Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimekahjustajad ja nende tõrje, taimekaitse (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliste tegevuste eest karistatakse rahatrahvidega taimekaitseseaduse põhjal?
  • Missugused on nõuded väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamisele?
  • Kes vastutab pakendite kogumise korraldamise eest?
  • Kes ja kus viib kogumist läbi?
  • Kes maksab keskkonnale tekitatud kahju heastamise eest kes peab heastama?
  • Keskkonnakahjuks?
  • Millal ühines Eesti Rotterdami konventsiooniga ja mille kohta see konventsioon käib?
  • Missuguse taimekaitsevahendi toote nimi toimeaine on fenamidoon?
  • Mis on selle ohtlikkuse kategooria?
Iseseisev töö
1. Selgita oma sõnadega kes või mis on ohtlik taimekahjustaja.
Ohtlik taimekahjustaja on kas haigus ( viirused , bakterid ) või kahjur , mis tekitab peremeestaimele ohtlikke nähtusid. Kas siis taim jääb haigeks- sureb ära või kahjurite puhul taim süüakse ära.
2. Kirjelda taimetervise registrisse kantud isiku kohustusi.
  • Taimetervise registrisse kantud isik on kohustatud:
  • Pidama arvestust toodetud, ostetud, ladustatud, pakendatud, ühendusevälisest riigist või teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja turustatud ning Eestist ühendusevälisesse riiki toimetatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide üle, säilitades nende saatedokumente ning päritolu ja taimetervisenõuete kohasust kinnitavaid dokumente vähemalt üks aasta nende koostamisest arvates;
  • Järelvalveametnikul peab olema kogu aeg juurdepääes kontrollitavale objektile ;
  • Tegema järelevalveasutusega taimetervise hindamisel koostööd ja määrama ettevõttes taimetervise eest vastutava isiku;
  • Pidama kasutatava maavalduse kohta veeseaduse alusel kehtestatud põlluraamatut ning hoonete ja rajatiste kasutamise korral nende kasutuskava;
  • Märkima turustatava tarbekartuli pakendile või pakendamata tarbekartuli puhul kauba saatedokumendile tootja taimetervise registrinumbri;
  • Uuendama tarbekartuli tootmisel igal aastal 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud paljundusmaterjaliga;
  • Teavitama järelevalveasutust Euroopa Liidu liikmesriikidest toodavast tarbekartulist ja taimsest paljundusmaterjalist;
  • Esitama igal aastal hiljemalt 15. jaanuariks registri volitatud töötlejale andmed tootmises kasutatavate pindalade suuruse ja tootmiskohtade ning kasvatatavate kultuuride kohta.

3. Seleta lahti taimekaitsevahendi kasutamise nõuded.
  • Arvestades head taimekaitsetava, taimekaitsevahendeid tohib kasutada ainult loas määratud ja nii nagu märgistustel kirjas on. Professionaalne kasutaja arvestab ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid.
  • Ei tohi rikkuda veeseadust ega looduskaitseseadust.
  • Integreeritud taimekaitse on kasutatavate taimekaitseabinõude kaalumine ning sellele järgnev kahjulike organismide populatsioonide arengut tõkestavate sobivate meetmete integreerimine selliselt , et taimekaitsevahendi ja muude abinõude kasutamine püsiks majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning oht inimese tervisele ja keskkonnale oleks vähendatud või viidud miinimumini.
  • Põllumajandusminister kehtestab taimekaitse rakendamise ja viisi, samuti taimekaitsevahendite hoiukoha ning kasutamise.
  • Taimekaitsevahendeid hoitakse selleks ette nähtud ruumis, lukustatud kapis, eraldi toidust, ravimitest ja söödast. Samuti on pakil mürgise aine hoiatusmärk.
  • Isik, kes kasutab taimekaitsevahendit oma majandustegevuses, peab kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust paberkandjal või elektrooniliselt . Arvestuses näidatakse ära kasutatud taimekaitsevahendi nimetus, kasutuskorra aeg, kulunorm , maa-ala ja taimekultuur, mille peal taimekaitsevahendit kasutati. Taimekaitsevahendi kasutamise teenuse tellimise korral peab teenuse saaja lisaks arvestust teenuse osutaja kohta.
  • Taimekaitsevahendit on keelatud kasutada õhusõidukilt.
  • Taimekaitsevahendi jääke ja pakendijäätmeid käideldakse jäätmeseaduses ja pakendiseaduses sätestatud nõuete kohaselt.

4.Milliste tegevuste eest karistatakse rahatrahvidega taimekaitseseaduse põhjal?
Rahatrahvidega karistatakse:
  • taimetervisenõuete rikkumise eest
  • ohtliku taimekahjustaja levitamise eest
  • teatamiskohustuse täitmata jätmise eest
  • taimekaitsevahendi ning selle pakendi ja märgistuse nõuete & taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest
  • taimekaitseseadme turule laskmise nõuete rikkumise eest.

5. Missugused on nõuded väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamisele?
  • Mürgise aine pakil peab olema vastav hoiatusmärk.
  • Väga mürgist taimekaitsevahendit võib kasutada vaid registrisse kantud isik, kellel on tõendatud kvalifikatsioon vahendi kasutamiseks.
  • Taimekaitsevahendi kasutamisel peab järgima kasutusjuhendit ning tagama ohutuse ümbruskonna elanikele ja keskkonnale.
  • Väga mürgist taimekaitsevahendit kasutav isik peab koostama konkreetse taimekaitsevahendi kasutamise plaani ning kooskõlastama selle enne käiku laskmist objekti valdajaga. Vahendi kasutamise kohta peab kasutav isik arvestust, koostades selleks väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise protokolli.

6. Kirjeldage tegutsemisjuhist õnnetusjuhtumi korral, kui oli tegu väga mürgise taimekaitsevahendiga?
Kui mürgine aine satub nahale, siis koheselt pesta voolava vee all. Kui mürgine taimekaitsevahend satub suhu, silma. kui nahale tekib lööve või enesetunne on halb siis pöörduda arsti poole. Võimalusel näidatta etiketti arstile, et ta teaks millega tegu on.
7. Mis on pakend?
Pakendit kasutatakse pakkimisel mingite kaupade ümber kaitsmiseks transportimisel, hoidmisel, käsitlemisel , tarbijale kättetoimetamisel.
8. Kirjelda (mitte liiga pikalt) kuidas on korraldatud pakendijäätmete kogumine ja taaskasutus. Kes vastutab pakendite kogumise korraldamise eest? Kes ja kus viib kogumist läbi?
Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. Akrediteeritud taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on tagada üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine. Pakendijäätmekäitlejad ja - ettevõtjad viivad läbi jäätmete kogumist.  Tarbija on kohustatud pakendi ja pakendijäätmed tagastama tühjalt ja liigiti sordituna vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud korrale.
9. Selgitage, mis asi on biotsiid. Selgitage nõudeid, mis peavad olema tagatud turule lubatud biotsiidi hoiu- ja turustuskohale.
Biotsiid sisaldab või tekitab üht või enamat toimeainet ja mille eesmärk on kahjulike organismide hävitamine, tõrjumine, kahjutuks muutmine, nende toime ärahoidmine või muul viisil nende vastu võitlemine keemilisel viisil.
Nõuded hoiu- ja turustuskohale:
  • Biotsiidi tuleb hoida ja turustada nii, et oleks välditud toidu ja teiste toodete saastumine sellega. Tagades inimeste ja loomade tervise- ning keskkonnaohutuse.
  • Hoiu- ja turustamiskohas ei tohi olla biotsiidi avatud pakendeid. Keelatud on ka biotsiidi ümberpakendamine.
  • Purunenud pakendiga biotsiidi ei tohi turustada, vaid toode tuleb viivitamata kõrvaldada ja kahjutustada, arvestades ohutuskaardi andmeid.

10. Kes maksab keskkonnale tekitatud kahju heastamise eest, kes peab heastama? Mida peetakse keskkonnakahjuks?
Kahju tekitaja rakendab heastamismeetmeid, lähtudes heastamismeetmete plaanist ning seda omal kulul. Keskkonnateenistusel on õigus rakendada heastamismeetmeid sõltumatult kahju tekitajast, kuid maksab siiski saastaja. Keskkonnakahju on elupaigale või liigile tekitatud kahju, kaitstavale alale tekitatud kahju, veele tekitatud kahju ning pinnasekahju.
11. Mis võetakse aluseks, et otsustada, et saastatud veekogu on viidud endisesse seisundisse, kui kahju tekkimisele eelnevalt ei olnud keegi veekogu seisundit hinnanud?
Kui veekogu seisundi klassi ei ole eelnevalt määratud, lähtutakse veele tekitatud kahju hindamisel eksperdiarvamusest. Arvesse tuleb võtta pinnaveekogule tüübiomase võrdlusveekogu seisundit, survetegurite olemasolu ja nende eeldatavat mõju, pinnaveekogu üldmuljet ning ökoloogilise seisundi üldkirjeldust.
12. Millal ühines Eesti Rotterdami konventsiooniga ja mille kohta see konventsioon käib?
Eesti liitus konventsiooniga 13. juunil 2006.
Rotterdami konventsioon loob seaduslikult siduvad kohustused rakendada eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri, mis võimaldab ametlikult teada saada ja teatavaks teha importivate riikide otsuseid selle kohta, kas nad soovivad saada edaspidi teatavate kemikaalide saadetisi, ning tagada, et eksportivad riigid neid otsuseid järgivad.
Konventsiooni eesmärgiks on edendada jagatud vastutust ning soodustada poolte koostööd ohtlike kemikaalide rahvusvahelises kaubanduses, et kaitsta inimese tervist, sealhulgas tarbijate ja töötajate tervist ning keskkonda teatavate rahvusvaheliselt kaubeldavate kemikaalide ja pestitsiidide kahjuliku mõju eest ja aidata kaasa selliste kemikaalide keskkonnaohutule kasutamisele.
13. Missuguse taimekaitsevahendi (toote nimi) toimeaine on fenamidoon? Kas seda taimekaitsevahendit tohib kasutada ilma tunnistuseta? Mis on selle ohtlikkuse kategooria? Mille jaoks seda toodet kasutatakse? Kas seda kasutatakse avamaal või kasvuhoones ?
Fungitsiid GLORY üks toimeainetest on fenamidoon. Kasutuspiirang: Glory’t võib osta ja kasutada ainult taimekaitsetunnistust omav isik, kuna see sisaldab ohtlikke aineid ning võib põhjustada allergilist reaktsiooni. Väga mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet.
Kasutusala: profülaktilise ja raviva toimega fungitsiid kartuli-lehemädaniku ja kuivlaiksuse tõrjeks. Kasutatakse avamaal.
Taimekahjustajad ja nende tõrje-taimekaitse #1 Taimekahjustajad ja nende tõrje-taimekaitse #2 Taimekahjustajad ja nende tõrje-taimekaitse #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mahna Õppematerjali autor
Iseseisev töö

Sarnased õppematerjalid

Taimekahjustajad ja nende tõrje
33
docx

Taimekahjustajad ja nende tõrje

Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi ­ Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest ­ Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees ­ Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele

Taimekahjustajad ja nende tõrje
Põllumajandusega seotud seadused
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

Järelevalve teostajad (1) Riiklikku järelevalvet väetise käitlemise nõuetele vastavuse üle teostavad: [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] 1) Põllumajandusamet; [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] 2) Maksu- ja Tolliamet ulatuses, mis on sätestatud tollieeskirjadega tolliseaduse tähenduses; [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] 3) Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseaduses sätestatud ulatuses. (2) Põllumajandusamet teeb teiste täidesaatva riigivõimu asutustega nende pädevuse piires koostööd. [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] § 30. Järelevalveametniku õigused (1) Järelevalveametnik on järelevalveasutuse ametiisik, kes oma pädevuse piires teostab riiklikku järelevalvet asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Üldjuhul tehakse järelevalvetoiming sellest käitlejale ette teatamata. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

Põllumajandus
Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt
345
docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

alati ÜHESUUNALISED. Suunatud ühinguhuvi on suunatud kuhugi, et omnavahel midgai paika panna. Teine erinevus tavalisest võlasuhtest – ühingu loomisel on sellised tagajärjed – omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine – ÜHING – kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing – 2 tähendust – see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. See on siseühing e 1 ühingu sisemine külg. Aga on olemas ka väline külg – suhted kolmandate isikutega. See on aga sekundaarne, esmased on sisesuhted. Väline külg on aga sageli olulisem. Väline külg – kõik võimalikud lepingute sõlmimised. Ilma välisküljeta ühing – abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid

Õiguskaitseasutuste süsteem
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Esimeses, sissejuhatavas peatükis käsitletakse lühidalt logistika ajaloo olulisemaid aspekte ning kirjeldatakse logistika ülesandeid ja eesmärke. Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest võimaldab paremini mõista logistikaprotsessi olemust ja logistika ülesandeid ning eesmärke nii tarneahelas tegutseva ettevõtte kui ka kliendi seisukohalt. Põgusalt käsitletakse ka tarneahelat ning logistika juhtimise ja tarneahela haldamise peamisi mõisteid ja olulisemaid aspekte. Logistikaprot-

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Esimeses, sissejuhatavas peatükis käsitletakse lühidalt logistika ajaloo olulisemaid aspekte ning kirjeldatakse logistika ülesandeid ja eesmärke. Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest võimaldab paremini mõista logistikaprotsessi olemust ja logistika ülesandeid ning eesmärke nii tarneahelas tegutseva ettevõtte kui ka kliendi seisukohalt. Põgusalt käsitletakse ka tarneahelat ning logistika juhtimise ja tarneahela haldamise peamisi mõisteid ja olulisemaid aspekte. Logistikaprot-

Baas Logistika
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtsulike loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus  Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks.  Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine  Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud  Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Vihmametsades sajab üle 1500 mm aastas. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Endla Reintam, 2008/2009 2 Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intensiivseks muutus jaht tulirelva leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning nii algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun