Eesti Maaülikool
Taimekaitse plaan
Jekaterina
Gladstein
Aiandus
Al3
Taimekaitse
plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid
haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu.
Kui taim areneb
normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta
kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni
neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt
arvesse kliima, mullastik, väetus , külvikord , külviaeg ja
külvitihedus.
Agrotehniline
Külvikord.
Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle
kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla
füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste
poolest. Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki
kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus
muudab kasvukoha mikrokliimat, mis mõjustab kahjustuse
suurust.
Külviaeg.Külviaeg
on võimalik muuta taimekahjustajatele taime arenemist kas soodsaks
või ebasoodsaks, sest kahjustav arengujärk on seoutud kultuurtaime
teatud arenguastmega.
Külvisügavus.
Madalama külvi korral toimub tärkamine
kiiremini.
Külvitihedus.Tiheda
külvi korral näiteks jääb üksiktaimele vähem toitaineid,
niiskust j valgust.Taimekahjurite kahjustused hõredama külvi korral
avalduvad tugevamini.
Umbrohutõrje .
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 27 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
90 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jekaterina Gladstein
Õppematerjali autor
................................................................................................................. 15 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse ülesandeks on ära hoida või vähendada kahjuritest, haigustest ja umbrohtudest põhjustatud saagikadusid erinevate meetoditega (agrotehnilised, füüsikalised, mehaanilised, bioloogilised, keemilised taimekaitse meetodid). Taimekaitses on oluline luua kõikidele kultuuridele võimalikult soodsad kasvutingimused ja neid hooldada agrotehnikanõuetele vastavalt sest tugevad ja elujõulised taimed ei nakatu kergesti haigustesse on vastupidavamad kahjuritele ja suruvad alla umbrohud. Kahjurite ja haiguste õigeaegne avastamine ja nende vastu võitlemine tõhusate abinõudega on esmaoluline. Parim on kahjustuste vältimine ja ennetamine kultuuride järjestus selliselt, et
Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide kasutamine, peaagu võimatu on rääkida pestitsiidi vabast maailmast. Selle probleemi üheks
Iseseisev töö nr 2 taimekasvatuses PMT 4 tase Ülesanne: Valida põllukultuur, mille kasvatamist järgnevates tabelites iseloomustate Varajane oder VILJAPEA OÜ …………………………….. kasvatamine ………………………………………………… /kultuur/ /ettevõtte nimi/ 1.Kultuuri iseloomustus Kultuur Sort Kasvupind, Planeeritav Eelkultuur Kasutus- Seemnenorm, ha saak, t/ha otstarve kg/ha Oder Kaarel 80ha 6t/ha talinisu söödaoder 200 kg/ha 6 tahuline 2.Kultuuri väetamine Sõnnik, t/ha 0 N, kg/ha 0 N-väetis Väetise liik Mineraalväetis Väetist, kg/ha NPK 21-9-12 300kg/ha; AN 34,4 120kg/ha N, kg/ha 100 kg/ha P-väetis Väetise liik Mineraalväetis
taimede, eriti just noorte, arengut. Suuremaid taimi kahjustab kedriklest. Esimeste kahjurite avastamisel tuleb hakata tõrjet tegema. Kui august on külm ja vihmane, siis võib areneda jahukaste. Kuigi selleks ajaks on viljad juba moodustunud, sõltub siiski nende areng ja küpsemine lehtedest. Seepärast tuleks teha keemilist tõrjet. https://www.youtube.com/watch?v=rfBXJ30Cguk – Pritsimine https://www.youtube.com/watch?v=_JhgtTcOFyU – Väetamine ja tõrje TAIMEKAITSE TABEL (PUTUKAD, SEENHAIGUSED) Tõrjeaeg Kahjustaja(d) Tõrjevahend + Ooteaeg kulunorm Kurgi-antraknoos; Kurgi- Enne õitsemist kuni Topas 100 EC 3 päeva askohütoos; Kurgi närbumistõbi, viljade täisküpsuse (penkonasool) 0,5kg/ha Kurgirõuged saavutamiseni.
Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Koostaja: ... Tartu 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse on inimesele vajalike taimede (eeskätt kultuurtaimede) kaitsmine neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest. Kultuurtaimede puhul on see oluline põllusaagi suurendamise viis. Sõltuvalt taimekaitsemeetoditest eristatakse nt agrotehnilist, keemilist ja bioloogilist taimekaitset. Tänapäeval kasutatakse sageli mitut meetodit koos (terviktaimekaitse). http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse
mangaan ning mikroelemendid (boor, koobalt, vask jt). Teraviljajuured võivad tungida kuni 1,5 m sügavuseni, kuid 60-70% toitainetest omastavad nad huumushorisondist. Sügavus, kust taimed omastavad toitaineid kõige enam on 7-15 cm. Väetiste kogused, mis mulda viiakse, peaksid vastama sellele, kui palju taimetoiteelemente mullast saagiga eemaldatakse. Näiteks suvinisu saagiga 4 t/ha eemaldab saagiga põllult 100 kg N, 20 kg P ja 80 kg K Teraviljade taimekaitse Teravilja taimekaitse algab seemnete puhtimisega - nende töötlemine füüsikaliste võtetega, bioloogiliste või keemiliste ainetega seemnetel olevate haigustekitajate ja kahjurite tõrjeks. Tänapäeval kasutatakse peaasjalikult keemilisi puhiseid (Maxim Star, Raxil, Bariton jt). Olenevalt puhise tüübist ja keemilisest koostisest võib selle kaitsetoime kesta kuni 10 nädalat peale külvi. Kasvuaegselt on esimeseks taimekaitsetööks umbrohutõrje. Umbrohutõrje preparaatide e
*reguleeritakse rohelist lehepinda *kasvuregulaatorite kasutamine ( seisukindlus ) Lämmastikväetiste andmine loomise ja õitsemise vahel suurendab saagikust 5t/ha Lehehaiguste keeminiline tõrje suurendab saagikust 0.2t/ha Pähikuhaiguste tõrje suurendab saagikust 0,4t/ha jne Kasvutingimuste optimeerimisel realiseerub täielikult antud mullale sobivate sortide saagipotensiaal. Intensiivtehnoloogia kasutamisel tuleb teada: *tasane künd tagab ühtlase sügavusega külvi *tehnorajad tagavad taimekaitse ja pealtväetamise täpsuse *efektiivsed kemikaalid ei korva agrotehnika vigu *tuleb hoolitseda mullaviljakuse tõusu eest, sest muld on vahendaja inimese ja taime vahel. Tehnogeense surve kasvades peab suurenema seda kompenseerivad tegurid : rohkem orgaanilisi väetisi, põldheina osakaalu suurendamise külvikorras, viljavaheldus jne. Intensiivtehnoloogiat tasub rakendada vaid kõrge viljakusega põllumullal sest: *retardandid, fungitsiidid, N-väetised on efektiivsed vaid viljakal mullal
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid