Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Bioloogia TALLINNA PÜHA MIIKAELI KLOOSTER Referaat Tartu 2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 ........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ............................................................................................................
Nunnatorn Nunnatorn ehitati aastatel 1311-1320 ja seda hakati nimetama algselt Sadultorniks. Torn ehitati Tallinna linnamüüri kaitseks ja see asub Toompeast põhjas merepoolsel küljel. Nunnatorn sai oma nime Tsisterlaste ordu ja Tallinna Püha Miikaeli nunnakloostri järgi. 1422. aastal ehitati Sadultorn põhjalikult ümber ja kaitsetorn kujundati hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65m ja kõrgus 24,5m. Nunnatorn sarnaneb ehituselt väga Sadultorniga, väljaspool linnamüüri asus torni esimesel korrusel laoruum, kus hiljem oli ka püssirohukelder ja viljaladu. 19. sajandi lõpul tehti arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi järgi Nunnatorni ja Saunatorni vahelisse linnamüüri teravatipuline Nunna värav, mille
Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt ooperi zanris. Nt: ,,Orlando". Kirjutas ka oratooriume (30 tk) nt: ,,Messias".Õppis Itaalias, kasutas teadmisi Inglismaal.On loonud veeö orkestrisüite , 20 orelikontserti jne.Johann Sebastian Bach-31 märts 1685 Eisenach-28. Juuli 1750 Lepzig.saksa.Õppis Ohrdrufi Lütseumis. Hiljem Lüneburgi Miikaeli kloostris.Töö-Arustadt (1704-1707), Mühlhausem (alates 1707), Weimar(1708- 1717)Käthen ( 1717-1723).Teosed: 5 passiooni Matteuse-, Johannesen passioon.Zanrid- kammermuusika, kantaadid, Klaviirimuusika, oratoriaalsed suurteosed, orelimuusika, orkestrimuusika. Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt ooperi zanris. Nt: ,,Orlando".
Sa oled mu kaitsekilp kõigi raevukate vastaste vastu nii elus kui surmas. Peaingel Miikael oli Luciferi ülestõusu ja sõja ajal Taevas Jumala armee ülemjuhataja. Miikael sai enda nime oma sõjahüüu järgi: "MicaEl", mis tähendab, kes on nagu Jumal. Püha Miikael on nende inimeste kaitseingel, kes on sündinud pühapäevasel päeval. Miikael on haigete ja sõdalaste kaitsepühak, kalmistute patroon. Miikaeli kutsuti appi tormisel merel ja ka võitluses kiusatusega. Püha Miikael on inimeste eestkostja Jumala juures, toetab surijaid ja juhib nende hinged taevasse. Peaingel Miikael on Iisraeli kaitseingel, Saksamaa, Brüsseli ja Kiievi patroon. lohet tapmas hingede kaalujana Tulimõõk Oda Kilp Kaalud tasakaalu, õigluse, harmoonia, jumaliku kohtumõistmise märk Paavst Gregorius I nägi peaingel Miikaeli mausoleumi katusel
Muidu on seal rendimaksmise päev. Toidud · valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. · Küpsetati naereid ja kaalikaid. · Joogiks oli õlu. Pärast Mihklipäeva · Elustus taas küla seltskondlik elu, mis oli jaanipäevajärgsel kibedal tööajal soiku jäänud. · Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni. Peaingel Miikael · Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril. · Katoliku kirikus on 29. septembril kirikupüha, Pühade Peainglite Miikaeli, Gabrieli ja Raafaeli Püha. · Anglikaani kirikus on sel päeval Püha Miikaeli ja Kõikide Inglite Püha.
1. Maardu Paeingel Miikaeli kirik. Vastavalt elanikkonna kooslusele on suurem osa Maardu usklikest vene õigeusklikud, loomulikult on nende elu paljuski seotud kirikuga. Seetõttu saigi nii linnavõimude kui õigeuskliku elanikkonna jaoks kõige suuremaks uhkuseks uus õigeusupühamu, Maardu Peaingel Miikaeli Kirik, mis õnnistati sisse Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse poolt 9.juunil 1998. aastal. Maardu Miikaeli kirik on ehitatud Moskva arhitekt P.Vlassovi projekti järgi koguduse annetustest. Ikoonid on kirikule maalinud Tallinnas elutsev meister Nikolai Merkurjev. Kirikule on kingitud ka palju vanu ikoone, mille seas on harulduseks Rooma keisri Diolectianuse, tuntud III — IV sajandi m.a.j. kristlaste tagakiusaja,kristlasest abikaasa püha keisrinna Aleksandra ikoon. Nüüd juba manala teed läinud Eestist pärit Moskva ja Venemaa eelmine patriarh Aleksius II
Mihklipäev Regina Jakobson Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril. Katoliku kirikus on 29. septembril kirikupüha. Püha Miikaeli kultus sai alguse 4. sajandil idakirikus ning jõudis läänekirikusse 5. sajandiks, mil tema püha hakati tähistama 29. septembril. Keskajal oli mihklipäev suur usupüha. Paljudes Euroopa maades langes see lõikuse ajale. Tekkisid mihklipäevaga seotud rahvatraditsioonid. Mihklipäev eesti rahvakalendris Eesti rahvakalendris tähistati mihklipäeva 29. septembril Juliuse kalendri järgi, millele Gregoriuse kalendris praegu
tegutsenud tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas. Tema koolivendadeks olid muuhulgas Bachi eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. Sajandivahetuseks jäi Bachile venna Ohrdurfi korter väikeseks, kuna viimane oli äsja saanud isaks. Lisaks sellele ei saanud Bach enam tasuta haridust lütseumis.Ohrdurfi lütseumi kantor soovitas tal minna koos Georg Erdmanniga Lüneburgi Miikaeli kloostrisse, andes neile selleks isegi stipendiumi. Õppimisvõimalused Lüneburgis olid Bachile head. Tänu kloostri rikkusele anti talle tasuta haridust, tänu ilusale poiss-soprani häälele sai Bach kooris laulmise eest väikese tasu. Kooriga sai ta laulda kõigil jumalateenistustel, tutvudes nii Põhja- Saksamaa tollase muusikakultuuriga.Lisaks sellele sisaldas Miikaeli kloostri raamatukogu ühte suurematest tolleaegsetest muusikakäsikirjade kogudest Saksamaal
tipus lehvib Eesti lipp. lühikese jala värav Lühikese jala värav asub Tallinna keskaegse kindlusmüüri ed elalõigus ning viib Toompealt Lühikese jala tänavale. Värava kohal seisab väravatorn, selle kõrvale jääb Tallitorn Pika jala värav Nunna torn Nunnatorn, nagu ka Nunnadetagune torn said oma nimetused tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi, kloostriruumides tegutseb tänapäeval Gustav Adolfi gümnaasium, endise kloostri kiriku kohale on aga ehitatud hiljem Tallinna Issandamuutmise kirik. Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ning Saunatorn Saunatorn on Tallinna
Keskaja arhitektuur Kirikud Uhked ja suurejoonelised Katedraalid avanes lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas Ristikujulised Romaani stiil Raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega Ümarkaar Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik Reimsi katedraal keskaja muusikut Ambrosius Paavst Gregorius Suur Keskaja muusika Kloostrite ja kirikute laulukoolid Gregoriuse I reformitud kirikulaul Iga päev oli kirikutes teenistus Keskaegne kool Kloostrikoolid ja kirikukoolid Preestreid ja munki Kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika Õpetajaks oli kohalik preester Keskaja kirikupühad Kolmekuningapäev Kristuse ristimispüha Küünlapäev Palvepäev Palmipuudepüha Markuse päev Nelipüha Peaingel Miikaeli päev
Johann Sebastian Bach Sünidinud 31. märts 1685 ja suri 28. juuli 1750. Ametilt helilooja, organist. Elulugu: Lapsepõlv Eisenachis perekond muusikuid, õppis juba väiksena viiuli ning orelimängu. Ohdruf organist, haris venda, öösiti kirjutas muusika käsikirju. Lüneburg Miikaeli klooseter, häälemurre. Arnstadt omavoliline puhkusevõtmine, liiga pikad orelisoolod. Weimar lossikiriku organist, kontsertmeister, suurem osa teoseid. Leipzig muusikadirektor, poistekoor, vokaalmuusika. Looming:Vokaal-instrumentaalteosed, teosed klahvpillidele, oreliteosed, kammerteosed, orkestriteosed. Vokaainstrumentaalteosed:Passioonid säilinud Johannese ja Matteuse passioonid. Kantaadid kirjutas ligi 300 kantaati, neist 20 ilmalikku. Missa h-moll, ,,Jõuluoratoorium". Teosed klahvpillidele: Klahvpillideks olid klavessiin, klavikord ja pedaalideta orel. Kogumik ,,Hästitempereeritud klaviir"- 2osa. Süidid- 6prantuse, 4 inglise süiti ja partitat. Väikesed prelüüdid...
diakon Jevgeni Sokolov, diakon Dimitri Ogoltsov, diakon Aleksandr Usatsov (köster), diakon Jevgeni Startsev Jumalateenistused: Pühapäev: 8.30 - piht, 9.30 - tunniteenistus, 10.00 - Jumalik liturgia metropoliidi eesteenimisel. Argipäevad: 8.00 - piht, 8.30 - tunniteenistus ja Jumalik liturgia. Laupäev: 8.00 - piht, 8.30 - tunniteenistus ja Jumalik liturgia, 10.00 - piht enne eestikeelset liturgiat, 11.00 - tunniteenistus ja Jumalik liturgia eesti keeles. htused teenistused peaingel Miikaeli päevast Issanda Ülestusmise pühani - 17.00, piht - 16.50. htused teenistused Issanda Ülestusmise pühast peaingel Miikaeli päevani - 18.00. Aleksander Nevski katedraali plaan Pilte KASUTATUD KIRANDUS 1. http://www.eestigiid.ee/?CatID=140&ItemID=4940 2. http://www.orthodox.ee/indexest.php?d=kogudus/aleks_t 3. http://www.hot.ee/nsobor/index_dbl.htm 4. Ene 1 osa, lk. 136
tükke). Tugeva Bütsantsi mõjuga võitlevate deemonite figuuridega. 12.saj pakub telgedel kootud vaipu püst-, vertikaal või horisontaalsetel telgedel. Arvatakse, et umbes 8.saj tõid araablased Euroopasse lõimevaibad. NB! Koelõngade arvu järgi loetakse väärtust: neid 8-30. Tänapäeval värvimõju on kadunud. Must kadunud, roh muutunud siniseks jne. Napoleon lasi vaiba Pariisi tuua, sealt Inglismaale. Hitler tahtis endale. 1) Halberstadti St Miikaeli kirikus: Kõik kolm on lõimevaibad, suhteliselt hästi säilinud. Alates reformatsioonist kuni 19s neid ei kasutatud. Luterlased ei vajanud kaunistusi. 1930ndatel Pühavaimu kirik müüs Wotke altari. Niguliste tagastamine. A) Kas püst- või vertikaaltelgedel, värvilaikude kaupa tehtud. Mõnikord tuntud ka Miikaeli ja inglite vaibana. Moosese I rmt 18 ptk sisuks. Lõpeb perspektiivis antud meandri motiiviga. Vaipa ümbritseb tervikuna tekst
Tallinna Rootsi-Mihkli kirik Tallinna Rootsi-Mihkli kirik on kirik Tallinna vanalinnas Rüütli tänaval. Hoone ehitati 1531. aastal ning seda kasutati seegina. Rootsi-Mihkli kogudus Eestimaa kubermangu kuulumise ajal Rootsi Kuningriigi koosseisu kasutasid Tallinnas asuvad rootsi sõjaväeosad garnisonikirikuna Suur-Kloostri tänavalasunud Püha Miikaeli kloostrikirikut. Pärast Venemaa tsaaririigile edukat Põhjasõda ning Tallinna vallutamist 1710. aastal Vene vägede poolt kasutati Uue Johannese (Jaani) seegi hoonet aastatel 17101716 vene vägede garnisoni Vene Õigeusu Kirikuna, kuid seoses suure kogukonna arvuga jäid ruumid peagi väikeseks ning 1716. aastal sundis Eestimaa kuberner krahv Aleksandr Mensikov rootslaste Rootsi-Mihkli koguduse lahkuma oma senisest endisest Suur-
kaaskondadega, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. 7. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris saab eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti 8. Tallinna vanalinnas asuvad Toomkirik, Niguliste kirik ja Oleviste kirik. Nad kõik muudeti 15.sajandil basiilikaks. 9. Minu kodukandi kirik on ehitatud keskajal (Keila Miikaeli kirik). 10. Tartu Jaani kirik on eriline kuna sel on kolmelööviline basiilika ja selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Urvaste kirik on ainulaadne, sest sel on ristikujulise ristlõikega piilarid, mis kannavad võlve ainsas säilinud basiilikana ehitatud maakirikus.
aega ka Kanadas, kust ta 1929. aastal Eestisse naasis. Pitka surmaaeg ja -koht on teadmata, arvatavasti oli selleks september 1944. Pitkal on ka ohtralt teenetemärke ja aunimetusi: Vabadusristi I liigi 1. järk Kotkaristi teenetemärgi I klass mõõkadega Eesti Punase Risti III järgu mälestusmärk Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärk Briti Püha Miikaeli ja Püha Jüri Ordu aurüütel-komandöri orden (KCMG) Karutapja ordeni II klass 2
Johann Sebastian Bach Üldinfo 31.03.1685 28.07.1750 Saksa helilooja ja organist Barokk Lapsepõlv Musikaalne pere Isa õpetas talle viiuli- ja klavikordimängu Onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas orelimängu Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal Ta kolis enda vanema venda Johann Christophi juurde, kes ise oli organist Edasiõppe Miikaeli kloostris Lüneburgis Pärast kooli lõppu Mõni aeg töötas ta Weimaris väikese kapelli juures viiuldajana Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Seal elades abiellus ta Maria Barbara Bachiga Weimar Weimaris sai Bach sealse hertsogi õukonna lossikiriku organistiks Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti Weimari õukonda tabasid aga rasked ajad Võimuvõitlusest kannatasid ka muusikud
hetkel 123,7m. Sisekujund negooti stiilis. Ainsana kasut kujundamisel fiaaltorne ja ristlillikut. 5) Dominiiklaste Püha Katariina klost-asut 1229, tegut 1246-1525. 1531-suur tulekahju. Kirik tänasen säilind aint müürid ning 2 14.saj pärin lääneportaali, kloost säil 4nurkne siseõu ka osa selle ümber paikn ruumidest ja neid ühend ristkäigust. Õue põhjatiivas asunud munkade söögisali(refektoorium) kohal ehit 19.saj katoliku kirik. 6) Tsistertslaste Püha Miikaeli (Mihkli) nunnaklost- rajat 13.saj keskl ning sulet 1629.a 1631.a rajat sinna gümn. Vanimad ehitusosad on Gagi ida- lääne-põhjatiivas, kus I korrusel( keldrikorrus) asuvd kahelöövil v tsentraalse ruumikompositsioonig saalid- otstarbe teadmata. Aulas oli nunnade söögisal(refektoorium). Kloostrihoonest kuuluv kirik on 18.saj alg õigeusulist Issanda Muutmis peakirik. 7) Püha Brigitta e Pirta k- asut jõukat kaupmeest poolt, 15saj algus,valmind keskel. Praegu
mälestusportreedest Pildid võivad imet teha ja usklike aidata, suurendavad usku Põhiliseks motiiviks Neitsi-Maarja koos Jeesus- lapsega Ranged ettekirjutused pühaku välimuse osas (nt. kahvatu nägu, väike suu,pildi taustal hõõguv kuldne ebamaine valgus) Keha põhimõtteliselt unustatud Alates 8.sajandist kasutati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise ainega segatud temperavärve Maalialuseks laudadest kokkuliimitud tahvel. Ikoon Peaingel Miikaeli kujutav ikoon Mosaiigid Mosaiik-värvilistest klaasitükkidest või muust kokku sobitatud ornament. Inimesed saledad ja pikaks venitatud, pikad toretsevad riided Väiksed näod, aga suured, võimukad silmad Figuurid tihedas reas, üksteise kõrval Kujutatu ei toetu maapinnale, tundub nagu nad hõljuksid Mosaiigitehnika värviliste kivikestega ei püütagi jäljendada looduslikke värvivarjundeid Mingit konkreetset sündmust pole püütud kujutada. Mosaiigid
hämarad ja romantiliselt salapärased. Põhja-Eesti ja Tallinn Ühelöövilised kirikud Erandlik kahelööviline oli Keila kirik Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kirikuid. Tallinna kome suure kiriku- Toomkiriku, Niguliste ja Olevste ehituse areng on olnud ühesugune. Algul olid kõik väiksed hooned, kuid lõpuks muudeti nad kõik basiilikaks. Vanim Tallinna klooster on Püha Katariina klooster. Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoones on säilinud Püha Miikaeli nunnaloostri osi. Tartu ja Lõuna-Eesti Tartu keskaegsest sakraalarihtetuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik, piiskipkonna peakirik, ehitati 13.- 16. saj. See oli basiilika. Keskajal oli see suurim kirik ning ainuke millel oli 2 torni. Kirik põles 17. saj. 19. saj ehitati varemetest ülikooli raamatukogu. Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis kolmelöövikine kirikutüüp. Enamik on kilisemates sõdades purustatud.
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1)Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinna ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Jagunes ka materjali järgi: 1)Paas, dolomiit 2)Punane tellis 3) põllukivi. Saaremaa kirikute näited: Valjala Martini, Kihelkonna Miikaeli, Kaarma Peetri, Püha Jaakobi, Muhu Katariina, Karja Katariina, Pöide Maarja kirik. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähedamale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head loodusliku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Tallinna kolme suurema kiriki Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15
Figuurid siluetitaolised , värvid õrnad ja mahedad, jooned ümarad, pehmed, ornamentlikud) · Iknostaasid paljudest üksikutest ikoonidest koostatud sein, mis eraldab kiriku kõige pühama(idapoolse) osa tavalistele usklikele jäetud kirikuruumist. Igale teemale on ettenähtud kindel koht . Keskel troonil istuv Kristus palvetavate Maarja ja Johannese vahel. Sellest ikoonist paremal ja vasakul on kujutatud Gabrieli ja Miikaeli, üleval apostleid, edasi külgedel kohalikke pühakuid. · 16-17.saj uued püüdlused : hakati kujutama ruumi, lisati detaile ja hakati kehi plastiliselt modelleerima.
sajandil toimus kloostris tulekahju ja mahapõlenud hooneosa asemele rajati hoonekompleks, mida tuntakse La Mervelle'i nime all. Mont-Saint-Michel elas üle piiramised Saja-aastase sõja ajal ja Prantsusmaa ususõdades. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal muudeti klooster vanglaks ja see tegutses vanglana kuni 1863. aastani. Aastal 1874 kuulutati Mont-Saint-Michel ajaloomälestiseks ja seda hakati restaureerima.19. sajandi lõpul ehitati kloostrile ka torn ja tornikiiver, mida kroonib peaingel Miikaeli kuju.1966. aastal pöördusid kloostrisse tagasi mungad.
hakkasid uut kristlikku vaimsust viljelema, vaimsust, mis väärtustas igaühe isiklikku pöördumist ja algkristlikke vaesusideaale. Püha Katariina klooster Kes olid tsistertslased? Tsisterlased on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu liikmed. Eestis asetsesid nad Padise kloostris, Mihkli kloostris, Tartu Püha Katariina kloostris ja Lihula kloostris. Nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumala teenimisele. Mihkli ehk Püha Miikaeli nunnaklooster Kes olid birgitiinid? Birgitiinide ordu liikmed, kelle peaeesmärk oli kristlaskonda seesmiselt puhastada. Birgitiinide ordu on loodud eelkõige naistele. Pirita ehk Püha Birgitta segaklooster Millal kloostrid Eestis kinni pandi? Miks? Eestis pandi kloostrid kinni peamiselt Liivisõja ning usulise reformatsiooni tagajärjel. U 1520
Mieronymus Bosch( 1450 1516) Pieter Bruegemel vanem ( 1525 1569) Renessanss, Saksamaal Matthias Grünewald( 1470 1528) Albrecht Dürer( 1471 1528) Mans Gutenberg noorem( 1394/99 1468) Pildid Raffael Athena Kool( 1508 1511) Raffael Sixtuse Madonna ( 1513) Michelangelo Sixtuse Kabel ( 1508 1512) Leonardo Da Vicni Mona Lisa ( 1503) Jan ja Hubert Van Eyck Genti Altar ( 1432) Hans Holbein Saksa Kaupmees ( 1532) Dürer Püha Miikaeli Võitlus Lohega ( 1498) Tizian Lamav Venus Boticelli Kevad( 1478) Bosh Paradiis(1510) ja Põrgu( 1510)
Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina ja laemaalid leiduvad katakombides. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid erinevused temaatikas. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, kõik paganlik. · Kristlik sümboolika. NT: lambatalle õlul kandev mees tähistas Head Karjast (Kristust).
Selle kesklöövi kõrgus on 31 m , torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 m kõrgusele. · Tallinnas ja selle lähedal mitu kloostrit . Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster . Kloostri kirikust on säilinud ainult müürid , mille sisekülgede vastu on hiljem ehitatud maju, ning kaks lääneportaali. Kirikust põhja pool on säilinud ilus ristkäiguga siseõu. · 13. Saj keskel rajati tsitserlaste Püha Miikaeli nunnaklooster, mille osi on säilinud Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoones. · Monumentaalsed varemed on säilinud Püha Birgitta ehk Pirita kloostrist, mis valmis 15. Saj keske. Kloostri kirik oli pindalalt Põhja Eesti suurim. Tüübilt oli see kolmelööviline 8 traveega kodakirik. Tartu ja Lõuna Eesti: · Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. · Toomkirik, mis oli piiskopkonna peakirik, ehitati 13. 16. Sajandil
Kordamisküsimused kontrolltööks - Renessanss 10 klass Millal oli renessanss muusikas? 15.-16. sajand Milline oluline maailmavaateline muutus kaasneb renessansiga? Miks Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg, sest sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn humanistlik mõtlemine, st väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. Milline oluline muutus toimub muusika ja autori suhetes? Tugevnes muusika seos tekstiga. Õpiti väljendama samu hingeseisundeid. Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Mitmehäälne ilmalik laul Kuidas saab esitada renesanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? -Kõiki hääli võib laulda -Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel -Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel -Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides Mis oli renessansiajastul muusikas ideaaliks? Kõlaideaal, mille aluseks sai...
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Ta sündis 31. märtsil 1685 ja suri 28. juulil 1750. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8- aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Pärast ema surma kolis ta Ohrdrufi. Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa ning võimalik, et ka Põhja-Saksamaa ning Prantsusmaa kaasaegsete heliloojate loomingut. 14- aastas...
Sellel on kõrged tornid ja teravkaarne raidportaal. c) kolmelööviline kirik- Levis Lõuna-Eestis. Nt Suure-Jaani Ristija Johannese kirik ja Oleviste kirik. Ehitusmaterjalina on kasutatud paekivi, maakivi ja tellist. Kolmelööviline kirik oli ka kodakirik. Sellel oli ruudukujuline põhjaplaan, kiriku oli 3 võlvikut. Gooti stiilis. Kesklööv on keskmistest laiem. 5. Nimeta Tallinna keskaegsed kloostrid- Püha Katariina klooster, Püha Miikaeli nunnaklooster, Padise lähedal mungaklooster, Püha Brigitta ehk Pirita klooster. 6. Kindlasti leidub sinu kodukandis või maakonnas mõni vanem kirik. Kuidas seda kirikut nimetatakse? Millal see on ehitatud? Otsi internetist selle kiriku pilt ja aseta siia töösse. Harjumaa suurim keskaegne kirik oli Keila kirik ehk Maakirik. Ehitati 14. Sajandi keskpaiku kindluskirikuna. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1
kahelöövilise pikihoonega. Ta l l i n n a To o m k i r i k Niguliste kirik Tallinna Oleviste kiriku põhiplaan. Kesklöövis,kooris ja kabelites on tähtvõlvid. Tallinnas ja selle lähedal oli mitu kloostrit,kuid need on varemetes või kaotanud oma keskaegse kuju. Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster. 13.sajandi keskel rajati ka tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster ning Padise lähedale mungaklooster. Monumentaalsed varemed on säilinud Püha Brigitta ehk Pirita kloostrist mis sai valmis 15.sajandi keskel. Pirita kloostri varemed Tartu ja Lõuna-Eesti Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku varemed ja Jaani kirik. Toomkirik,piiskopkonna peakirik,ehitati 13.-16.sajandil.Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke,millel 2 torni.
pidada. Tema saabastele kinntati kullatud kannused ja ümber keha seoti mõõgavöö.Tulevasele rüütlile löödi mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. Anti relvad ja algas pidulik söömaaeg. Ühe versiooni järgi pidi uus rüütel, rüütatud lahinguvarustusse, laskuma põlvili oma senjööri ette. Too tõusis ja puudutas paljastatud lapiti mõõgaga 3 korda äsjapühitsetu õlga, lausudes seejuures: "Jumala nimel, Püha Miikaeli ja Püha Jüri nimel löön ma su rüütliks. Ole vapper ja aus." Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrdne võrdsega ja järgima vastastikku rüütellikkuse reegleid. Ka aadlike kasvatuses ja eluviisis oli palju ühist. Kuna kõik
Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa heliloojatelt Johann Pachelbelilt ja Johann Jakob Frobergerilt. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. 14-aastasena sai Bach koos Erdmanniga kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Miikaeli kloostri koolis. 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid. Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema.
Pärgamendist sai köita raamatuid, sellele sai maalida värvilisi pilte. Nii tekkis raamatumaal e miniatuurmaal. Diptühhonid kokkulapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg oli kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puidust, elevandiluust või väärismetallist. Rooma riigi lõpuaegadel kingiti neid konsulitele ametisse astumise puhul. Varakristlikul perioodil hakati neid kasutama meelespeadena, kuhu märgiti kõik jumalateenistuseks kavandatu, kaunistatud kristlike motiividega. Peaingel Miikaeli kujutisega diptühhon. Varakristlik kirik võeti eeskuju basiilika stiil. Kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks e lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Lääne- ja idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti
üksiküritustes. Üheks niisuguseks ettevõtmiseks oli Pirita kloostri rajamine Tallinna lähistele 1407. aastal. · Klooster asutati Lõuna- Rootsis asuva Vadstena püha Birgitta emakloostri eeskujul ning oli mõeldud eeskätt kaupmeeste vallaliste tütarde ja leskede jaoks. · 1435. aastal pühitseti kloostrikirik, mis ületas suuruselt kõik Tallinna kirikud. Tallinna linnamüüride sees asus küll juba 13. sajandi keskel rajatud tsistertslaste püha Miikaeli nunnaklooster, ent selle asukad pärinesid valdavalt Harju-Viru aadliperekondade seast. Pirita kloostri kiriku lääneviil · Pirita kloostri asutamist võib seega vaadelda mitte ainult kui kaupmeeskonna iseteadvuse ning 15. sajandist hoogustunud pühakutekultuse tõusu märki, vaid ka kui taotlust lahendada linnaelanike, eeskätt kaupmeeskonna üht sotsiaalset probleemi -- tagada leskedele ja vallalistele tütardele seisusekohane
otstarbeks. (Monpasier jm) Nt: Monpasier - regulaarse tänavatevõrguga kindlustatud linn, mille keskväljak on kahelt poolt piiratud galeriidega. Korrapärase tänavateskeemiga kindlustatud väikelinnad, milles loomulikult ei puudunud ka katedraal. 3. Loomulikul teel kasvanud linnad. Loomulikul teel kasvanud linna südamikuks oli kas klooster või feodaali loss (Mont Saint Michel, Bern, Veneetsia jm) Nt: Mont Saint Michel - Püha Miikaeli mäele rajatud klooster koos selle ümber kasvanud spiraal linnaga. Bern - Linna põhjaosa asubki jõesilmusest moodustunud poolsaarel. Erinevalt teistest paistab silma veerohkusega, linna kaunistavad arvukad purskkaevud. Plaanis on hästi jälgitavad linna arengu kolm peamist etappi. Veneetsia - Linna tähtsus oli tohutu. Rikkus oli linna aluseks. Pea kõik Veneetsia ehitised, näitavad seotust Bütsantsi ja Araabia vormidega.
ohutumasse kohta. Paavstid kasutasid Sant' Angelo'd ehk Hadrianuse mausoleumi ka vanglana. Näiteks hoiti Giordano Brunot seal kinni 6 aastat ning lõpuks põletati ketserluse eest. Ka hukkamiste jaoks oli mausoleumis koht olemas. ( http://www.rome-tour.co.uk/castel_sant_angelo.htm ; http://www.roma2000.it/zmusange.html 3. Nimi Sant' Angelo Nimi Sant' Angelo loss on pärist paavst Gregorius I ehk Suure ajast, kui maad rüüstas katku aeg. Paavst Gregorius I nägi peaingel Miikaeli mausoleumi katusel oma mõõgaga viibutamas. Seda tõlgendati kui taevast saadetud sõnumit, et katku aeg saab varsti läbi. Pärast seda kannabki mausoleum nime Sant' Angelo. Väike kabel ehitati lossi katusele, kus ingel oli ennast väidetavalt ilmutanud. Ingli kuju loodi 18. sajandil flaami skulptori Werschaffeltofi poolt. ( http://www.rome-guide.it/english/monuments/monuments_santangelo.html ) 4. Lossi ülesehitus Loss on jagatud viieks korruseks
Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastal Tallinna asehalduriks määratud Johannes Canne (Jens Kanne) juhtimisel. Kanne müür asendas varasema Margrete kaitsemüüri põhjasuunal kuni Suure Rannaväravani ja sealt mööda tänapäeva Laboratooriumi tänavat ümber Püha Miikaeli nunnakloosti kuni Toompea järsakuni tänapäeva Nunne tänavani. Lõunapool aga juhiti linnamüür mööda tänapäeva Müürivahe tänavat üle Harju tänava Toompeani. Enne Toompea kõrgendikku aga tegi müür pöörangu põhja poole ja suundus Lühikesest jalast mööda ning laskus Pika jala kohal ümber Toompea järsu jalami Nunna väravasse, tänapäeva Nunne tänava alguses. Müüriga haarati linna piiresse Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnaklooster.Suurte kaarnissidega müür,
Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa heliloojatelt Johann Pachelbelilt (kelle juures ta ise õppinud oli), Johann Jakob Frobergerilt ning võimalik, et ka Põhja-Saksamaa ning Prantsusmaa kaasaegsete heliloojate loomingut. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. 14-aastasena sai Bach koos Erdmanniga kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Miikaeli kloostri koolis. Lüneburg (1700 - 1702) 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Weimar (jaanuar - juuni 1703) Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid.
Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa heliloojatelt Johann Pachelbelilt (kelle juures ta ise õppinud oli), Johann Jakob Frobergerilt ning võimalik, et ka Põhja-Saksamaa ning Prantsusmaa kaasaegsete heliloojate loomingut. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. 14-aastasena sai Bach koos Erdmanniga kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Miikaeli kloostri koolis. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina, heliloojana polnud ta eriti populaarne. Tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Tema looming on justkui piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Bach ei loonud ühtegi ooperit, mis on barokkheliloojate seas erandlik
Eesti keskaegses ehituskunstis valitses gootika stiil, kuigi 13. saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. 2) Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid: Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik *Haapsalu kirik *Karuse kirik *Hanila kirik Kesk-Eestis: *Ambla kirik *Koeru kirik *Järva-Peetri kirik *Türi kirik Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik Tartus: *Toomkirik *Jaani kirik 3) Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katariina klooster 4) Mille poolest on tähelepanuväärne Urvaste kirik? Urvaste kirik on tähelepanuväärne sellepärast,et ta on ainuke säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis, kus ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve.. § 34 Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1) Nimeta keskaegseid linnuseid Eestis! *Pikk Herman *Rakvere linnus *Kuressaare linnus
vormida ja ehitada peaaegu kõike. Steinerlasteaedades ei ole n-ö tavalisi mänguasju. Seal on korvid käbide, kastanite ja kividega. Nendes lasteaedades kasutatakse looduslikest materjalidest asju. Steinerlasteaedades käib kõik rütmi järgi. Lisaks tavapärasele päevarütmile on neil ka aastarütm. Aastarütmis on erinevad tähtpäevad mida tähistatakse ning millga seoses on lasteaiad tegevused ja üritused. Aastarütmis tähistatakse jõule, laternapüha, Miikaeli päeva, lõikuspidu, jaanipäeva, lasteaia-aasta lõpupidu, nelipüha, lihavõtteid, vastlapäeva ja kolmekuningapäeva. Muinasjutu jutustamine on sreinerlasteaia päevakavas üks tähtsaim ja oodatuim osa. Jutustatakse vanu rahvamuinasjutte, sest just rahvamuinasjututd sisaldavad seda ürgset sõnumit, mille lapsed ära tunnevad. Muinasjutu mõtet ei seletata lastele kunagi. Paljudes lasteaedades on eraldi muinasjututuba. Lapsed kutsub kokku muinasjutukelluke, mille
· Katsetamine, kogemused · Antiikkunsti mõju väiksem · Peenmaalid, kehad enamasti rõivastatud, mitte nii suurejoonelised kui Itaalias 1)Vara- · Jan van Eyk-,,Arnolfini abielupaar", ,,Autoportree", ,,Kantsler Rolini Madonna", paraadportree · Rogier van der Weyden-,,Kristuse ristilt võtmine" · Hieronymus Bosch-,,Lõbude aed", ,,Risti kandmine" 2)Kõrg- · Albrecht Düren-sakslane, ,,Autoportree", ,,Neli ratsanikku", ,,Püha Miikaeli võitlus lohega", ,,Aadam ja Eeva" · Hans Holbein-,,Henri VIII", ,,Saadikud" · Mathias Grünewald-,,isenheimi altar" · Pieter Brueghel vanem-,,Jahimehed", ,,Laiskade maa", ,,Maastik Ikarose hukkumisega", ,,Pimedad", ,,Talupoja pulm", maastikumaalid Barokk · Taotleb rahutust ja dünaamilisust · Maalilisus · Kontrastsus · Hästi oluline on tunnete rõhutamine · 17.-18.saj
linnus võis olla ümbritsetud veetõkkega. Enamlevinud seisukoha järgi tuleneb Otepää nimi linnamäe aluseks oleva mäe kujust, mis meenutas karu pead (oti e karu pea). Teise oletuse põhjal võis see nimi tuleneda hoopis ühe varasema silmapaistva kohaliku vanema isikunimest. Põhiplaanilt sarnanes keskaegne kivilinnus muinasaegsele linnusele. Ülemisele platoole püstitati mäe kuju järgiv ringmüür, mille siseküljele ehitati eluhooned. Linnuse põhjaosas paiknes ilmselt Püha Miikaeli kabel, mille nurka ehitati hiljem väljast köetav kerishüpokaust. Võimalik, et linnuseõue lääneosas asus eraldiseisev torn. Sügav lohk võib olla jäänus kaevust või teise arvamuse järgi hoopiski veetsisternist, mis oli Eesti linnustes erandlik. Madalamale astangule rajatud eeslinnus ümbritseti 13. saj samuti tellistest ringmüüriga. Hiljem jagati eeslinnus vahemüüri ja torniga veel kaheks. Põhjapoolsele madalamale platoole kujunes avaasula, mis aja jooksul kasvades laienes ka
Kordamisküsimused muusikaloo arvestuseks! Eellugu, keskaeg 1. Muusika teke: miks tekkis muusika, mis olid muusika ülesanded, miks vajas inimene muusikat, millised võimed omistati muusikale ja miks? (Kirjuta natuke pikemalt!) V: Muusika tekkis, et väljendada seda mida sõnadega ei saa ning selleks vajas ka inimene muusikat. Muusikat kasutati rituaalideks, ajaviiteks, lugude jutustamiseks, julguseks, suhtlemiseks, eneseväljenduseks. Muusikale on omistatud ka jumalikku päritolu, sest levis selline arusaam, et muusikal on salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. 2. Millised on tänapäeval muusika peamised funktsioonid? (too min 3 näidet) V:Meelelahutus, inspiratsioon, raha, liitev funktsioon, motivatsioon, igavuse peletus. 3. Muusika väljendusvahendid nimeta 5-6 peamist! V:Meloodia; rütm; dünaamika; tempo; tämber; harmoonia; vorm; faktuur. 4. Milline sündmus tähistab meie aja ...
Eesti keskaegne sakraalarhitektuur Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa; 2) Kesk-Eesti; 3)Tallinn ja Põhja-Eesti; 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Enamik neist on mitu korda ümber ehitatud. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. Ühelöövilised kirikus Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha, karuse, Hanila, Ridala. Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimast neist on Ambla ja Koeru, mis said juba 13 saj läänetorni. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Väikeses Saha kabelis on hästi näha võlvide konstruktsioon. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14 saj Keila kirik (torn 19 saj). Tallinna kolm suuremat kiriku...
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli...
karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Ometi polnud karjast vabanemine üheselt määratud, vaid tihti püüti karjust hoida kinni esimese lumeni. Nii ongi mihklipäeval püütud lund nõiduda. Päevale andis ilmet mihklilaat - oluline kokkusaamis- ja meelelahutuspaik, kus joodi liiku, vaadati uusi kaupu ja räägiti laadanalju. Mihklilaatu peetakse tänapäevalgi, eriti muuseumides, kuid ka koolides ning lasteaedades. Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev. Püha Miikael on Uue Testamendi tegelane, kelle võim oli nii suur, et ta võis isegi põrgust hingi päästa. Mihklipäev lasteaias Hingedepäev 2. november Hingedeaeg on sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Hingedele kaeti tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja
ning mahedad, joontes puudub bütsantslik teravus ja nurgelisus nad on ümaramad ja pehmemad ning ornamentlikumad. Ikonstaas paljudest üksikutest ikoonidest koostatud sein, mis eraldab kiriku kõige pühama, idapoolse osa tavalistele usklikel jäetud kirikuruumist. Igale teemale on ettenähtud kindel koht ja kesksel ikoonil on trooniv Kristus palvetavate Maarja ja Johannese vahel. Sellest ikoonist vasakule ja paremale on kujutatud peaingleid Gabrieli ja Miikaeli ning üleval on apostlid, edasi külgedel kohalikud pühalikud. Rubljovi õpilaste ja järgijate laad on määrav vene maalikunstis kuni 16. sajandini. 17. sajandil ilmusid uued püüdlused taheti, et ikoonimaal kujutaks elu mitmekülgsemalt. Hakati kujutama ruumi, lisama detaile ja kehi plastiliselt modelleerima. Pühapiltidesse tungis olustikumotiive, suurt rõhku hakati panema ikoonide jutustavale sisule. See oli Lääne-Euroopa looduslähedase kunsti mõju. Pihkva kreml
müüri ja praeguse säilinud linnamüüri kokkulangevust. [1] 14. sajand ja Kanne müür Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastal aastal Tallinna asehalduriks määratud Johannes Canne (Jens Kanne) juhtimisel. Kanne müür asendas varasema Margrete kaitsemüüri põhjasuunal kuni Suure Rannaväravani ja sealt mööda tänapäeva Laboratooriumi tänavat ümber Püha Miikaeli nunnakloosti kuni Toompea järsakuni tänapäeva Nunne tänavani. Lõunapool aga juhiti linnamüür mööda tänapäeva Müürivahe tänavat üle Harju tänava Toompeani. Enne Toompea kõrgendikku aga tegi müür pöörangu põhja poole ja suundus Lühikesest jalast mööda ning laskus Pika jala kohal ümber Toompea järsu jalami Nunna väravasse, tänapäeva Nunne tänava alguses. Müüriga haarati linna piiresse Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnaklooster.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
