Taimekaitsetööde plaan (0)

Taimekaitsetööde plaan
Kursusetöö
Koostaja : ...
Tartu 2014

Sisukord

Sisukord 2
1. Sissejuhatus
Taimekaitse  on inimesele vajalike taimede (eeskätt  kultuurtaimede ) kaitsmine neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest. Kultuurtaimede puhul on see oluline põllusaagi suurendamise viis.
Sõltuvalt taimekaitsemeetoditest eristatakse nt agrotehnilist, keemilist ja bioloogilist taimekaitset. Tänapäeval kasutatakse sageli mitut meetodit koos (terviktaimekaitse).
http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse
Tänapäeval kasutatakse üha enam herbitsiide, fungitsiide ning insektitsiide. Kuna need kõik on mürgised siis probleemi lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem. Integreeritud taimekaitse tähendab bioloogiliste , biotehnoloogiliste, keemiliste, agrotehniliste ja sordiaretuse meetodite kombineeritud kujul rakendamist, kus keemilisi taimekaitsevahendeid kasutatakse võimalikult piiratud hulgal, et hoida taimekahjustaja populatsioon tasemel, mis ei põhjusta ebasoovitavat majanduslikku kahju või kaotust. Seega integreeritud taimekaitsesüsteem on erinevate meetmete oskuslikult seostatud kasutamine, mis tagab taimekahjustajate leviku piiramise majanduslikult põhjendatud läveni.
http://www.agri.ee/hea-taimekaitse-tava-ja-integreeritud-taimekaitse/
Mida suuremat saaki on planeeritud ja loodetakse saada, seda efektiivsem peab olema taimekaitse.
Kursusetöös kirjutan lähemalt erinevatest tõrjevõtetest ning koostan keemilise tõrje tabeleid.
2. Ennetavad tõrjevõtted
Haigused, kahjurid ja umbrohud on põllukoosluste tavaline osa. Põllumehe ülesandeks
on ära hoida haiguste ja kahjurite levikut, et saada suurem saak. Seetõttu on väga oluline, et
põllumees teeks oma kultuuride kasvatamiseks vajalikud eeltööd ning uuringud. Ennetav tõrje
aitab vähendada teiste tõrjete kasutamist.
Kõige tähtsama ja esimene ennetav meetod on valida terve seeme . S.t, et seeme peab olema haigusevaba, sertifitseeritud, peab sobima kohalikesse tingimustesse. Tuleks valida haigluskindlamaid sorte kasvatamiseks.
Teine väga tähtis ennetav meetod on külvikord . See loob optimaalse kasvu- ja arengutingimused, hoiab kontrolli all nii haiguste, kahjurite kui ka umbrohtude arvukuse, säilitab mulla viljakuse ja struktuuri. Külvikord peab olema selline, et sellele järgneksid erinevad kultuurid, millel on erinev toitainete tarbimine mullast, erinevad haigused ja kahjustajad.
Kolmas tähtis ennetav tõrjevõte on mulla harimine. Kui õigesti mulda harida siis suudab hoida kahjurid kontrolli all, samuti umbrohtude vohamist . Õige harimine parandab mulla mikrobioloogilst aktiivsust. Samas ei tohiks ka üle harida ning valed harimisvõttes on kindlasti pigem kahjulikud kui kasulikud.
Veel kasutatakse ennetamiseks näiteks leegitamist. Selle põhimõte seisneb selles, et umbrohi kuivab mõne päevaga ära kui kasutatakse propaani ning gaasileek suunatakse kiiresti üe umbrohtude. Negavtiivseks küljeks leegitamisel on elavate organismide hävitaine, sealhulgas kasurite.
Kasulik tegevus on ka pimedas harimine. Umbrohtude tärkamine on 40-50% väiksem kui päevavalgel. Ainuke probleem on selles, et kellele ikka meeldiks öösel põllul töötada. Eesti suved on niigi valged ning pimedat aega on väga vähe ning samuti hilja öösel. Samas kasutatakse ka päevasel ajal ühte pimeduse meetodit, nimelt kaetakse harimisriistad valgust mitteläbilaskva riidega.
Samuti tuleb kasuks multsimine. Tänu sellele suureneb orgaanilise aine hulk mullas. Mults pärsib umbrohtude levikut, loob katva barjääri ning suurenab mullapinnal elavate lülijalgsete arvukust. Mults hoiab väga hästi ka niiskust.
Veel üks võimalus ennetavaks tõrjevõtteks on segakultuuride kasvatamine . See vähendab kahjurite ja haiguste levikut. Pakub rohkem elupaiku kasulikele organismidele, samuti ka ressursse kasutatakse efektiivsemalt.
Viimaseks võimaluseks on püüniskultuuride kasvatamine. Tänu nendele väheneb kahjurite arvukus põhikultuuril, sest püüniskultuurid meelitavad kahjurid eemale põhikultuurist.
3. Agrotehnilised võtted
Agrotehnilise tõrje ülesandeks on vähendada kahjustajate hulka ja tõsta taimede vastupanuvõimet kahjustajate suhtes. Igale kultuurile külvikorras on tarvis luua agrotehniliste võtetega soodsad arengu- ja kasvutingimused, et nad oleksid konkurentsivõimelised umbrohtudega. Külvikord on maaviljelussüsteemi üks olulisemaid komponente, mis loob  aluse melioratiivsete, organisatsiooniliste ja agrotehniliste abinõude kasutamiseks ning ratsionaalseks maakasutuseks.
http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/kulvikord#.U3uf7vmSxGQ
Viljavahelduse rakendamine on oluline taimejäätmete ja mullas talvituvate haiguste ja väheliikuvate kahjurite (kartuli-kiduuss, lestad ) tõrjel. Vältida mitmel aastal järjest ühel kasvukohal ühte sugukonda kuuluvate taimede kasvatamist . (nt. kapsanuutri tekitaja säilib mullas 3-5 aastat, kartulivähi tekitaja 13 aastat). Kasvatada liblikõielisi, kuna nende juurtel paiknevatel mügarbakteritel on seeni lagundav mõju – liblikõielised head vahekultuurid.
Näiteks rapsile ei sobi eelkultuuriks kartul , lina, peet ja hernes, kuna nende haigused
hävitavad rapsi saaki. Rapsi ei tohi samas kohas mitu aastat kasvatada, kuna ei talu
iseendale järgnevust. Nisu ei tohi kasvatada mitu aastat samas kohas, kuna ta ei talu iseendale järgnevust ning seetõuttu võib saak langeda.
Õige mullaharimissüsteem on väga tähtis. Eesmärgiks on sobivate kasvutingimuste loominen ning mullaviljakuse suurendamine . Kündmisega viiakse sügavamatesse mullakihtidesse palju haigusi ja kahjureid, mis seeläbi hävinevad ning mulda talvituma siirdunud taimekahjurid tuuakse maapinnale lähemale – hävitatakse lindude poolt või külmuvad. Tähtis on umbrohutõrje . Näiteks kartuli kasvatamisel on oluline kartuleid äestada , mis pidurdab umbrohtude kasvu. Enne kartuli maha panekust aga on vajalik põld eelnevalt künda ning kultiveerida korduvalt. See loob paremad tingimused ning vähendab umbrohtude levkut.
Ka õige väetamine on tähtsal kohal. Kevadel vajavad taimed rohkelt lämmastikku, et kasvuhoog sisse saada. Kevadväetist ei tohi anda sügisel, sest noored kasvud ei jõua puituda ja saavad külmaga pihta.Üleliigne lämmastikväetis põhjustab taimede haiguskindluse vähenemist. Samuti on ohtlik liiga varajane väetamine kevadel, sest külm võib siis juba kasvanud taimedele liiga teha. Valmis väetised sisaldavad taimedele vajalikke toitaineid ja mikroelemente õiges vahekorras. Lämmastik kasvatab vart ja lehti; kaalium suurendab taimede külma-, seisu-, põua- ja haiguskindlust ning parandab paljude põllukultuuride saagi kvaliteeti; fosfor mõjutab õitsemist ja soodustab terade kasvu; mikroelemendid nagu raud, mangaan, vask, tsink, magneesium , boor hoiavad ära taimede kasvuhäireid.
Kui aga soovite keemiast eemale hoida, siis tuleb endale selgeks teha üksikute väetiste mõju ja omadused. Lihtne on taimemaad väetada segakompostiga. Sõnnik üksi kulutab lagunemisel liigselt mulla hapnikku. Näiteks kanakaka eeliseks on suur lämmastiku ja kaaliumi sisaldus ning vähene kulu. Sügisel anda ei ole hea kuna sisaldab rohkesti lämmastiku, mis paneb taime kasvama. Mullareaktsioon peab vastama taimede kasvunõuetele!
http://www.nokitse.ee/kasvatamine-v%C3%A4etamine/taimede-v%C3%A4etamine
Kvaliteetse saagi annab kasvatamine optimaalsetes tingimustes. Külvist peab õigesti ette valmistama. Muld peab olema haritud sügavalt kobedaks, peensõmeraliseks ja umbrohupuhtaks. Külvis olgu haigusvaba, hea idanevusega ning puhas. Soovitav oleks kasutada puhitud seemneid. Eemaldada tuleks suuremad kivid .
Külviaeg ja külvisügavus peavad olema õiged. Seemnete idanemiseks ja kiireks arenguks vajavad taimed kindlaid temperatuure ja niiskust. Seega optimaalne külviaeg sõltub eelkõige regiooni klimaatilistest ja mullastiku iseärasustest. Eestis loetakse parimateks külviaegadeks mineraalmuldadel varakevadist külvi ja suve II poole külvi.
http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/rohumaade-rajamine/seemnete-kulviaeg#.U4BXs_mSxGR
Varajased külvid aitavad minimeerida kapsanuutri, kaera-kroonrooste, hernekärsaka ja hernemähkuri kahjustusi. Liiga sügavate külvide puhul on tõusmed nõrgad ja nakatuvad nt. tõusmepõletikku, liiga madalaid külve võivad hävitada linnud. Optimaalsel külviajal külvatud seemned annavad jõulisi idandeid ja tugeva juurestikuga, hästivõrsuva taimiku. Sellise juurestikuga teraviljad haigestuvad vähem juuremädanikesse. Liiga vara külvatud, külmas mullas idanev seemned haigestub rohkem triiptõvest.
Tihedate külvide puhul napib igale taimele päikesekiirgust ning liiga tihe taimede seis loob ebasoodsa (liigniiske) mikrokliima – soodustab paljude kahjurite arengut. Selle pärast tuleb seemned külvata piisava vahekaugused üksteisest.
Tähtis on kasvatada vastupidavamaid sorte.
Saaki koristada võimalikult vara ja kuiva ilmaga – paljud haigused hakkavad levima sügisel niiskete ilmade saabumisega.
Taimede vegetatiivsel paljundamisel ( pookimine , pistokste lõikamine ) viirushaiguste ohu korral tuleb lõikeriista desinfitseerida.
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/748/Teema.3_taimekaitse.zip/Teema.3_taimekaitse/10.Loosuss%E4bralik_t%E4rje.pdf
4. Bioloogilised tõrjevõtted
Bioloogiline tõrje põhineb elusorganismide kasutamisel üksteise hävitamiseks. Omavahel on seotud nii loomad, taimed, putukad kui ka mikroorganismid – kiirikseened, seened, bakterid, viirused , viroidid. Sageli on need suhted antagonistlikud, mida siis taimekaitses ära kasutatakse. Bioloogiline tõrjemeetod on keskkonda ja tihti ka tööjõudu säästev. Bioloogilise tõrje seisukohalt jagatakse need suhted kolmeks: sümbioos , röövkooselu
ning parasitism.
Looduses olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine ja nende maksimaalne säilitamine kultuurmaastikes on väga tähtis. Näiteks põlluäärtesse kaitseribade ja põllu keskele kaitsevööndite jätmine annab elukoha paljudele kasulikele loomadele ja lindudele. Samuti elab mullas mitmeid kasulikke mikroorganisme , kelle elutegevust me saame soodustada õigete mullaharimisvõtetega. Näiteks haljasväetise kasutamisega on võimalik takistada haigustekitajate levikut mullas.
Biotõrjes rakendatakse ka bioloogiliselt aktiivseid aineid näiteks repellendid , mis omavad kahjuritele eemalepeletavat toimet. Biotõrjes kasutatakse kahjustajate hävitamiseks ka taimedest valmistatud pritsimisvedelikke. Selliselt rakendatavaid taimi on palju: küüslauk, sibul , paiseleht, võilill , nõges, tomat jne. Atraktandid on aga repellendide vastandid, need on keemilised ja bioloogilised lõhnaained, mis meelitavad putukaid ligi. Kõige perspektiivsemad on sugu-atraktandid, sest nendega on võimalik reguleerida liigi taastootmist. Toidu-atraktante kasutatakse peibutussöötades rottide ja muttide vastu. Igal putukal on oma kindel lõhn, mis meelitab neid toituma ja ka oma munad munevad nad sellistesse kohtadesse, kus nende
järglased saaksid edasi toituda.
Mõningaid rööv - ja parasiitputukaid on hakatud paljundama ja kasutama kasvuhoonekahjurite tõrjeks. Paljundatakse nt. röövlesta (Phytoseiulus persimilis) punase kedriklesta tõrjeks. Üks röövlest hävitab ööpäevas u. 30 kahjuri muna või 25 erinevas kasvujärgus isendit.
Lepatriinud - kuuluvad mardikaliste seltsi, nii vastsed kui ka valmikud toituvad lehetäidest. 1 vastne võib hävitada 1000 lehetäid. Kui lehetäisid pole, söövad ka taimelehti ja liigikaaslasi. 1 valmik muneb 400 muna ja areng munast valmikuni kestab 5 nädalat. Jooksiklased - kuuluvad mardikaliste seltsi. Toituvad nälkjatest ja kahjurite vastsetest. Õielutiklased - toituvad putukate ja lestade munadest ja noortest vastsetest.
Kiilassilmad - vastsed söövad lehetäisid, lesti, vahel ka liigikaaslasi.
Ripslaste tõrjeks rakendatakse röövtoidulist lesta amba (Amblyseius mckenziei). Täiskasvanud amba hävitab ööpäevas 5-8 tubakaripslase vastset.
Sirelased - valmik mesilase või herilase sarnane, vastsed söövad lehetäisid (v.a. sibulasirelane). Valmik vajab küpsussöömaks nektarit – eriti sarikõieliste nektarit.
Kasvuhoone karilaste tõrjeks paljundatakse enkarsiat (Encarsia formosa). Ta valmik
muneb kasvuhoonekarilase vastsesse. Enkarsia areng leiab aset kasvuhoonekarilase vastses, mille tagajärjel viimane sureb .
Afiidius (Aphidius colemani) on lehetäide siseparasiit. Areneb munast kuninukkumiseni elusa lehetäi sees. Kahjustuse tagajärjel lehetäi sureb.
Munakireslased – vastsed elavad putukate munades. Tõrjutava kahjustaja – nt. õunamähkuri, hernemähkuri munemise ajal lastakse munakireslase valmikud laboratooriumist välja.
Juuluklased - kapsaliblika juulukas (Cotesia glomerata) – vastsed elavad kapsaliblika
vastsetes – nukud kogumikena hukkunud vastse läheduses.
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/748/Teema.3_taimekaitse.zip/Teema.3_taimekaitse/10.Loosuss%E4bralik_t%E4rje.pdf
5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted
Mehaanilise tõrje all mõeldakse põhiliselt mullaharimisvõtteid mis on suunatud umbrohtude hävitamisele. Siia kuuluvad ka kõplamine, rohimine, läbi lõikamine (tõlkjad, ohakad), välja riisumine st. umbrohte hävitatakse mehaaniliste vahenditega.
https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CDAQFjAB&url=http%3A%2F%2Fwww.luua.edu.ee%2Fpildid%2FMaaviljelus.doc&ei=q-6AU42ZN7Cg7Aaop4HgBQ&usg=AFQjCNGDd3STcE0L-BAXL2krXgVaAqyqCA&bvm=bv.67720277,d.ZGU&cad=rjt
Füüsikaline tõrje põhineb kahjustajate hävitamisel keskkonna füüsikaliste tingimuste (temperatuur, niiskus, mitmesugused kiirgused) muutmise teel.
Kõik mitmeaastased umbrohud koguvad mullas asuvatesse organitesse (juurtesse, risoomidesse) varuaineid, mille arvel kasvatavad järgmisel aastal uue maapealse osa ja on võimelised elama mitmeid aastaid. Kui me takistame varuainete varu ainete kogumist võib taim talvel hukkuda.
Mulla desinfitseerimine kuuma vee ja auruga kuulub füüsikaliste tõrjete hulka. Väikeste koguste puhul mulla kuumutamine või ülevalamine kuuma veega, suuremate koguste puhul (kasvuhoonetes) mulla töötlemine katte all auruga (mulla temp. peab püsima 10-20 minutit 70-100ºC). Mulda saab kasutada 2 nädalat hiljem!
Seemnete ja taimede hoidmine teatud aeg 43-50°C vees (nt. sibulaid nematoodi tõrjeks, maasikataimi lesta tõrjeks). Valiksibulaid hoitakse seenhaiguste ja ripslaste tõrjeks 8 tundi 42 … 45 °C vees, millele lisatakse kaliumpermanganaati (3….5 g lahustatakse ära 10 l vees).
Väljakurnamise teel saab hävitada näiteks orasheina. Vahetult peale kultuuri koristamist randaalitakse põldu raskerandaaliga, mille tagajärjel hävitatakse orasheina maapealne osa ja tükeldatakse risoom. Umbes kahe nädalaga moodustuvad orasheinal uued lehed, selleks kulutab ta risoomides olevaid varuaineid. Seejärel randaalitakse põld uuesti ristisuunas, mille tulemusena hävitame uuesti lehestiku ja tükeldame risoome ja kahe nädalapärast kas randaalime või teeme sügiskünni. Kuna risoomi tükid on jäänud väikeseks ja nad on kulutanud oma varuained lehtede moodustamiseks siis ei jätku neil enam toitaineid niipalju, et ei suuda 20 – 23 cm sügavuselt kasvatada lehti maapinnale.
Kahjurite ja haigestunud taimede hävitamine kuulub mehaaniliste tõrjete alla. Näiteks tuleks käsitsi ära korjata kolooniatena paiknevate kahjurid, kui on väiksem aed ning kevadel sõstra -pahklesta kahjustatud okste väljalõikamine. Kasutatakse ka linapüüki. See seisneb selles, et külmtarretuses olevad kahjurid ramutatakse varahommikul puu alla laotatud lina peale. Nii saab püüda näiteks õunapuu-õielõikajat ja maipõrnikat. Korba eemaldamine puutüvedelt. Seda tehakse puukaabitsaga hilissügisel või varakevadel. Korp ja korba all talvituvad kahjurid kogutakse kokku ja põletatakse. Seenhaiguste puhul kõrvaldada haigestunud taimeosa, viirushaiguste korral kogu taim. Ehitatakse tarasid jäneste jms loomade eest kaitseks.
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/748/Teema.3_taimekaitse.zip/Teema.3_taimekaitse/10.Loosuss%E4bralik_t%E4rje.pdf
6. Keemilise tõrje tabelid
6.1 Suvinisu

Tehtavad
tööd
Tõrjutavad objektid
Preparaadid ja kulunormid kg või liitrit ha-le
Kg või liitri hind/ ha
maksu-mus
Tõrje
aeg
Märkusi
Haiguste
tõrje
Seenhaigused
Allegro Super –
0,6 l/ha
43,50 €/l
26,1€/ha
Kõrsumise ja viljatupe avanemise faasis
2 pritsimist
Kahjurite tõrje
Imemissuisetega putukad, lestas, liblikad, nende vastsed.
Danadim 40 EC –
0,5 l/ha
6,58 €/l
3,29 €/ha
Võrsumise, kõrsumise, viljatupe avanemise, loomise ja õitsemise faasis
Umbrohtude
tõrje
Enamik umbrohud
Kõrrelised umbrohud, tuulekaer
Roundup Gold –
2 l/ha
Axial 50 EC –
0,7 l/ha
8,76 €/l
17,52€/ha
29 €/l
20,3€/ha
Peale koristust
Võrsumise ja kõrsumise faasis
6.2 Kartul
Tehtavad
tööd
Tõrjutavad objektid
Preparaadid ja kulunormid kg või liitrit ha-le
Kg või liitri hind/ ha
maksu-mus
Tõrje
aeg
Märkusi
Haiguste
tõrje
Kartuli-lehemädanik, kuivlaksus
Glory –
2,0 l/ha
16,78 €/l
33,56€/ha
Võrsumise ja laiumise faasis
6 pritsimist hooajal, mitte üle 3 korra järjest
Kahjurite tõrje
Pistmisimemissuistega ja haukamissuistega putukad, nii vastsed kui ka valmikud
Proteus
0,75 l/ha
23,15 €/l
17,36€/ha
Võrsumise, laiumise ja õiepungade moodustumise faasis
3 pritsimist
Umbrohtude
tõrje
Enamik umbrohud
Kaheidulehelised ja osad kõrrelised
Ühe- ja mitmeaastased kõrrelised umbrohud
Roundup Gold –
2 l/ha
Fenix –
3,0 l/ha
Agil 100 EC –
0,8 l/ha
8,76 €/l
17,52€/ha
19,35 €/l
58,05€/ha
28 €/l
22,40€/ha
Peale koristust
Enne tärkamist
Võrsumise, laiumise ja õiepungade moodustumise faasis
6.3 Herne
Tehtavad
tööd
Tõrjutavad objektid
Preparaadid ja kulunormid kg või liitrit ha-le
Kg või liitri
Hind/ ha
maksu-mus
Tõrje
aeg
Mär- kusi
Haiguste
tõrje
Kuivlaiksus , valgemädanik , hahkhallitus
Signum
1 l/ha
Esimeste haigustunnuste ilmumisel ning kahe nädala pärast uuesti
Pritsi-mist korrata kaunte moodus -tumise faasis
Kahjurite tõrje
Enamlevinud taimekahjurid
Fastac 50 –
0,2 l/ha
11,66 €/l
2,33€/ha
Tõusmete faasis, õitsemise ajal või esimeste lehetäi kolooniate ilmnemisel
Umbrohtude
tõrje
Enamik umbrohud
Ühe- ja mitmeaastased kõrrelised umbrohud
Roundup Gold –
2,5 l/ha
Agil 100 EC–
0,8 l/ha
8,76 €/l
21,90€/ha
28 €/l
22,40€/ha
Peale koristust
Varsumise faasis
6.4 Maasikas
Tehtavad
tööd
Tõrjutavad objektid
Preparaadid ja kulunormid kg või liitrit ha-le
Kg või liitri
hind/ ha
maksu-mus
Tõrje
aeg
Mär-kusi
Haiguste
tõrje
Jahukaste
Hahkhallitus
Topas 100 EC –
0,3 – 0,5 l/ha
Switch 62,5 WG
1 l/ha
7,10/tk ( 100ml )
38,50/tk (300g)
Ennem õitsemist ja pärast koristust
2 pritimist
1-3 pritmist, interval-liga 7 päeva
Kahjurite tõrje
Enamus maasika kahjureid, nii vastsed kui valmikud
Decis Mega –
0,15l/ha
6,40 €/l
0,96 €/ha
Enne õitsemist ning õitsemise ajal
Umbrohtude
tõrje
Enamlevinud umbrohud
Kaheidulised umbrohud
Kõrrelised umbrohud
Roundup Gold –
3 l/ha
Betanal –
3 l/ha
Agil100 EC –
1 l/ha
8,76 €/l
26,28€/ha
12,80 €/l
38,4 €/ha
28 €/l
28 €/ha
Rajamiseelne umbrohutõrje
Võrsumise ja kasvamise ajal ajal
Enne õitsemist
7. Kokkuvõte
Väetiste kasutamisel lähtutakse saagiga mullast eemaldavate toitainete kogusest. Kui tahetakse saada head saaki, tuleb kasutada õigeid tõrjevõtteid ning vahendeid. Väga tähtis on kvaliteetne seeme, s.t sertifitseeritud seeme, umbrohupuhas ning soovitatavalt puhitud. Õigel ajal tuleb külvata, samuti peab õigel ajal tegema külvieelset harimist. Õiged agrotehnilised võtted tagavad umbrohtumuse vähenemise ning aitavad saada puhast ning kvaliteetset saaki. Erinevad taimekaitsevahend ja agrotehnilised võtteid on kultuuriti erinevad. Mida suuremat saaki tahetakse seda efektiivsem peab olema taimekaitse.
8. Kasutatud kirjandus

• http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse
  

• http://www.agri.ee/hea-taimekaitse-tava-ja-integreeritud-taimekaitse/
  

• http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/kulvikord#.U3uf7vmSxGQ
  

• http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/748/Teema.3_taimekaitse.zip/Teema.3_taimekaitse/10.Loosuss%E4bralik_t%E4rje.pdf
  

• http://www.nokitse.ee/kasvatamine-v%C3%A4etamine/taimede-v%C3%A4etamine
  

• http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/rohumaade-rajamine/seemnete-kulviaeg#.U4BXs_mSxGR
  

• https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CDAQFjAB&url=http%3A%2F%2Fwww.luua.edu.ee%2Fpildid%2FMaaviljelus.doc&ei=q-6AU42ZN7Cg7Aaop4HgBQ&usg=AFQjCNGDd3STcE0L-BAXL2krXgVaAqyqCA&bvm=bv.67720277,d.ZGU&cad=rjt
  

• http://www.balticagro.ee/multimedia/jaotusmaterjal_taimekaitse_05062012.pdf
  

• http://jis.agri.ee:22001/jisweb/forms/mainframe.ht m