Kunstiajalugu - Rooma, Egiptus, Kreeka (1)

• Asub Tigrise ja Eufrati jõe orus. Seal leidus ohtralt savi ja pilliroogu, aga liiva oli vähe
  
• Tegeldi põllumajandusega peamiselt
  
• Astronoomia oli arenenud – Jumalaid hakati seostama taevatähtedega
  
• Puudus usk hauatagusesse ellu
  
• Peale astronoomia tegeldi veel meditsiini, matemaatikaga.
  
• Sealt on pärit maailma vanim eepos „Gilgameš“
  
• Ehtitati torn templeid = tsikuraade ( tsikuraat on massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Tipus asus väike tempel – jumala elukoht.Valmistatud savi tellistest.)
  
• Leiutasid kaared ja võlvid.
  
• Sideainet ei tuntud
  
• Kõige varasema kirja leiutajad – kiilkiri(mõiste sümbolid, silbi sümbolid, seletavad sümbolid)
  

Assüüria

• Assüüria õitse aeg on 9. Saj e.Kr. Arhitektuuris on lossiehitus.
  
• Losse valvasid härja kehaga , inimese peaga tiivulised mütoloogilised olendid (2 tükki tavaliselt)
  
• Loomi kujutati elavamalt, dramaatilisemalt, inimesi tavalistena
  
• Tunti võlv kontstruktisooni
  
• Lossid võisid olla 10 ha suurusel maa-alal. Koosnes üle 200-st ruumist, mis paiknesid ebasümmeetriliselt 30 suurema või väiksema siseõue ümber. Suurem osa ruumidest olid eluruumid , laod , majapidamisruumid. Losside seinad olid kaetud reljeefide ja seina maalidega. Kõige pidulikumad olid vastuvõtu ruumid.
  

Uus – Babüloonia

• Tähtsaim keskus on Babüloonia linn
  
• Tähtsaim arhitektuuri saavutus Ištari värav, mis oli üks 8-sast linna peaväravast
  
• Värav oli kaetud 575 mitmevärvilise lohe ja härja reljeefkujutisega.
  
• Materjaliks kasutati glasuuritud tellist
  

Egiptus

• Niiluse jõgi on elu allikaks – ujutab viljakad põllud üle. Niiluse orgudes leidus ohtralt ehitusmaterjale(liiv, lubja kivi, roosa graniit )
  
• Usk haugatagusesse ellu – Kehad palsameeritakse, et hing saaks kehasse tagasi tulla ning viidi hauakambritesse( vaaraod ). Asetati kullast sakrofaagi ja pandi ohtralt varandust kaasa
  
• Palsameeritud kehad viidi kas püramiididesse, mastabadesse või kalju haudadesse
  
• Mastaaba oli lubjakivist laotud sirgete seinte ja lameda katusega, mille maapealne osa on piklik ja lame. Haud maa all
  
• Kirjaks olid hieroglüüfid – kirjutati kivile, puule, savitahvlitele, nahkadele(papüürusele)
  
• Arenenud oli matemaatika , astronoomia ja astronoomias
  

Tempel

• Väravehtis e. Püloon
  
• Sammasõu
  
• Põiksaal – luba viibida ainult ülikutel
  
• Preestrite ruumid. Laod
  
• Jumala kuju
  
• Preestrid pesid 18 korda päevas
  
• Templid olid suured ja monumentaalsed, templi juurde viivat teel olid sfinksid( inimese pea ja lõvi kehaga haua või haua valvurid)
  
• Pea uks asus templi kitsamal küljel
  
• Pülooni kaunistasid üldjuhul värvilised lipud ja suured vaarao kujud
  
• Levinud olid ka kalju templid
  

Sambad

• Egiptuse sambad olid kaetud värviliste reljeefide ja hieroglüüfidega.
  
• Sammas koosned kapiteelist, kannelüüridega tüvisest(vaodega) ning baasist e. Alusest
  

Samba tüübid

• Protodooria sammas
  
• Lootossammas
  
• Papüürussammas suletud pungkapiteelidega
  
• Papüürussammas avatud õiskapiteelidega
  
• Palmkapiteelidega sammas
  

Maal, Reljeef

• Vana riigi ajastust säilinud palju reljeefe
  
• Reljeef on madal - kujutise kontuurid oli süvendatud, tihti maalitud
  
• Perspektiivi ei tuntud
  
• Vaaraod egiptuse poosis – Jalad ja pea profiilis , keha ja silm otse
  
• Line ja loomi kujutati loomutruult
  
• Sageli olid hierolglüüfid kõrval, mis seletasid sisu
  

Skulptuur

• Suurejoonelised portree skulptuurid
  
• Uskumuse kohaselt elas kaitseingel, kuni säilis surnu portree kujutis
  
• Raiuti kiviblokkidest
  
• Skulptuuride põhi asendid seisev ja istuv
  
• Seisvas – vasak jalg ees, käed all rusikas , emotsioonid puuduvad
  
• Istuv – jalad kõrvuti, käed põlvedel mõnikord 1 käsi rinnal
  
• Tavainimesi kujutati töötegemis poosis
  
• Proportisioonis kujud
  

Egeuse kultuur puudub :D(pole töös)

Kreeka kultuur

• Muistne Kreeka polnud ühtne riik, koosnes linnriikidest e. Polistest
  
• Polise keskus – pealinn(koosnes alllinnast ja ülalinnast e.)
  
• Alllinnas – elumajad, käsitöö kojad , agoraa e. Turuplats
  
• Künkal asus kindlustatud ülalinn, kuhu püstitati templeid ja mindi sõja ajal varjule
  
• Tänavad olid ristuvad ja nendega oli linn jagatud kvartaliteks
  
• Jumala austamisega kaasnesid ronkäigud, pidustused, atleetide, poeetide ja muusikute võistlused
  
• Spordivõistlustest arenesid Olümpia Mängud, mille ajal kehtestati rahu
  
• Suurimad saavutused: kunst , filosoofia, kirjandus ja teadus
  
• Kuulsamad filosoofid: Platon , Aristoteles
  
• Nende jumalad olid inimese kehaga ja iseloomuga (mitte täiuslikud)
  

Arhitektuur

• Tähtsamaiks ehitiseks tempel (ehitati kõrgemale linnast)– Arhailisel ajastul kujunes välja põhiplaan
  
• Iga tempel eri jumalale
  
• Välisilme määrasid - kreeklaste mõõdukus, proportsiooni tunne, ehituse püstitamine suurtest blokkidest
  
• Koosneb 2-liiki osadest – kandvatest ja kantavatest
  
• Kandvad osad on: 4- nurkne alus(piklik), mis koosneb 1-3 astmest ja sambad
  
• Kantavad osad on: talastik , mis koosneb sammastele toetuvast arhitraavist, mis pärast viiluvälja(tümpanon)
  
• Sammaste taga asub pearuum – naos
  
• Sammastel oli 3 stiili
  
• Dooria : aluselt otse, jässakas, madal, kannelüürid (16-20) keskelt painutatud
  
• Joonia : saledam, kõrgem, algab ümmarguse baariga, lõppeb rullis kapiteeliga
  
• Korinose: ümmargune alus, karika kujuline kapiteel
  

Kreeka teater

• Kujunes välja 4. Sajandil
  
• Teater raiuti poolsõõrina mäekülje sisse
  
• Nõlvadel paiknesid kivist istmed = theatron
  
• Sõõri sügavuses oli avar väljak = orkestra – kus etenduse ajal paiknesid näitlejad ja koor
  
• Orkestra taga asus skene (kreeka telk ), kus näitlejad valmistusid etenduseks
  
• Skenest kujunes suurejooneline sammaste ja skulptuurkaunistustega lava, mis oli arhitektuuriliseks kaunistuseks etendustel.
  

Kreeka Skulptuur

• Teemaks oli ideaalne inimene
  
• Arhailisel ajastul kujunes välja kindel ümar plastiline skulptuuride tüüp
  
• Kujutati alasti naist( kore ) ja alasti meest ( kouros )
  
• Iseloomulik on tardunud hoiak ja võluv naeratus
  
• 5 saj e.Kr toimus murrang – Hakati kasutama kergemini tahutavaid kive ja pronksi(s.t. keerukamaid skulptuure)
  
• Klassikalise perioodi õitseajal töötas Ateenas skulptor Müron. Tema tööd moodustavadki klassikalise perioodi õitsenguaja (Kettaheitja skulptuur )
  
• Vabamad liigutused ja ilmekamad kujud
  
• Sõja temaatika
  
• Sparta skulptor POLYKLITOS – ei huvitanud keeruline liikumine ja lehvivad rõivad. Kujutab sõjamehe ideaalkuju, rahulikke figuure
  
• 4. Saj e.Kr suurmeister PRAXITELES marmorist inimilu ideaal
  
• Hellenistlikul perioodil puudus range ühtsus, mis oli klassikalises kunstis
  
• Plastika iseloomustab: rikas temaatika, suurepärane teostus , keerukamad poosid , dramaatilisem
  
• Loodi kolosaalseid teoseid
  
• Naise ideaal . puusad jalad voltis rõivas
  

Etruski kultuur

• 8 – 3 saj. e.Kr Apeniini ps
  
• Miks me räägime etruskitest? – nende elamud võtsid roomlased üle(Aatruimid)
  
• Aatriumid kestavad 1000-deid aastaid
  
• Etruuria koosnes 12-st linnriigi liidust
  
• Tegelesid põllumajanduse ja merekaubandusega
  
• Õitseaeg 6 . saj. e.Kr
  
• Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil
  
• Templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus sammastele
  
• Sambad sarnanesid dooria sammastega, kuid neil puudusid katalüürid
  
• Puudub kreeka templile omane peensus ja harmoonia
  
• Etruski elamu tüüp püsis Itaalias väga kaua aega. Elamu pea ruum oli aatrium , mille ümber paiknevad sümmbeetriliselt ruumid
  
• Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad haudehitised . Seinele maaliti pidusid ja portreid. Mehed tumedad , naised heledad. Nagu kreekaski.
  

Rooma Kunst

Roomlaste kultuur kui kunst

• Rooma eeskujuks olid Kreeka saavutused
  
• Arhitektuuris lähtuti Kreeka ja Etruski ehtituskultuurist, kuid tehti palju uuendusi
  
• Tähtsaim rooma leiutis nn. Betoon ( sideaine )(kivikild, vulkaani tolm ja vesi)
  
• Ehitati põletatud tellistest, ruumid tehti silinder või ristvõlviga
  
• Sambaid ühendati kaartega, see moodustas kaaristu ehk arkaadi
  
• Kõige suurejoonelisem ehitis Colosseum
  
• Colosseum - mahutas 50 000 pealtvaatajat, gladiaatorite omavaheliste ja loomade gladiaatorite võitlused. Kuni 3000 paari oleks mahtunud sinna võitlema ning seal peeti ka merelahinguid
  
• Seal oli ka palju kaarvõlve aga need olid lihtsalt kaunistused need ei olnud toetamiseks
  
• Levinud ehitised olid seal triumfikaared(suured väravad nagu)
  
• Neid püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suure sõjaliste võitude tähistamiseks
  
• Panteon- tempel kõikidele jumalatele, ümar ehitis mida katab hiiglaslik kuppel , hoone ehitatud tellistest ja betoonist, seinad kaetud kalli marmoriga, paksud seinad 6,2 m
  

Rooma skulptuur

• Kreeka skulptuure kopeeriti
  
• Enda skulptuurid olid portreed või ratsamonumendid (tehti linna väljakutele - ratsanikud tähtsad, aga kujutatud tuimalt, hobune ilmekas)
  
• Kujutati väga realistlikult, inimest nii nagu ta oli
  

Rooma maalikunst

• Arengut saab jälgida seinamaalide põhjal
  
• Seinad kaunstati reljeefsete stuk kaunistustega
  
• Immiteeriti värvilist marmorit
  
• Seintele maaliti arhitektuuri detaile(fantastilised)
  
• Tehti maastikuvaateid,
  
• Sõja teemalisi maale polnud
  
• Iseloomulikud olid maalitud avad, millest avanes vaade illusteeritud kaugusesse
  
• Seintel piiravad ornamendid
  
• Taust punane
  
• Põrandad kaetud mosaiikidega
  
• Esivanemate kultus
  
• Maalivad loomi , linde
  

Rooma arhitektuur

• Elamute põhiplaan sama mis etruskitel( aatrium keskel ja teised toad sümmeetriliselt ümber selle)
  
• Leiutasid betooni kui sideaine
  
• Ümar-, silinder- ja ristkolvid
  
• Termid – pesemis ja sulplus kohad, peahoones oli külm,soe, kuum saun, kolmest küljest ümbritses hoonet lille aed, neljandal küljes asus staadion
  
• Neljandas hoones olid ujumisbasseinid purskaevudega
  
• Kahes korpuses olid ka raamatukogud ja muusikatoad
  
• Mahutas 1600 inimest