saadakse parema genotüübiga seeme. Kloon – organismi vegetatiivne järglaskond. Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga. Sugulise paljundamise korral saadakse üks geen ühelt ja teine teiselt vanemalt. Vegetatiivsete seemlate ülesanded: a) Kvaliteetsete seemnete tootmine. b) Säilib plusspuude genofond. c) Plusspuude pärilike omaduste selgitamine. Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Katmikala seemlad. 2007. augustis avati Lääne-Virumaal, Kullengal Eesti esimene katmikala seemla. Katmikala seemlaid otstarbekas rajada lehtpuuseemnete tootmiseks, et kindlustada liigipuhtus, seemnete kvaliteet. Eestis omab lehtpuudest kõige suuremat majanduslikku tähtsust arukask. Katmikala seemla eelised: 1. Puud ei tolmle „võõra“ tolmuga. 2. Puude kasv ja areng väga kiired. 3. Seemnete kogumine on lihtne. 4
105) ning on kantud taimetervise registrisse (nr. 1163) Kalevi talu puukool alustas metsataimekasvatusega 1998. aastal, kui külvati avamaale hariliku kuuse seemned. 1999. aastal suurendati kasvupinda ja tehti esimene arukase külv turbapeenardele. 2005.aastal müüdi metsa ja põllule istutamiseks 346 tuhat puutaime. Kaseistikute toodangumaht oli 2005.aastaks kolmekordistunud, kuid avamaal kasvatatavate kuuseistikute maht on jäänud samaks. 2001. aastal ehitati katmikala ja alustati suletud juurekavaga metsataimede kasvatamisega. Pottides kasvatatakse hariliku kuuse- ja kasetaimi, nende kasvuaeg on 1-2 aastat Põhiliseks tooteks on metsa istutamiseks sobilikud taimed, aga pakutakse ka astelpaju taimi. Kalevi talu asub Lääne-Virumaal, Väike-Maarja vallas.
Alles 17 sajandi lõpul hakati kurki Euroopas kasvatama, umbes sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Eeldatavasti toodi kurk Euroopasse ja Eestisse Venemaalt, sellele viitab kurgi venekeelse nime οгурец suhteliselt suur sarnasus kõigi põhjamaade keeltega. Kasvatati lühikeste viljadega kurke, pikaviljalised sordid tekkisid hiljem. Eestis kasvatatakse kurki nii avamaal kui ka katmikala. Keemiline koostis ja kasutamine-kurk sisaldab 96,8% vett, avamaakurgid on aga lava- ja katmikkurkidest kõrgema kuivainesisaldusega. Suhkruid on kurgis 1,3-3% , seda monosahhariidide, glükoosi ning fruktoosina, tärklist kuni 0,1%. Lämmastikühendeid 0,8%, orgaanilisi happeid 0,1%. Spetsiifilise lõhna tagab väike kogus eeterlikke õlisid. Kibedat maitset põhjustavad mõruained saponiinid, kukurbitatsiinid, mis on kogunenud peamiselt kurgikoorde ja viljavarre poolsesse otsa
halbade geneetiliste omadustega seeme anda rahuldavaid tulemusi... Kuna puistute selektsiooniline hindamine toimub fenotüübi alusel, peame seda puistu valiku juures arvestama. Seepärast valitakse plusspuid ja -puistuid ainult kõrgeboniteedilistest puistutest. Mitte kunagi ei tohi varuda seemet rabadelt (ehkki sealt on seda väga kerge kätte saada). Seemet tulevase metsapõlve rajamiseks tohib korjata vaid tervetelt ja heade omadustega puudelt. Katmikala seemlad. 2007. augustis avati Lääne-Virumaal, Kullengal Eesti esimene katmikala seemla (1000 m2). Kase kultiveerimisega alustati Soomes 1960-ndatel ja selleks vajalik seeme koguti plusspuudelt ja plusspuistutest. Seitsmekümnendate alguses töötati Soomes välja uus meetod kvaliteetsete seemnete saamiseks kilehoonetes. Tõuke selleks andis ka puidutööstuse suur nõudlus kvaliteetse kase vineeripaku järele.
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel.
Puud seemlates on istutatud hõreda seaduga, et nad saaksid palju valgust, et võra algaks maapinna lähedalt ning käbisid oleks lihtne korjata. Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Puude ja puistute vaikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme sõltub ökoloogilistest teguritest. Mitte kunagi ei tohi seemneid varuda rabadelt vaid seemet tulevase metsapõlve rajamiseks tohib korjata vaid tervetelt ja heade omaduste puudelt. Katmikala seemaid on otstarbekas rajada lehtpuuseemnete tootmiseks, et kindlustada liigipuhtus, seemnete kvaliteet ja sellest tulenevalt tootlikud ning kvaliteetsed puistud. Selle eelised on puude kiire kasv ja areng, seemnete kogunemisega pole vaja kiirustada, seemnesaak pinnaühiku kohta on väga rikkalik, puid on lihtne uuendada või asendada. See kõik on tänu sellele et kilehoonetes reguleeritakse temp, valgust, õhuniiskust, co2 sisaldust jne. Raiete liigitus
taimes; protsessi lõpp-produkt glükoos on peamine energiaallikas organismis; protsessi lõpp-produktina moodustub molekulaarne hapnik (O2). fotosüntees sõltub 3-st keskkonnafaktorist: süsihappegaas CO2; vesi; valgus. c. Fotosünteesi kunstlik mõjutamine taimede kasvatamisel Süsihappegaas - CO2 kontsentratsioon õhus on madal 0,03%. Taimi saab lisatoita CO2 -ga, kuid seda ainult katmikala. Avamaa tingimustes pole see võimalik, sest CO2, kui gaasiline aine, lendub ning hajub taime ümbritsevas keskkonnas. CO2-ga lisatoitmine ehk õhu kaudu väetamine toimub spetsiaalsete seadeldistega, mis eritavad õhku CO2-e. Seda tehakse päevasel ajal (valge aeg), sest siis toimub fotosünteesiprotsess taimes intensiivselt. Enamike taimede keskkonnas saab CO2 sisalduse tõsta maksimaalselt 0,1%-ni. Kõrgem
b) Seemlates säilib plusspuude genofond. c) Plusspuude hindamine ja nende pärilike omaduste selgitamine. Keskkonnatingimuste erinevus on seemlas välistatud, kuna kasvutingimused on seal homogeensed. Puude ja puistute valikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme ehk fenotüüp sõltub ökoloogilistest teguritest. Halbades kasvutingimustes annab ka hea genotüübiga seeme halva kvaliteediga ja madala boniteediga puistu ja vastupidi. Katmikala seemla eelised: 1. Täielikult välistatakse puude tolmlemine ,,võõra" tolmuga. 2. Kasvuhoones on puude kasv ja areng väga kiired, mistõttu puude seemet andev/kandev pind suureneb kiiresti. 3. Soodsates tingimustes hakkavad puud õitsema juba 2-3. aastal, seemneid saab ruttu. 4. Seemnete kogumine on lihtne, sest puud vaid 5-7 m kõrged. 5. Seemnete kogumisega pole vaja kiirustada, sest kuna kasvuhoones pole tuult, ei hakka seeme ka nii ruttu varisema.
( ( Vaba Eesti kodanikuna on igaühel õigus soetada kodu mistahes piirkonda, kuid võib-olla oleks naabritevaheliste analoogsete konfliktide vältimiseks abi ühtse mõttelaadiga inimeste koondumisest teatava regionaalse arengusuunaga piirkondadesse nt. intensiivne teraviljakasvatuspiirkond, maheteravilja piirkond; seemnekartuli kasvatuspiirkond, katmikala köögiviljanduse piirkond vms. See eeldaks aga ühtset regionaalpoliitikat, mida aetaks nii pealinnast kui ka kohtadelt ning millega peaks arvestama ka riiklik põllumajanduspoliitika. Täna utopistlik. ( Kartulivähk Kartulikasvatustalu laiendab tootmispinda ning rendib uued põllumaad. Koristuse järel avastatakse mugulatel tumedad ebaloomulikud moodustised. Põhjus: kartulivähi tekitaja Synchytrium endobioticum. Mida teha?
anda rahuldavaid tulemusi.. Kuna puistute selektsiooniline hindamine toimub fenotüübi alusel, peame seda puistu valiku juures arvestama. Seepärast valitakse plusspuid ja -puistuid ainult kõrgeboniteedilistest puistutest. Mitte kunagi ei tohi varuda seemet rabadelt (ehkki sealt on seda väga kerge kätte saada) vaid seemet tulevase metsapõlve rajamiseks tohib korjata vaid tervetelt ja heade omadustega puudelt. Katmikala seemla eelised: 1. Täielikult välistatakse puude tolmlemine "võõra" tolmuga. Isoleerib kasvuhoone ja kuna katmikalal on keskmine temperatuuride summa isegi ilma kütmata kõrgem, toimub õitsemine tükk aega varem kui looduses. 2. Kasvuhoones on puude kasv ja areng väga kiired, mistõttu puude seemet andev/kandev pind suureneb kiiresti. 3. Soodsates tingimustes hakkavad puud õitsema juba 2-3. aastal, seemneid saab ruttu. 4. Seemnete kogumine on lihtne, sest puud on vaid 5-7m kõrged. 5
hiljem kui 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates. • Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see viiakse mulda 24 tunni jooksul. • (7) Haritav maa käesoleva seaduse tähenduses on: • 1) põllumaa; • 2) aianduslik maa – viljapuu- ja marjaistandik, puukool ning ajutiste kasvuhoonetega katmikala. Väetamine kaldega alal • Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 20. märtsini. • Väetise laotamine on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Erandina on üle 10-protsendise kaldega maapinnal väetise laotamine lubatud käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud juhtudel.
joonkiirus on 3...6 m/s (enamasti on see tagatud masina konstruktiivse kujundusega, ajami ülekandesuhtega); 4) töötada tuleb vahelejättudeta nii piki- kui põiksihis (haardelaiuses); pikisihiline vahelejätt on välditud, kui freestrumli tööosade ostpunktide joonkiirus on 2...5 korda suurem masina töökiirusest (traktori liikumiskiirusest). Mullafreese liigitatakse mitmete tunnuste alusel: 1) kasutusala järgi on põllu-, soo-, uudismaa-, aia-, metsa-, katmikala-, turba- jm freesid; 2) ühendusviisi järgi traktoriga on ripp- ja poolrippfreesid; 3) freestrumli pöörlemissuuna järgi eristatakse päri- ja vastassuunalisi (pärisuunalisel pöörleb freestrummel samas suunas vedava traktori ratastega, tagades ,,mullalaastu" lõikamise ülalt alla); 4) freestrumli tööosade kujunduse järgi eristatakse nuga-, sõrm- ja konksfreese. 24. Mullafreesi ehitus ja ajam.
annaabi.ee 
