Taimekahjustajad ja nende tõrje, taimekaitse (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

33

docx

Taimekahjustajad ja nende tõrje

Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi ­ Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest ­ Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees ­ Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele

Taimekahjustajad ja nende tõrje

99

rtf

Põllumajandusega seotud seadused

Järelevalve teostajad (1) Riiklikku järelevalvet väetise käitlemise nõuetele vastavuse üle teostavad: [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] 1) Põllumajandusamet; [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] 2) Maksu- ja Tolliamet ulatuses, mis on sätestatud tollieeskirjadega tolliseaduse tähenduses; [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] 3) Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseaduses sätestatud ulatuses. (2) Põllumajandusamet teeb teiste täidesaatva riigivõimu asutustega nende pädevuse piires koostööd. [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] § 30. Järelevalveametniku õigused (1) Järelevalveametnik on järelevalveasutuse ametiisik, kes oma pädevuse piires teostab riiklikku järelevalvet asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Üldjuhul tehakse järelevalvetoiming sellest käitlejale ette teatamata. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

Põllumajandus

345

docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

alati ÜHESUUNALISED. Suunatud ühinguhuvi on suunatud kuhugi, et omnavahel midgai paika panna. Teine erinevus tavalisest võlasuhtest – ühingu loomisel on sellised tagajärjed – omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine – ÜHING – kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing – 2 tähendust – see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. See on siseühing e 1 ühingu sisemine külg. Aga on olemas ka väline külg – suhted kolmandate isikutega. See on aga sekundaarne, esmased on sisesuhted. Väline külg on aga sageli olulisem. Väline külg – kõik võimalikud lepingute sõlmimised. Ilma välisküljeta ühing – abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid

Õiguskaitseasutuste süsteem

1072

pdf

Logistika õpik

Esimeses, sissejuhatavas peatükis käsitletakse lühidalt logistika ajaloo olulisemaid aspekte ning kirjeldatakse logistika ülesandeid ja eesmärke. Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest võimaldab paremini mõista logistikaprotsessi olemust ja logistika ülesandeid ning eesmärke nii tarneahelas tegutseva ettevõtte kui ka kliendi seisukohalt. Põgusalt käsitletakse ka tarneahelat ning logistika juhtimise ja tarneahela haldamise peamisi mõisteid ja olulisemaid aspekte. Logistikaprot-

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Esimeses, sissejuhatavas peatükis käsitletakse lühidalt logistika ajaloo olulisemaid aspekte ning kirjeldatakse logistika ülesandeid ja eesmärke. Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest võimaldab paremini mõista logistikaprotsessi olemust ja logistika ülesandeid ning eesmärke nii tarneahelas tegutseva ettevõtte kui ka kliendi seisukohalt. Põgusalt käsitletakse ka tarneahelat ning logistika juhtimise ja tarneahela haldamise peamisi mõisteid ja olulisemaid aspekte. Logistikaprot-

Baas Logistika

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtsulike loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus  Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks.  Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine  Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud  Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus

Keskkonnakaitse ja säästev areng

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Vihmametsades sajab üle 1500 mm aastas. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Endla Reintam, 2008/2009 2  Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intensiivseks muutus jaht tulirelva leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning nii algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

Kommentaarid (0)