Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele ja keskkonnale Saagikadu · 35% võimalikust saagist jääb saamata Kahjurid 14% Haigused 12% Umbrohud 9% · Sõltub ( Kasvatatava kultuuri geograafilisest asukohast ( Klimaatilistest tingimustest ( Kasvatatavast kultuurist ( Agrotehnika tasemest (korralikult harimata põllul esineb rohkesti haigusi, saava...
hulk ähvardab põhjustada olulisi saagikadusid. Külvikord Tagab kultuuride saagikuse ja parandab mullaviljakust Kultuuride mitmekesisus Külvikorras on kesksel kohal liblikõielised kultuurid. Kui tingimused muutuvad? Kui mulda varustada üleliia lämmastiku ja orgaaniliste väetistega, ei suuda liblikõielised püsima jääda. Taimehaigused põhjustavad olulist saagikadu. Mahetootmine Eestis 1989.a. algas ökoloogilise põllumajandusega organiseeritud tegelemine. 1997.a. võeti vastu esimene Mahepõllumajanduse seadus. 2001.a. algas riiklik kontrollsüsteem. Alates 2004. a. 1. maist kehtivad Eestis Euroopa Liidu mahepõllumajandust reguleerivad õigusaktid. Mahetootjate arvu poolest on esikohal Võrumaa, mahemaa pindala poolest Saaremaa. Mahepõllumajanduslikust maast kasvatati 2009. a. teravilja 10,5% maast.(2011.a
lehtede hävitamine, taimejäänuste hävitamine, kasvuhoone puhastus. o Tomati-helelaiksus seeen säilib haigestunud taimede jäänustel, kasvu ajal levib eostega. Haiguse arenguks soodne 20-26 kraadi. Tõrje: taimejäänuste hävitamine, kasvuhoone puhastus. o Tomati-fusarioos seen säilib taimejäänustel ja mullas aastaid. Tõrje: haigestunud taimed koos mullaga eemaldada, kogu kasvuhoone puhastamine, haiguskindlad sordid. o Tomati bakterpõletik bakter säilib seemnes. Saagikadu 40-70%. o Tomati juuremädanik o Tomatimosaiik viiiirus! Säilib taimejäänustel, tööriistadel. Levib kontaktselt. o Kärbumishaigus viirus o Sibula-ebajahukaste seeeen. Areneb niiske ilmaga. Tõrje: agrotehinilised võtted, õigeaegne koristamine. o Sibula-hahkhallitus o Sibularooste o Kapsas ja kaalikas. Ristõieliste tõusmepõletik seened levivad saastunud mullaga. Tõrje: seemnete puhtimine.
Maisi (tava- ja maheviljelus) kasvatuse ja koristuse masintehnoloogia Morfoloogia Mais (Zea mays) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane teravili Kasvab 2-3 m kõrguseks, kõrre läbimõõt 2-7cm, kõrre südamik täitunud pehme säsiga, hästi arenenud juurestik toetab taime Emas- ja isasõisikud asuvad samal taimel, isasõisikud on taime ladvas Viljapea kasvab varrele lehekaenlaasse, tõlvikuid maisitaimel 1-4 Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad jne Pilt 1. Zea mays Maisi kasvatamine Eestis Teadaolevalt maisi kasvatatud juba 19.sajandil (1835 Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut, 1885 Sangaste, 1895 Rooma mõis) Taasalustati Nõukogude perioodil Saak sageli ikaldus ilmastiku ja umbrohtumise tõttu, puudus sobiv tehnoloogia Tänapäeval suur osa saagist loomasöödaks Saagikus kõigub iga aasta ilmastiku tõttu NSV Liidu...
tõstukiga Taimiku keemiline 100 kW traktor+18-meetrine 6.00 786 131 hävitamine taimekaitseprits Künnieelne koorimine 180kW traktor+5-meetrine 1.00 629 629 rullrandaal Kündmine 180kW traktor+5-hõlmaline 1.00 576 576 pöördader Kokku: 6130 Müügitulu Saagikus Saagikadu Hind Tulu Toodang t/ha % kr/t kr/ha Seeme 3.00 5510.00 16530 Põhk 2.50 650.00 1625 Kokku: 18155 Kasum 3393 kr/ha TÄNAME KUULAMAST!
Lehe pealmine osa jääb alles ning tekkinud kahjustust kutsutakse akensöömaks. Kartulimardika vastsed võivad oma kolmenädalase vastsestaadiumi jooksul paljaks süüa meie kõige olulisema toidutaime. Mardikad söövad lehtedesse aga suured augud (Joonis 5). Taimede kahjustus on põllul kolletena. Meie oludes eelistab mardikas heamaitselisi sorte nagu Adretta, Helena, Van Gogh jt, pealsetest aga nõrgemakasvulisi ja nooremaid. Lisaks kartulitele võib ta süüa ka tomatitaimi. Saagikadu Lääne-Euroopa riikidest võib arvestuslikult ulatuda 5-20%. Oma kodumaal Mehhikos kartulimardikas kartulit ei söö, vaid toitub endiselt oma põlisest toidutaimest, metsikust maavitsast. [5] Joonis 5. Hävitatud kartulilehed Kartulitaimed suudavad taluda enne õitsemist kahjustusi kuni 30%, peale õitsemist aga kõigest 10%.[4] Seetõttu on oluline, et kartulimardikate olemasolu kontrollitakse kogu
ole nad kaubandusliku väärtusega (Powedry scab of potatoes, S.B. Johnson). Tõrje: 1. Seemnematerjali korralik sorteerimine 2. Seemnematerjali pidev uuendamine 3. Külvikorra vahetamine ( viljavaheldus) 2.7 Kartulivähk (Synchytrium endobioticum) Kartulivähk on üks ohtlikumaid kartulihaigusi. Haigus tekitab kahjustusi mugulates ja stoolonites. Küllaldase niiskuse juures tekivad lillkapsa sarnased kobrud (Joonis 8). Haigestumisel on saagikadu kuni 50%. Haigusest saab tihti aimu siis kui hakatakse saaki koristama. Maapealsetes osades muutusi ei toimu (Synchytrium endobioticum, EPPO) Haigustekitajat esineb tihedamini merelisemates kliimades, kus sademete hulk on aastast 700 mm ja aasta keskmised temperatuurid on 8-9oC. 12 Joonis 8. Kartulivähk ( Taimetoodangu Inspektsioon)
reguleerimine. Äestamine aurumise vähendamiseks ja kooriku kõrvaldamiseks on eriti vajalik talinisul ja suviteraviljadel. Teraviljade vaheltharimine hävitab küll umbrohtusid, kuid ei asenda eelneva ülesande täitmisel äestamist. Et, rukist kasvatakse tavaliselt kergematel muldadel ja taimik katab kevadel paremini põllu pinda, siis rukki äestamine kevadel nii oluline ei ole. Äestatavatel kultuuridel peaks külvisenormi tõstma 10%, et vähendada saagikadu. Taliviljade tärkamisjärgne äestamine (idud peaksid 12 cm allpool mullakihti olema) on õigustatud, kui esineb tugev umbrohtumine talvituvate (kesalill, hiirekõrv, litterhein, vesihein) ja mitmeaastaste umbrohtudega. Kindlasti peaks talivilja tärkamisjärgselt äestama siis, kui eelviljaks on olnud taliraps või -rüps, sest siis on võimalik hävitada tärganud raps. Kevadeks on rapsi juured nii tugevad, et äestamine enam tulemust ei anna. Suviumbrohtude (v
Erosioon mullaosakeste ärakanne vee ja tuulega. Uuristus, voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid, mulda. Intensiivsus sõltub vee hulgast, voolu kiirusest, vees oleva sette hulgast ja lõimisest, uuristatava kivimi kõvadusest jms. Deflatsioon tuuleerosioon. Tuulekanne, pudeda sette ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. Selle tagajärjel tekivad piklikud nõod. Aridifikatsioon e kõrbestumine. Kuivusest tingitud saagikadu ja kõrbete pealetung. Olmedegradatsioon muldade katmine. Ehitusdegradatsioon muldade katmine. Masindegradatsioon mulla tallamine. Keemiline degradatsioon muldade saastumine. Maastik 1) ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (nt Pandivere kõrgustik). 2) mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum, kus toimivad vastastikused suhted ja mõjutused.
1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede sa...
Rothe lähtus et vesi saab liikuda ainutl ülevalt alla, mis oli ekslik, tegalt võib vesi rõhkude mõjul liikuda igas suunas. Seega Rothe võrrand on kasutatav ainult vettpidaval kihil. Arvutuse aluseks pn Darcy valem v=kI E=2(t-z)(k/q1)0,5 Sooviku metoodika Algul arvestati ka veebilanssi: kliima, äravool = sademed aurumine. Meetodis on vastuolusid. Graafik: horisontaaltelg on jaotatud kümneks kuhu mahuvad gleistumistunnustega kuni gleimullad. Vertikaaltelg on saagikadu (saadud tootmisest 4 majandi andmetel parasniiske mulla ühikutes. Hommiku teooria: Saagi omahind on madalam siis kui nende kulude summa on minimaalne. St dreenide vahekaugus peab taga minimaalse põllumajandustoodangu omahinna. Arvutused on näidanud, et võimalik täpsus dreenide vahekauguse määramisel keskmiselt 20%. Võime projekteerida järgmistel põhjustel: on valitud tegelikule juurdevoolupildile
Tugeva nakkuse korral võivad noored taimed hävida. Nõrgemal nakatumisel jäävad kõrred lühikeseks ning lehed paigutuvad iseloomulikult lehviku- või rosetikujuliselt. Vastavalt kahjustuse ulatusele ei loo haiged taimed kas üldse pead või siis jäävad pea ja terasaak väga väikeseks. Rukki vahaküpsuse ajaks juuli algul täiskasvanud parasiidid hävivad ja vastsed väljuvad mulda. Juulis ja augustis on põldudel väiksemate või suuremate kolletena tugevasti nakatatud taimi. Suurem saagikadu võib tekkida halva agrotehnika, liigniiskuse ja põldude tugeva umbrohtumise korral. Pahkingerja kahjustusi on mõnikord segi aetud viljasääse, kõrrevaablase, rootsi kärbse või võrsekärbse kahjustustega. Orasheinal on suve jooksul kaks pahkingerja põlvkonda, teraviljadel ainult üks. Kahjustusi on avastatud ka Eestiga piirnevatel Venemaa aladel, Lätis ja Leedus. Vanad orasheinaga umbrohtunud heinasiilud soodustavad nematoodi levimist. Saastunud söötide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
