Kreeka vaasimaal Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Hästi tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalingud- vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Kreeka vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Nendest on tuntumad kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.sajandist e.Kr. On leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat.See oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne jooni...
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel Kreekas oli väga kõrgel kohal maalikunsti. Kreeklaste keraamika ja sellele tehtud maalingud- vaasimaalid on hästi teada kogu maailmas. Vaasimaale ei tehtud ainult vaasidele, vaid kõikvõimalikele savinõudele. Kreekas olid mitmesuguseid vaasivormid, millel igaühel oli eri otstarve: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer,
kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. 11. Kirelda Vanakreeka kultuuri hellenistlikku perioodi. ( nimetuse teke, erinevus eelnevatest perioodidest, ehitised, maailmaimed) J. G. Droysen võttis termini ,,hellenism" kasutusele XIX saj. alguses tähenduses ,,orjandusliku antiikühiskonna periood", mis algas Makedoonia Aleksandri (Suure) vallutustega (334. e. Kr.) ja lõppes 31/30 e
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
November 2010 1) ARHAILINE e vana aeg 600480 eKr 2) KLASSIKALINE e õitseaeg 480 323 eKr 3) hiline e HELLENISTLIK aeg 323 e.m.a.30 a eKr Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540 530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. · Kunstnik hakkas lähtuma maali puhul vaid sellest,
Maalil on kujutautd Kreeka ainukest atleetikaaalade hulka kuuluvat hüpet-kaugushüpet. Kreeka maastikus on nii palju mäelõhesid,et kaugushüppeoskus oli väärtuslik kiireks edasiliikumiseks sõjakäigul, kaugushüppeoskust nõudvaid looduslikke takistusi aga on seal vähe. Kreeka kaugushüppe üks erinevus meie omast seisneb selles ,et kreeklased kasutasid käes hoitavaid raskusi halteere. Mitmeid halteere on leitud väljakaevamistel ja neid kujutavad ka paljud vaasimaalid. Mõned neist sarnanevad triiklaudadega, mõned telefonitorudega. Halteerid kaaluvad tavaliselt neli kuni kaheksa naela. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge. Käes hoitavad raskused abistavad nii kaugus-kui ka kõrgushüppajat sel juhul, kui ta paiskab nad hüppe ajal taha poole. Kuid pole mingeid tõendeid ,et kreeka hüppajad seda tegid.
ka paljud vaasimaalid; mõned neist sarnanevad triikraudadega, mõned telefonitorudega, ning üks hiljuti Isthmoselt leitud halteer on kivisilinder, milles on sõrmede jaoks õnarad. Halteerid kaaluvad tavaliselt neli kuni kaheksa naela. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge. Käes hoitavad raskused abistavad nii kaugus- kui ka kõrgushüppajat sel juhul, kui ta paiskab nad hüppe ajal tahapoole, kuid pole mingeid tõendeid, et kreeka hüppajad seda tegid. Mõned vaasimaalid näitavad tegelikult hüppajaid, kes maandumise ajal hoiavad halteere ikka veel käes , ning Philostratos ütleb, et halteerid aitavad hüppajal kindlalt maanduda. Lukianos suhtub halteeridesse selgelt nagu hüppe rakendamise vahenditesse: "Me treenime neid hüppama vajaduse korral üle kraavi või mõne muu takistuse, isegi hoides käes seatinast raskusi, mis on nii suured, kui nad suudavad käes hoida." Aristoteles
Kr.- suure pärslaste kallaletungi tagasilöömiseni 480 e. Kr.) · Klassikaline aeg( 480 e.Kr. Aleksander Suure surmani 323 e. Kr. ) · Hellenistlik aeg(323 e. Kr.- 30 e. Kr. , mil pärast Kleopatra surma kogu Kreeka mõjupiirkond langeb roomlastele. · Klassikaline ajajärk- 5. saj. e. Kr. ehitatakse Ateenas Akropoli mäele templite kompleks. · Linna kaitsejumalanna Athena tempel Parthenon Dooria-, joonia-, korintosestiilis sambad. Kapiteelid Amfiteatrid. Vanimad vaasimaalid geomeetrilised. Punase ja musta figuurilised vaasimaalid(maalikunst). Ornamendid: meander, lainevööt, palmet, akantus vööt, munavööt. Hellenismi skulptuurid- ,,Milose venus", ,,Laokooni grupp" Etruski kunst · Elasid Kesk- ja Põhja -Itaalias praeguse Toscana maakonna aladel · Võimsate müüride ja väravatega linnad · Templid, teed ja veehoidlad- templid puidust · Akveduktid ja drenaaz · Langesid Rooma võimu alla 265 e. Kr. · Uskusid hauatagusesse ellu Rooma kunst
11. Kuidas kutsuti 5. Sajandi keskpaiga kahte stiili? Atika-lakoonia ja Sparta 12.Atika stiili keskus ja esindaja, tema tööd. Ateena- keskus. Esindaja Pheidias, tööd on Parthenoni reljeefid ja Parthenonis sees olev Ateena kuju 13.Lakoonia stiili tühtsam esindaja keskus töö. Sparta, Polükleiton, tööd on odakandjad. 14. 4. Sajandi kaks tuntud skulpturit ja nende tööd. Skopas Tantsiv menaa ja Paraxiteles Hermes ja Knidose Aphrodite. 15. Millisesse kahte stiili kuulusid vaasimaalid? Musta ja punase figuuriline, 530 ema tuli punase figuuriline. Peene pintsliga maaliti sisse detailid. 16. Mida vaasidelkujutati? Olustiku stseene ja mütoloogilisi stseene. 17. Mis muutus hellenistlikus arhidektuuris? Hakati ühiskondlikke asutusi ehitama, Linnasi hakati planeerima. 18. Kuidas nimetati tuntumat teatrit? Epitaurus 19. 3 tuntud hellenistliku skulptuuri. Samothrake Nike, Lakoon, Milose Veenus.
Mükeene ja Vana-Kreeka vaasimaal Kreeta vaasimaalile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus.Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane ,isegi naturalistlik.Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi,neid vaase on võrreldud akvaariumitega-ruumiliselt tajutavad kaheksajalad,kalad , meritähed jne.Teatud perioodidel eelistati vaasimaalidel stiliseeritud ja sümeetrilist ornamentikat. Kreeklaste vaasimaal kulges paralleelselt muu maalikunsti arenguga.( saj ema pärinevad geomeetrilise ornamendiga vaasid on üldse esimesteks kreeka kunsti mälestusmärkideks.Hiljem hakati kujutama inimfiguure.Esialgu valitses nn mustafiguuriline stiil.630 ema tärkas nn punasefiguuriline stiil,kus tehtnika oli vastupidine.Uus moodus oli palju elavam ja paindlikum,võimaldas edasi anda keerulisi poose , riietust jne ning oli seega kooskõlas kreeka kunsti üldise arenguga suurema loodusläheduse poole.Kreeklastel poln...
saanud Vana-Kreekast. Mõeldes Kreekale, meenub mul esmalt sealne mõnus soe kliima, mis soosis seal varajase kultuuri tekkimist. Seal tekkis teater, millest arenesid välja komöödia, tragöödia ja draama ning võtsid kasutusele poolringi kujulise teatriplatsi. Kirjanduses lõi Homeros kuulsad teosed nagu ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ning luulevormidest ehk lüürikast on kujunenud välja lüüra ja kitarri eelkäija kitara. Kuulsad on ka nende templid, sambad, skulptuurid, vaasimaalid ja odakandja kuju. Kõige kuulsam spordiüritus maailmas ehk Olümpiamängud said Kreekas alguse aastal 776 eKr. Tänapäevaks on paljud alad ning kombed muutunud kui midagi on ka jäänud samaks. Näiteks on säilinud kettaheide, kaugushüpe, odavise. Tähtsaim muutus on minu arvates lõpuks võimalus naistel osaleda. Kreeklaste seast on palju kuulsaid inimesi, kes on teinud midagi meeldejäävat. Näiteks Meditsiinis Hippokratese vanne, mis kohustab arste igas olukorras
Vanakreeka maalikunst 10.b Sissejuhatus Kreeklased hindasid oma maalikunsti väga kõrgelt Ei ole säilinud arhailise ega klassikalise aja seina- ja tahvelmaale Hellenistlikuperioodi maalidest säilinud Roomaaegsed koopiad Keraamika ja vaasimaalid Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Tuntumad savinõud on: amfora, hüdria ja kraate Vaaside otstarve Vaase ei kasutatud mitte lillede hoidmiseks, nagu tänapäeval vaid: Õli säilitamiseks Teravilja säilitamiseks Suuri keraamilisi vaase mälestusmärkidena. Tuntumad savinõud Hüdria- kolme käepidemega veenõu Tuntumad savinõud Amfora- kahe sangaga anum veini hoidmiseks Tuntumad savinõud
· Maalikunsti peamine ülesanne on võimalikult täpselt kujutada nähtut (ruumiliselt, 3D) Kunst läbi aegade Vana-Kreeka · U 1000 a. eKr · Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus jumalatele. · Näiteks: Parthenon Ateena akropolil · Kreeka kunsti iseloomulikud detailid: Sammas · Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri · Näiteks: Myron - ,,kettaheitja" · Epidaurose teater · Vaasimaalid (Savist) e. AMFORAD Inglismaa Stonehenge (ehitati 3500 aastat eKr) · Egiptus · Püramiidid (Algustati ehitamist 2551 2471 eKr) · Sfinksid (lõvikeha+inimesepea) · Papüürusele kirjutamine · Piltkiri e. hieroglüüfid Antiik-Rooma l 1000 a. eKr l Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. l Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. l
Jumalate heaks koondati sekte, kus korraldati salajasi müsteeriumeid. Tuntuimad on võib-olla jumalannade Demeteri ja Persephone müsteeriumid, mis olid rahumeelsed. Kõlvatuteks võis pidada veini- ja lõbujumal Dionysuse müsteeriumeid, kuss võis esineda enesepiinamist, alkoholi, seksuaalorgiaid ning parafiiliat (suguühe kitsedega). Leidus ka olustikumaale ning natüürmorte. Kuna maalikunsti on antiikajast siiski üpriski vähe säilinud, loetakse selle alla ka vaasimaalid. Vaasid oli antiikmaailmas mitmete otstarvetega, lisaks lihtsalt lillede hoidmisele hoiustati seal veel näiteks puuvilju, veini jms. Vaase oli mitmeid erinevaid tüüpe (amfora, krateer jms) Geomeetriline stiil 8. - 7. saj. e.Kr. kaeti vaasid peamiselt geomeetriliste kujunditega. Mustafiguuriline vaasimaal Figuurid tehti värviga, taustks oli savi toon (Francois' vaas, seal kujutati "Iliase" sündmusi) Punasefiguuriline vaasimaal taust värviga, figuurid savivärvi
Reljeefidki Augustuse kuju puhul. olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid. Maalikunst: Maalikunst: Maalikunst on vähe säilinud. Allikas on Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal Vesuuvi tuha alla mattunud linnad. kujutati olendeid moonutatud mustade Iseloomulikud olid silmapetted ja loodus. siluettidena, 6. sajandi algul asendus see Temaatika oli mitmekesine. Roomas levis ka mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. tahvlimaalikunst. 6. saj lõpul võeti kasutusele Väga populaarne oli elumajade kõige punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane
individuaalne helikeel sünnib eri väljendusvahendite koostoimes. 2. Muinasajal esitati laule koos liikumisega, rütmi rõhutati käteplaksude või algeliste löökpillidega. Muusika ei olnud omaette kunstiliik, vaid oli seotud usundite, kommetega, tantsude ja mänguga. Sageli omistati muusikale maagiline mõju. 3. Meieni säilinud andmed musitseerimisest pärinevad Assüüriast, Babülooniast, Egiptusest, Palestiinast, Vana-Kreekast. Allikateks on vanad säilinud noodinäited, vaasimaalid, koopajoonised, väljakaevamistelt leitud pillid. 4. Stiil on kunstiteoses kasutatud võtete süsteem, mis allub ühiskondlikus elus toimuvatele nihetele, muutustele, arenemisele. Stiiliperioodid: 1) keskaeg 5-13 saj. 2) renessanss 14-16 saj. 3) barokk 17-18 saj. I pool 4) klassitsism 18 saj. II pool 19 saj. I veerand 5) romantism 19. saj. 6) stiilide paljusus 20. saj. tänapäev. 5. Keskaeg 5.-13. sajand (14. sajand)
Näide? Venemaa, Peterburg 21.Miss. ratsamonumenti peetakse kunstiajaloo üheks suursugusemaks ? autor? Vaskratsanik, ETIENNE FALCONET 22.Mis teemadel valm. klassitsismiajastu skulptorid oma teoseid? Antiikaegseid iluideaalid, tegelased antiikmütoloogiast. 23.Mida seostad sõnaga ,,ampiir"? Klassitsismi erivorm 24.Kes oli klassitsistliku maalikunsti teerajaja? JACQUES LOUIS DAVID 25.Miss. tarbekunsti esemed andsid infot antiikmaali kohta? vaasimaalid 26.Millest jutustab Davidi teos ,,Horatiuste vanne"? Kujutas auväärset Rooma patriitsi Horatiust 3 poega sõtta saatmas, neile mõõku ulatades, võtab isa neilt vande võidelda vapralt kodumaa eest. On väga lihtne, tõsine, ja patriootlikke tundeid sisendav 27.Mida klassitsistliku maali süzee ülistas? Vaprus, truudus, isamaa armastus ja teised voorused. 28.Miss. pidi olema kunst klassitsistlikul ajastul? Õpetlik ja võitlema pahede vastu. 29
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
Mõned neist sarnanevad triikraudadega, mõned telefonitorudega ning üks hiljuti Istmoselt leitud halteer on kivisilinder, milles on sõrmede jaoks õnarad. Halteerid kaalusid tavaliselt 1,638 3,276 kilogrammi. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge. Käes hoitavad raskused abistavad nii kaugus- kui ka kõrgushüppajat sel juhul, kui ta paiskab nad hüppe ajal tahapoole, kuid pole mingeid tõendeid, et kreeka hüppajad seda tegid. Mõned vaasimaalid näitavad tegelikult hüppajaid, kes maandumise ajal hoiavad halteere ikka veel käes, ning Philostratos ütleb, et halteerid aitavad hüppajal kindlalt maanduda. Lukianos suhtub halteeridesse selgelt nagu hüppe raskendamise vahenditesse. Aristoteles aga väidab, et atleedid hüppavad halteeridega kaugemale kui ilma nendeta. Üks kreeka kaugushüppese puutuv veider asjaolu on see, et Philostratose andmeil peeti seda raskeimaks atleetikaalaks, mistõttu selle saateks lubati mängida flööti
o Zeusi tütar o tarkusejumalanna o sündis Zeusi peast o öökull, madu, kiiver, oda Vaasimaal · maalide taset saab teada vaasimaalide näol · 8. saj. eKr geomeetrilise mustriga vaasid · Protokorintlik stiil, korintose vaasid, Rhodose vaasid · 600 eKr. mustafiguuriline stiil · u. 530 eKr punasefiguuriline stiil (valgefiguuriline stiil) · kujutati ,,Illiase" ja ,,Odüsseia" sündmusi · enne mustafiguurilist stiili läksid vaasimaalid reaalsemaks Arhidektuur 1. Arhailine tagasihoidlik savionnid 2. klassikaline templid · Ateena akropol o Parthenon o Erechteion o Propülee väravehitis mitmeosaline paraadvärav o Nike tempel propülee ees · Partheon o 59,51*30,86 o Iktinos ja Kalligrates o peripteer o pronksist kujud o puust kujud
Sellise asendi nimi on kontrapost SKULPTUUR HELLENISTLIK AJAJÄRK Hellenistlik ajajärk: Hellenistlik ajajärgul (323 - 27 eKr) levis kreeka kultuur Egiptusesse ja Lääne-Aasiasse ning kultuurikeskuseks sai Ateena asemel pigem Aleksandria linn Egiptuses Hellenistliku ajajärgu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid ja liikumist. Selle edasiandmiseks pandi kujutatav väändunud poosi ja teda katvad kangad lendlema KUNST Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalid Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused
Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4
Väljakaevamiste kaudu 3.Kes on kuulsaid nimeliselt teada olev Vana-kreeka maalija? Polygnotos 4.Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel? Tehti vaasimaale (maaliti keraamikale) 5.Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Geomeetrilise ornamentikaga 6.Milleks vaase tarvitati? Nendes hoiti veini ja vett, segati ka vett ja veini. 7.Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Kohmakate mustade siluettidena 8.Mis teemadel olid vaasimaalid? Loodusteemadel 1.Mille poolest erineb Hellenism varasemast kultuurist? Hellenistlik kunst on väga mitmeksine 2.Kelle tegevus tegi võimalikuks hellenismi tekke ja leviku? Aleksander Suure tegevus 3.Kes olid uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad? Ainuvalitsejad (jumalad) 4.Nimeta hellenismi tähtsaimaid keskusi? Pergamon,Priene ja Aleksandria 5.Milliseid ehitisi eelistati templitele? Millist stiili eelistati? Miks?
Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4
e)akropolide skulptuuride peamiseks autoriks oli Pheidias (u 490-430 eKr) tegija nii vabaskulptuurides kui ehitusplastikas veenvaima tõestuse oma geniaalsusest andis Parthenoni kaunistamisel(reljeefid,Athena kuju) V VANAKREEKA MAALIKUNST 1.Oma maalikunsti hinnati väga kõrgelt, kuid kahjuks teame sellest vaid kirjalike allikate põhjal 2.Hästi on teada vaid kreeklaste keraamika ja sellele tehtud maalingud vaasimaalid a)erineva kuju ja ülesannetega savinõudel hüdria kolme käepidemega veenõu amfora kahe sangaga nõu veini hoidmiseks krateer lai nõu, milles segati vett ja veini b) algul maaliti vöönditesse erinevaid korduvaid geomeetrilisi kujundeid(8.saj algus) c) hiljem(8.saj lõpus) hakkas ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi
kuulus arst Hippokrates. Raamat sisaldab haiguste sümptomeid ja kulgemist. Teosesse on kirja pandud ka tänapäevani täiesti kehtiv arstide ametitõotus nn Hippokratese vanne -, mis kohustab arste igas olukorras võitlema patsiendi elu ja tervise eest. Kreeka kunst, arhitektuur, skulptuur ja maalikunst: Kreeka kunst oli realistlik ja seal väljendusid ühiskonna arusaamad ilust, tervisest ja tarkusest. Kreeka maalikunstis olid juhtivaks vaasimaalid. Nende valik oli väga rikkalik aga kõige ilusamaks peetakse amforat, sinna kujutati geomeetilisi kujundeid ja see oli must-punane. Arhitektuuris olid tähtsal kohal templid. Need ehitati kivist, enamasti marmorist.See ehitati kõrgemale kohale ja iseloomulik on ümber kogu hoone kulgev sammastik. Neid kaunistati ja värviti. Valgus pääses templitesse vaid ustest. Levisid kolm põhilist arhtektuuri stiili: dooria, joonia ja korintos. Viimane oli levinud hellenismiperioodil
Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. 7. VARAKRISTLIK BASIILIKA
maaliti valge värviga Taimevormid, mereelukad, korallid jm. ning vaasid kaotavad oma värvirikkuse. EGEUSE KUNSTIST Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud. Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks: ·varasem Kamareskeraamika ·hilisem Paleekeraamika EGEUSE KUNSTIST Kamares-keraamika on väga ebapraktiline. Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad. Kaunistused on ühesugused. VAASIMAALID http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Härjapea kujuline jooginõu Knossosest. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf MÜKEENE LINNAPLAAN Mükeene losside kaitsemüürid Tohutud kivimürakad Kükloopilised müürid Kükloobid ühesilmsed hiiglased klassikalises mütoloogias Lõvivärav Hilisemast ajast pärineb ka üks monumentaalskulptuur: Mükeene lossi
maaliti valge värviga Taimevormid, mereelukad, korallid jm. ning vaasid kaotavad oma värvirikkuse. EGEUSE KUNSTIST Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud. Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks: ·varasem Kamareskeraamika ·hilisem Paleekeraamika EGEUSE KUNSTIST Kamares-keraamika on väga ebapraktiline. Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad. Kaunistused on ühesugused. VAASIMAALID http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Härjapea kujuline jooginõu Knossosest. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf MÜKEENE LINNAPLAAN Mükeene losside kaitsemüürid Tohutud kivimürakad Kükloopilised müürid Kükloobid ühesilmsed hiiglased klassikalises mütoloogias Lõvivärav Hilisemast ajast pärineb ka üks monumentaalskulptuur: Mükeene lossi
Vana-Kreeka Arhitektuur: · templitüübiks oli megaron · sambad olid kindlas rütmis · sambad olid ehituselt tähtsamaiks komponendiks · sammas koosnes kolmest osast: 1)baas 2)tüves 3)kapiteel · sambatüübid on: 1)dooria(kõige vanem, jässakas, madal ja tal puudub baas) 2)joonia(saledam ja kõrgem, algab baasiga) 3)korintos(veel saledam ja pikem, pidulik, kapiteel kaetud taimemotiividega) · templite ehitamisel kasutati kallemaid materjale nt marmor · templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) · kreeklased oskasid kasutada optilisi effekte · templi pearuumis polnud aknaid, ruumi nimetati naoseks · seinad olid kivist · naose taga asus jumala kuju · tavainimesed templisse ei sisenenud, ainult preestrid ja oraaklid · na...
• Idealiseeritust vähem. • Populaarsemaks muutus portreeskulptuurid, mis aeg-ajalt olid ebameeldivalt otsekohesed. • Skulptuurid olid, kas suured või väiksed - vahepealset sel perioodil eriti ei leidunud Laokoon - hellenistlik periood 2.3 Maalikunst / vaasimaal: • tahvelmaal, seinamaal • ainuke tõepärane allikas – vaasimaal • Vaasimaali kuldaeg vaasimaalid jagunevad : 1. Geomeetriline stiil - esimene kreeka kunsti mälestusmärk 2. Mustafiguuriline stiil - figuurid värviti mustaga helepunasele savipinnale (heledamad detailid kraabiti), kujutati kangelasi/olümpiavõitjaid 3. Punasefiguuriline stiil - foon värviti mustaks, figuurid ja detailid maaliti peale peene pintsliga - see oli paindlikum ja elavam stiil, antiikmütoloogia 4. Stiliseeritud stiil - meandrid, inimfiguurid, geomeetrilised kujundid 3
üksikfiguure ja ka naiste figuure hakkas tegema. HELLENISTLIK 3-1 saj Aleksander suure vallutustega levis kultuur ka mujale ja emamaa jäi varju. Kunst oli seotud valitsejate tahtega seega jäi pealiskaudsemaks ja taotlest välist efekti. *aleksandria koolkond-kõige tugevamad kreeka mõjud*pergamoni koolkond-tähtsaim teos oli zeusi altar*rhodose koolkond-milose venus. MAALIKUNST Säilinud pole sisuliselt midagi, aimdust annavad rooma koopiad seinamaalidest ja kreeka vaasimaalid, mis algul mustafiguurilised, pärast punasefiguurilised. Kunstnikud; Thimantes, Polygnotas, Pansias. Etruskid asustasid appenniini poolsaart ja nende riik koosnes 12 omavahel nõrgalt seotud linnriigist, mis hiljemalt rooma alla läksid. Nad ehitasid rooma kanalisatsiooni. Nende tempel olikõrgel alaehitusel, põhiplaanilt ruut ja sambad olid hõredamalt, eeskoda sügavam kreeka templitest. Nende elamust kujunes välja rooma elmau, mille põhimüte levis laialt. Nende kaljuhauad ja
templites preestrid, kes korraldasid usuüritusi. 11. Templiarhitektuur dooria lihtne ja raskepärane, kapiteeliks kivi. Joonia sale ja kerge, spiraalse kapiteeliga. Ateena akropol oli silmapaistvaim arhitektuuriansambel. 12. Skulptuur ja maalikunst arhailine skulptuur, kuros e. Alasti noormees, kore e. Riietatud naine. Ideaalitüüp. Klassikaline skulptuuri iseloomulikuks jooneks ideaalsete inimeste kujutamine. Seinamaalid vähe teada, enamus hävinud. Vaasimaalid amfora karekõrvaline veininõu, müütilised sündmused, jumalad, spordivõistlused ja eluoli. Musta ja punase figuuriline. 13. Olümpiamängud aristokraatide meelisharrastus. hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Võisteldi alasti. Ülekreekalised. iga 4 a tagant. Ainult mehed. Olümpia rahu e. Katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva (esimesed 2 usupidustused). Võistlusalad: hobukaarikute võidusõit, jooksud,
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, ari...
ANTIIKJUMALAD KUNSTIS Uurimistöö eelkaitsmine Koostaja: Sten Robin Vanin 11.c klassi õpilane Juhendaja: Erika Sari PÜG õpetaja Põltsamaa 2014 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM Sissejuhatus · teema põhjendus Valisin teema antiikjumalad kunstis, kuna olen öppinud Põltsamaa kunstikoolis ligi 4 aastat. Mul on ka suur huvi ajaloo vastu . Kuna mul on huvi mõlema aine vastu, siis soovisin teha neist kahest asjast ühtse teema. · Töö eesmärk Selle töö eesmärgiks on teada saada, kuidas on hilisemas kunstis kujutatud antiikjumalaid. · Uurimusülesannete piiritlemine Uurimusülesanded selle töö puhul määran Veenuse, Marsi, Pallase . Uurin ainult renessansi kunsti. · Töö ülesehitus Töö koosneb 3 peatükist....
Rahvavalitsuse eelised allikate põhjal-1) võrdsus seaduste ees2)ametnikud valitakse loosiga,koos rahvahulgaga otsustatakse3)võim rahva käesMida heidetakse allikates ette demokraatlikule valitsemisviisile? 1)Rahvahulk viskub riigiasjade kallale mõistuseta 2)Võimu juurde võivad saada inimesed,kes pole kompetentsed.Millist rolli omas mütoloogia kunstiloomingu allikana Vana-Kreekas?Ehitati templeid jumalate auks,draamakunst arenes välja,laulud Dionysuse auks.Nt: vaasimaalid, skulptuurid, eeposed Mütoloogia suur mõju kunstiloominugule- sellesse usuti ja peeti lugu Trooja sõja kangelased: Achilleus oli väga hea võitleja, saavutas tihti lahingutes võidu. Priamos Trooja kuningas, Hektori isa. Oli hea inimene, tahtis rahu. Ehitised seotud Vana-Kreeka jumalate austamisega Eleusise tempel(Demeterese müsteerium), Epidaurose teater(dionüüsia Dionysos), Delfi oraakli tempel(ennustaja Apollon),
ReljeefidHalikarnassose mausoleumile Praxiteles kaunid, meelelise noore inimkehaga jumalad, nt. Hermes Dionysoslapsega Lysippos loonud kuninga portree, skulptuuril proportsioonide kaanon 1/8, ''Kaapija'' 10. Mis on akt? Miks loodi niipalju meesakte? Alasti inimkeha kujutis. Meesakte tehti palju kuna väärtustati treenitud keha ja seda taheti kujutada. VANAKREEKA MAALIKUNST 1. Milliste maalikunstiliikide olemasolust Vana-Kreekas on andmeid? Seina- ja tahvelmaalid, vaasimaalid. 2. Mille kaudu saame tänapäeval ainu vanakreeka maalikunstist? Tänu arheoloogilistele leidudele. 3. Kes on kuulsaim nimeliselt teada olev vanakreeka maalija? Apelles 4. Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel? 5. Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Geomeetriline ornamentika. 6. Kust sai nime meander? Kreeka ornament, nimetus tuleb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. 7. Milleks vaase tarvitati? Erinevatel otstarvetel
Spartas oli oluline sõjaline haridus 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 776 eKr olümpiamängudest 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 338 eKr Chaironeia lahingus makedoonia vastu 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! Vana- Kreeka mütoloogia- tekkisid kangelaslood ehk müüdid ning neid anti edasi põlves põlve Vaasimaalid, sest need on olulised ajaloo allikad, vaasimaalid kandsid endaga kaasas olulisi sümboleid, mis said oma ideed olümpiamängudest, Homerose eepostest või müütidest Homerose eeposed, sest need kaks eepost on olulised ajaloo allikad, sai teadmisi jumalate kohta, eluolu kohta jne Olümpiamängud- kreeklased hakkasid sellest alates oma aega arvama, see on aluseks tänini säilinu traditsioonile ja olümpiamängud
Hiljemalt u 530a e Kr hakati vaase maalima hoopis vastupidi. Kui mustafiguurilise stiili puhul maaliti punakaspruunile vaasipinnale musta värviga figuurid, siis uue stiili puhul maaliti taust mustaks, jättes figuurid katmata, seega punaseks. Selle stiili nimeks sai punasefiguuriline. Üheks kõige ilusamaks vaasivormiks peetakse amforat. Amfora on kahesangaline veinisäilitamisnõu. Vaasimaalidel kujutati igapäevaelu ja ka müütide tegelasi. Vaasimaalid annavad väga hea ettekujutuse, kuidas vanad kreeklased ehk hellenid elasid ja riietusid. Hellenid hindasid väga kunsti, nad arvasid ,et kui nad hästi maalivad, on nad jumalatele meelepärased. Vanas-Kreekas maaliti ka hoonete seinu. Isegi Eestis võib leida pilte, mis on inspireeritud Kreeka templimaalingutest. Enamus Kreeka maalidest on hävinud, kuid on veel alles roomlaste tehtud koopiad. Ateena ja Kreeka kunst aga üha arenes ning Kreeklaste kunsti hakati ka mujal maailmas ostma.
Seal oli hästi palju kodusõdasid, sest oli hästi palju linnriike. Kõik linnad olid pmst mere ääres. (Peamised Ateena ja Sparta) Rooma oli Apenniini ps. Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad. Roomas oli realistlik ja dekoratiivne kunst. Seal olid freskod. eluolu Kreekas olid metoigid, kodanikud ja orjad. Naistel polnud mingeid õiguseid. Lastest võisid kooli minna vaid poisid. Roomas olid plebeid, patriitsid ja orjad. Plebeid ja patriitsid olid pidevalt tülis, sest plebeid tahtsid rohkem õigusi ja saada võrdseteks patriitsidega.
Kunstiajalugu 1)Mesopotaamia: Vana pabüloonia ajast pole midagi säilunud, assüürlased havitasid pabüüloni. UUS-PABÜLOONIA nähtuseks oli Paabüloni linn ise. See oli ümbritsetud kahekordse müüriga. Kreeka ajaloolane .. on kirjeldanud, et müürid olid üle 50m kõrged. Jumalanna Istari väravad, sealt lähtus protsessiooni(pidulik rongkäik) tänav. Nende ääres paiknesid kaks tähtsat ehitist : peajumal Mardukile pühendatud tsikuraat (tempel) ehk Paabeli torn, (paabeli segadus- jumal segas keeled ära, keegi ei saanud aru) Semiraamise rippaiad, ühk vanaaja 7st maailmaimest. Terrassidele ehitatud aed, taimed kogu tolleaja tuntud maailmast, insenerehitus ime. Iga aste oli ülevalatud asfaltiga. Värvitoonidest eelistati sinist, kollast ja valget. Reeglina kujutati tornis loomi. Asüüria kunst: Asüürlased on ajalukku läinud kui sõjakas rahvas. Küüditamine on vana nähtus (elanikgrupi ümberasustamine) Asüürlased on ajalukku läinud Assurbanipali raamatukog...
· Halikarnassose mausoleum · Aleksandria tuletorn Skulptuur · materjal: marmor, pronks · Vähe säilinud · Kreeka kujurid tegid esimesena ilma toeta seisvaid suuri inimfiguure · Aktiskultuur - Terves kehas terve vaim · Klassikaline - Kujutatakse keerukaid liigutusi; vaadeldav igast küljest; kotrapost e keharaskus ühel jalal nt: Polykletos "odakandja" ; Myron "kettaheitja" · Rhodose Koloss · Milose Venus · Samothrake Nike Maalikunst · Vaasimaalid - meander Palmett · Keraamika · Palmett · Amfora - Musta- ja punasefiguuriline vaasimaal Vana-Rooma · Kapitooliumi emahunt · Ehitusmatejalid: tellised, betoon, marmor, lubimört · Aaared, võlvid, kuplid · Teed, sillad, veejuhtumed · Amfiteater - vabaõhuteater · Colosseum · Basiilika - ehitustüüp, ristkülikukujulise põhiplaaniga, 2 rida sambaid jagasid selle kolmeks (kohtu- ja ärihoone)
Materjaliks oli marmor, pronks või kasutati mitut erinevat materjali korraga. Väga kaunid olid reljeefid. Teemaks mütoloogia ja igapäevane elu. Reljeefid peenelt töödeldud, eriti võimas, erineva kõrgusega anti edasi ruumilisust. Nii templeid, skulptuure ja reljeefe värviti. Kreeklased ise pidasid parimaks maale. Kreeklased kasutasid valguse ja varju efekte ning tundsid perspektiivi. Kreeka maal on hetkel jälgitav vaasimaalidel. Algsed vaasimaalid olid mustfiguurilised hiljem punasefiguurilised. Kreeka kunsti kohta on säilinud palju kirjutisi ja näha saab Roomlaste tehtud koopiatelt. Kordamisküsimused 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kultuuril ? (3 aega) 2. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? 3. Nimeta kolm kuulsamat püramiidi. 4. Nimeta egiptuse haudehitisi 5. Kuidas kaunistati hauakambreid. 6. Kuidas kujutati inimest(egiptuse poosis)? 7. Mida ütled egiptuse sammaste kohta?
Pildisarjad ja hieroglüüfid kujutavad enamasti sündmusi vaarao ja ülikute elust. Kujutati seda, mida loodeti juhtuvat, lootes, et siis see ka täitub. Vanad egiptlased ei tundnud perspektiivi, kaugemad esemed asetati maalil esimeste kohale. Tänu uskumustele ja rangetele seadustele püsis Egiptuse maalikunst umbes kaks ja pool tuhat aastat peaaegu muutumatuna. Antiikaegsete templite ja elumajade seinamaalid pole säilinud, kuid tolleaegsest maalikunstist annavad ülevaate vaasimaalid. Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad, mis jäid näha peente punaste joontega. Hilisemal ajal jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Punaseid figuure täiendati mustade pintslijoontega. Vaasimaalidel kujutati stseene Homerose eepostest, müütidest ja tolleaegsetest spordivõistlustest. Rooma riik tekkis I aastatuhandel e.m.a. Roomlaste kultuur ja kunst sattusid kõrgema
Vaase valmistati savist ja kaunistati piltidega. Sageli vastandati pildid selgitava pealkirjaga. Levinud olid kuni VI saj lõpuni mustafiguurilised maalid, VI saj. lõpul V saj. Alguses asendusid need punasefiguuriliste maalidega, mis olid maalilisemad, võimaldas paremat modelleerinut ja anda edasi peenemaid detaile. Vaasimaalide teemadering oli väga lai. Kujutati pidusööminguid, karikatuure, armastusstseene, homoerootilisi pilte ja paljusid teisi teemasid. Vaasimaalid annavad teatava ettekujutuse ka tolleaegsest monumentaalmaalist. Muistses Kreekas olid arenenud põletatud savist toodete, eriti vaaside valmistamine. Põletatud savist tooteid nimetati ühise nimega "keramike" ehk "keraamika", mis tuleb vanakreeka sõnast "keramikos" savi. Kreekas kujunesid juba väga varakult välja kindlad vaasitüübid, mis vastasid mitmesugusele otstarbele. Õli, veini ja teravilja säilitamiseks olid kahe sangaga amforad, peliked ja stamnosed. Vee
Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad huvitavalt, kuna sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt. Kokkuvõte Muistsed kreeklased armastasid ilu
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi sõnal kunast on mitu tähendust. Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljend...
Muuseumis(lord Elgin viis 19.saj.). 9.Louvre´i muuseumis Pariisis asuvad kaks kõige kuulsamat selleaegset skulptuuri- ,,Milose Venus"(jumalanna Aphrodite kätetu kuju) ja võidujumalanna Nike kuju. 10.Laokooni grupi süzee- Trooja preester, kes hoiatas linna Trooja Hobuse sissetoomise eest. Ründajate poolel olevate jumalate saadetud maod tapsid tema ja ta kaks poega. 11.Maalikunsti meistriteosed on kõik jäljetult hävinud. On alles üksnes vaasimaalid. Mustafiguuriline (põletatud punane pind, musta värviga figuurid), punasefiguuriline (figuurid punased, vahed mustad). 12.Hellen-kreeklane, hellenism-kreekapärasus, ajalooline: kultuuriperiood u 330-30 eKr. Etruski kunst. 1.Etruskid-enne Rooma riigi teket elasid Kesk-ja Põhja-Itaalias, praeguse Toscana maakonna aladel. 2 arvamust:Itaalia põliselanikud või merd mööda Väike-aasiast 10.-8. saj. eKr. 2.Kunstil on kõige rohkem sarnasust kreeka kultuuriga. 3
S - kurv, nahapehmus, marmor pidi andma ka edasi nahasoojust, pidi nii peegeldama kujul. VAASIMAAL Võrreldes hilisemat perioodi pole Kreeka maali ega tahvli kunst säilinud. Küll aga vaasi maal. Nagu mesopotaamias oli ka Kreekas vaasimaal dokument. Vaasimaal kajastab ühtpidi kunstiarengut ja teistpidi hellenistliku üli vohavat perioodi. Vaas on sammas, elu mudel. Vaaside juures näeb ka, et hiljem tulid juurde figuurid. Vaasid olid savist ning oli kahte tüüpi: mustafiguuri vaasimaalid ja punasefiguuri vaasi maalid. Mustafiguuri vaasimaal on, et värvitakse savikarva vaasile musta tindiga. Mõnikord naise kuju heledamalt, mehe kuju tumedamalt, vahel ka riided valgega. Punasefiguuri vaasimaal on, et vaas värvitakse mustaks ning sealt kraabiti värvi maha ja saadi kujutised. Vaasimaali muudab eriliseks see, et seal kujutati ilustamata nin nagu ta on: elu, surm, pidustused, sündmused jne. seega nad on dokumendid missugused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
