Taimekaitsetööde plaan

Lehtmets, Reimo

Taimekaitsetööde plaan (1)

Botaanika - Taimekahjustajad ja nende tõrje

5 VÄGA HEA

Eesti Maaülikool
Taimekahjustajad ja nende tõrje
Taimekaitsetööde plaan
Kursusetöö

Tartu 2012
Sisukord

Sissejuhatus

Ennetavad tõrjevõtted

Agrotehnilised võtted

Bioloogilised tõrjevõtted

Mehhaanilis -füüsikalised tõrjevõtted

Keemilise tõrje tabelid

Kartul

Talinisu

Porgand

Maasikas

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus

1. Sissejuhatus
Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted.
Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide kasutamine, peaagu võimatu on rääkida pestitsiidi vabast maailmast. Selle probleemi üheks lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem, mille ülesandeks on viia kahjustajate arvukus tasemele , kus nad enam ei too märkimisväärset kahju ning hoida seda taset võimalikult keskkonnasõbralike vahendite ja meetmetega.
Valik, millist taimekaitset rakendada sõltub suuresti kasvatatavast kultuurist, eesmärgist (kas söödaks, toiduks või tööstuslikuks tooraineks), saagi suurusest. Mida suuremat saaki on planeeritud ja loodetakse saada, seda efektiivsem peab olema taimekaitse.
Selle taimekaitse kursuseprojektis kirjutan lähemalt erinevatest võimalikest tõrjevõtetest ning koostan keemilise tõrje tabeli talinisule, kartulile, porgandile ja maasikale.

2. Ennetavad tõrjevõtted

Kõige tähtsam ennetatavaks tõrjevõteteks on eelnev mullaharimine.Kui mulda pole korralikult haritud või on mullaharimistööd üldse jäänud eelnevalt tegemata, siis võib see üsnagi kahjulikult mõjuda saagile. Samuti suureneb kulu ka herbitsiidide ja fungitsiidide koha pealt. Üks olulisi aspekte on ka kindlasti see, et seeme peab olema puhas umrohtudest ning kindlasti ka haigustele vastupidav.
Umbrohtumist ärahoidvatest abinõudest on tähtsamad:
1) umbrohuseemnepuhas ja kvaliteetne külvis,
2) idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine,
3) väljaspool põlde kasvatatavate umbrohtude hävitamine ja tühikute kaotamine põllul,
4) kultuuride õigeaegne koristamine , vältides umbrohuseemnete levikut põllule,
5) taimejäänuste mulda viimine ,
6) tootmissuunale ja mullastikutingimustele vastav ning umbrohtude leviku piiramist arvestav oskuslik viljavaheldus .
Kahjustajate suurt arvukust piirava tõrje peamised võtted:
1) bioloogilise mitmekesisuse säilitamine agrobiotsönoosides ehk kultuurmaastikes,
2) terve taimse materjali valik, mis sobib konkreetsetesse tingimustesse ,
3) taimedele optimaalsete kasvu- ja arengutingimuste loomine,
4) taimekasvatusvõtetega kahjustajate arvukuse piiramine,
5) taimekahjustajate seire ,
6) puhiste kasutamine seemnete külvieelsel töötlemisel,
7) tootmissuunale ja mullastikutingimustele vastav ning taimekahjustajate leviku piiramist arvestav oskuslik viljavaheldus.
Külvikord peab olema selline, et sellele järgneksid erinevad kultuurid, millel on erinev toitainete tarbimine mullast, erinevad haigused ja kahjustajad. Erinevad kultuurid võimaldavad kasutada erinevatel aastatel erinevaid tõrjevõtteid. Samas pärsivad erinevad kultuurid umbrohtude kasvu erinevalt.

3. Agrotehnilised võtted

Umbrohutõrje peamiseks aluseks on teaduslikult põhjendatud külvikord ja mullaharimine ning umbrohuseemnetest vaba külvise ja sõnniku kasutamine, samuti umbrohukollete hävitamine põllumajanduslikult mittekasutatavatel maadel (kraavikaldad, teepeenrad, postide ümbrused jne).
Igale kultuurile külvikorras on tarvis luua agrotehniliste võtetega soodsad arengu- ja kasvutingimused , et nad oleksid konkurentsivõimelised umbrohtudega.
Ühe ja sama või temale bioloogiliselt lähedase kultuuri kasvatamine mitu aastat järjest samal põllul viib selle põllu kiirele umbrohtumisele. Hästi surub külvikorras umbrohtusid alla kõrgesaagiline ristikurohke põldhein, aga ka talirukis.
Mullaharimisega kaasnev mehaaniline umbrohutõrje rajaneb kahel bioloogilisel printsiibil:
• seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine,
• taimede väljakurnamine, mis tuleb arvesse vegetatiivselt paljunevate umbrohtude tõrjes.
Idandid on kõikidel taimedel, eriti umbrohtudel, kõige õrnemad. Idanema meelitatud umbrohtusid on kerge hävitada, kui seda tehakse õigel ajal.
Kõik mitmeaastased taimed, kaasaarvatud umbrohud, koguvad vegetatsiooniperioodi lõpul mullas olevatesse vegetatiivorganitesse varuaineid, mida nad kasutavad järgneval vegetatsiooniajal paralleelselt lehtedes sünteesitud assimilaatidega jõuliseks kasvuks ja seemnete produktsiooniks. Mehaanilise umbrohutõrje ülesanne on takistada umbrohtudel varuainete kogumist ja sundida neid suve lõpus napiksjäänud varusid intensiivsemalt kulutama uute lehekodarike moodustamiseks. Kõige olulisem roll nende printsiipide rakendamiseks on sügisesel mullaharimisel. Viimane koosneb põhiliselt kahest etapist: kõrrekoorimine ja sügiskünd.
Kõrrekoorimise peaülesandeks on mitmeaastaste umbrohtude nõrgestamine ning põllule varisenud umbrohuseemnete idandamine . Koorimine on oluliseks võtteks ka mitmete taimekahjurite ja -haiguste tõrjel. Koorimisviisi, -sügavuse ja -riista valik sõltub umbrohtude liigilisest koosseisust. Kui põllul kasvavad peamiselt lühiealised seemnetega paljunevad umbrohud tuleb kõrrepõldu koorida 5…7 cm sügavuselt. Mullapinnal leiduvad umbrohuseemned viiakse sellega niiskesse kihti ja kuni 40 % neist hakkab idanema (ülejäänud on puhkeolekus ). Ühtlasi hakkavad idanema või kõdunema ka pealmisest mullakihist pinnale kerkivad umbrohuseemned. Koorimise järel tärganud umbrohud hävitatakse 2…3 nädala pärast järgneva sügiskünniga. Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude tõrje tugineb nende väljakurnamise printsiibile. Et see oleks võimalikult täiuslik, ei või umbrohtudel lasta koguda varuaineid mullas olevatesse organitesse. Järelikult peaks põldu koorima kohe pärast vilja alt vabanemist, et umbrohtudel võtta assimilatsiooni võimalus. Kui mullatemperatuur on veel suhteliselt kõrge ja muld niiske, moodustuvad vegetatiivselt paljunevatel umbrohtudel mullas olevate organite puhkavatest pungadest uued lehed. Nende moodustamiseks on taim kulutanud oma varuaineid, seega ennast teataval määral kurnanud, mis ongi koorimise siht. Kui nüüd taastekkinud assimilatsiooniorganid jälle hävitatakse, ei anta vegetatiivselt paljunevatele umbrohtudele mahti kosumiseks, see tähendab varuainete taaskogumiseks. Kui muld on vajaliku niiskusega, tärkavad augustis kooritud põllul umbrohud tavaliselt 10…15 päevaga.
Üldine põhimõte koorimisel on, et see töö tehtaks koristamise järel võimalikult kiiresti, umbrohutõrje seisukohalt vähemalt ühe nädala kestel pärast koristust. Kuid siin on ka erandeid , kui lähtuda umbrohtude bioloogiast . Nii on põldohakal vilja valmimise ajaks alumised lehed varrel kuivanud. Koristamisel jäävad järele vaid lehtedeta ohakate tüükad. Uued lehed arenevad juurekaela piirkonnast alles nädala-paari pärast, sõltuvalt ilmastikust ja mullaniiskusest. Seega on põldohaka puhul koorimisega vaja niikaua oodata.
Koorimise sügavuseks on mitmetes publikatsioonides tavaliselt soovitatud lühiealiste umbrohtude puhul 5…6 ja vegetatiivselt paljunevate korral 10…12 cm. Umbrohtude bioloogiast lähtudes on ka siin vaja täpsustada. Sügavam (10…12) koorimine on vajalik ainult niisuguste vegetatiivselt paljunevate umbrohtude esinemisel, mille paljunemisorganid on peamiselt künnikihis ja levivad seal enam-vähem horisontaalselt . Sellised on eeskätt harilik orashein , põld-piimohakas ja põldmünt. Ülejäänud mitmeaastaste umbrohtude korral on nende paljunemisorganid künnikihist sügavamal, seega koorimisriistadele kättesaamatud. Assimilatsiooniaparaadi hävitamiseks on küllaldane, kui kooritakse ka viimati nimetatud juhtudel vaid 5…6 cm sügavuselt. Et aga põllu mikroreljeef ei ole alati tasane , siis tuleb soovitada siiski 8…10 cm sügavust koorimist.
Valitsevalt orasheinaga umbrohtunud põllul on koorimise eesmärgiks risoomide maksimaalne tükeldamine, et provotseerida nendel asuvaid pungi maksimaalsel arvul kasvamisele. Seda on võimalik teha vaid randaaliga, harides põldu vilja alt vabanemisel kaks korda teineteisega ristisuunas. Koorimine on efektiivne ainult koos sügavkünniga ühtses süsteemis. Künd järgnegu siis, kui orashein on jõudnud 2…3 lehe faasi, see tähendab, kui risoomi tükikesed on maksimaalselt süsivesikute varudest ammendatud, kuid ei ole saanud uusi veel varuda (orienteeruvalt 2…3 nädalat pärast koorimist). Kündma peab eelkoorliga varustatud adraga võimalikult sügavalt (kuidas künnikiht võimaldab). Eelkoorel heidab pealmise mullakihi koos tükeldatud risoomidega ja teiste taimeosadega künnivao põhja (nurgalõikuritega varustatud ader seda ei tee) ning kaetakse sügavkünni korral 12…15 cm paksuse mullakihiga.
Kui randaaliga tükeldatud orasheina risoomid jäävad mingil põhjusel (näiteks randaaliga külvieelne maa ettevalmistamine), mullakihi alla kündmata, siis lastakse risoomi pungadest tärganud orasheina tõusmetel uuesti vabalt süsivesikuid assimileerida ja varuaineid koguda. Sellisel juhul on tegemist orasheina paljundamisega. Seepärast orasheinaga umbrohtunud põldudel ei tohi külvieelsel mullaharimisel kasutada randaali.
Umbrohutõrje jätkub kultuuride külvijärgse mullaharimisega - teraviljaoraste äestamine. Äestamine tõrjub ainult seemnest tärkavaid umbrohte. Õige aeg äestamiseks on siis, kui mullapinnalt ilmuvad kraapimisel nähtavale umbrohtude niitjad idandid. Kui umbrohutaim on juba hästi väljaarenenud idulehtedega, on äestamise mõju tagasihoidlik . Tuleb meeles pidada, et kõik kõrsviljad on äestamise suhtes tundlikud 1,5-2 lehe faasis. Seega selles kasvufaasis neid äestada ei tohi. Oraste äestamiseks sobib keskmise raskusega võrkäke.
Iga mullaliigi ja kultuuri korral on mullaharimine erinev, mida tuleb arvestada. Kui põld on väga tugevalt umbrohtunud, võib selle jätta mustkesasse. Põhjendatud on see ainult siis, kui kesa hoitakse kevadest sügiskülvini mustana. Kesaharimine on paljus sarnane sügisese mullaharimisega.
Haiguste tõrjel ja eriti profülaktikas on oluline kasutada kõiki agrotehnilise tõrje võtteid, mis välistavad või vähendavad teatud haiguste esinemist . Terve, haigusvaba ja hea seeme (või haiguskindlamate sortide seeme) loob eeldused ka haigustest kahjustamata suure saagi saamiseks.
Optimaalsel külviajal külvatud seemned annavad jõulisi idandeid ja tugeva juurestikuga, hästivõrsuva taimiku. Sellise juurestikuga teraviljad haigestuvad vähem juuremädanikesse. Liiga vara külvatud, külmas mullas idanev seemned haigestub rohkem triiptõvest.

4. Bioloogilised tõrjevõtted

Taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude bioloogiline tõrje põhineb elusorganismide omavahelistele suhetele agrobiotsönoosis. Omavahel on seotud nii loomad, taimed, putukad kui ka mikroorganismid – kiirikseened, seened, bakterid , viirused , viroidid. Sageli on need suhted antagonistlikud, mida siis taimekaitses ära kasutatakse.
Bioloogilise tõrje seisukohalt jagatakse need suhted kolmeks:

sümbioos
röövkooselu
parasitism

Bioloogilise tõrje rakendamise võimalused:
*Looduses olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine ja nende maksimaalne säilitamine kultuurmaastikes. Näiteks põlluäärtesse kaitseribade ja põllu keskele kaitsevööndite jätmine annab elukoha paljudele kasulikele loomadele ja lindudele. Samuti elab mullas mitmeid kasulikke mikroorganisme , kelle elutegevust me saame soodustada õigete mullaharimisvõtetega. Näiteks haljasväetise kasutamisega on võimalik takistada haigustekitajate levikut mullas.
*Kasulike putukate ja teiste elusorganismide introdutseerimine. Näiteks viinamarja-kilptäi hävitamiseks toodi Kaliforniasse kahte liiki herilasi Austraaliast. Euroopa küüliku arvu piiramiseks Austraalias viidi sinna sisse müksomatoosi tekitav viirus .
*Kasulike organismide kunstlik paljundamine laborites. Kedriklesta tõrjeks paljundatakse rööv-toidulist röövlesta, kasvuhoonekarilase tõrjeks parasiit enkarsiat, ripslaste tõrjeks röövtoidulist lesta ambat. Kahjureid hävitatakse ka mikroorganismidest valmistatud bio-preparaatidega. Röövikute tõrjeks kasutatakse bakterpreparaate. Nematoodide tõrjel kasutatakse röövseeni.
Biotõrjes rakendatakse ka bioloogiliselt aktiivseid aineid:
*Atraktandid – keemilised ja bioloogilised lõhnaained, mis meelitavad putukaid ligi. Kõige perspektiivsemad on sugu-atraktandid, sest nendega on võimalik reguleerida liigi taastootmist. Toidu-atraktante kasutatakse peibutussöötades rottide ja muttide vastu. Igal putukal on oma kindel lõhn, mis meelitab neid toituma ja ka oma munad munevad nad sellistesse kohtadesse, kus nende järglased saaksid edasi toituda.
*Feromoonid – bioloogiliselt aktiivsed hästi kõrge lenduvusega ained, mida eritavad putukad ja mis mõjutavad sama liigi isendite käitumist. Suguferomoonid kindlustavad putukatele sugudevahelise keemilise kommunikatsiooni. Suguferomoone kasutatakse feromoonpreparaatides koos püünistega, et püüda loodusest välja isased putukad ja tekitada nende vaakum . Feromoonpüünised on kasutust leidnud näiteks hernemähkuri tõrjel.
*Repellendid– keemiliselt aktiivsed ained, mis omavad kahjuritele eemalepeletavat toimet.
Biotõrjes kasutatakse kahjustajate hävitamiseks ka taimedest valmistatud pritsimis-vedelikke. Selliselt rakendatavaid taimi on palju: küüslauk, sibul , paiseleht, võilill, nõges, tomat jne.

5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted

Seemnete puhastamine ja sorteerimine – hoitakse ära umbrohuseemnete levik külvisega. Oluline on vältida võõrumbrohtude sissetoomist ja levitamist külvisega kuna nad on raskemini tõrjutavad ja võivad olla ka konkurentsivõimelisemad kui kohalikud liigid.
Optimaalne külvisenormi, mis surub alla umbrohtumust. Pole liiga tihe, mis soodustab taimehaiguste teket.
Õige külvi aeg. Varajane külv, kus taim läbib kiiremini haiguste ja kahjurite suhtes kriitilise perioodi.
Viiviskülv – umbrohtude tõrjeks. Teatud kultuure võib külvata pisut hiljem, et häviksid vahepeal tärganud umbrohud. Selleks haritakse põldu võimalikult vara ning jäetakse paariks nädalaks seisma. Seejärel haritakse mulda 2-3 cm sügavuselt ning külvatakse.
Mustkesa – aitab hävitada nii mitmeaastaseid kui ka lühiealisi seemneumbrohte. Hävitatakse just madalama juurekavaga umbrohte (nt. orashein). Võib harida kas kevadest kesksuveni või kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Ei ole soovitatav, kuna huumusvaru väheneb väga kiiresti.

6. Keemilise tõrje tabel

6.1. Kartul

Tehtavad tööd
Tõrjutavad objektid
Preparaadid ja kulunormid
Kg või l hind/ ha maksumus
Tõrje aeg
Märkusi
Umbrohutõrje
Lühiealiste kaheidulehelistele ja kõrrelistele umbrohtudele
Sencor WG 70
0,3kg/ha
55€/kg
17€/ha
Enne tärkamist või siis tärkamisjärgselt.Taimed keskmiselt 5-8cm kõrgused, ning umbrohi peab olema idulehe faasis.
Ei tohiks pritsida, kui kartulitaimed on kõrgemad kui 10 cm.
Haiguste tõrje
Lehemädanik, mugulate pruunmädanik
Ridomil Gold MZ 68 WG
2,5kg/ha
25€/kg
62,5€/ha
Enne haiguse ilmumist. Tuleks tõrjuda õiepungade moodustumise eel.
Pritsida tuleks kuni kolm korda hooajal. Kui pealsed on juba haigestunud, siis ei tohiks pritsida.
Kahjurite tõrje
Kartulimardikas, lehetäi
Decis Mega
0,13 l/ha
27,0 €/l
3,5€/ha
Kahjurite ilmumisel ,esimeste kahjustuste ilmumisel.
Ei tohiks pritsida märgi taimi, soovitavalt õhutemperatuur alla 20 kraadi.

6.2. Talinisu

Tehtavad tööd
Tõrjutavad objektid
Preparaadid ja kulunormid
Kg või l hind/ ha maksumus
Tõrje aeg
Märkusi
Umbrohu tõrje
Orashein ja teised pikaajalised umbrohud
Kesalill , kõrvikud, kummel , linnukapsas, linnurohi, põld-litterhein, virn
Glyfos
3 l/ha
Lintur 70WG
150 g/ha
8€/ l
24€/ha
70€/kg
10,5€/ha
2 nädalat peale koristust
4 lehe faasist kuni võrsumise lõpuni
Tõrjutav umbrohi peab olema roheline. Enne pritsimist ei tohi põldu harida.
Haiguste tõrje
Helelaiksus lehtedel, helelaiksus viljapeadel, kõrreliste jahukaste , kollane rooste, punarooste, fusarioosid.
Prosaro 250 EC
0,75-1 l/ha
43,20€/l
32,40-43.20€/ha
Enne haiguse lööbimist, kõrsumise algusest kuni õitsemise lõpuni.
Pritsida tuleks varahommikul või õhtul, kui kasulike putukate lendlus on lõppenud. Ilm peab olema tuulevaikne ning temperatuus vähemalt + 12 kraadi.
Kahjurite tõrje
Maakirp , viljakukk, ripslased, lehetäi
Decis Mega
0,15 l /ha
27,00 €/l
4,05€/ha
Pritsitakse putukate ilmnemisel või esimeste kahjustuste ilmumisel.
Pritsida ei tohi märgi taimi. Lehetäide tõrjumisel lisada paagisegusse kleepainet.
6.3. Porgand
Tehtavad tööd
Tõrjutavad objektid
Preparaadid ja kulunormid
Kg või l hind/ ha maksumus
Tõrje aeg
Märkusi
Umbrohutõrje
Üheaastaste kaheiduleheliste ja kõrreliste umbrohtude tõrjeks
Orashein
Stomp 1l
4-5 l/ha
Agil 100 EC 1l
1,5 l/ha
18€/l
72-90€
32,82€/l
49,23€/ha
Enne või pärast tärkamist.
Kultuuri kasvu ajal, kui orasheinal on vähemalt 3-5 lehte või orashein 15-25 cm kõrgune.
STOMP on intensiivselt kollaseks värviva toimega. Peske kasutatud prits ning
isiklikud asjad vahetult pärast pritsimist.
Haiguste tõrje
Porgandi mustmädanik, valgemädanik
Signum
0,75kg/ha
76,80€/kg
57,6€/ha
Pritsida esimeste haigusetunnuste tekkimisel.Vastavalt haiguse arengule pritsimist korrata kahe nädala pärast.
Toodet võib kasutada ainult 2 korda teatud kultuuri kasvu ajal.
Kahjurite tõrje
Lehekirp, porgandikärbes
Karate Zeon 0,10-0,15 l/ha
42,72 kr/l
4,27-6.3 €/ha
Esimeste kahjustustunnuste ilmumisel
6.4. Maasikas
Tehtavad tööd
Tõrjutavad objektid
Preparaadid ja kulunormid
Kg või l hind/ ha maksumus
Tõrje aeg
Märkusi
Umbrohutõrje
Üheaastased kaheidulehelised
Orashein
Betanal 160 SE 3 l/ha
Agil 100 EC 1-
1,5 l/ha
13,15 €/l
39,45€/ha
32,82€/l
49,23€/ha
Kui umbrohud on idulehtede faasis.
Optimaalne 3-6 lehes. Kuni maasika õitsemiseni ja pärast saagi koristamist
Preparaadi mõju on tõhusam, kui see norm jaotatakse
2-3 pritsimiskorra vahel
Võib kasutada 2 korda vegetatsiooniperioodi jooksul.
Haiguste tõrje
Hahkhallitus ja maasika jahukaste.
Signum
1,8kg/ha
76,80€/kg
138,24€/ha
Pritsimist tuleb alustada profülakitlistelt õitsemise alguses, teine pritsimine 10-14 päeva pärast.
Toodet võib kasutada ainult 2 korda teatud kultuuri kasvu ajal.
Kahjurite tõrje
Maasikalest, maasika-õielõikaja, punane kedriklest, rohulutikad, maasika-lehemardikas, lehetäi.
Decis Mega50
0,15 l/ha
27€/l
4,05€/ha
pritsitakse putukate ilmumisel või kui täheldatakse esimesi kahjustuse ilminguid .
Pritsida võib ainult 1 kord.
7. Kokkuvõte

Hea saagikuse saamiseks tuleb osata kasutada õigeid tõrjevõtteid ning tõrjevahendeid. Üks olulisemaid on umborhuvaba seemne külvamine ning soovitatavlt võiks see seeme olla puhitud. Puhitud seeme kaitseb seemet juba arengu algfaasis. Kindlasti peavad olema külvieelsed mullaharimistööd õigeaegselt ning korrapäraselt teostatud ja samuti peab ka külv olema õigeaegne. Õiged agrotehnilised võtted tagavad juba umbrohtumuse vähenemise ja samuti aitavad kvaliteetset ja puhast saaki saada õigesti valitud taimekaitsevahendid.

Erinevate taimekaitsevõtete valik sõltub kasvatatavast kultuurist, eesmärgist (kas söödaks, toiduks või tööstuslikuks tooraineks), saagi suurusest. Mida suuremat saaki tahetakse saada, seda efektiivsem peab olema taimekaitse.

8. Kasutatud kirjandus

http://www.balticagro.ee/

http://www.pestchemical.ee/

http://www.farmplant.ee/

Õppematerjal Õis-ist.

„Mahepõllumajanduse alused”, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus , 2001

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 114 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

114 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Reimo Lehtmets Õppematerjali autor

Sissejuhatus2. Ennetavad tõrjevõtted3. Agrotehnilised võtted4. Bioloogilised tõrjevõtted5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted6. Keemilise tõrje tabelid6.1.Kartul6.2.Talinisu6.3.Porgand6.4.Maasikas7.Kokkuvõte8. Kasutatud kirjandus

Taimekaitsetööde plaan Taimekaitsetööd Taimekaitse taimekahjustajad Talinisu Porgand

Sarnased õppematerjalid

docx

Taimekaitsetööde plaan

Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Koostaja: ... Tartu 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse on inimesele vajalike taimede (eeskätt kultuurtaimede) kaitsmine neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest. Kultuurtaimede puhul on see oluline põllusaagi suurendamise viis. Sõltuvalt taimekaitsemeetoditest eristatakse nt agrotehnilist, keemilist ja bioloogilist taimekaitset. Tänapäeval kasutatakse sageli mitut meetodit koos (terviktaimekaitse). http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse

Bioloogia

doc

Taimekaitse plaan

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ennetav tõrje............................................................................................................................ 4 3.Agrotehnilised võtted...................................................................................

Taimekahjustajad ja nende tõrje

docx

Taimekaitseplaan

Hiline külv vähendab aeg askospooridega nakkatumise jaoks sügisel. On vaja kasutada haigusekindlad sortid. Bioloogiline tõrje Õige külvikorra kasutamine. Nisu külv pärast, näiteks, rapsi,lina,päevalilli, eriti pärast liblikõielisi kultuuri nt. Hernes,kikkehernes,läätsed ja puhaskesa märgatavalt alandavad nakkatumise taset. Keemiline tõrje Keemiline helelaiksuse tõrje eelkõige sisaldab seemne puhtimine patogeenide allasuurumiseks seemne sees ja mullas. Keemiline suvinisu taimekaitse on vaja teha sõltuvalt arengustaadiumist. Esimene keemiline pihustamine läbi viiakse, kui tekivad esimised haigussümptomid, ja korratakse pihustamine nõudmisel.Kultuuri töötlemise aeg sõltub haiguse esinemise ajast. Haigusekindlus sõltub mineraalide kättesaadavust, eriti tsingi,mangaani ja vaske. Lehekaudse kasvuregulaatori kasutamine suurendab immunoloogilise vastupanu. Mõõduka haiguse arengu juhul majanduslikult otstarbekam kasutada

Põllumajandus

doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods

Taimekasvatus

doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

mangaan ning mikroelemendid (boor, koobalt, vask jt). Teraviljajuured võivad tungida kuni 1,5 m sügavuseni, kuid 60-70% toitainetest omastavad nad huumushorisondist. Sügavus, kust taimed omastavad toitaineid kõige enam on 7-15 cm. Väetiste kogused, mis mulda viiakse, peaksid vastama sellele, kui palju taimetoiteelemente mullast saagiga eemaldatakse. Näiteks suvinisu saagiga 4 t/ha eemaldab saagiga põllult 100 kg N, 20 kg P ja 80 kg K Teraviljade taimekaitse Teravilja taimekaitse algab seemnete puhtimisega - nende töötlemine füüsikaliste võtetega, bioloogiliste või keemiliste ainetega seemnetel olevate haigustekitajate ja kahjurite tõrjeks. Tänapäeval kasutatakse peaasjalikult keemilisi puhiseid (Maxim Star, Raxil, Bariton jt). Olenevalt puhise tüübist ja keemilisest koostisest võib selle kaitsetoime kesta kuni 10 nädalat peale külvi. Kasvuaegselt on esimeseks taimekaitsetööks umbrohutõrje. Umbrohutõrje preparaatide e

Taimekasvatus

doc

Maaviljeluse konspekt

17 vallas on mulla boniteet alla 31 hp. Põllumaa pind (ha) inimese kohta igal aastal väheneb. Ratsionaalne maaviljelussüsteem: 1) Tavasüsteem põllumajanduslik tootmisviis mida iseloomustab rohke ostutoodete (näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (näiteks spetsiifilised aretusvõtted) kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta 2) Integreeritud süsteem integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse esmajärjekorras bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja kultuurtehniliste abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele (Saksamaa taimekaitse seadusest) 3) Ökoloogiline süsteem mahepõllumajandus on tasakaalustatud toitaineringel ja suures osas kohalike taastuvate ressursside kasutamisel põhinev loodussäästlik tootmisviis. Taimekasvatuses ei

Põllumajanduse alused

docx

Põllumajandus alused II kordamine kontrolltööks eksamiks

ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet. 2. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, orgaaniline), süsteemide iseloomustus, süsteemide avatus, GMO. Tavasüsteem - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete (nagu näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (nagu näiteks spetsiifilised aretusmeetodid) kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja kultuurtehniliste abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele. Ökoloogiline süsteem , Mahepõllumajandus Mahepõllumajandus on tasakaalustatud toitaineringel ja suures osas kohalike taastuvate ressursside kasutamisel põhinev loodussäästlik tootmisviis. Mahepõllumajandus on

Põllumajanduse alused

docx

Põllumajandus aluste test

Põllumajanduse alused

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

alluuu:

18:02 06-04-2017

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk