Räpina Aianduskool Tulbi haigused ja kahjurid Koostaja: Pille-Riin Tilk Kursus: II Aia-ja loodusmajandus Juhendaja: Tairi Albert Räpina 2007 Sissejuhatus 2 Tulbi-hahkhallitus Seenhaigus. Sibulad ei tärka või on tärganud taimedel lehed kängunud ja keerdunud. Lehtedel algul väikesed, kollakad või pruunikad, hiljem suuremad tumedad laialivalguvad vesise äärisega ja keskelt heledamad laigud. niiske ja jaheda ilmastiku korral laigud suurenevad kiiresti.Sellised laigud on võrsetel ja õitel. Õievars jääb lühikeseks, kõverdub. Õiepungad ei avane. Õied kortsuvad ja kuivavad. Haigestunud taimeosad kattuvad halli koheva tolmava kirmega. sibulad jäävad väikeseks. Neil on soomuste all helepruun laik. Laikudel ning nakatunud varre alumisel osal moodustuvad väikesed mustad läikivad sklerootsiumid. Nakatunuid koed tum...
juurte ümber kuni 30, juurtes kuni 60 ja maapealsetes osades 71-81 isendit substraadi grammi kohta. Esinevad põhiliselt ektoparasiidid, eriti perekond Rotylenchus, aga ka rõngümarussid 3 (Cricco, Nematidae) ja kiduusiis (Heteroderidae). On levinud ristiku-kiduuss (Heterodera trifolii), samuti mitmed pahku esile kutsuvad ingerjad (Anguina). Katsete tulemusel on selgunud, et kui on üritatud puisniite väetada, suureneb oluliselt ristiku-kiduussi arvukus. (Kukk, Kull 1997) Limuste esinemise kohta Eesti puisniitudel on tehtud ainult üksikuid määranguid. On leitud järgmisi liike: sile-valgetigu (Vallonia pulchella), põõsatigu (Bradybaena fruticum), karustigu (Trichia hispida), hall teetigu (Arion circumscriptus), kolane teetigu (A. subfuscus),
taimekahjustaja kohastumine ja levik Eestis". ( ( Uute põllumaade kasutuselevõtu puhul jääb talunikule siiski risk sattuda vanadele taimekahjustajate kolletele. Mullas ei pruugi patogeenid piisavalt kiiresti hävida, eriti kui tegu on spetsiifiliste mullaorganismidega nt. nematoodide hõimkonda kuuluvad oligofaagsed kartuli-kiduussid (Globodera rostochiensis) või polüfaagsed kartuli-ingerjad (Ditylenchus destructor), sibula- ingerjad (Ditylenchus dipsaci) ja niiduingerjad (Pratylenchus spp). Mulla kaudu levivad mitmed bakterid nt. kartuli-ringmädaniku ja pruun-baktermädaniku ning mugula- märgmädaniku tekitajad ( vastavalt Clavibacter michiganensis spp. Sepedonicus, Ralstonia solanacearum ja Erwinia carotovora ssp. atroseptica) või paljud seenhaigused (eriti tõusmepõletiku tekitajad), mis võivad taimekasvatuses põhjustada olulisi saagikadusid või nurjata saagi
annaabi.ee 
