoonid liblikatel isaste isendite väljapüük, repellendid hoiavad isendid eemal. 7. Repellendid loomade, lindude hirmutamiseks kunstlikud vahendid, mis ei ole loomadele ja lindudele ohtlikud hernehirmutis, konservikarbid, läikivad ribad. 8. Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine veterinaarteenistus, suu- ja sõrataud, marutaud. 24 9
looduskaitsealad. 3. Aktiivne ja regulaarne kaitse jaht, tasakaalu kiskja-ohver, emas- ja isasloomad reguleerimine. Kattub territoriaalkaitsega alad, kus jaht keelatud. 4. Biotehnoloogiline kaitse pesakastid lindudele, loomade toitmine, lindude toitmine. Heina niitmisel, vilja koristamisel tuleks alustada niitmist keskelt, mitte niita ääri lahti. 5. Aklimatiseerumine, reaklimatiseerumine vältida konkurentide, haiguste sissetoomist. 6. Bioloogilised meetodid taimekaitses lepatriinu lehetäide tõrjeks, feromoonid liblikatel isaste isendite väljapüük, repellendid hoiavad isendid eemal. 7. Repellendid loomade, lindude hirmutamiseks - kunstlikud vahendid, mis ei ole loomadele ja lindudele ohtlikud hernehirmutis, konservikarbid, läikivad ribad. Endla Reintam, 2008/2009 81 8
annaabi.ee 
