Sitasitikas Geotrupes stercorarius Elupaik Ø Igal mandril peale Antarktika Ø Eelistavad märga ning sooja ilma Toitumine Ø Fekaalid Ø Lihasööjad (Deltochilum valgum) Paljunemine Paarituvad maa all Ø Ø Kui pall valmis saab siis muneb emane munad sinna sisse. Arenemine Läbib täieliku Ø Metamorfoosi (moonde) Ø Vastsed elavad sõnniku pallis ning toituvad neid ümbritsevast sõnnikust. Faktid Ø Suudavad lükata kuni 50 korda oma keharaskust. Ø Mõned liigid olid iidses Egiptuses pühad Kasutatakse hiina meditsiinis Ø Ø Raviks 10 haigusele (soovitatavalt) Täname tähelepanu eest !
Sitasitikas Põrnikat silmates on kohe selge - kes elavad mullas on reeglina tumedad kuni süsimustad, kes toituvad taimedest - värvilised Nimetusi sitasitikas, sitapõrnikas, sitasõnn, sitavurr, sitapombulane, sitamommuke, mummukas, momm, seasitikas, turilas on kasutatud ka muude suurte mardikate kohta põrniklaste sugukonnas peale sitasitika. Sitasitikad on 2 kuni 30 millimeetri pikkused. Sitasitikad söövad peamiselt sõnnikut aga nad ka söövad muid asju näiteks seeni, lagunenud lehti ja muid kõdunenud asju. Sitasitikat on peetud seoses olevaks teispoolsusega nagu mitmeid teisigi tiivulisi. Suhtumise kujunemisel on kaasa
kes tungivad kallale mitte ainult veeselgrootutele, vaid ka kullestele ja kalamaimudele. Röövtoidulised on ka ujurite vastsed. Meie tiikides ja järvedes on väga tavaline kollaserv-ujur, kelle kolme sentimeetri pikkune rohekasmust keha on ääristatud kollase vöödiga. Võrdlemisi haruldane on kuni nelja sentimeetri pikkune järvedes elav laiujur. Sitasitika pikkus on 16-27 mm, tegutseb avamaastikel ja hoonete ümber. Mardiklaste hulka kuulub põrniklaste sugukond . Sitasitikas on üks Eestis elutsevatest sitikate liigist. Sitikad kaevavad hobuste või veiste sõnniku alla püstkäike, mille rõhtsais kambreis arenevad vastsed; ka valmikud kaevavad väljaheidete alla käigu, et sellest toituda. Emane sitasitikas kaevab maapinnas asuvale peakäigule harukäike, täidab need sõnnikuga ja muneb igaühte muna. Vahel nimetatakse sitasitikaid ka sõnnikumardikaiks. karusmardikas
Keharhein kasvab kuni 1,5 m pikaks.Ta on väärtuslik söödataim.Marjahein on 0,5 m kõrgune. Puhmikud on rohtaimede maapealsete võsude kogumikud.Puhmikud on ühes pundis kasvavad taimed ja nei ei ole kunagi hapniku puudust.. Paljud orhideed on eestis ohustatud, kuna väga vähesed suudavad elutseda külmas kliimas. ----------------------------------------------------------------- Meie niitudel elab paljusid putukais nagu näiteks: mardikas, jooksikud, suur õiesikk, porbulane ehk sitasitikas, rohutirtse ja ritsikaid. Paljud on putukariigis ka kiskjad:suur õiesikk on taimtoiduline, sitasitikas elatub orgaanilistest jäänustear, rohutirts on taimtoiduline, ritsikad on loomtoidulised ja nad on rohutirtsudest palju suuremad ja ämblikud on ka loomtoidulised. Päevaevaliblikadä- tiiva muster on kirkavärniline.Neile meeldib lennata päikse paistelistel päevadel. Hämarikuliblikate- tiivamuster on harilikult tuhmimates toonides kui päevaliblikal.Nende keha on töntsakas
Miks on mullas elavad lagundajad vajalikud? Kuna lagundajate tegevuse tulemusena tekib mulda huumus ning mida rohkem on mullas huumust, seda viljakam on muld. Aineringe: Surnud organimid – lagundajad – huumus – süsihappegaas ja toitained – roheline taim. Mullas elavad ka suuremad loomad. Millised? Väiksemad mullas elavad organismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed loomad. Suuremad on näiteks: mutt, mügri, sitasitikas, vihmauss, maipõrnikas, kaerasori jne. Kes tegutsevad mullas ka talvel? Talvel seiskub elu pealmises mullakihis, kuna see jäätub. Siiski alumistes kihtides elu toimib. Sügavamas kihis tegutseb näiteks mullamutt ja vihmauss. Kuidas taimed elavad üle talve? Paljud putukad elavad talve üle nukkudena. Bakterid, seened, pisikesed ussid, lestad, vetikad, hooghännalised jm. mikroorganismid on puhkeolekus. Hiired on sügisel valmis kogunud natuke
Arengutüüp Vaegmoone Täismoone Vaegmoone Täismoone Liigiline rändrohutirts Sinitiib, Ujuris, Tondihobu, Kimalane e Metsasääsk, mitmekesisus lapsuliblikas, kooreürask, vesineitsik, maamesilane, hallasääsk, mustlaik-apollo sitasitikas puruvana herilased, sipelgad toakärbes, parmud, porilane, põdrakärbes Tähtsus looduses Toiduahel, Taimede Toitub inimese Osa toiduahelast, Nõelavad Taimekahjurid,
Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Optimumiks nim sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Tolerantsusreegel - mille kohaselt pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eemaldub optimumiks ja läheneb taluvuse piirile. ----------------------------------------------------- ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED. ----------------------------------------------------- 1. Karihiir - sitasitikas kisklus 2. raudkull - vainurästas kisklus 3. kapsauss - kapsas herbivoorius 4. käbilind - suur-kirju rähn konkurents 5. heinaritsikas - rohukonn kisklus 6. veenusekorv - erakvähk 7. maksakaan - lammas endoparasitism 8. voodilutikas - inimene ektoparasitism 9. ristik - mürgibakterid eksosümbioos 10. nahkhiir - kiil kisklus 11. mooruspuu - siidiuss taimtoidulisus 12. ebapärlikarbi vastne - forell ektoparasitism
peakultuskoht oli Lykopolis (Hundilinn). Bastet Bastet ehk Bast on egiptuse mütoloogias kassjumalanna, Ra tütar. Bastet emalõvina Seth Seth on vanaegiptuse mütoloogias kurjuse kehastus, Osirise tapja. Teda kujutati eesli peaga. Atum Atum (mittepaistev) on Vana-Egiptuse ürgjumalus. Atum tekkis ürgveest. Pärast jumalust ühendamist tõusis ta peajumaluseks, jumaluste isaks. Atum kannab kujutistel topeltkrooni ja eluristi. Tema sümbolid on sitasitikas ja madu. Horos Horos ehk Horus on vanaegiptuse mütoloogias Isise ja Osirise poeg, keda kujutatakse pistrikuna või pistrikupäisena. Kõige iidsem taeva ja päikese jumal, valguse- ja maailmajumal, kurjuse vastu võitleja, laste kaitsja , toidu ja viljakuse andja Isis Isis oli jumala ema. Osirise naine ja õde Maat Maat oli Vana- Egiptuse õiguse, tõe ja maailma harmoonia jumal Geb (kreeka keeles Keb) oli egiptuse maajumalus ja surnute kaitsja,
Esimene suur rühm on mardikad (Laparosticti). Nende tundlanups on üleni või siis osaliselt kaetud väikeste tolmjate hallide karvakestega. Selle rühma vastsed või valmikud on need, kes toituvad erinevate loomade väljaheidetest, vähesed neist eelistavad taimi või on spetsiifilise eluviisiga. Ühed tuntuimad esindajad on Roojasitikad (Aphodius), keda võib kahate pea igas mitte täiesti ära kuivanud hobuse või veise väljaheite hunnikus. Kõige tuntuimate mardikate hulka kuulub ka Sitasitikas (Geotrupes stercorarius). Pealt kumerad mustad, alt metallsinised või rohelised. Neid võib väga tihedalt kohata teede ääres, karjamaadel, kuid eelkõige just sõnniku all (H.Remm.1984). 5 (http://bugguide.net/node/view/22485) Joonis 2 Suur roojasitikas (Aphodius fossor) (http://www.estonica.org/media/files/images/45/) Joonis 3 Sitasitikas (Geotrupes stercorarius)
Vana-Egiptus- Kes oli vaarao?- Kuidas periodiseeritakse Egiptuse ajalugu?-vaaraode dünastiate järgi,dünastia valitsejad.matmisehitised-vaaraode ainuvõimu suurenemisega hakati matma astmikpüramiididesse,valitsejad hakkasid matma kitsastesse ja sügavatesse orgudesse,looduslikku kaljusse raiutud hauakambrisse.(kaljuhaudadesse). Arhidektuur- egiptuse templite sambad on aegselt olnud värvilised,nad on kaetud sissekraabidtud reljeefidega. Egiptuse poos inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis. Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid. Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks on Narmeri palett u. 3000 aastast eKr. Mumifitseerimine inimese uuestisünniks ettevalmistamine Skarabeus levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas) Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid. Tänapäeval nimeta...
ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMATU KASUTAMINE Kodutöö 186 p 178 p, arvestatud 1) Mitmendas vältes on järgmised märksõnad? (10 p) 10 p aula, harjus, karikatuur, kirkus, kriis, kümnis, maotu, punkarlus, valjus, 3 õilis Vastused: aula <7>, .aula <8> - 2/3. välde; harjus - 2. välde; karika.tuur 3. välde; .kirkus 3. välde; kriis 3. välde; .kümnis <12 ja 13:-e> 3. välde; .maotu <8> 3. välde; (.)punkarlus <12:-e> - 2. / 3. välde .valjus <12 ja 13:-e> - 3. välde õilis <36 2. välde 2) Kas märksõnades kandidaat ja mantel on n palataliseeritud? Aga märksõnades pudel ja padi d? (4 p) 3 p Vastus: kan'di.daat <20: - n on palataliseeritud; .mantel <9 palataliseeritus puudub. Märksõnades pudel ja padi d puudub n; märksõnas pudel <9:-i> - puudub palataliseeritus; märksõna padi d puudub ÕS-is, aga kui eeldada, et tegemist on märksõnaga padi, siis märksõnas padi <1...
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Organismide kooseksisteerimine Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb ...
PUTUKAD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuk...
VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever Kaart Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal Amon Horos Hator Isis Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse näitusele 2008.a. Hator ja Horos koos v...
Kivihark vaablane Tuhatjalgne "Seeneussidest" moodustavad enamiku seenesääsklaste vastsed Harilik kõrvahark Seenesääsk Laanekuklane Laanekuklase Mullamurelane pesa Haava- Kuuse- lumik kooreürask Kuusesikk Männiöölane Harilik Sitasitikas maipõrnikas Musträhn Käbilind Suur-kirjurähn Leevike Rasvatihane Metsvint Lehelind Sinitihane Punarind Sabatihane Ööbik Pasknäär Hallrästas Metsis Kägu Händkakk Orav Rebane Hunt Mäger Kährik
Pere elas pereisa sissetulekust Isa roll: meestel õigus haridusele, oma seisus ja amet kanti järeltulijale edasi, õpetas pojale kombeid Naiste roll: hoolitses maja ja laste eest Egiptuse religion Jumalad ja püha loomad üle 700(Rapäikesejumal, Amonloomis ja viljakusjumal, Horostaevajumal, Osiris surnute jumal, Isisviljakuse jumalanna, Sethkurjajõud, Hathor armastuse ja taevajumalanna, Thottarkusejumalanna, Anubis surnutejumal) Pühad loomad sümboliseerivad jumalaid(Scarabeus ehk sitasitikas kehastas Rad) Matmiskombestik Hauakambrid pidid tagama häirimatu elu surnuteriigis, peamiselt ehitati vaaraole ja ülikutele , seintel maalingud lahkunu elust Hauakambrid(ehitati vaaraodele ja ülikutele et neil oleks rahulik elu pärast surma) Mastabamadal, äralõigatud püramiid Vanariigi ajal suured püramiidid Keskmise riigi ajal mõõtmed väiksemad Uue riigi ajal kaljudesse raiutud hauakambrid Ettekujutus Elu jätkub tingimustel, et keha säilinud. Balsameerimine.
Haapsalu Gümnaasium Novell ,,Metamorfoos" Uurimustöö Koostaja: Reino Aedmäe Klass: 11B Juhendaja:Taimi Vilta 2009 Sisukord Sissejuhatus............................2 Sisututvustus...........................3-6 Tegelaskujud...........................7 Kajastuvad teemad..................8-9 Ekstentsialism.........................10 Sümbolism..............................11 Tõlkimisraskused....................12 Viited teistest töödes...............13-14 Kokkuvõte...............................15 2 Sissejuhatus ,,Metamorfoos" on 1915. aastal väljastatud novell. Kirjutatud kirjaniku poolt, kes kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. Sedatüüpi psühholoogilised ning häbiväärset...
Ra Ra on Vana-Egiptuse päikesejumal. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra silma. 7 Atum Atum on Vana-Egiptuse ürgjumalus. Atum tekkis ürgveest. Pärast jumalust ühendamist tõusis ta peajumaluseks, jumaluste isaks. Atum ühendati Raga päikesejumaluseks ja temast sai ,,loojuv õhtupäike". Tema sümbolid on sitasitikas ja madu. 8 Su Su on Egiptuse mütoloogias õhu- ja tuulejumal. 9 Tefnut Tefnut on Vana-Egiptuse mütoloogias vee- ja viljakusjumalanna. 10 Geb Geb oli Egiptuse maajumalus ja surnute kaitsja. Geb oli taevajumalanna Nuti
Obligatoorne parasitism: parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Enamasti on sel puhul tegemist parasiitse eluvormiga, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga. Tuntuimad näited on mitmesugused soolenugilised (laiuss, paeluss, solkmed jmt). 5. Liigita antud organismid produtsentideks, konsumentideks ja destruentideks: produtsendid: kartul, põdrasamblik, karusmari, aedmaasikas konsumendid: polaarrebane, põder, nälkjas, kartulimardikas destruendid: kartuli-lehemädanik, sitasitikas, hallitusseen, hahkhallitusseen 6.Koosta antud organismidest toiduahelad: 6.1. porgandikärbes, aed-põõsalind, porgand, lõopistrik porgand- porgandikärbes- aed-põõsalind- lõopistrik 6.2. vesikirp, karevetikas, tursk, kilu, merikotkas karevetikas- vesikirp- kilu- tursk- merikotkas 6.3. metssiga, metsakuklane, kuusk, kuuse-kooreürask kuusk- kuuse-kooreürask- metsakuklane- metssiga 7. Milline organismide vaheline suhe on järgmiste organismide vahel: 7.1. ristämblik-toakärbes
Korra, üritas ema koristustööd teha, pestes niiske lapiga terve toa üle. Gregoril hakkas niiskusest halb ning Grete solvus ema peale, et viimane varastas temalt ülesande. Õde oli tööst väsinud ja veelgi rohkem Gregori eest hoolitsemisest, kuid teistele seda ülesannet anda ei tahtnud. Juhuslikult hüppas ühel hommikul koristaja Gregori tuppa ning nägi end silmitsi seismas hiigelsuure putukaga. Naine oli temaga viisakas, öeldes:“Hei sitasitikas.“. Kuid Gregorit ta häiris ning ootas iga hommik pikisilmi, et koristustööd läbi saaks. Gregor ei söönud enam suutäitki, võttes toidu suhu, hoides seda seal kaks tundi, kuni ta sülitas selle välja. Ühel õhtul mängis Gregori õde kolmele üürnikule, kes olid Samsade juurde elama asunud, viiulit. Gregor, kes elas nüüdseks väga räpases ning prügihunnikuid täis toas (kuna kolm meesterahvast viskasid sinna kõik kasutu), kuulas tähelepanelikult oma õde. Gregor oli
korda, juhtub kindlasti ka kolmandat korda." 94% - Alkeemik jutustas poisile veel ühe õpetliku unenäo ja siis jätsid nad jumalaga - Santiago jätkas oma teekonda, kuulates oma südame häält ja lähtudes selle juhistest, ta ronis luite otsa ja nägi püramiide, nuttis õnnest ja tänas jumalat, ta mõistis, et teekonnal püramiidideni oli ta meeletult erinevatelt inimestelt õppinud ja teada saanud ning kogenud kõike, millest unistanud oli - seal, kuhu kukkusid pisarad ja kus sibas sitasitikas, hakkas poiss kaevama, et oma aaret leida, kuniks talle sattusid peale sõjapõgenikud, kes temalt kulla röövisid ja teda edasi kaevama sundisid lootuses veelgi kulda saada, kuid august ei paistnud midagi, Santiagot peksti, lõpuks rääkis ta põgenikele oma unenägudest ja soovist aaret leida, mispeale ta rahule jäeti ja arvati, et tal pole rohkem sentigi - sõjapõgenike pealik käskis teistel lahkuda, ise jäi veel poisiga rääkima, pidas teda lolliks,
Just sel hetkel kui ta järjekordsest luitest üle hakkas minma, sosistas süda talle: "Ole valvas seal, kus sa nutma hakkad. Sest seal olen mina ja seal on su varandus." Poiss hakkas aeglaselt mööda luiteid üles minma, ning kui ta mõne minuti pärast luiete otsa jõudis, pidi tal süda seisma jääma. Seal paistsidki Egiptuse püramiidid. Poiss laskus põlivili ja nuttis. Ta tänas kõike, mis ta teel oli olnud ja Oma Lugu. Ta nägi, et seal kuhu ta pisar oli kukkunud, sibas üks sitasitikas. Kõrbes veedetud aja jooksul oli ta mõistnud, et sitasitikas on Jumala sümbol. Poiss hakkas siis kaevama. Ta kaevas terve öö. Peagi kuulis ta samme. Tema poole tulid mõnd inimesed. Nad olid vastu kuuvalgust, niiet poiss ei näinud nägusid. Need olid sõjapõgenikud. Kui nad ta taskust kullatüki leidsid, teadsid, et maa sees peab kulda veel olema ja nad käskisid poisil edasi kaevata. Aga seal polnud midagi. Mehed hakkasid poissi peksma
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
VÄGA religioosne. Maailma üldist korraldust mõtestati müütide ja usu kaudu. Egiptuse religioon oli iseloomult polüteistlik igal elu-ja tegevusvaldkonnal omad jumalad. Ka piirkondlikud jumalad. Egiptuses on teada üle 740 jumala. Antropomorfsed jumalad e mitmekülgsed jumalad. Osiris surnuteriigi valitseja zoomorfsed e loomakujulised jumalad. Apis must härg pool-inimeste ja pool-loomadena. Amon-Ra pistrikupea, inimesekeha; Seth saakali peaga Skarabeus sitasitikas, kellest saab jumalik putukas. Kohtab palju amuleti näol. On uskumus, et kui see hauda kaasa panna, annab see igavese elu. Religiooni iseloomustas aristokraatlikkus, kuna jumalate eest hoolitsemine templis oli preestrite privileeg. Iga templi ees obelisk, mis sümb kõrgele pürgimist. Tutanhamoni hauakamber kõige kuulsam, sissepääs on peidetud. Tutanhamon oli kullast sarkofaagis. Templid olid pühendatud konkreetsetele jumalatele. Sisenemisel on sfinkside allee, püloon
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri, arenes teadus, kõrgelt arenenud oli meditsiin ja ahitektuur. Osad Egiptuse ja Kreeka imedest on tänapäevani selgitamatud. Tolleaegne kultuur oli kõrgelt arenenud. Suure panuse on pärandanud vanad idamaad ka kunsti arengusse. Kuna riigid asusid geograafiliselt ebasoodsatel asukohtadel mängis ülises elus suurt rolli religioon. Enamus ku...
Nende ühtesulamisel kujunes Amon-Ra, kelle pojaks pidasid egiptlased vaaraod Atum Vana-Egiptuse ürgjumalus, mille personifikatsioon tähendas kaost. Atum tekkis ürgveest. tõusis peajumaluseks, Atumi kultuskoht = Heliopolis. Alates Vana Riigi kosmilis-solaarsest riigikultusest ühendati Atum Rega päikesejumaluseks ja temast sai 'loojuv õhtupäike'. kannab kujutistel topeltkrooni, eluristi. sümbolid = sitasitikas, madu. Osiris viljakuse jumal, surnute valitseja, õpetas inimestele põlluharimist, kanalite kaevamist, käsitööd, kirjatarkust; surnuteriigi kohtumõistja Isis Osirise õde ja abikaasa, teda kujutati noore naisena, peas lehmasarvede vahel päikeseketas. Kui Seth tükeldas Osirise ja viskas tükid igasse ilmakaarde, korjas Isis oma poeg Horosega need kokku, valmistas Osirisest muumia + äratas ellu.
Esinevb kuivanud oksi ja tüvesid – Looduslikult uuenenud põlendikud Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3
Tempel, hauatempellahkamine, palsameerimine, matusetseremoonia. Egiptuse templi sambad! Kirjeldada. Reljeef=maalvärvitakse. Seinamaalid, kus reljeefi joont pole raiutudruudustik,head proportsioonid, aga nägu ja jalad profiilis, ülakeha ja silm otsevaates. Perpektiivi ei tunne. Realistlik kujutamine. Skulptuur seisev vaaraovasak jalg eespool, käed külgedel. Istuvjalad kõrvuti, käed süles. Pilk kaugusesse. Skarabeus on püha putukas. EI OLE SITASITIKAS! Kujude nina lõhuti vaenlase poolt xD. Osirise silm valvsus. Kreeka - arhailine, klassikaline, hellenistlik. Kõige lihtsama Kreeka templi põhiplaan! Pühamu, pearuum, sambad. Dooria, joonia, korintose erinevused!!! Rooma ehitised, millest ehitasid, uuendused. Kuppelehitis (ida pool). Rooma maal, elamutüüp (etruskid). Küsimused on hästi lihtsad, aga materjali on palju. Mmm,ausalt. Varakristlik kunst Kristlus sattus algul konflikti Rooma võimudega
keskmine vanud 56 a. 1.Lomastik - metskits, põder, hirv, pruunkaru, rebane, hunt, orav, kährik, metssiga, mäger, metsnugis, valgejänes, ilves, mets-karikhiir, leethiir, kaelushiir; laanepuuk, mullakakand, kiritigu, metsprussakas, kirju samblasultan, hiid-puiduvaablane, tuhatjalgne, kägu- vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2.Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL 1.Puhmarindega arumetsad Nõmmemetsad Palumetsad Rabastuvad metsad Rohurindega arumetsad Loometsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Soometsad Kuivendamata sood Kuivendatud sood Kõdusood
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
