Taimekaitse plaan (3)

Sissejuhatus

Ennetav tõrje

• Kõigi kultuuride puhul on oluliseks tervete taimede või seemnete valik, mis samuti aitab ära hoida haiguste ja kahjurite suurt kahjustuse ohtu. Enne taimede või seemnete ostu peaks täpselt uurima kas vastavad sordid sobivad sinu põllutüübiga ning kui vastupidavad taimed on
  
• Kultuuridele peab looma sobivad kasvutingimused. Neid tuleb külvata ja istudada õigeaegselt ning seejärel teostada ka pidevat kontrolli, et haigusi ja kahjureid massilist levikut ennetada. Maasikapeenart ei rajata, kuhu juhtub. Tuleks leida päikesepaisteline, soovitavalt tuulte eest hästi varjatud kasvupaik, kus maapind on tasase reljeefiga. Ka liiga madal koht ei sobi - seal jäävad taimed kevadel liiga kauaks vee alla ja ka öökülmade oht on suurem. (www. maasikad .ee)
  
• Tuleks soodustada kasurite levikut põldude ääres. Selleks peaks jätma põldude äärde ca 3m ääred, kus saavad kasurid tegutseda
  

Agrotehnilised võtted

• Rapsile ei sobi eelkultuuriks kartul, lina, peet ja hernes , kuna nende haigused hävitavad rapsi saaki. Rapsi ei tohi samas kohas mitu aastat kasvatada, kuna ei talu iseendale järgnevust
  
• Nisu ei tohi kasvatada mitu aastat samas kohas, kuna ta ei talu iseendale järgnevust ning seetõuttu võib saak langeda
  
• Kartul on heaks eelkultuuriks peaaegu kõigitedel kultuuridele ning talub hästi ka iseendale järgnevust
  

• Kartuli kasvatamisel on oluline kartuleid äestada, mis pidurdab umbrohtude kasvu. Enne kartuli maha panekust aga on vajalik põld eelnevalt künda ning kultiveerida korduvalt. See loob paremad tingimused ning vähendab umbrohtude levkut
  
• Nisu ja rapsi põllu korral on kakse erinevat viisi. Esimese puhul küntakse põld ja kultiveeritakse enne külvi. Külvijärgselt põld rullitakse . Teisel juhul tehakse aga otsekülv. Enne külvi tehakse põllul vaid kõrrekoorimist. Teine variant on odavam aga samas ei hävita see umbrohte niivõrd kui esimene
  
• Maasika kasvatuses on levinud nii kileviljelus kui ka tavaviljelus (ilma kilemultšita). Mõlemal viljelusviisil on oma head küljed ja ka puudused. Kilemultš vähendab hooldustööde mahtu, kiirendab saagi valmimist, suurendab esimesel saagiaastal saagikust. Ka tavaviljeluse korral on viljade määrdumise vältimiseks vajalik multšmaterjal (põhk, puitlaast vms). Umbrohtunud viljapõllu põhk ei sobi maasikapõllule multđiks. Kileviljelusel tehakse kulutused multšile enne istandiku rajamist , tavaviljelusel jaotuvad need saagiaastatele; kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Põuakartlikel muldadel aitab saagikust stabiilsena hoida niisutamisvõimalus, teisalt on see üsna suur kulutus. (www.maasikad.ee)
  

Bioloogilised võtted

• Looduses olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine ja nende maksimaalne säilitamine kultuurmaastikes
  
• Kasulike putukate ja teiste elusorganismide introdutseerimine
  
• Kasulike organismide paljundamine laborites
  
• Põllumajanduses kasutatakse feromoone taimekasvatuses seoses kahjurputukate tõrjega. Kahjurputukate suguferomoonidega (atraktandid) püüniseid saab kasutada asurkonna seireks või väljapüügiks. Näiteks õunamähkuri tõrjel kasutatakse väljapüüki.Feromoonpreparaadid toimivad äärmiselt valikuliselt, meelitades püünisesse ainult kindla liigi või lähedaste liikide isendeid. Nende kasutamisel välditakse keskkonna saastamist ja resistentsuse tekkimist.
  
• Tööstuslikult toodetud biopreparaadid
  
• Taimsed leotised
  

• Söögisooda (naatriumvesinikkarbonaat) on efektiivne jahukaste vastane tõrjevahend, mida tuleks kasutatada kord nädalas. Potas ( kaaliumkarbonaat ) on söögisoodast tõhusam fungitsiid, mis aitab jahukaste vastu ja ka kartuli kuivlaiksuse puhul
  
• Põldosjatõmmis on tõhus fungitsiid, mida tasub kasutada maasikate ja muude taimede jahukaste tõrjeks. Samuti on põldosjast abi kõrrerooste puhul
  
• Küüslaugu-pipra-sibulatõmmist Kasutada lehetäide ja lestade tõrjeks
  
• Seebivesi on tõhus vahend lehetäide, kilptäide liikuvate arengujärkude, ripstiivaliste, kedriklestade ja teiste pehme kehaga kahjurputukate tõrjeks
  
• Raudrohuleotist kasutada lehetäide, lehekirpude, lestade ja röövikute tõrjeks
  
• Küüslaugutõmmist Kasutada lehetäide ja seenhaiguste tõrjeks
  
• Kartulimardikat saav tõrjuda Vürtsbasiilikutõmmisega pritsimisega
  
• Maakirpu saab tõrjuda Pritsides taimi küüslaugu- või pipratõmmisega
  

Mehhaanilis-füüsikalis tõrjevõtteid

• Liimpüünised - Toimiv püünis täitub varsti putukatega. Siis võib liimile kleepunud putukad koos osa liimiga eemaldada ning lisada pisut uut liimi või asendada püünis uue samasugusega.
  
• Feromoonpüünised meelitavad kahjureid peibutava lõhnaga, sisaldades kindla putukaliigi suguhormooni sarnast ainet, mille peale vastava liigi isendid massiliselt kohale lendavad ja siis lõksus hukkuvad. Selliseid püüniseid on lihtne kasutada ja nad ei vaja erilist hoolt. Feromoonpüünised on olemas õunamähkuri, kapsakoi , hernemähkuri ja veel mitmete putukate jaoks
  
• Püüniskultuuride kasutamine - Maakirpude meelitamiseks võib kasvatada valget sinepit. Selleks pannakse ettekasvatatud taim liimiga kaetud pudelpüünisesse kasvama, jättes maapinna ja pudeli vahele mõned sentimeetrid ruumi õhuvahetuseks.
  
• Katteloorid pakuvad kaitset lendavate taimekahjurite (porgandikärbse, sibulakärbse, kapsakärbse, kapsaliblikate jt) vastsete vastu. Putukad ei pääse katteloorist läbi ega saa taimedele muneda. Loor aitab ka mullapragudes elavate maakirpude rüüste vastu, sest takistab nende liikumist ühelt taimelt teisele. Katteloori all on ka muld soojem. See aitab saagil varem valmida ning soodustab lämmastiku mineraliseerumist ja suurendab seega mullast kättesaadava lämmastiku hulka. Kui kahjurid siiski loori alla satuvad ja seal paljunema hakkavad, võib tulemus olla hullem, kui ilma loorita peenardel, sest putukate looduslikud vaenlased ei pääse neid hävitama. (www.loodusaed.kirikiri.ee)
  
• Mustkesa ja haljaskesa kasutamine
  
• Külvisenormi suurendamine ja viiviskülv
  
• Pimedas harimine
  

Keemilise tõrje tabelid

6.1Suvinisu

6.2 Kartul

6.3 Raps

6.4 Maasikas

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus