1112 Kännuaukude täisajamine 1 tk 0,1 16,0 1,2 1,3 18,5 114 Tarbepuidu kogumine 1141 Puude mahavõtmine 1 tk 5,0 65,0 65,0 12 Hoonealune süvend 0,5 m paksuse pinnase 343,7 0,1 4,08 1,33 1859,68 121 koorimine hoone alt 5 m3 8 122 Kaeved 2,8 m mineraalpinnase 1925, 0,1 3,9 1,3 10010,0 1221 eemaldus 0 m3 123Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] Täited Pinnase tagasi täide, koos 74,75 0,3 8,16 7,50 3,0 1394,83 1231 tihendamisega m3 5 128 Pinnase vedu
12 Hoonealune süvend 121 Pinnase koorimine 0,3 m paksuse mullakihi koorimine hoone alt ning transport 190,0 m3 krundi kirde nurka max. 75 m 0,3 m paksuse mullakihi koorimine teede alt ning transport 250,0 m3 krundi kirde nurka max. 75 m 122 Kaeved 1,7 m saviliivmoreeni ning lokaalmoreeni väljakaevamine 845,0 m3 ekskavaatoriga ning laadimine kallurile Lubjakivi kaevamine ekskavaator-roxoniga 560,0 m3 128 Pinnase vedu Saviliiv- ja lokaalmoreeni teisaldamine kalluriga kuni 15 km 845,0 m3 kaugusele
kogemusi mulla omaduste ja horisontide arusaamisel, analüüside läbiviimisel, taimestiku ja mullastiku seoste loomisel, fauna ja taimestiku mõju mulla struktuurile. 3 3.Metoodika Kolm kaevet viidi läbi Lääne-Virumaal, Kadrina Vallas. Esimene mis oli rohumaa kaeve ja kolmas mis oli põllumaa kaeve, mis teostati Kadrina vallas, Hulja alevikus. Teine sügavkaeve sooritati Kadrina Vallas, Lante külas. Kõik kaeved asuvad pandivere kõrgustiku piirkonnas ja üldiselt asusid lagedal alal. Kadrina vald valiti piirkonnaks, sest sealse mullastiku seisundi kohta puudusid detailsed andmed ning asukoht oli kursusetöö koostajale kõige huvipakkuvam. 1. Sisetööd: Peamisteks sisetöödeks olid mulla boniteedi arvutused, huumusringi tabeli koostamine, kus tuli välja tuua kaevete sügavused, huumus%, pH, lõimis.
1962.); Arold, I. Eesti Maastikud(Arold, I.2005.). Abivahenditena kasutasime labidat, mullasondi, 10%-list soolhapet, indikaatorit, portselankaussi, PVA liimi, pipetti, mõõdulinti, pliiatsit, vihikut, , Digitaalset mullastikukaardi maa-ameti kodulehel (Maa-amet. 2011.). pappi liimmonoliidi tegemiseks. Aruandes võrreldakse saadud mullatüüpe maaameti kodulehe mullastikukaardil olevate muldadega. I Peatükk Piirkonna üldiseloomustus Esimesel päeval jõudsime teha kokku viis kaevet. Kõik kaeved jäid Tartu linna lähiümbrusesse. See piirkond jääb näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavidel valdkonda koos madalsoo muldadega. Valdavalt muldade lõimis selles piirkonnas on saviliivmullad. Selle piirkonna aluspõhi on Kesk-Devoni ladestik, Narva ja Aruküla lade vahepealne ala. Kivimiteks on kirju liivsavimoreen ja punakaspruun liivakivi ning aleuroliit. Pinnavormistikus domineerivad Kõrgsood ehk rabatasandikud, kivised saviliiva- ja
o Tiigi kavandamine ei tohiks kahjustada olemasolevaid loodusväärtusi. 4 A S U KOHA VALI LIKK Madal asukoht Lihtsaim ja sageli ka kõige tulemuslikum viis tiiki luua on tõsta veetaset olemasoleval märjal alal. See hoiab ära suured kaevamistööd ja vähendab taimestiku rajamise töid. Aluspinnase vveepidavus eepidavus Selle testimiseks tuleks kaevata plaanitava tiigi asukohale kuni 2 meetrised kaeved. Tekkivat veetaset tuleks jälgida üle suve, et teha kindlaks selle minimaalne kõrgus. Tehislik põhja vettpidavaks muutmine on üldjuhul kallis ning ei ole nendel eesmärkidel põhjendatud. Vesi tiigi täitmiseks Tiigi täitmiseks peab aastaringi jaguma vett. Tiiki sattuv vesi peaks olema ka piisavalt puhas. Juhul, kui see on nt põllult valgunud vesi ja sisaldab rohkesti toitaineid, tuleks enne tiiki sisenemist luua vee puhastamiseks eraldi taimestik-pinnasfilter. Toitainete-
121 Pinnase koorimine 1211 Pinnase koorimine hoone alt 0,2m ja mulla eemaldamine ehitusplatsilt 94 m3 0,1 3,6 1,95 522 Pinnase koorimine teede ja parklate alt 0,2m ja mulla 1212 eemaldamine ehitusplatsilt 233 m3 0,1 3,6 1,95 1294 122 Kaeved 1221 2,2 m pinnase kaevamine kallurile laadimisega 1124 m3 0,1 4,29 1,3 6284 128 Pinnase vedu 1281 Pinnase vedu 5km kaugusele 1124 m3 0,4 12,8 4 18884 15 Välisvõrgud 16744
12 Hoonealune süvend 121 Pinnase koorimine 13 Tabeli 4 järg. Kood Nimetus Maht Ühik Pinnase ja ehitusprahi kaevamine koos laadimisega kalluriteleekskavaatoriga 0,2m 188,8 m3 122 Kaeved Pinnase ja ehitusprahi kaevamine koos laadimisega kalluriteleekskavaatoriga 1,3m 1227,3 m3 123 Täited tihendatud liivaluse/tagasitäite paigaldamine 283,2 m3 128 Pinnase vedu Pinnase ja ehitusprahi kaevamine koos laadimisega kalluriteleekskavaatoriga 37,8 m3 14 Hoonevälised ehitised 141 Estakaadid, kaldteed ja pandused
Ei vannuta ega riielda Ei minda jalgupidi allikasse Inventeerimine Ülevaatuslehe nr Ülevaatuse tegemise kuupäev Ülevaatajad Seni teadaolevad kohanimed Kohapealt kogutud kohanimed Kirjeldada pühapaiga asetsemist maastikul Asendiskeem Pinnavormide kirjeldamine Taimestik Põlispuud Loomastik Kivid, kiviaiad, kivikogumid Veekogud (allikad, kaevud, ojad, jõed, veesilmad, järved) Anndi jm pühapaigale viitava inimtegevuse märgid Kõrvaline inimtegevus: hoonde, rajatised, kaeved, kuivendamine, maaviljelus, niitmine, karjatamine, raie, põlemine, turism, muu mõju Kaitsetähis Hinnang pühapaiga seisundile (5 palli) Pühapaiga taastatavuse hinnang Kiireloomulised tööd Pildistamine Suuline pärimus Märkused Juurdepääs Kameraaltööd Inventuurilehtede sisestamine Piltide, helisalvestiste ja filmide kandmine registrisse Heli- ja videosalvestiste lindnimestike koosatmine Lindnimestikest olulise teabe valimine
Põllumuldade riiklik seire 1983 aastal ,,Eesti Põllumajandusprojekti" algatusel alustati. Kokku rajati 79 vaatlusväljakut, neisse olid kaasatud tuntuimaid Eesti põldumuldade liigid. Taaskäivitati 2002 aastal erinevate organisatsioonide koostöös, teostatakse seiret 30 alal. Tsansektipõhine e. trassipõhine seire tehnika palju täpsem seire liik kui eelmine. Kui eelmise seire puhul võetakse proov ülemisest, 15 cm-st kihist, kuid selle puhul kaevatakse sügavkaeved mulla kaeved ~1 m sügavuseni, mille tulemusel paljanduvad kõik mulla geneetilised horisondid. 1 ha suuruse ala pealt võetakse 40 proovi. Saab vaadata, kuidas mulla omadused muutuvad ruumis või kihti (ülevalt alla). Samuti on võimalik vaadelda muldade muutumist ajas. 2 Mõningad tulemused- karbonaadivaesel lähtekivimil toimub muldade hapestumine, mille tulemusel ei suuda taimed on saagipotensiaali ära rakendada
Nt kartulimardikas · Taimekahjustajateseire!!! Pidev jälgimine võimaldab õigeaegselt tõrjemeetodid kasutusele võtta Kahjurite arvukuse ja kahjustuse hindamisel hinnatakse kahjuri tekitatud kahjustuste astet või kahjuri esinemist ( Maapinnal liikuvate kahjurite arvukuse hindamine 25x25 cm traatraame, arvutad ümber tk/m2 ( Taimedel olevad kahjurid loetakse proovitaimedelt ( Kahapüük ( Mullas olevate loendamiseks tehakse kaeved, muld sõelutakse 5-10 cm kihtide kaupa. Sõelale jäänud putukad, vastsed, munad loetakse. Kahjurite arvukus esitatakse tk ruutmeetri vastava kihi kohta ( Kollased liimpüünised: lehetäid, porgandikärbes, kasvuhoone karilane... ( Sinine liimpüünis: kalifornia ripslane ( Liigispetsiifilised feromoonpüünised ( 5. Taimekahjustajate seire Pidev jälgimine tärkamisest saagi koristuseni
8 ajutine valgustus, elekter 220 jm 0,1 22 3 2 2 9 Ajutine vesi, kanalisatsioon 35 jm 1 35 4 2 2 Mullatööd 10 Pinnase koorimine ja ladustamine 188,8 m3 0,1 19 2 2 1 11 Kaeved 1227,3 m3 0,1 123 13 4 4 12 Tihendatud liivalis 283,2 m3 0,3 85 9 2 5 Vundament 13 Vundametide alused 29,7 m3 0,7 21 3 2 2
annaabi.ee 
