kasutavad rohkem ära kevadist mullavett. (Parol, Keres, 2014) Eestis aretatud sordid on ,,Jõgeva 205", ,,Jõgeva 433", ,,Ilte" ja ,,Varte" (Parol, A., Keres, I. 2014). Eestis kasvatakse veel ka teisi sorte, nagu ,,Atlantis", ,,Harmonie", ,,Maro", ,,Rajah", ,,SW Ares" ja ,,Vesna" (Põllumajandusamet, 21.10.2017). ,,Jõgeva 205" on aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Selle sordiaretajaks on Jaan Mets. Sordileht on aastast 1952. Tegemist on diploidse hilise sordiga, millel on hea talvekindlus ja püsivus kuni 2aastat. Ta on keskmiselt vastupidav ristikuvähile. Soovitatatakse niiteliseks kasutamiseks. (Eesti Taimekasvatuse Instituut, 21.10.2017) ,,Jõgeva 433" on ka aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Aretajaks on Heiti Kotkas ning sordileht on aastast 1960. Tegemist on varajase diploidse sordiga, millel on hea talvekindlus ning püsivus kuni 2 kasutusaastat. Ta on samuti keskmiselt
Vello Veski suureõieline väänroos 'Tibiroos', floribundroos 'Koit'. Samuti tuntud poetessile pühendatud Mart Ojasalu veripunaste õitega 'Marie Under'. 2.6 Püsikute aed Püsikupeenraid leiab botaanikaaiast kõikjalt. Suvel on ajavahemikke, mil liigilised kollektsioonid peavad väikest pausi õitsemises. Neid vaheaegu täidavad edukalt erinevad 7 püsililled. Ajaloolise linnamüüri taga nõlval asub 60 sordiga aedvõhumõõga kollektsioon, mida külastajad vaatamata nende suhteliselt lühikesele õitseajale meelsasti naudivad. Ka siin kasvab põnevaid sorte Eesti iirisearetajatelt. Maikuus ilmestavad seda nõlva aga nõeljalehise leeklille erksad värvilaigud. Linnamüüri ees olev arheoloogiliste kaevetööde tulemusel tekkinud org on pärast müüri restaureerimist 1995. aastal kujundatud samuti püsikute aiaks. Siin on tooniandvad eelkõige kõrgekasvulised liigid - lursslill (Cimicifuga),
A brünett , a blond, B pruunisilmne , b - sinisilmne 8. Mõlemal vanemal on vererühmad AB, Rh+. Millise tõenäosusega võiks neil sündida poeg vererühmadega B, Rh? Milliste vererühmadega lapsi ja millise tõenäosega võib selles peres veel sündida? AB- IAIB; B- IBIB või IBi; reesuspositiivne( Rh+)- R; reesusnegatiivne (Rh-)- r 9. Punaseõielist kitsalehelist lõvilõuasorti ristati valgeõielise laialehise sordiga. Esimese põlvkonna hübriidtaimed olid kõik roosaõielised ja keskmise lehelaiusega. Missuguseid taimi on oodata F 2 põlvkonnas? Missugune osa F2 taimedest peaks sarnanema kummagi lähtesordiga? punane , aa valge , a roosa , BB kitsaleheline , bb laialeheheline ,Bb keskmise lehe laiusega SUGULIITELINE PÄRANDUMINE 10. X-kromosoomis paikneb geen, mis retsessiivses olekus põhjustab värvipimedust. Millised on lapsed, kui ema on küll terve, kuid
Mendeli III e. sõltumatu lahknemise seadus Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult. Dihübriidsel ristamisel toimub kummagi geeni alleelide lahknemine teise geeni suhtes sõltumatult (Genotüüp 4:2:2:2:2:1:1:1:1) Fenotüüp 9:3:3:1 Kummalgi geenil 3:1 NB! Toimib vaid siis, kui geenid on aheldumata ja erinevates kromosoomides. Ülesanne! Punaste siledate õitega lillesorti ristati valgete kortsus õitega sordiga, kusjuures punane värvus ja kortsus tekstuur domineerivad valge värvuse ja sileduse üle. Milliseid fenotüüpe ja kui suures osakaalus leidus järglaspõlvkonnas? NB! Sort, tõug, liin ja tüvi näitavad, et tegemist on homosügootse genotüübiga. Punane kortsuline, valge kortsuline, punane sile, valge sile 9:3:3:1 Miks Mendeli seadused on NÕRGAD Suguliitelised tunnused Toovad juurde lisafaktori
oled lubanud. Linux austab sinu valikut.Hästi levinud riistvara toimib kohe, driver'itega peab väga vähe möllama.Linuxis levib vähem viiruseid kui windowsis.Uue versiooni eest ei pea raha välja käima.Kõik programmid, mis on paigaldatud pakihoidlast hoitakse värskena süsteemselt. Miinused: Leidub rauda, milega ei taha linuxsõbrunedaLinuxidistrosid on üsnagi palju, alguses võib nende rohkus silmad kirjuks võtta. Õnneks läheb see mööda, siis kui sa oled juba teatud sordiga ära harjunud. http://vista.phpbb24.com/board/linuxi-puudused-ja- eelised-t1929.html 4.Mis on distributsioonid? Tegelikult võib Linuxi distributsiooni all mõista Linuxi kerneli ümber loodud tarkvara, dokumentatsiooni ja tugiteenuste kogumit. http://viki.pingviin.org/Distributsioon#Distributsiooni_m.C3.B5iste 5.Missuguseid Linuxi distrod on? linuxi tuum, mille ümber on kokku kogutud ja ühte "pakki" pakendatud suur hulk
(Rheum), karusõrg (Acanthus), stepirohi (Stipa) ja teised. Siit võib leida ka kõmri lodjapuu (Viburnum x bodnantense) ja kortsulise lodjapuu (Viburnum x rhytidophylloides) sorte, jaapani kontpuu (Cornus cousa) ja väikese lõuna-mooruspuu (Morus australis), hõlmikpuu (Ginkgo biloba) ja tulbipuu (Liriodendron tulipifera). Pojengide aed Tänaseks juba 260 sordiga pojengide kollektsioonasub tiigi taga botaanikaaia kirdepoolses osas. Erinevad sordid on istutatud peenardele õite värvide järgi - punased, roosad, valged. Kollase värvusega sortidid - 'Bartzella', 'Garden Treasure', 'Viking Full Moon'. Pojengide aiast leiab kevadel õitsemas ka valgete õitega hondo magnoolia (Magnolia kobus) ja üle aiamüüri ulatuvad roosas õievahus sahhalini kirsipuud (Prunus sargentii). Nõmmeaed Nõmmeaias on kokku 63 taksonit
Perekonnas on kaksikud pojad mõlemad blondide juustega. Millist värvi juustega lapsi võivad pojad saada, kui üks neist abuellub blondi, teine punapäise naisega? 2. Nudipäist veisetõugu ristati sarvilise tõuga. Hübriidid olid kõik nudid. Neid ristati omavahel ja teises hübriidpõlvkonnas saadi 52 vasikat. Milline on oodatav arvuline lahknemine nende hulgas genotüüpide ja fenotüüpide järgi? 3. Punaseviljalise aedmaasika ristamisel valgeviljalise sordiga on F1 hübriidid roosaviljalised. Hübriidtaimede omavahelisel ristamisel saadakse F2 põlvkonnas lahknemine punase-, roosa- ja valgeviljalisteks taimedeks sagedussuhetes 1:2:1. Koostage ristamise genotüübiline skeem. Missugust lahknemist on oodata roosaviljaliste hübriidmaasikate taandristamisel kummagi lähtesordiga? 4. Kahe lõvilõuasordi ristamisel saadi F2 põlvkonnas 42 punaseõelist, 76 roosaõielist ja 38 valgeõielist taime. Missugused olid F1 ja P-põlvkonna taimed
aas-rebasesaba, kerahein, ohtetu luste Saagikus: Algareng ja kevadine kasv suhteliselt kiire. Saagivõime ei lange oluliselt ka suvel. Haljasmassisaagilt ületab sorti ,,Jõgeva 47" 3-10, kuivainesaagilt 2-7 ja seemnesaagilt 10%. Kvaliteet: Taimel on rikkalikult juurmisi lehti mistõttu rohi on hea seeduvusega. Lühivõrsete osatähtsus pärast loomist koristatud heinas on põhivõrdluskatse andmeil 36%. Toorproteiinisisaldus ja kuivaine seeduvus sordiga ,,Jõgeva 47" samal tasemel. Väiksema taimehaigustesse nakatumise tõttu söödavus 10% parem kui sordil ,,Jõgeva 47" Haiguskindlus: Kroonrooste suhtes vastupidavam kui ,,Jõgeva 47" Talvekindlus: Lumevaestel talvedel parema talvekindlusega kui ,,Jõgeva 47" Kestvus: 5-6 aastat Punane aruhein Punane aruhein ( Festuca rubra L. ) ,,KAUNI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1989. aastal. Võsundiline muru- ja söödasort, 50-60 cm kõrgune Sorditüüp:
Hilisemate tööde lihtsustamiseks tuleks koostada istutusskeem, kuhu märgitakse ridade kaupa sordid, kvartalite vahed jne. Kui istandikus kasvatatakse erineva valmimisajaga sorte, siis need tuleks koristustööde hõlbustamiseks paigutada hte kvartalisse. Masinkoristuse korral pole istandiku kvartaliteks jagamine vajalik, kuid ühele reale peaks istutama sama sordi. Parema viljastumise ning sellest tulenevalt suurema ja kvaliteetsema saagi saamiseks on soovitatav rajada sõstraistikud mitme sordiga. Istikute vahekaugused sõltuvad sellest, kas neid koristatakse masinatega või käsitsi. Traktorite ja haakeriistade puhul on see 3-3,5 m, mõnel juhul isegi 4 m. Alternatiiv: Kui reavahes kasutatakse multsi või seda hoitakse murukamaras, siis võib jätta reavaheks 2 m. Masinkorjeks vajatakse tihedat katkematut kitsast hekitaolist põõsarida. Käsitsi korjatavates istandikes on eelistatud suured põõsad, millest igaüks annaks võimalikult palju saaki
Peale nende on maailmas veel mitmeid teisi metsikuid õunapuuliike, mida on kasutatud õunapuusortide saamiseks.On tõenäoline, et metsõunu on inimene söögiks kasutanud juba väga ammustel aegadel. Õunapuu oli üks esimesi kultuurtaimi, mida hakati kasvatama, arvatavasti umbes 7000 aastat tagasi. Metsast leitud heade viljadega õunapuu seemneid külvati maha. Kuid neist ei kasvanud tavaliselt nii heade omadustega õunapuid, sest tolmlemine võis olla toimunud viletsama sordiga. Üsna peagi õppisid inimesed pookima ja silmastama õunapuudele väärtuslike õunapuusortide oksi. Nii saadi vastupidavatele pookealustele paremaid õunu kandvad oksad.Keskajal kasvatasid õunapuid peamiselt mungad kloostrite 3 juures. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse. 17 sajandist on teada juba 60 õunapuusorti.
Võime arvata vanust või sugu ei olnud võimalik. Need uurinud ebaõnnestusid hindamast hambaid suusiseses perspektiivis, samas kui hinnata avalikult. Järgmine saavutus hammaste esteetikas oli artikkel visuaalse taju kohta tuues välja detaililiselt artistlikke põhimõtteid. Oletus oli,et protees on kunstiline töö ja sellel peaks olema samad vaatestandardid nagu maalidel või skulptuuridel. Peamine suund on üritada dünaamilist ühtsust, mis on teisisõnu kutsutud kui ,,Ühtsus sordiga".Kogu proteesi kompositsioon peaks olema komplimenteeriv näole ja iseendale, Samas see ei tohiks olla mehaaniliselt sirge või ilma unikaalsuseta. Anda infot proteeside kohta hambututele inimestele on suur kliiniline väljakutse. Terevat pappillat(intensive pappilla) on uuritud enam ja seda peetakse usaldusväärseks lõualuu eesmiste hammaste positsioneerimisel. Sellel on muidugi küsitletav stabiilsus ja põhjustab piisavalt vigu.
korraliku venituse ja soojenduse, ka enne kõndi, kuna ülekaalulisele inimesele on ka kõnd piisavalt raske treening, et hiljem lihased valutaksid, ja et vältida liigse piimhappe tekkimist lihastes, siis on vahel venitus ja soojemad kui lõpuks treening ise. Seda võib võrrelda enne sukeldumist õhu kogumisega kopsudesse, et mitte lämbuda, sama tähtsaks pean ma ka soojendust ja venitust enne ja peale igasuguse astmega treeningut, eriti inimesele, kes ei ole kaua sordiga tegelenud. Tähtsaim treeningutega alustamisel on aga see, et liikumine oleks meelepärane ja pakuks naudingut ning taotleda läbimõeldult ja hoolikalt füüsilise aktiivsuse toomist igapäevaellu. Nii liikumise kui koormuse suurendamise ja mitmekülgsuse lisamisel peaks olema mõõdukas ja ettevaatlik ning sobima inimese individuaalse füüsilise tervisega, vaid nii saab olla kindel, et treenitakse õigesti.
kahte suurde gruppi: lauaviinamarjad ja tööstusviinamarjad. Lauaviinamarju süüakse värskelt, nendega dekoreeritakse puuviljasalateid, juustulõike, liha- ja kalalõikeid, torte ja kooke. Enne tarvitamist vajavad hoolikalt leige veega pesemist, et eemaldada kemikaalide jääke. 7 TUNTUIMAD VIINAMARJASORID Rohelised viinamarjad valged veinid Riesling on traditsiooniline Saksamaa ja Alsace'i valge viinamarjasort. Tegemist on väga vana sordiga. Peale Saksamaa ja Prantsusmaa kasvatakse seda ka Austrias ja Põhja- Itaalias. Rieslingust valmistatud vein on tihti kuiv, väga aromaatne, tsitruseline, lilleline ning mineraalne. Kui enamik valgeid veine on kahe- kuni nelja-aastase normaalse elutsükliga, siis Rieslingul hakkab sel ajal alles teine hingamine. Ka on Riesling vastupidav ilmastikuoludele, mis võimaldab kasvatada seda ka külmadel ja põhjapoolsetel aladel
Prosecco Tegemist on valge neutraalse marjasordiga, mida kasutatakse vahuveinide valmistamisel. Peamine kasvupiirkond on Venezia. Tumedad sordid Cabernet Sauvignon Autoriteetne ja tuntud sort, sündinud jällegi Bourdeaux´s. Väga soojalembene, mistõttu igal pool Bourdeaux´s ta küpseks ei saa. Aga hea suve korral saab temast ideaalse veini. Tegemist on kõige paremini ja korrapärasemalt laagerduva sordiga, mistõttu on ta valdava enamuse veinijoojate lemmik. Enamasti tume, rohke tanniiniga ning kindla struktuuriga vein. See on sort, millele tamm annab õige varjundi, eriti just prantsuse tamm. Maitse sõltub väga suuresti soojusest, seega parimad tulemused saadakse soojas piirkonnas asuvatelt istandustelt (nt Tsiili, Bulgaaria, Hispaania). Väga tihti segatakse teda teiste sortidega, et saada paremaid maitseid. · Välimus: noor vein lillakasmustjas, küpsena granaatpunane.
Väheesinev ja maitselt Szamorodni laadne. Hàrslevelü Tokaji üks põhisorte, millele nime on andnud lehe kuju (pärnaleheline). Annab Tokaji veinidele täidluse ja mesiseid nüansse ning väga hea küpsemispotentsiaali. Irsai Olivèr ungari valge ristand, millest saab kuumale kliimale sobilikke värskeid, kergeid ja veidi muskaatseid veine, mis aga vananevad väga kiiresti. Juhfark nimi tähendab lambasaba ja see tuleneb kobara kujust. Tegemist on igivana ungari sordiga, mis on eeskätt Somlò piirkonna eripäraks. Hõrk aromaatsus, väga omanäoline veidi rasvane maitse. Kadarka arvatavalt Väike-Aasia päritolu sort on ungarlaste jaoks legendaarne punaveinikomponent, millel põhinesid Bikavèrid. Algul juuretäide ja hiljem kommunistliku masstootmise ohvriks langenud sort oli langemise äärel, kuid õnneks on ta nüüd taas turule ilmumas. Soe, hell ja kare nagu talupoja peopesast.
di Montalcino, Rosso di Montalcino, Rosso di Montepulciano. Veinidele on iseloomulikeks aroomideks/maitseteks must kirss, animaalsus, tubakas. Nebbiolo -- noobleim mari, millest valmivad väärisveinid Barolo, Barbaresco, Gattinara, Ghemme. Veinis on tuntavad rikkalikud maalähedased aroomid, suitsusus, trühvlid, vürtsid. Montepulciano -- nimi, mida tihti aetakse segamini Toscanas asuva linnaga, siinkohal on tegu viinamarja sordiga, mis on Abruzzo piirkonnas valmistatavate veinide toormeks. Veine iseloomustavad sametised toonid, tume ploomja pehme tammevaadi laagerdus. Barbera -- laialdaselt levinud mari Piemonte, Lombardia, Alba, Asti ja Pavia piirkonnas. Veinid on kergelt nauditavad -- neis on mahlakat kirssi ja pehmed marjatanniinid. Corvina -- levinuim viinamarjasort Veneto piirkonnas. Kaunis nimekolmik -- Corvina, Molinara ja Rondinella on mahlase-marjase Amarone tugisambad. Parimate aastakäikude Amaroned on väga
lõikeroose • 1960-1970 rajati A.Puki, A.Niine ja V.Veski eestvedamisel TBA inglise stiilis rosaarium, mille baasil on tehtud hulgaliselt teaduslikke töid. (V. Rumberg – rooside haigused ja haiguskindlus). • Alates 1970-ndatest tekkis suur nõudlus lõikerooside järele • Rajati mitmeid lõikerooside tootmiseks erinevaid aiandeid: ETKVL Agro aiandid, Tallinna aiandussovhoos, Pirita aiandussovhoos, Luunja aiand jne • Pirita lillepaviljonis rosaarium 200 sordiga • Esimese kodurosaariumi rajas 1970 E.Kaarep, kus floribundroosid oli suurte värvirühmadena • Omandireformi käigus on aga paljud rosaariumid hävinud • Avatud turu tingimustes on ka paljud lõikerooside tootjad sunnitud oma tegevuse lõpetama • ON säilinud mõned eraomanduses olevad roosiaiad: Põltsamaa roosiaed!!!!, Harjumaal Rosmakori roosiaed • Lõuna-Eestis saavad huvilised tõsisemat teavet TÜ Botaanikaaiast ja Juhan Juhani OÜ Plantexi aianduskeskusest
Need sordid vajavad Eestis talvekatet, ma pole neid veel saanud Saaremaal ületalve katsetada. Mul on seal ka katse-istandik ca 40 sordiga (100 taime). Katsetan ka natuke külmatundlikumaid sor- te Saksamaalt ja Prantsusmaalt.” Eesti vein sordist ES 7-9-48, autorid Kivistik ja Karvonen. Sordi aretas Elmer Swenson (1913-2004) USA Wiscon-
Perekonnas on kaksikud pojad mõlemad blondide juustega. Millist värvi juustega lapsi võivad pojad saada, kui üks neist abuellub blondi, teine punapäise naisega? 2. Nudipäist veisetõugu ristati sarvilise tõuga. Hübriidid olid kõik nudid. Neid ristati omavahel ja teises hübriidpõlvkonnas saadi 52 vasikat. Milline on oodatav arvuline lahknemine nende hulgas genotüüpide ja fenotüüpide järgi? 3. Punaseviljalise aedmaasika ristamisel valgeviljalise sordiga on F1 hübriidid roosaviljalised. Hübriidtaimede omavahelisel ristamisel saadakse F2 põlvkonnas lahknemine punase-, roosa- ja valgeviljalisteks taimedeks sagedussuhetes 1:2:1. Koostage ristamise genotüübiline skeem. Missugust lahknemist on oodata roosaviljaliste hübriidmaasikate taandristamisel kummagi lähtesordiga? 4. Kahe lõvilõuasordi ristamisel saadi F2 põlvkonnas 42 punaseõelist, 76 roosaõielist ja 38 valgeõielist taime. Missugused olid F1 ja P-põlvkonna taimed
niites. 2006.2007. aasta keskmisena oli segukülvide NDF-23% ja ADF-6% võrra madalam kui kõrreliste puhaskülvides. Proteiinisisaldus oli nõiahamba puhaskülvi kuivaines 180-210 g kg-1, mis kõrreliste mõjul vähenes segudes - 60-140 g kg-1 KA. Võttes ainevahetusenergia piirväärtuseks 9,5 MJ kg -1 saadi sellest suurem väärtus nõiahamba puhaskülvi kõikidest niidetest ja segukülvide II ning III niite ajal. Segukülvide I niidet varem koristada sordiga ´Norcen´ ei ole praktikas võimalik, põhjuseks selle sordi kasvu hiline algus kevadine ja aeglane areng. Segudesse tuleks otsida nõiahamba varasemaid sorte. Katseandmetel sobis segusse kõige paremini karjamaa raihein. Nõiahammas sobib partneriks kõrrelistele ökoloogilistes piirkondades, mis on vähem sobivad valgele ristikule (kuivemad, madalama viljakusega mullad). Kokkuvõte 1. Kõrrelised parandavad liblikõieliste segudes taimiku seisukindlust ja lehtede kontsentratsioon on suurem
a., mitte taluniku juures, kelle põhisissetulek sõltub kartulikasvatusest. Tegemist oli vanade 1950-st aastatest teadaolevate kolletega, mis vahepeal olid hoitud söödis. ( ( Taimetoodangu Inspektsioon (tänaseks Põllumajandusamet) kehtestas tõrjeabinõudena kartulikasvatuskeelu ning nõudis hoidla ja tööriistade desinfitseerimist ja kartulite hävitamist. Väidetavalt oli tegu kartulivähiõrna sordiga. Eraisikule ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude läbiviimist ei kompenseerita. Samuti ei hüvitata tõrjeabinõude kulutusi ettevõtetele, mis tegelevad taimsete saaduste töötlemise või turustamisega, sest seda käsitlevad ametnikud ,,tavalise äririskina" ja lubavad kompenseerimiseks taotlusi esitada vaid põllumajandustootjatel. ,,Tõrjeabinõude kulude hüvitamise eesmärk on eelkõige tagada tõrjeabinõude tõhus
· Eestisse 1838. a Hollandist friisi tõugu ja 1862. a Saksamaalt angli tõugu veiseid. · Nii pandi alus eesti veisetõugude aretusele. · Kohaliku tõu või loomaderühma parandamine kestis mitme põlvkonna jooksul. Sisestav ristamine - Sisestavat ristamist (ühekordset ristamist) tehakse harilikult tõu või sordi mingi omaduse parandamiseks; saadud ristandeid e. hübriide ristatakse taas korduvalt (mitme põlvkonna jooksul) sama tõu või sordiga (tagasiristamine ehk backcross). 66. Uudikristamine · . Kui on vaja luua uus tõug, siis valitakse 2 või enam lähtetõugu. · Valikul arvestatakse eesmärki, et lähtetõugude tunnused annaksid sobivat kombinatsiooni. · Silmas peetakse eeskätt kehaehitust ja jõudlusomadusi. Kui kahe tõu kombinatsioonist jääb midagi puudu, võetakse lisaks veel üks või kaks tõugu. · Nii kujunes tori tõug, kui
See tähendab, et pargi all võib mõista veel ka mingi kindla tegevusega seotud haljasala, nagu näiteks kultuuripark, lastepark, puhkepark, metsapark vm. Mõistagi erinevad nii laia haljasalade valiku puhul ka taimede valiku kriteeriumid väga laiades piirides. Mõningaid üldkehtivaid põhimõtteid okaspuuliikide ja sortide valikul: Okaspuud valides tuleb alati selgeks teha, kas tegemist on liigi (sh. hübriidliigid) või sordiga. Kui taim on seemnest kasvatatud (sh. ka sordilt kogutud seemnest), kasvab ta tavaliselt ikkagi sama suureks kui kõik tema esivanemad meie kliimas. Sellega tuleb arvestada ruumi kavandamisel puule (ruumi all tuleb mõista ruumi nii võrale kui juurtele). Seemnest kasvatatud okaspuuliigid sobivad peamiselt pargihaljastusse, sh. metsapargid, kus okaspuid peaks olema vähemalt kolmandik puude kogumassist. Okaspuude kasutamist linnade avalikel haljasaladel aga takistab nende vähene vastupidavus
(Aialeht) Kasvukoht peab olema avatud, päikeseline ja tuulevarjuline. Külma seina ääres kasvavad viljad on kehva kvaliteedi ja maitsega. Oluline on hea, sügav ja hea drenaaziga muld - õhukesel ja kehval mullal jäävad kirsid väikeseks ja puud on lühiealised. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Kirsipuude nõudmised tolmlemise osas on keerulised. Enamik neist on isesteriilsed, jagunedes rühmadesse, mille sees ei ole üksteisega sobivaid sorte. Kui tegemist ei ole isefertiilse sordiga, on oluline osta erinevatesse rühmadesse kuuluvad sordid, kes aga õitsevad ühel ajal. Mõned sordid tolmeldavad kõiki samal ajal õitsvaid sorte, neid tuntakse kui universaalseid tolmeldajaid. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Paljasjuurseid kirsipuid istutatakse hilissügisel, konteinertaimi võib istutada aasta ringi. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Vilju ei ole vaja harvendada. Väetamine ei ole samuti vajalik, kuid multsida tuleks kindlasti
levitavad linnud ja imetajad. Vilja läbimõõt on 22,5 cm, maitselt on see hapu või isegi kibe. Kui need õunad läbi külmuvad, muutuvad nad magusaks nagu magushapu vein ning maitsesid vanadel aegadel lastele hästi. Tänapäeval võiksid metsõunad sobida veini kääritamiseks. Mets-õunapuu on üks kultuursortide lähteliike ja kohane neile pookealuseks. Siiski sobib mets-õunapuu alusena hästi vaid mõne üksiku sordiga. Seetõttu kipub mets-õunapuu pookealusena unustuse hõlma vajuma. Tuntakse ka rippuvate okstega leinavormi. Sagedamini kui mets-õunapuud võib meie looduses näha metsistunud aed-õunapuid küll kunagiste taluaedade asemetel, aga ka teeservadel. Nad hakkavad mahapudenenud seemnetest kergesti kasvama. Metsistunud aed-õunapuu ei muutu mets-õunapuuks. Neil kahel liigil on kõige kergem vahet teha lehtede järgi: mets-õunapuu võrsed ja lehed on
Seega ei ole võimalik elupuudest hekki tugeva tagasilõikusega noorendada. Päästmatult suurena peab säilima ülekasvanud hekk. Ülekasvanud hekki regulaarselt pügama hakates saab elupuu muuta tihedaks, aga mitte madalamaks. Elupuudest hekki pöetakse reeglina kord aastas - augustis. Lõigatakse ära mitte üle 1/3 aastasest juurdekasvust, kui soovitakse, et hekk läheks tihedamaks. Ka soolopuid tuleks kergelt pügada, kui tegu on mitte väga ennast vormis hoidva sordiga. Nii muutub puu tihedamaks ja tunduvalt nägusamaks (Calmia 2011). Elupuu talub hästi pügamist. Välisriikide aednikud kasutavad seda aktiivselt, luues kääridega ümarkujusid, püramiide, spiraale ja võlve. Eriti peenutsevad asjaarmastajad teevad loomade ja lindude kujusid. Roheline elupuu hekk pole haruldus ka meil. Muide, suurepäraselt pügatud piirdeid saab kuusest, nulust ja ebatsuugast. Euroopa taimlates kujundatakse mände, jugapuid, andes neile eksootilist
põõsana. Heki hooldamisel on kaks peamist hooldamise meetodit: Esiteks, et hekk oleks ilusti ja aegsasti pügatud, teiseks kipub ungari sirel alt laastuma, selle vältimiseks tuleb eemaldada alumised oksad. Rohu sees kasvatades ja muru pügades ei ole vaja muretseda juurevõsude pärast, kuna Ungari sirel juurevõsusid ei aja .Talvitub kenasti kuni -28 C juures (Calmia istikuäri OÜ). 31. Syringa vulgaris - harilik sirel 31.1 Liigi lühikirjeldus Sirel on umbes 30 liigi ja üle 1 000 sordiga perekond. Harilik sirel Eestis looduses ei kasva, kuid on väga laialt levinud kultuurtaimena. Eestis kasvab tavaliselt põõsana, kuid teda võib kärpida ka tüvipuuks. Kõrgus võib soodsates tingimustes ulatuda kuni 8 meetrini, meil tavaliselt 2 - 4 meetrit. Eelistab lubjarikast ja parasniisket mulda, kuid kasvab ka kehvemal ja kuivemal mullal. Talub varju, kuid õitsemiseks vajab päikesepaistet. Annab rikkalikult juurevõsu ja võib metsistuda.
tuleb eemaldada alumised oksad. Rohu sees kasvatades ja muru pügades ei ole vaja muretseda juurevõsude pärast, kuna Ungari sirel juurevõsusid ei aja .Talvitub kenasti kuni -28 C juures. HARILIK SIREL (Syringa vulgaris) Joonis 31. Umbes 4 m kõrgune vabakujuline sirelipõõsas. Nagu näha, kasvab edukalt ka tamme all, kuid õitsemiseks vajab päikesepaistet. Autori foto. Iseloomustus Sirel on umbes 30 liigi ja üle 1 000 sordiga perekond. Harilik sirel Eestis looduses ei kasva, kuid on väga laialt levinud kultuurtaimena. Eestis kasvab tavaliselt põõsana, kuid teda võib kärpida ka tüvipuuks. Kõrgus võib soodsates tingimustes ulatuda kuni 8 meetrini, meil tavaliselt 2 - 4 meetrit. Eelistab lubjarikast ja parasniisket mulda, kuid kasvab ka kehvemal ja kuivemal mullal. Talub varju, kuid õitsemiseks vajab päikesepaistet. Annab rikkalikult juurevõsu ja võib metsistuda
annaabi.ee 
