Arkaad Anastassia Nerobova EAUI 11 Arkaad tähendab 3 erilist aga seotud elementi arhitekruuris. Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena. Pont du Gard Veel arkaade on kasutatud seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Roomlased kasutasid arkaade suurde seinade ja kloostrite ehitamiseks. Colosseum Claustro. Colegiata de Santillana del Mar.
Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad Roomlased hakkasid kunsti koguma, nende jaoks valmistati kuulsatest Kreeka teostest koopiaid. Arhitektuur. Tähelepanu pöörati profaanarhitektuurile ning linnade planeerimisele, tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon, ka marmor. Rooma linna täiendati ja ehitati pidevalt ümber. Võlvid on üksteise taha ehitatud kaareread, jagunevad silinder- ja ristvõlvideks. Pilastrid on neljatahulised poolsambad. Arkaad ehk kaaristu tekib, kui sambad ühendada kaarega. Akvedukt on arhitektuuriline veejuhe, millega suunati vett linnadesse. Aatrium on Rooma elaniku eluaseme keskne ruum. Peristüül on maja taga asuv suletud sammasõu. Foorum (Forum Romanum, Trajanuse foorum) oli algselt sõjaväe telkimisplats, mis hiljem kujunes infopunktiks, turuplatsiks. Tekkis kahe peatee ristumiskohta ning sinna pääses ühest suure kaaravaga väravast. Foorumite ümber rajati pidulike ehitiste ansambleid
Mõistete töö 10.klassile Seleta mõisted ja too näiteid: · madlääni kultuur  15 000 aastat tagasi hakkasid Lääne Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama nii Madeline koobaste järgi. · dolmen- Kivikalme. Need on suurtest püstistest kiviplaatidest ehitatud ning plaadiga kaetud kambrid. Sinna oli maetud korduvalt ja tihti pikema aja jooksul. Esines neoliitikumist pronksiajani Põhja-Aafrikas,Euroopas ja Aasia rannikul. · tsikuraat  Kõrge massiivne torn, mis aheneb astangutega ülespoole. ( Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. ) Paabeli torn, · püramiid- Haudeehitis ( mastaba ) mis on loodud vaaraodele. Kui ülikute mastabad olid maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid ning selle kohal asus kastitaoline kiviehitis , siis vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudeehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi alamal. Mastaba ehitatigi kõrgem, aga kõrgustesse tõ...
keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas. Need pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. ARKAAD(KAARISTU) - Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Marcelluse arkaad. Arkaade kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. FOORUM - oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Eriti tuntud on Rooma foorum. Rooma foorum on turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. saj eKr, et ehitada Cloaca Maxima. WILLENDORFI VEENUS - naisekujuke, mille avastas 7. augustil 1908
seintes olevate avade katmiseks), VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks), KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 3. Kuidas valmistati lubjamörti? Kiviklibu, vulkaanilise tuha ja vee kokkusegamisel. 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 1) KAARED (kas. seintes olevate avade katmiseks); 2) VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks); 3) KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 5. Mis on ristvõlv? Kahe silindervõlvi ristumisel saadav võlv. 6. Mis on arkaad? Sammastele või piilaritele toetuv kaaristu, kannab laevõlve või seina. 7. Nim. kuulsaim akvedukt. Prantsusmaal asetsev akvedukt e. veejuhe Pont-du-Gard (säilinud tänase päevani). 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? Ehitamisel taotleti peamiselt suurejoonelisust ja toredust. Sammas, mis Kreekas täitis kindlat ülesannet, oli Roomas vaid uhkuseks. Tihti liigendati sammaste, pilastrite (neljatahuline poolsammas) ja poolsammastega suuri lagedaid seinapindu. Laed kaunistati
Septimius Severuse (3. Saj) ja Constantinuse triumfikaar (4. Saj.)- kõik kolm Roomas. 21) Termid  avalik kümbluseasutus Vana- Roomas. Sisaldas rõivistu (apodyterium), higistamisruumi (laconicum), kuuma pesemisruumi (caldarium), leige ruumi (tepidarium) ja jaheda basseini (frigidarium). Termide juurde kuulusid spordiväljakud, masseerimis- ja puhketoad. Rooma keisririigi ajal olid termid avaliku elu keskpunkte. Tuntuimad on Nero, Tituse, Traianuse, Caracalla ja Diocletianuse termid. 22) Arkaad (kaaristu)  sammastele või piilaritele toetuv kaarestik e kaaristu. Kannab laevõlve või seina. Esineb peamiselt fassaadide, sisehoovide, kirikulöövide ja ristkäikude kujunduses. Nt Tallinna raekoja arkaad. 23) Foorum  Vana- Rooma linnades turuplats, kohtu- ja koosolekuväljaks. Kitsamas tähenduses väljak Roomas (Forum Romanum) Kapitooliumi ja Palatinuse vahel. Muistse nekropoli kohale rajatud turuplatsist kujunes roorumist Rooma ühiskonna elu keskuseks.
,,Kaapija" 7. Nimeta kreeka vaasimaali stiilid ja mõned vaasivormid?- olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria. Vana- Rooma 8. Millised ehitustehnilised uuendused võeti kasutusele Vana-Rooma arhitektuuris?- Võtsid kasutusele ka ristvõlvi ja poolkerakujulised kuplid 9. Mis on akvedukt? Nimeta kuulsaim akvedukt Prantsusmaal.- veejuhe: Pont-du- Gard 10. Mis on arkaad?- Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. 11. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Kirjelda seda.- on marsi väljakul asuv Panteon - kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Panteonil oli väga hea sisevaade 12. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda.-Colosseum, Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein 13. Mis on termid? Mis seal tehti?-Saunad, lõdvestuti, ujuti, saalid jalutamiseks ja suhtlemiseks 14
juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Vanimad teadaolevad niisutuskanalite ja veerennide süsteemid on pärit Indiast ja Lähis-Idast. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Teadaolevalt vanim suurehitis veejuhtmena on pärit 7. saj eKr Ninive lähistelt, mis juhtis linna joogivett. Triumfikaar- Termid- Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Termid ehitati Roomas aastail 212Â216 Arkaad( kaaristu)- Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida.Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena, seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Kaunistuseks ja liigenduseks on ehitatud ka petikarkaade. Foorum-Foorum (ladina keeles forum ('turuplats')) oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik Kes või mis on? Willendorfi Veenus- naisekujuke, mille avastas 7
KERLI LOOPMAN 10 B GOOTIKA MÕISTEID TERAVKAAR  kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed moodustavad ühinedes teravnurga. N: Juuru Mihkli kirik, Rapla maakonnas. SAKRAALARHITEKTUUR - religioosne arhitektuur, näiteks kirikud, katedraalid, kloostrid jm selline. N: Jumalaema kirik Pariisis e. Notre-Dame, Ridala kirik, Lääne maakonnas. ROIDVÕLV- e ristvõlv e ristroidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. Kui servjoonte kohal siilude vahele roided paigutada, tekib ristroidvõlv. N: Paistu Neitsi Maarja kirik, Viljandi maakonnas. TERAVKAAR- kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes moodustava teravnurga; iseloomulik gooti stiilile. N: Strassbourg'i toomkirik, Saksamaal. BASIILIKA - pikliku põhiplaaniga, samm...
Akropol  Vana-Kreeka kõrgendikul asuv kindlus Arkaad  sammastele toetuv kaarestik Atlant  meesfiguurina kujutatud sammas Kaeüantiid  naisfiguurina kujutatud sammas Dekoor  ehituse- või eseme pinnakaunistus Diptur  Kreeka templi tüüp Empoor  kirikurõdu, kus asub orel ja koor Epifaat  kiriku seinale kinnitatav surnu mälestusmärk Eskiis  algne visand, kavand Fassaad  hoone esinduslik väliskülg Ikoon  pühakut kujutav tahvelmaal Kampaniil  kirikust eraldi ehitatud kirikutorn Kontuur  piirjoon Kore/kuros / V-Kreeka pühakutest ehitatud naise/mehe figuur Sfinks  inimese peaga lõvi kuju Minusteel  väike algustäht Majuskel  suur algustäht Mastaba  V-Egiptuse H-nurkse põhiplaaniga kaldus seintega hauaehitus Mosaiik  Erinevatest värvilistest tükikestest kokku pandud kujutis Pannoco  ehisraamistuses seinapinel Portaal  ehitise lustiliselt kujundatud peasissepääs Propileed  V-Kreeka monumentaalne värava ehitis Püloor  V-Egiptus...
Kunstiajaloo võõrsõnad ja materjal 3.september aatrium  elamu keskel asuv katuseta ruum. Tänapäeval esineb rohkesti kaubakeskustes, avatud ruum. akropol  linnamägi, tavaliselt asub neil tempel. TLNas Toompea akt  tava  dokument, juhtum - kunstis  Igasugune alasti keha kujutav teos altar  ohverdamis paik amfiteater  poolkaare kujulise vormiga teater, publik tavaliselt lavast kõrgemal. Amfora  Kreeka(Kreeta s. Mükeene ps.) pärinev vaas, algselt sangadega, asjade-saaduste hoiustamiseks. Animalist  kunstnik, kes kujutab,joonistab loomi Antiikkunst  Kreeka ja Rooma kultuuri kunst Arkaad  kaared, võlvif, mitmuses, kaaristu, võlvitu Baas  alus, põhi, samba alumine osa Tüves  samba keskosa Kapiteel  samba ülemine osa Bareljeef  skulptuuriliik, madal reljeef Dekoor  kaunistus Disain  tarbekunst ehk tarbeesemete kujundaminne Draperii  volditud kangas Eskiis  vabakäe joonis, visand Fassaad  esikülg Foorum  vestlusring, ...
Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendavad sambad või poolsambad. Nt Arc de Triomphe Pariisis, Belgias Triumfikaar Cinquantenaire´i pargis Brüsselis, Tituse triumfikaar. Arc de Triomphe Pariisis 21) Term- saunad, kus olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. 22) Arkaad (kaaristu)- Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena, seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Kaunistuseks ja liigenduseks on ehitatud ka petikarkaade. Nt Arkaad Verona San Zeno Maggiore kloostris Verona San Zeno Maggiore kloostris 23) Foorum- Foorum oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli
 Karüatiidid – naistekujulised sambad  agoraa – turuplats  skeene – näitelava ; orkestra – ümar väljak ; theatron – vaatajate pingiread  HELLENISTLIK aeg : arhitektuur, skulptuur  kvadriig – vanker 4 hobusega Rooma kunst  Kuningate ajajärk u 750-510 eKr ; Vabariigi ajajärk u 510-30eKr ;Keisririigi ajajärk u 30 – 476pKr  Arhitektuur: sillad, akveduktid, ühiskondlikud hooned, elamud, monumentaalarhitektuur  arkaad - kaaristu  akvedukt – veejuhe  ühiskondlikud hooned : termid, amfiteatrid, templid, foorumid  natatio – ujumisbassein  portikus – sammaskoda  komposiitorderis on ühendatud joonia kapiteeli voluutidest ülaosa ja korintose kapiteeli akantuslehtedest alaosa  monumentaalskulptuur: triumfikaared, sambad, altarid  atika – pühendustekst  vana rooma elamu: aatrium – pearuum ; peristüül – siseõu ; impluvium – vihmavee bassein
Lääne-Euroopas on ilmalik ja vaimulik võim lahus, kuid Venemaal, Bütsantsis jne. oli ta koos. Paavstide ja keisrite võimuvõitlus viis ristisõdadeni (1095). Romaani stiil oli seni tuntud stiilide segu, mis hiljem kujunes ühtseks vormiks. Kirikuehituse eeskujuks oli basiilika. Portaal on tavaliselt läänes asuv sissepääs. Pikihoone jaotub sammaste või piilarite reaga löövideks (tavaliselt 3). Arkaad on kaaristu. Empoor on külglöövide peal olev käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Trifoorium on paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Petik on ümarkaareline niss. Valgmik on kesklöövi akende osa. Triumfikaar ühendab transepti ja pikihoonet. Nelitis on pikihoone ja põikhoone ristumiskoht, kus tavaliselt asub torn. Tornid võisid puududa või asuda eraldi kiriku kõrval või olla kahekaupa fassaadil. Koor on koht vaimulikule ja koorile
21) Uueks kaunistusvõtteks balustaad (balustritest koosnev käsipuuga rinnatis) 22) Hilisrenes. ilmus kolossaalorded (sammas või pilaster läbi kahe korruse) 23) Maamajade e. Villade arhitektuuri kõrgtase 16saj. 24) Sakraalehitised  kuppel. Basilikaalse kiriku puhul oli see koori kohal. Fassaadi puhul domineeris horisontaalsus 25) Renessanssi basiilika väga sarnane varakristlikule basiilikale (põhilised kandeelemendid sambad, nüüd toetus neile arhitraavi asemel tugev arkaad  valgmikssein ja selle peal palklagi) 26)Kuplid laoti tellistest 27) Profaanehitistele iseloomulik oli alumine korrus laduda jämedas rustikas, mis ülessepoole minnes peenemaks muutus. 28) 16 saj hakati kasutama kantkivi ja interjööri hakati kaunistama rikkaliku skulptuurse dekooriga. Materjaliks valge või toonitud kips ja stukk. 29)Suurt tähelepanu pöörati linnaehitusele. Mille planeerimisel hinnati regulaarset tänavavõrku, rajati väljakuid, üksteisega seonduvaid fassaade.
Praxiteles ,,Kettaheitja" Lysippos Hermes Dianysoslapsega" ,, Myron ,,Odakandja" Polykleitos ,,Kaapija" 7. Nimeta kreeka vaasimaali stiilid ja mõned vaasivormid. Vana- Rooma 8. Millised ehitustehnilised uuendused võeti kasutusele Vana-Rooma arhitektuuris? 9. Mis on akvedukt? Nimeta kuulsaim akvedukt Prantsusmaal. Sildveejuhe, Pont du Gard 10. Mis on arkaad? Ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida 11. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Kirjelda seda. Püha peetruse kirik roomas, siseläbimõõt 42m, tehtud a 1547 12. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. Colosseum, vabas õhus, suursugune, mahutab 50 tuhat pealtvaatajat 13. Mis on termid? Mis seal tehti? Avalikud saunad, puhati ja lõõgastuti 14. Mis on foorumid?Milleks neid kasutati? Väljakud 15. Mis on triumfikaared
Seega minu arvates oli rooma rohkem arenenud. Rooma kuulsamaiks ehitiseks on Colosseum ehitati umbes 80. aastal, see oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater, samasugust põhimõtet kasutatakse ka tänapäeval staadionite ehitamisel. Roomlased võtsid palju üle kreeklastelt näiteks sambad. Selle tõttu on ka palju sarnasusi. Sammas oli roomas kui kaunistus element. Roomlased lisasid juurde sinna sambaid ühendava kaare ning tekkis arkaad e. kaaristu. Nii et sarnasuseks olid sambad kuid erinevuseks oli sambaid ühendav kaar. Roomas võeti kasutusele ka akveduktid ehk veejuhtmed. Need on suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Seega oli roomas veevärk kuid kreekas polnud. Kreekas oli kolm erinevat ajajärku arhailine ehk varajane ajajärk (600-5 saj eKr), klassikaline ehk kõrgaeg (5saj- 323 eKr) ja hellenistlik ehk hiline ajajärk (323-30 eKr).
Mõistete töö 10.klassile 1. madlääni kultuur- Lääne-Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks, 150 saj. tagasi 2. tsikuraat- Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon 3. püramiid- hauaehitis vaaraole Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, praegu 136 m).püramiid. 27.-26. sajand e.m.a. 4. obelisk- Pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas Cleopatra nõel Londonis 5. sfinks- lõvi keha ja inimese peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat (Karnaki templist Luksori templini sfinkside allee, Egiptus) Criosfinkside(oinape...
lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi.
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Romaani stiil............................................................................................................................... 2 Arhitektuur..............................................................................................................................2 Dekoratiivsed elemendid kirikus(ka väljas)............................................................................3 Romaani stiil Itaalias...................................................................................................................4 Prantsusmaa................................................................................................................................ 6 Saksamaa................................................................................................
Rooma ja etruski mõisted aatrium  (kr. k. ater  suits), algselt suitsuväljalaskeava, hiljem keskne hoov Kreeka või Rooma elumajas aedicula  väike pühamu aditus  sissepääs Rooma teatrisse (aditus maximus  peasissepääsud kahel pool orkestrat) akvedukt  veejuhe mägijõest vm looduslikust veeallikast linnani, ehitatud tellistest või kividest, seest vooderdatud tsemendiseguga, sageli toetatud ühe- või mitmekorruselisele kaaristule (orgusid ületades) alae  Etruski templi tagaseina pikendused mõlemale poole külgedele, mille otsast hakkasid tavaliselt kolonnaadid, hiljem ka Rooma elamu külgtiivad (ainsus: ala) amfiteater  Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium  rõivistu antiikaja termides apsiid  ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul, ...
terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. NÄIDE: Caracalla termid Roomas Arkaad(kaaristu) - Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Arkaade kasutati sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. NÄIDE: Marcelluse arkaad Foorum - oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. NÄIDE: Rooma foorum, turuplats Rooma linnas Kes või mis on? Willendorfi veenus - naisekujuke, mille avastas 7. augustil 1908. aastal paleoliitikumi asulakohast Willendorfi linna lähedalt Austriast Wachau piirkonnast arheoloog Josef Szombathy. Kujuke on nikerdatud umbes 24 000...22 000 eKr. Willendorfi Venuse pikkus on 11,1 cm või 11,25 cm või 11,9 cm
Vabariik. f) Traianus  valise võimsuse tipp (Rumeenia ja Mesopotaamia). 10. 12 tahvli seadused 11. Milline oli talupoegade laostumise mõju Rooma vabariigile 12. Muutused sõjaväes ja nende mõju vabariigile 13. Vallutussõdade mõju Rooma vabariigile 14. Miks hävis vabariik?/ vabariigi languse põhjused 15. Mida uut tõid roomlased ehiuskunsti? Lubjamört, põletatud trellised, kaared võlvid kuplid, akveduktid e veejuhtmed, sammaste kaaristu e arkaad 16. Selgitada a) triumviraat b) Foorum  koosoleku plats, sõjaväekogunemisepalts c) Panteon - Vana - Rooma jumalate tempel, mis on antiikaja suurim kuppelehitis ning Rooma vanim kupliga ehitis. d) Akvedukt - Sillataoline veejuhe, millega Rooma vett juhiti. e) Term - kümblusasutus, avalik saun. f) Colosseum - g) gladiaator 17. Täitke tabel: Rooma ida- ja lääneprovintside võrdlus
II tund 11.klass VARARENESSANSS Lugeda: Lauri Leesi ,,Kunstilugu koolidele" lk 65 - 69 Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" lk 131  141 Tunni ülesanne: Teha konspekt. Vastata küsimustele lk 69. Järgmisel tunnil vastata konspekti põhiselt. Maalikunst 15.saj vararenessanss (quattrocento; keskus Firenze) Keskendumine detailidesse või innustumine perspektiivefektidest mõjus nii, et üksikasjade terviklikuks kompositsiooniks ühendamine jäi mõnikord unarusse. 15.saj maalijate kompositsioonilised lahendused on tihti pisut kunstlikud ja ebaloomulikud. Inimesed on enamasti kõik samal tasapinnal pildi esiplaanil ega ole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Sellepärast nimetatakse varasemat vararenessanssi ,,primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessanssiga). · Maalikunst - Fra Angelico "Maarja kuulutus", Sandro Botticelli (1445-1510) ,,Primavera", ,,Veenuse sünd" Andrea Mantegna (1431  1506) ,,Surnud Kristus" ...
11 Arkaad (kaaristu) Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. Vanaroomlaste leiutatud ja kasutusele võetud kaari loetakse arhitektuuri suurimaks leiutiseks/ saavutuseks. Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena, seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Kaunistuseks ja liigenduseks on ehitatud ka petikarkaade. Arkaad Verona San Zeno Maggiore kloostris. Kaaristu ühel tuntumail hoonel maailmas. Colosseum Roomas. Foorum Foorum oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Rooma Foorumi rekonstruktsioon. Kunstniku nägemus Rooma Foorumist. 12 KES VÕI MIS ON? Willendorfi Veenus
mille jalgadeks olid kaks massiivset plaati, millel kujutati tiivulisi lõvisid. 18 Komposiitkapiteel  kapiteel, mille ehhiinis on kasutatud üheaegselt erisuguste, (peamiselt joonia ja korintose) orderite osi ja mõnikord ka figuraalseid kaunistusi. Komposiitkapiteeli näol on tegemist erinevate stiilide seguga. Pildil komposiitkapiteel. Arkaad  sammastele või piilaritele toetuv kaarkäik, kaaristu. Arkaad on üks lemmikdetail rooma ehitiste, eriti teatrite väliskujunduses. Arkaade on arhitektuuris kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena, seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Kaunistuseks ja liigenduseks on ehitatud ka petikarkaade. Pildil Rooma Colosseum, 1. saj p. Kr ehitatud hiiglaslik amfiteater, mille välissein koosneb arkaadidest. 19 Portikus (lad. k
sajandist, kaks aga 18. sajandist. Kiriku praegune orel on ehitatud 1914. Aastal 6. Milline on Tallinna väike vapp? Kus seda näeb? Punasel alusel valge rist. Seda näeb Taani kuninga aias, mis asub Tallinna vanalinnas, Lühike jalg 9A. 7.Kas gootika mõjutas Talllinna Raekoja ehitust? Kuidas? Tallinna Raekoda on Põhjamaade ainuks gooti stiilis säilinud raekoda. Oma praeguse kuju sai raekoda aastatel 1402Â1404, kui hoone ehitati kahekorruseliseks ja idaossa rajati torn. Teravkaarne arkaad, sakmeline serv (katuse juures). Profaanarhitektuuris pidid olema aknad neljakandilised. 8. Millal ja kuidas täideti Vallikraav veega? Vallikraav rajati 14.sajandil. Vallikraav täideti veega aastal 1325. Kraav täideti Ãœlemiste järve veega. Vallikraavi vesi suubus merre Paksu Margareta juures. Vallikraavist on tänaseks alles vaid Shnelli tiik. 9. Millega lõppes Tallinna linnamüüri ehituslugu? Linnamüür valmis 1355. 1561
Just sinna asutasid gallialased Lutetia, tulevase pariisi. Samasse kohta ehitasid roomlased templi, mis hiljem muudeti ristiusu kirikuks. Notre-Dame'i peafassaad ei näe eriti gootilik välja: projektis ettenähtud teravad tipud kahel tornil jäidki välja ehitamata, et saavutatud harmooniat mitte rikkuda. Fassaadi alumises osas on kolm võimsat portaali: vasakul on Neitsi Maarja portaal, keskel Viimse kohtupäeva portaal ja paremal Püha Anna (Neitsi Maarja ema) portaal. Portaalide kohal on arkaad 28 juudi kuningaga. Fassaadi keskel on tohutusuur roosaken, mis on täidetud pitsilise kivipunutise ja vitraazidega.Paremas tornis ripub tornikell, mis kingiti kirikule 1400. aastal. Ehitamine: 1160.aastal sai Pariisi piiskopiks Maurice de Sully. Linn, kus tol ajal ol juba rohkem kui 100 000 elanikku, arenes hoogsalt. Vaja oli uut katedraali. Vana romaani kirik lammutati, kõik ümberkaudsed puumajad kisti maha. Uue katedraali ehitustööde algus Prantsusmaa pealinnas Pariisis oli suursündmus
raames). Sammaskäigu ja kaevuga eeshoov, harilikult kloostrites. Nüüdis arhitektuuris 4-st küljest hoonestatud sisehoov. Aganik  väike kitsas ruum rehetoa taga või rehealuse otsas Akantus  Alkoov  Hispaania kaudu Euroopasse kandunud voodi, niss (puuduvad aknad) Ampiir  klaritsismi erivorm. Kujunes Prantsusmaal Napoleon 1 ajal. Antresool  vale ehk pealkorrus ruumide suurendamise eesmärgil Arhvivolt  kaare dekoratiivselt kujundatud esikülg Arkaad  sammastele toetuv kaar või kaarte rida Baas  samba laiem alumine osa ehk jalam Baldahfiin  hinnaline siidriie, hiljem igasugune ehisvari Balustraad  balustritega toetuv käsipuu või rinnatis (granaadipuuvilja meenutav post) Barokk  Itaaliakeelest tulev sõna tähendab ,,eriskummaline". Euroopas 1500- 1700 levinud kunstistiil. Lähtudes vahetult Itaaliarenessanssist Basiilika  Hõimupealike kultuuripidu Ateenas. Ka varakristlik kirik Bastion  Kindlustus, kaitsekraav
2)võlvid- (silinder)kitsaste ruumide katmiseks 3)kuplid- ringikujulise põhiplaaniga ruumide katmiseks 4) tugi- ja dekoratiivelemendid. Sambad komposiit kapiteel Ehitised. 1. teed- kiviplaatidest. Nt: Via Aspia, Via Nova 2. sillad, akveduktid; Pontee Gard 1. saj pKr- kaaristu e arkaad 3. termid- suured saunakompleksid. Diceletianuse ja Caracalla termid 4. amfiteatrid- Colosseum, 188-156 m, h 48,5m; üldpikkus 524m, 3 korruseline 1) dooria 2)jooniqa ja 3) korintuse stiilis. Gladiaatorite võitlused, lõbustusasutus. Circus Maximus- kaarikute võidusõit 5. triumfikaared- *1 või 3 kõrge kaaravaga massiivne kivisein *monument, sõjaliste võitude või tähtsate sündmuste auka
Renessanss Rinascita (It.k), renaissance (pr.k) taassünd. Maalikunst ja arhitektuur Itaalia 15. saj toimusid Utaalia arengus võrreldes ülejäänud Euroopaga suured muutused. Erinevalt teiste riikide küla elule ja naturaalmajandusele toetuvast ühiskonnakorraldusest tekkisid Itaalias mitmed väikesed aga rikkad linnriigid (Veneetsia, Genova, Firenze). Rikkuse allikaks oli: 1. kaubandussoodne asukoht ja idaluksuskaupade vahendamine Euroopasse. 2. Tööstuse arengmanufaktuurid, villa töötlemine. 3. võtsid kasutusele rahamajanduse, Maailma esimesed pangad Firenzes. Medicid Pangandusega rikasutunud suguvõsa, kes valitses Firenzet ligikaudu 300 aastat. Andsid laene Euroopa kuningakodadele. Sellest perest pärineb 3 paavsti ja 2 Prantsuse kuninakannat. Tuntuim on Lorenzo I Tore kes valitses Firenzet türannina, aga oli suur kunsti ja kultuuri austaja. Koondas oma õukoda maailma kuulsaid kunstnikke, teadlasi ja kultuuritegelasi. Muutuma hakka...
Mõisted Madlääni kultuur- 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks. Tsikuraat- Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat. Kõrge massiivne torn, mis ahanes astangutena üles poole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki tempeli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk. Marduki tsikuraat Babülonis. Püramiidid- Haudehitised vaaraodele. Püramiide ehitati kivi plokkidest. On olemas ka astmikpüramiidid (nt. Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras). Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2...
süvendina. Kunstiteos, millel figuurid/ ornamendid on kuj. Pooleldi ruumiliselt: enamasti nad eenduvad kivist, savist, metallist vm. materjali pinnalt. (lame, pool ja kõrgreljeef) 76. Mastaba kandeehitis vanaaja Egiptuses. 77. Obelisk ülalt ahenev 4 kandiline püramiidtipuga kivisammas, esinesid eriti Vana Egiptuses mälestussambana. 78. Terrakota põletatud savi, põletatud ja glasuuriga katmata väike savinõu v. skluptuur. 79. Arkaad taaristu, ehitiste laevõlve, seinamüüre vm. kandev kaarte rida koos seda kandva sammaste v. tulpade reaga. 80. Mosee islami pühakoda. 81. Minarett mosee torn, millelt muezzin hüüab muhameedlasi palvele. 82. Vitraaz valgust läbilaskvatest värvilistest tükkidest dekoratiivpind aknal, uksel või mujal. 83. Miniatuur 1)pisiformaadis ja peenelt väljatöötatud uhkesti raamitud pilt, eriti näopilt. 2) keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. 84
tekstiil, mis kaitses ka külma eest. Tekstiili osa interjööris oli suur, sest enamik, muidu ebamugavalt kõvasid ja külmi istmeid, oli kaetud patjade ja palakatega. Empoorid- külglöövide peal olev võlvitud käik, mille kesklöövi poole avanev kaaristu moodustab kõrgseina teise, arkaadi peal asuva rõhtvöödi. Basiilika- kolme või enamlööviline suundruumiline, sageli võlvitud hoone, kõrgema kesklööviga keskel. Kesklöövi kõrgsein jaguneb 4- tsooniks- arkaad, empoor, trifoorium ja valgmik. Flamoyant-stiil e leekstiil-iseloomustab kalapõie v leegikujuline ornamendi motiiv Trifoorium- basiilikas galeriitaoline kitsas käik, mis asetseb kesklöövi, transepti, koori seinamüüris neljaosalise kõrgseina puhul empoori kohal ja kolmeosalise kõrgseina puhul arkaadi kohal. Transept  pikihoonet risti läbivruumiosa, mis muudab kiriku põhiplaaniristikujuliseks Hüpokaust Âküttesüsteem, kus köetavate ruumide põrandaid
ARHAILINE PERIOOD 600-480 eKr Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naifiguurid (kore). Elusuurusi või isegi suuremaid kouros'eid on leitud üle saja. Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval , kuid vasak jalg veidi ettepoole astuma. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Egiptuse kunstnikud oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplogia, millest nad olid välja raiutud. Kreeklastel oli anatoomia järgmine esialgu kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid inimfiguure. Kouros'te omaaegne tähendus pole selge. Oletatakse, et nad kehastavad kreeka ühiskonnas, eriti ülikute hulgas valistenud kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Hästiarenenud nooru...
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
Vana-Kreekas *Pluton (265) - kreeklaste rikkust andev *Lüüs (262) - ED pikaldane palaviku maapõuejumal, keda on võrdsustatud vaibumine; BIOL orgaaniliste struktuuride allmaailmavalitseja Hadesega Ptk XIV-XVI *Vandel (269)  elevandiluu *Kaaristu (269)  arkaad, sammastele v *Malahhiit (266)  roheline mineraal piilaritele toetuv kaarestik *Rihtima (268)  õigeks, parajaks seadma; *Neimama (274)  kätte maksma sobitama, sättima Isiklik arvamus Esiteks, alustagem sellest, et mulle see raamat meeldis. Peamisteks teguriteks ses osas pean ma head sõnavara ja inimpsühholoogia püsimatuse üle peidetult filosofeerimist. Kuigi tihtipeale on toredam lugeda raamatuid, mis lõppevad hästi, et siis seda lootust ja rõõmu
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16
kolm suurt kaart. Kaari toetavad antiikaja arhitektuurile iseloomulikud karüatiidid. Muuga peahoonega sobivad kokku ka kaks pargirajatist  väravahoone, mis meenutab antiikset triumfikaart, ning kellatorn, mis sarnaneb itaaliapärasele kampaniilile. Inju mõisahoone on Muugast hilisem, kuid samuti väga soliidne palatsolik kollakast paekivist hoone. Pearõhk langeb taaskord esifassaadile, mille keskel kolme kaarega arkaad. Tähelepanuväärsed on aga ühed Eesti parimad historitsistlikud interjöörid, mida Injust leida võib: kassettlaed, kaarportaalidega ukseavad, secco-tehnikas maalingud, groteskmotiividega ornamentika. Neobaroki mõisahoonetele on iseloomulik pompöössus nii seest kui väljast. Interjöörides on kasutatud rikkalikult dekoori (Uderna), reljeefseid seinakaunistusi (Puurmani, Uderna), esindusruumid on kõrged (Puurmani). Hoonete fassaadid on niisamuti kaunistatud dekooriga.
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Näiteks kujutatakse erinevaid talupoegade töid. On kadunud romaani kunsti õudus, rõhutatakse paradiislikust. Et kooti miniatuur maal saavutab kõrgpunkti 13. sajandiks on väga värviküllane, ornamendi rohke. Ikka veel ei kasutata valguse varju mängu ja perspektiivi. Gootikas toimub tahvelmaali sünd, esimesed nendest valmistatakse tiib altaritele. Varakristlik · Lööv · Apsiid · Galerii · Valgmik · Arkaad · Kampaniil · Sakraalehitis · Konsool Romaanika · Ladina rist · Kreeka Rist · Katetraal · Toomkirik · Kirik · Kabelite pärg · Kooriruum · Petik · Nisi · Minuskel · Majuskel Gootika · Portaal · Fiaal · Roie · Roosaken · Baldahhiin · Etik · Diele Renessanss Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri...
kodakirik oli nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel või pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. Empooride asemel võis olla ka trifoorium e. kitsas käik, mis oli paksu müüri sisse ehitatud, aga need võisid vabalt ka puududa.Ãœleminekul gootikasse on kohata ka kekslöövi neljaosalist jaotust: arkaad, empoorid,trifoorium ja valgmik. Too näiteid romaani arhitektuurist Prantsusmaal  Cluny kloostri kirik. Saksamaal  Wormsi katedraal. Inglismaal ÂDurhami katedraal. Itaalias  Pisa torn. Mis on romaani stiilis profaanarhitektuuri tähtsaim osa? Kirikute arhitektuur. Kuidas olid romaani ajastul omavahel seotud arhitektuur ja skulptuur? Skulptuur, seal hulgas reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sammaste kapiteele.
lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi.
Kannatuste ja piinade kujutamisel jõuti naturalismini, nii et mõni Pieta mõjub lausa võikalt. Eelistati motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid - sageli kohtame pooleldi lagunenud laipade või skelettide kujutisi. 14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodiminemkuga. Varakristlik · Lööv · Apsiid · Galerii · Valgmik · Arkaad · Kampaniil · Sakraalehitis · Konsool Romaanika · Ladina rist · Kreeka Rist · Katetraal · Toomkirik · Kirik · Kabelite pärg · Kooriruum · Petik · Nisi · Minuskel · Majuskel Gootika · Portaal · Fiaal · Roie · Roosaken · Baldahhiin · Etik · Diele Renessanss Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14. sajandil, sest Itaalia on sellel ajal tõusujoones minev maa
-roomlaste praktiline meel tegi siiski palju uuendusi: nt. rooma leetoon, mis saadi ------, vulkaanilise tolmu ja vee segu kivistumisel. Kivistunult oli see veekindel ja väga tugev. Taas võeti kasutusele idamaadest tuntud tellis, võimaldasid rakendada võlvimistehnikat -ruumid kaeti lihtsa silindervõlvi või ristvõlvidega -kaob kantava osa; tugev vahe kanduva omaga (seoses võlvimistehnikaga) -sambad muutuvad vaid dekoratiivseteks -sambaid hakati ühendama kaartega, moodustud kaaristu: ARKAAD -impeeriumi ajajärgul oli peamiseks taotluseks suurejoonelisus -valitsevaks oli profaanarhitektuur -rooma kultuuri ja arhitektuuri hiilgeajaks oli keiser Augustuse valitsemisaeg (27. e.Kr -14 p.Kr) -arvukalt ehitati amfiteatreid, kõige suurejoonelisem ja kolossaalseim teos on Colosseum, mille ehitamine lõpetati 80. a keiser Tituse valitsemise ajal. See mahutas 50 000 pealtvaatajat, oli ettenähtud gladiaatorite ja metsloomade võitluseks, võimalik oli
[128] ehitatud 12. sajandl, torn ehitati kampaniile, viltu. Itaalias on mõnikord ehitatud ka marmorist kirikuid. vahel kasutatud ka antiikseid sambaid. omapärane on see, et kampaniil on kirikuhoonest eraldi hoonena. teistes kohtades ilmuvad kirikukatusele tornid, torne on mitu ja need on kellatornid. Tüüpiline romaani kirik on Maria Laachi kirik ja just oma katuse poolest. Peaportaalid on gooti ajastul läänes [126] kaaris e. arkaad, kaared omavahel ühendatud piilaritega või antiiksammastega. kõige suurem romaani kirik on hävinud [125] Cluny klooster kirik. oli u. 130 meetrit pikk ja 40 meetrit lai. keskvõlvi kõrgus ~30 meetrit. kloostrist on säilunud vaid 1 sein. Hästi on säilunud St. Sernin Tonlouse'is. Uueks nähtuseks on kabelid. Katoliku usus on väga palju reliikviaid. Mõni tähtsaim kirik võis saada palju kabeleid, muudustub kabelite pärg. selle ümber on krüptid. Saksamaa
bütsantsi meistrid ka San Marco katedraali Veneetsias (11.saj.). Profaanarhitektuur on säilinud üksnes fragmentaarselt. Varasemast perioodist (6.saj., teistel andmetel 8.saj.) võiks tuua jäikade vormidega nn. Teoderichi palee Ravennas, mille seinu umbes teise korruse kõrgusel liigendavad poolsambad, hilisemat perioodi esindab aga Konstantinoopolis osaliselt säilinud imperaatoriloss (nn. Temphur-serai, 14.saj.), mille alumise korruse moodustab võimas ümarkaarne arkaad, kahte ülemist korrust liigendavad aga tihedalt asetatud suhteliselt laiad ümarkaarsed aknad. Seinad on laotud erivärviliste kivide ridadena. Bütsantsi arhitektuur on mõjutanud oma naabreid. Palju on bütsantsi päritolu ehitismälestisi Kreekas, selged bütsantsi arhitektuuri tunnused on ka Gruusia, Armeenia ja Balkani poolsaare ehitismälestistel. Kõige tugevama impulsi andis Bütsants aga vana-vene kultuuri kujunemisele, kuna Kiievi ÂVenemaa sealt ristiusu vastu võttis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
