Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemiline tõrje (0)

1 Hindamata
Punktid

Keemiline tõrje
  • Pritsimine keelatud: üle 25 oC juures, vaheltult enne vihma ja peale vihma ning kaste ajal.
  • Pritsida ei tohi õitsvate taimedega ala(v.a. kui taimekaitsevahendi pakendis ei ole sätestatud teisiti)
  • Hügieeninõuded- töö tegemise ajal ei tohi süüa,juua,suitsetada jne.
  • Töö vaheajal pestakse nägu ja käsi.
  • Peale töö lõppu ennast üleni ära pesta ja puhtad riided selga panna.

Optimaalne temperatuur pritsimisel on +16 oC kuni +24oC
Õitsval umbrohu põllul,rapsi või rüpsi põllul keskpäeval on taimekaitsetööd keemiliste vahenditega keelatud.(Trahvi maksimummäär FIE-le on 12 000.- , juriidilisest ettevõtjale 30 000.-)
Taimekaitsevahendite jaotus kasutuse järgi:
  • Herbitsiidid -umbrohutõrjevahend (“Starane“)
  • Insektitsiidid -putukate tõrjevahend (“Mavrik“)
  • Akaritsiidid-lestatõrje vahend (“VertimeX“)
  • Fungitsiidid -seente tõrjevahendid (“Bravo“)
  • Bakteritsiidid-bakterite tõrjevahend
  • Nematotsiidid-nematoodide tõrjevahendid
  • Molluskitsiidid-tigude tõrjevahendid (“Tigude graanulid “)
    Taimekaitsevahendite jaotus kasutuse eesmärgil:
  • Atraktandid-meelitusained(sisalduvad feromoonpüünistes)
  • Repellendid-peletusained (“Plantskydd“)
  • Algitsiidid-vetikate tõrje
  • Ovitsiidid-kahjurite munade hävitamiseks
  • Retardandid-kasvuregulaatorid
  • Defoliandid -lehtede kuivatamise preparaadid
  • Desikandid-preparaadid taimede kasvu lõpetamiseks ja lehtede eraldamiseks
  • Arboritsiidid-võsa hävitamiseks
    C Söövitav
    Kaks potsat,mingid tilgad kukuvad ja siis tuli
    -----------------------------------------------------------------------------
    F+ Eriti tuleohtlik
    F Väga tuleohtlik
    Jaanituli
    ------------------------------------------------------------------------------
    Xn Kahjulik
    Xi Ärritav
    Suur X-täht
    ------------------------------------------------------------------------------
    N Keskonnaohtlik
    Kala on puu najal ära kärvanud
    ------------------------------------------------------------------------------
    T+ Väga mürgine
    T Mürgine
    Pealuu
    ------------------------------------------------------------------------------
    E Plahvatusohtlik
    Meteoriidi lend
    Isikukaitsevahendid
  • Kaitseriietus-katab kõiki kehaosi (presendist püksid või kuub ,või spetsiaalne kombenesoon)
  • Kemikaalikindlad kindad
  • Kaitsesaapad (kummikud)
  • Peakate (kapuuts,kummist müts)
  • Kaitseprillid(täismaski korral ei ole vaja)
  • Hingamiskaitse lähtuvalt kasutatava vahendi ohutus-ja riskilausetest,kasutusjuhendist või ohutuskaardist(enamus tk-vahendeid on orgaanilised ained,mille kaitseks kasutatakse A filtrit (tähistatakse pruuni värviga)
    NB! Peale kasutust isikukaitsevahendid puhastada !!!!
    Ohutusnõuded pritsimisel
    • Taimekaitsevahendid kasutada alati kasutusjuhendist lähtuvalt( veekaitse ,teatud vahendite kasutuspiirang järjestikustel aastatel!!)
    • Töökorras prits ,täpne lahusehulk pinnaühikule
    • Tuul 4m/s (v.a. kui seadme kasutusjuhend ei luba teisiti)
    • Lahus valmistada selleks ettenähtud kohas ja ettenähtud mõõtevahenditega
    • Pakend loputada puhta veega vähemalt 3 korda, loputusvesi valada pritsi
    • Pritsimisjääk lahjendada ja pritsida hajutatult põllule

    Taimekaitsevahendi säilitamine
    • Loetava märgistusega originaalpakendis sobivates hoiutingimustes kas spetsiaalses ruumis või väikeste koguste puhul lukustatavas ning ohumärgiga varustatus konteineris või kapis.
    • Tühja pakendit hoitakse taimekaitsevahendite hoiuruumis või vastavas konteineris või kapis kuni pakendi üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale.

    Nõuded mesilaste kaitsel
    • Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asubad kuni 2 km kaugusel töödeltavast põllust.

    Töölahuse valmistamine on keelatud:
    Veehaarde sanitaarkaitseala või veevõtukoha hooldusalal.
    • Veevõtukoha hooldusala on 10km , kui kaev on 1 kinnisasja vajaduseks ja vett võetakse alla 10m3 ööpäevas;
    • Veehaarde sanitaarkaitseala on 50 m puurkaevust või puurkaevude reast ja 50 m voolukogu servast(+200 m veevõtukohast ülesvoolu ja 50 m allavoolu).KK minister võib vähendada veehaarde sanitaarkaitselal 30 m, kui vett võetakse üle 10m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud.

    Veekaitsevöönd
    Taimekaitsevahendiga on keelatud pritsida
    Veekaitsevööndis:
    Ei tohi pritsida
    • Lähemal kui 20m Läänemere,Võrtsjärve,Lämmijärve, Peipsi ja Pihkva järve veepiirist
    • Lähemal kui 10m teiste järvede,veehoidlate,jõgede,ojade.allikate,

    peakraavide,kanalite ning maaparandussüsteemi eesvoolude veepiirist
    • lähemal kui 1m alla 10km2 valgalaga maaparandusüsteemi eesvoolu veepiirist

    Seemnete puhtimine
    Seemnete töötlemine taimekaitsevahenditega.
    • Spetsiaalne või selleks kohandatud seade
    • Lubatud märgpuhtimine, spetsiaalse seadme korral ka selleks sobiva preparaadiga kuivpuhtimine
    • Puhtimiskoht peab olema 50 m kaugemal elamust, loomakasvatushoonest – või rajatisest,söödahoidlast,kaevust ja veekogust
    • Keelatud puhtimiskoha saastamine puhitud seemne või puhtimisseadme.
    • Puhitud seemet ei tohi kasutada toiduks ega söödaks
    • Puhitud seemne pakendil peab olema märge puhtimiseks kasutatud taimekaitsevahendist
    • Puhitud seemet ei tohi hoida ühes ruumis ega vedada koos toidu või söödaga
    • Kui veok on saastunud puhtimiseks kasutatud preparaadiga, tuleb veok korralikult ära puhastada

    Taimekaitse kasvuhoones
  • Lubatud vahend ja universaalne gaasimask
  • Taimede hooldustöid teha enne töötlemist vöi pärast tööooteaja möödumist
  • Tööd alustatakse kaugemast osast, liikudes väljapääsu suunas
  • Taimi kasvuhoones desinfitseerimise ajal ei ole, v.a. kui asjaolud ei sätesta teisiti(siis viiakse taimed kasvuhoonest välja pärast preparaadi ooteaja möödumist.
  • Üle 100m2 kasvuhoones peab olema koht lahuse valmistamiseks ja taimekaitseseadme pesemiseks
  • Maha valgunud preparaadile või selle töölahusele puistata liiva, saepuru ,turvast, seejärel koguda mass lekkimiskindlasse nõusse ja anda üle ohtlike jäätmete töötlemiskohta
    Taimekaitse haljasalal
  • Linnas või muus asulas lubatud keemiliste törjevahendite kasutamine vaid ainult siis,kui agrotehnilised jm. tõrjemeetodid ei toimi
  • Teavitatakse elanikkonda ette ning lisatakse hoiatussildid taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta
  • Laste mänguväljakule jm. Sellisele rajatisele preparaati ei pritsi, kuid kui töölahus sinna siiski satub, pesta objekt korralikult ära
    Taimekaitse metsamaal
  • Lubatud vahend
  • 7 päeva enne toimingut teavitatakse ümberkaudset elanikkonda
  • 3 päeva enne piiratakse töödeldav ala hoiatussiltidega, milles sisaldub info planeeritava törjeaja ning vahendi kohta ja aeg, mil on keelatud alale siseneda(sh. ka metsaandide korjamise keeld)
    Segude valmistamine
    • Isikukaitsevahendeid valides lähtuda kõige rangemaid isikukaitsevahendeid nõudvast segukomponendist
    • Segamine toimub 1/3 – 1/2 veega täidetud pritsi paagis,kus algul segatakse üks taimekaitsevahend veega ja seejärel lisatakse teine, samal ajal lahust pidevalt segades.
    • Nõrgalt happeline vesi temp. Vähemalt 16oC
    • Segu koheselt ära kasutada ja prits korralikult pesta


  • Põllukultuuridel umbrohu- ja kahjurite tõrjel 200-400 L
  • Haiguste tõrjel 300-500 L
  • Viljapuude kuni 1000 L
  • Keemiline tõrje #1 Keemiline tõrje #2 Keemiline tõrje #3 Keemiline tõrje #4 Keemiline tõrje #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Allar Kadai Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Taimekaitse ME 2012
    11
    doc

    Taimekaitse ME 2012

    Haigete taimede komposti ei panda uuesti taimedele, vaid viiakse näiteks metsa alla. 5. Õige mullaharimine; kündmine, kultiveerimine. Sügisel segatakse pindmist kihti (10cm). Siis ei teki umbrohi. Segatakse - umbrohi kasvab - segatakse... tehakse peale saagi koristamist. 6. Õige külvi- ja koristusaeg; (näiteks herned tuleb vara maha panna) 7. Koristusjäätmete hävitamine. 8. Külvise puhtimine, sorteerimine ja puhastamine; 9. Umbrohtude tõrje; Mehhaaniline tõrje ­ selle tõrje võtted on palju aega ja käsitööd nõudvad võtted. Seetõttu neid ei kasutata nii sageli kui keemilisi või agrotehnilisi võtteid. Siia hulka kuuluvad: 1. Haigete taimede või nende osade eemaldamine; Nt. kasvuhoones lehemädanik 2. Kahjuritest asustatud taimede või nende osade eemaldamine; 3. Kahjurite tapmine või nende ärakorjamine taimedelt; Nt. putukate kokkukorjamine 4. Kahjurite kinnipüüdmine või peletamine; lõksud, liimivööd, liimipaber, püünised, tigudele

    Loodusõpetus
    Taimekahjustajad ja nende tõrje
    33
    docx

    Taimekahjustajad ja nende tõrje

    plaanis ( ­ Monokultuurid ehk PIIRAMATU toidulaud ilma võimalike vaenlasteta ( ­ Toitainete vaegus mullas (BM langeb, taimede tervislik seisund halveneb) ( ­ Resistentsuse teke ( ­ Alternatiivse toidubaasi kaotamine (paljud mullas elavad putukad toituvad mitmesuguste taimede juurtest, kuid kui need on põhjaliku umbrohu tõrje käigus täielikult kaotatud, siis ei jää neil muud üle, kui süüa neile muidu vähesobiva kultuurtaime juuri) ( TK organisatsioonid, nende funktsioonid Põllumajandusministeeriumi allasutused 1. Põllumajandusamet www.pma.agri.ee ­Taimekaitsevahendite turule lubamine, Taimekaitseregistri pidamine, TK vahendite turustamise ja kasutamise ning TK seadmete alane järelevalve , Taimekaitsetunnistuste väljastamise sisuline korraldamine

    Taimekahjustajad ja nende tõrje
    Põllumajandusega seotud seadused
    99
    rtf

    Põllumajandusega seotud seadused

    tulenevad surveseadme ohutuse seadusest, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] § 2. Kemikaali mõiste (1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (2) Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist. (3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu. [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] § 3. Kemikaali identifitseerimine [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] (1) Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike

    Põllumajandus



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun