Vanavene kunst, merovingide kunst, vana egiptus jne (0)

Kunstiajalugu
Arhitektuur
Arhitektuur jaguneb:Saraalarhitektuur- usuga seotud. Profaanargitektuur- ilmalik
Skulptuur – kuju (voolitakse ja raiutakse)
Skulptuur on kas plastika või raidkunst
Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest.
Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal
Graafika - piltide trükkimine
Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa.
sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib.
Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu
Lametrükk – plaat ja siis peal on värv, öö ok
Võltsing
Võlvivad:D
Mesopotaamia kultuur:
Sumeri- akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.( surev ja uuesti sündinud jumal)
Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr.
Assüüria kunst 1500-605 eKr.
Uur-Babüloonia kunst 625-539 eKr.
Sumeri-akadi kultuuris tegeldi põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Tähtede kultusega on seotud seitsme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.
Tsikuraat ehk torntempel , ehitati tellistest ja terrassid on omavahel treppidega ühendatud.
Assüüria kultuuris oli juhtival kohal lossiehitus. Tunti võlvkonstruktsiooni. Sambaid kasutati harva. Väliselt sarnanesid lossid kindlusega. Terrass koosnes 130-st erinevast ruumist. Võlvitud ukseavad olid valguse saamiseks.
30-ne õue ümber paiknesid ruumid, paigutus oli ebasümmeetriline ja lossi territooriumil asus ka torntempel. Suurem osa ruumidest olid eluruumid . Seinu katsid reljeefid ja seinamaalingud. Eriti pidulikud olid vastuvõtu ruumid.
Lossi valvasid 2 kolossaalset inimese pea ja härja kehaga tiivulist jumalat. Need on kõrgreljeefis ja need pidid lossielanikke kaitsma pahade vaimude ja õnnetuste eest.
Tippsaavutuseks loetakse reljeefi „ Surev emalõvi “ ja „ Verdsülitav lõvi “, kus loomi on kujutatud elavamalt ja dramaatilisemalt, inimesi kujutatakse stiliseeritult ehk lihtsustatult.
Uus-Babüloonia tähtsaim keskus oli Babüloni linn ja arhitektuuriteostest peetakse parimaks Babüloni linna Iśtari väravat. Tänav viis Marduki templini. Protsessiooni tänava ääres olid kuulsad Semiramise rippaiad( 1 maailmaimedest). Iśtari värav oli kaunistatud 550 reljeefkujutusega ja materialidest oli kasutatud värvilise glasuuriga reljeeftelliseid. Värvidena kasutati enamasti kollast ja sinist .
Vana-Egiptuse kultuur
Viljakasvatuspiirkond on oluline. Lõunas leidub kulda. Kuningate kroonil oli kobra kujutis, Egiptuse vaarao sümbol on kobra. Ehitati suuri templeid. Kasutati kivisid, ei tehtud telliskive. Skulptuurid olid täpsetes mõõtmetes.
Papüürus, palmilehed, lootuseõis.
Vana ajastu 3000-2263 a. Ekr.
Keskmise riigi ajastu kunst – 2040-1730 eKr.
Uue riigi ajastu kunst – 1562 - 1085 eKr.
Hilise riigi kunst – 1085-332 eKr.
Vana- Egiptuse kultuur 10.09
U 3000-2263 eKr.
Keskmise riigi ajastuse kunst 2040-1730 eKr.
Uue riigiajastu kunst 1562-1085 eKr
Hilis Egiptusekunst 1085-331 eKr
Muistne Egiptus asus Aafrika kirde osas Niiluse alamjooksul. Niiluse viljakas muld oli sobiv põlluharimiseks. Rikkalikult leidus ehitusmaterjali (liivakivi, lubjakivi , graniiti, basalti, tulekivi, akaatsiad , viigipuud, pilliroog ) Puid kasutati väikeste laevade ehitamiseks. Leidus metalli. Kulda(nuubias) Umbes 3000 eKr vallutas lõuna riigi valitseja Egiptuse põhjaosa. Nii tekkis ühtne Egiptuse riik. Egiptuse usundis austati paljusid jumalaid. Populaarne oli Osirise kultus . Egiptlased uskusid hauatagusesse ellu. Nende usundi järgi oli igalinimesel kaitse vaim ehk tema teisik “Ka” , kes elas pärast inimese keha surma edasi hauakambris.Ka-le tuli luua inimese eluajal valitsenud elamistingimused. Hing, kes võis minna hakakambrist välja rändama “Ba” Ajapikku kasvas preestrite tähtsus. Uue riigi ajastuks oli preesterkond kõikvõimas. Preestrid valitsesid Egiptust. Nende hooleks oli kõik kultusega seotud toimingud . Palsameeriti surnukeha ja pandi kivist surnukirstu-sarkofaagi. Rikaste ja vaaraode kirstud paigutati veel teise ja kolmandasse sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portree kujutis, mis pidi saama hingele elupaigaks seljuhul , kui keha siiski peaks kõdunema. Egiptuse kultuuri suurimaks saavutuseks on hieroglüüf kiri. Kirjutati kivile, puule, põletatud savitahvlitele, nahale ja papüürusele. Kirjtuati põhiliselt musta tindiga ja algus tähistab punane. Peale nende märkidega võisid olla juurde joonistatud terved pildid. Egiptuse saavutused teaduses olid silmapaistvad.( matemaatika , astronoomia ja arstiteadus )
Egiptuse arhitektuur
Egiptuse arhitektuuri välja kujunemine toimus vanariigi ajal.
Mastaba - Trapetsikujuline kiviblokk, hauakamber asub tegelt maa sees- koosneb maaalusest hauakambrist ja massiivsest maa pealesest ehitisest. Ida seinas on sümboolne uks Ka’le. Hiljem tekib selle kohale ohverdamise koht. Maa all ehitati saalide ja panipaikadega ruumid, kuhu paigutati sarkofaag.
Vaaraode võimu suurenemisel hakati arhitektuuris maapealseid osi kõrgusesse suunama. Kõigepealt tulid astmik püramiidid. Hiljem püramiidid. Ehitatud looduslikust kivist
Keksmise riigi ajastu tähtsamad ehitised on kaljuhauad .
Templi ahritektuur
Templi juurde viivad teed palistasid inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid sfinksid
skeem lk 32
1: värava ehitus ehk püloon
2 ja 3 lahtine sammasõu
5- põiksaal
8- pühamu
7- preestrite eluruumid
Templi ees lehvisid vimplid pahade vaimude eemale peletamiseks.
Tihti võis pülooni ees olla vaaraode figuurid . Lk 33 näed :O
Veel võisid templi ees olla obeliskid - päikse jumalale pühendatud ehitised. Kuulsaim tempel on Ramses II tempel.
Egiptuse skulptuur ja maal
Vanimate mälestiste hulka kuulub “Narmeri palett ” 4000 eKr. See on 64 cm kõrge, mõlemalt poolt relieefidega kaetud kiviplaat. Kujutatud on lõuna riigi võitu põhjariigi üle. Narmeri paletti juures näeme iseloomuliku Egiptuse võtet reljeefile. Tseenid paiknevad vöötidena üksteise peal. Inimese kuuluvust ühiskonna klassi on selgelt rõhutatud. Kõige suurem on valitseja kuningas. Elutu ja tardunud ilme peapõhjuseks on nn Egiptuse poos. Kus inimese jalad ja pea on kujutatud profiilis, ülakeha ja silm otsevaates. Egiptuse reiljeef on madal, sageli on kujutise kontuurid plaati süvendatud. Reljeef on pinnaline, mitte plastiline. Egiptuse reljeefid on maalitud. Ei tuntud perspektiivi. Karakterilt on Egiptuse maalid ja reljeefid piltkirjad.
Juba vanariigi ajastul töötati välja vaarao tööde põhikompositsioon. On Kahte tüüpi vaarao kujutamist, seisev figuur ja istuv 
seisev figuurr: vasak jalg veidi ees. Käed ripuvad pikki keha alla. Nägu liikumatus rahus tardunud.
Istuv figuur: jalad on kõrvuti, käed põlvedel, mõnikord üks käsi rinnal, pilt kaugustesse suunatud.
Enathoni-aegse kunsti omapärasus on seotud tema reformidega ja kultuseks on päikeseketas, mis saadab maale oma viljastavaid kiiri ja põhimõtteliselt uus oli luua kunsti elavatele mitte surnutele. Selle perioodi parimad reljeefid, maalid ja skulptuurid kujutavad Ehnatoni ja tema perekonnaliikmeid. Neil inimestel puudu sügav inimlikkus.
Egiptuse kunst on väga heade prpotsioonidega.
Pühaputukas- skarabeus
11.09 Egeuse kultuur
Varajane ajajärk. 3000-2000 eKr.
Keskmine ajajärk 2000-1600 eKr.
Hiline ajajärk 1600-1100 eKr.
Mälestus sellest kultuurist säilis Kreeka müütides ja legendides. Troojast kõneldakse Homeruse eepostes. Umbes 2000 aastal eKr ehitati esimesed suure lossid sõjalistele juhtidele. Näiteks Knossose loss. Lossi keskseks osaks oli suur piklik õu, mille ümber grupeerusid ruumid ja nende keskel väiksemad valgus õued. Ruume ühendasid mitmes laiuses trepid, ruumide paigutus oli ebasümeetriline ning nad asusid astmeliselt. Knossose palee sambad laienevad üleval pool. Ruumide seinu katsid seinamaalid, millel kujutati pidulike seremooniaid. Jahi ja sõja tseene, härjavõitlusi ja maastikuvaateid. Tihti kujutati naisi, järelikult oli naisel tolla aegses elus tähtis koht. Maalides valitses elurõõmus ja maaliline käitluslaad. Leitud vaasid kõnelevad heast vormtunnetusest. Kreeta saarel kaeti varajasemal perioodil musta, pruuni või punase värviga. Millega valge värviga kanti joonis . Keskmist perioodi iseloomustab range mustri asendumine spiraalidega ja taime ornamendiga. Selle perioodi lõpus kaotavad vaasid oma värvirikkuse. Neid vaase nimetatakse leiukoha järgi kamarese vaasiks. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks . Mükeene kultuuri õitseaeg 1600-1100 eKr. Juhtiv osa on arhitektuuril. Ehitatakse kindlustatud losse . Mandrilossid on ümbritsetud paksu kivimüüriga. Siseruumide seinu katsid dekoratiivsed freskod . Mükeene Lõvivärav on monumentaal skultuuri näide.
Vanakreeka kunst
Arhailine ajajärk 7-6 saj eKr
Klassikaline ajajärk 5-4 eKr
Hellenismi ajajärk 330-146 a eKr
Muistne Kreeka asus Balkani ps lõuna osas. Kultuuri arenemiseks oli määravaks ühendus merega. Muistne kreeka ei olnud ühtne riik, vaid koosnes linnriikidest, polistest. Polise keskuseks oli pealinn ja see koosnes alllinnast ja ülalinnast ehk akropolist. Alllinnas olid elamud . Keskväljaks- agoraa- kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Ülalinnas ehk akropolil asusid templid ja sinna mindi sõja ajal varjule. Linnades olid veejuhtmed ja algeline kanalisatsioon. Linn oli jagatud sirgete tänavatega täisnurkseteks kvartalisteks. Muistsetel kreeklastel oli huvitav usund ja rikas fantaasia . Tähtsamad olid olümpuse jumalad, eesotsas Zeusiga. Kreeklaste uskumuste kohaselt ei olnud Olympose jumalate võim piiramatu. Kreeka jumalatele omistati kõiki inimlike jooni. Inimestest eraldas neid igavne noorus, surematus ja võim inimeste saatuse üle. Peamisteks kultuse paikadeks olid templid ja altarid. Jumalate austamisega kaasnesid pidulikud rongkäigud, atleetide, luuletajate ja muusikute võistlused. Sealt saavad alguse olümpia mängud. Kreeklaste suurimad saavutused on filosoofia, kirjanduse, kunsti ja teaduse alal.
Arhidektuur :
Tähtsaim ehitis on tempel. Tempel ei olnud ainult pühamu vaid ühiskondliku elu keskus. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan. Templi arhidektuuri välisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane möödukus ja propotsiooni tunne ning ehitustöö püstitamine kiviplokkidest ilma sideaiteta, metallklambrite abil. Kreeka tempel koosneb kadvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest, ülemine aste on stülobaad. Teiseks sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: talastik , mis koosneb sammaste kapiteelidest, sellel toetuvast arhitraavist, mille peal on friis , mis omakorda kannab karniisi. Teiseks võrdlemisi lame viilkatus , mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viiluvälja e tümpanoni. Katust piirab liist vihmavee valgumiseks tümpanonile. Sammaste taga asub templi pearuum naos . Kreeka templi arhidektuuris on kolm stiili: dooria , joonia ja korintose.
Dooria sammas on suhteliselt madal. Ilma baasita. Sama tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed kannelüürid, mida on 16-20 Sammas aheneb üleval. Keskkohast on pisut paisutatud(entaas) Sammast kroonib lihtne kapiteel .
Joonia sammas on saledam ja kõrgem, algab mitme osalise baasiga. Kapiteel on rullpadjandi kujuline.
Korrintose sammas on sarnane jooniale, ainult kapiteel on karikakujuline ja seda katavad lopsakad taimemotiivid.
Akropoli hoonest oli kauneim Parthenoni tempel. Templit peetakse maailmaarhitdektuuri tippteoseks. Arhitektid olid Iktinos ja Kallikrates. Kitsal küljel on 8 sammast ja pikemal oli 17 sammas(2*8+1)
1870 aastal sai Ateena piiramiseajal pommitabamuse ja pärast seda seisab Parthenon varemetena.
4 saj. eKr oli välja kujunenud Kreeka teatri tüüp. Teater raiuti poolsõõrina mäe külje sisse. Nõlvadel paiknevad kivist istmed - seda osa teatrist nimetame teatroniks. Sõõri südamikus all orus asus avar väljak. Seda nimetatakse orkestra . Etenduse ajal paiknesid seal näitlejad ja koor. Akustika oli hea. Selle orkestra taga asus geene (kreeka keeles tähendab telki) ,kus näitlejad valmistusid etteasteks. Sellest kujuneb suurejooneline sammaste ja skulpuuridega lava.
KREEKA SKULPTUUR – Kreeka skulptuuriks oli ideaalse inimese kuju. Ahailisel ajastul kujunes välja kindel ümarplastiliste skulptuuride tüüp. Valitsevaks said rõivais naisfiguurid üldnimetusega koore ja alasti noormehe kujud üldnimetusega kuuros. Noormeest kujutatakse seisvana üks jalg pisut ees, käed rusikas keha ligi ja mõlematel kujudel on omapärane tardunud naeratus näol. 5. Saj. eKr toimus murrang Kreeka plastikas. Selline siiras mõtteväljendus ja arhailine vorm asendus palju liikuvama ja keerulisema kompositsiooniga . Materjaline kasutati pehmeid kergesti tahutavaid kivisorte ja pronksi.
5saj. eKr. Töötas Ateenas skulptor Müüron. Tema tööd moodustavad otsese ülemineku klassikalise ajastu kunsti. Nt „ kettaheitja “ . Tema töö oli 12 meetri kõrgune Parthenonis. Kuju on hävinenud. Ateena kilbile oli ta jäädvustanud enda portree. Veel oli kujutatud ateenlaste piduliku rongkäiki.
Teine selle aja suurmeister Polykleitos pärined Spartast. Teda ei huvitanud keerulise liikumise ja kaunite rõivaste kujutamine. Ta kujutab rahulikult seisvaid figuure . “Odakandja” on noorukese sõjamehe ideaalkuju. Kogu keharaskus on viidud paremale jalale. Vasaks puudutab ainult varvastega maad. Siin on hästi läbi mõeldud kogu inimfiguuri arhidektoonika. (verdikaalsete ja horisontaalsete joonte tasakaal)
5 saj eKr oli Kreeka kunst tõsine, rahulik, pidulik ja suursugune .
4 saj eKr- suurmeister oli Praxiteles . Tema eelistas marmorit. Tähtsaim töö on “Hermes Dinysosega” ja Hermeses väljendas ta inimilu ideaali .
Hellenismi ajastu skulptuuri iseloomustab rikas temaatika ja suurepärane tehniline teostus . Püüti luua monumentaalseid mõõtmetelt kolossaalseid teoseid.
“Milose Venus” – ülakeha on alasti, puusad ja jalad on voltidest kaetud rõivaga. Ülakeha kontrast tuuakse esile. Propotsiooni väljendavad ajastu ideaali.
“Lakooni grupp”- näeme suurt dünaamikat, ahastust ja võtlust elu eest.
Etruski kultuur
8-3 saj. eKr Appelliini poolsaarel elas palju eriilmelise kultuuriga rühmi. Juhtuv koht on nende hulgas etrusskil. Nende riik koosnes 12st linnriigi liidust . Etruuria . Tegeleti põllumajanduse ja merekaubandusega. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil. Põhiplaan oli ruut või peaaegu ruut. Templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele. Sambad sarnanevad dooria sammastele, aga neil on alus ehk baas, kuid neid puudusin kannerüülid. Talastik kaeti maalitud saviplaatidega. Etruski templil puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus. Elamu pearuum on aatrium, mille ümber paiknesid sümeetrilised ruumid. Maalide ja skulptuuride leiukohana on tähtsadhaudehitised. Uskusid hauatagusesse ellu. Kujutavat surnut portreeliselt või pidustustest osavõtjana.
Rooma kultuur
Jaguneb:
vabariigi ajajärgu kunst 3-1 saj eKr.
Impeeriumi ajajärgi kunst 1 saj lõpp eKr- 5 saj pKr.
3 sajandiks eKr olid etruskid roomlaste poolt alistatud ning valitsevaks sai roomlaste kultuur ja kunst.
Alates 1 saj ekr omandas rooma kunst antiikmaailmas juhtiva koha.
Rooma kultuuri eeskujuks olid kreeklaste saavutused. Arhidektuuri lähtuti kreeka ja etruski ehituskunstist. Roomlaste praktiline meel tegi palju uuendusi . Tähtsamaks leiutajaks oli nn rooma betoon, mis saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja veesegu kivistumisel. Kivistununa oli see veekindel ja väga tugev. Taas võeti kasutusele tellis . See võimaldas rakendada võlvimis tehnikat . Ruumid kaeti kas silinder võlviga või ristvõlviga. Kadus vahe kandvata ja kantavate osade vahel. Sambaid kasutati dekoratiivsel eesmärgil. Kui need sambad ühendavad kaarega, siis moodustab see kaaristu ehk arkaadi .
Arhitektuur:
Arhitektuuris oli valitsevaks profaanarhitektuur. Religioossete ehitiste tähtsus oli väiksem. Oluliseks peeti Rooma välja ehitiamist. Rajati pidulike ehitiste ansambleid. Keskväljak ehk foorum - rahvakoosolekute ja kauplemise paik. Rajati eeskujulik tänavate võrk ja kanalisatsioon. Elamustes oli veevärk ja keskküte. Köeti kuuma õhuga. Elamud sarnanesid etruskite elamutega. Arhitektuuris olid küllalt suured Kreeka mõjud. Rajati arvukalt amfi teatreid. Kõige suurejoonelisem Rooma eshituskunsti teos on Kolossium, mille ehitamine lõpetati 80dal aastal pKr. Mahutas 50 000 pealtvaatajat. Ette oli nähtud gladiaatorite ja metsloomade võitlused. Mahutas 3000 paari gladiaatoreid ja metsloomi . Kolosseum on ellipsi kujuga. Välismüüri kõrgus on 48,5 meetrit. Keskel asus areen ja ümberringi astangulised kohad pealtvaatajatele (4 korrust). Ümarfassaad koosneb kolme korrustelistest arkaaridest. Esimesel dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose sammast. Alumised kaared , neid oli 80 ja need olid mõeldud sissepääsudena.
Triumphi kaared – dekoratiivsed ehitismälestised. Neid püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte sõjaliste võitude tähistamiseks.
Trajaanuse valitsusaega iseloomustavad suured sõjalised võidud ja elav ehitustegevus. Trjaanuse sammas on 38 m kõrge. On laotus hästi sobitatud ümmargustest marmorplokkidest. Seda katab spiraalne reljeefide riba. Kujutab Trjanuse sõjakäiku Daapiasse.
Trjanuse järglase Adrianuse valitsemisajal ehitati Pantenon - üks rooma ehituskunsti silmapaistvamaid saavutusi. Pantenon oli kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Selles hoones lahendati esmakordselt monumentaalse templiarhitektuuri ülesanded. Pantenon on ümarehitis ehk rotund , mida katab hiiglaslik kuppel . Siseruumi kõrgus 42,7 meetrit ja kupli läbimõõt 43,5 meetrit. Kuppel on seestpoolt täpne poolkera . Hoone on ehitatud tellistest ja betoonist. Seinte paksus üle 6 meetri. Kaalu vähendamiseks jääti seintesse tühimikud. Seinad kaeti kallihinnalise marmoriga. Ruumi valgustab kupli tipus olev 9 m läbimõõduga ava.
Termid olid ettenähtud pesemiseks, suplemiseks, füüsilisteks harjutusteks ja puhkamiseks. Ehitised olid paigutatud 12 hektari suurusele maa- alale . Pargi keskel asus peahoone . Seda ümbritsesid kahe korruselised hooned. Seal oli soe ja kuum saun. Kolmest küljest ümbritses peahoonet lilleaed, ühel küljel staadion. Kõrvalhoonetes olid ujumisbasseinid purskkaevudega ja seal olid ka muusikatoad ja raamatukogu.
ROOMA KULTUUR
Suurt mõju avaldas Kreeka kunst. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kujutama kreeka eeskuju järgi. Vallutatud Kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. Rooma ülikute hulgas suurmoeks. Kui ei jätkunud originaale, lasti valmistada täpseid koopiaid. Kultuuriliselt vallutas Kreeka Rooma. Sõjaliselt vastupidi. Reljeefis matkiti otseselt kreeklasi. Portree kunstis saavutati suurem iseseisvus . Kreeka portree oli idealiseeritud. Rooma portree näitas inimest sellisena, nagu ta oli. See tulenes Roomlaste surnute kultusest . Oli kombeks säilitada surimaske või surnud perekonnaliikmete portreelisi kujutisi. Erilise püüdlikusega jäädvustati väejuhtide ja riigimeeste mälestust.
MAALIKUNST
Seintele maaliti tugevate toonidega või imiteeriti marmorit. Iseloomulikud olid maalitud avad, mis andsid vaate illusoorsesse kaugusesse. Esines maastikke kui ka stseene mütoloogiast. Maaliti rikkalikke arhitektuuri vorme, mis olid teinekord üsna fantastilised. Silmapaistev oli mosaiikkunst.
töö

• Mesopotaamia(millal, kus)
  
• Assüüria(lossid, reljeef,
  
• Egiptus ( haudehitised , tempel – joonistada põhiplaan, osade nimed, sambad, taimed – papüürus)
  
• Egiptuse skulptuur – vaaraode kujutamine(seisev, istuv), sfinks
  
• Egiptuse reljeef – kujutatakse egiptuse poosi
  
• Kreeka – kultuuri ajajärgud(arhailine, klassikaline, hellenismi aeg-täpsed aastad)
  
• Kreeka tempel – jumala kuju jaoks – sambad(joonistada), materjalid
  
• Kreeka kunst – skulptuurid – perioodide järgi(ideaalse inimese kujutamine)
  
• Etruski kunst – kus elasid, millal, millega tegelesid – nende tempel
  
• Rooma kunst – ajajärgud
  
• Rooma arhitektuur – millest ehitasid , templid – Panteon(esimene kuppelehitis), termid, foorum
  
• Rooma maalikunst – maalid olid seintel (loodus, portreed)
  
• rooma skulptuur
  

VARAKRISTLIK KUNST
Esimese sajandi lõpul hakas levima krstlus. See on lähisidas alguse saanud usuline liikumine. Levis kiiresti üle rooma riigi territooriumi. Algul sattus konflikti rooma võimudega. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased end varjama. Hakati ehitama suuri katakombe Rooma linna alla. Sinna maeti ka oma surnuid. Need olid ühtlasi kristlaste salajased kogunemisekohad. Sealt pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist. Põhiline kaunistusobjekt oli lagi. Püüti luua kerguse ja avaruse muljet. Lae pind jaotati kontuuridega ringideks ,poolringideks, nelinurkadeks. Kujutati sageli lendlevaid figuure, stseene, mis kujutati surma ja võeti kasutusele motiivid, mis said sümboolse tähenduse. Ja olid arusaadavad ainult kristlastele. Ümarskulptuur oli keelatud. Mõnevõrra kasutati reljeefi sarkofaagide kaunistamiseks.
ARHITEKTUUR
Rooma tempel oli jumala eluase. Ainult preester võis sisse astuda. Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada palju inimesi. Seetõttu ei võeta eeskijuks antiiktempleid, vaid avalikkusele määratud turu ja kohtuhoonet. Parafistlik kirik oli lihtne hoonete kompleks . Algas müüriga ümbritsetud siseõuega. Kirik koosnes piki hoonest, mis on jalagut sammastega kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv on teistest tunduvalt laiem ja kõrgem ja omaette katusega . Ülaosas olid aknad. Idapoolsesse ossa jääb põikhoone ehk risthoone. Ristumiskoht oli kooriruum . seal paiknes altar ja selle taha jääb ümarehitis Apsiid.
Vanavene kunst
Kiievi-Venemaa
11 saj. Oli kiievi venemaa suurim riik Euroopas. Piirnes ristiusu maadega. Paremate poliitiliste ja majandulike suhete arnedamiseks võttis kiievi vürst Vljadimir vastu ristiusu. 988 a usuvalimistel otsustas ta Bütsantsi õigeusu kasuks. Ka poliitilised suhted olid head. See soodustas kultuuri arenemist : töötati välja slaavi tähestik, koos sellega levis Kiievi-Venemaal kirjaoskus .
Vanavene vanimad ehitusmälestised on kirikud ja kloostrid. Levis Bütsansis tuntud viie kupliline kirik, ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi või tellist, metsarikastel alatel kaa puitu.
Kiievi Sofia kiriku kuplite arv on erakorndne- 13. Kiriku, seinad, võlvid, kuppel ja apsiid on kaetud mosaiikide ja freskodega. Pildid paigutati Bütsantsis väljakujunenud skeemi järgi. Kupli kujutati Kristust valitsejana. Tambuuril kujutati apostleid. Apsiidi ülemises osas kujutati jumalaema . Selle all stseene krstuse ja apostlitega. Kahel pool apsiidi pea ingleid Gabrieli ja Mikaeli. Külgseintel 12 pilti kristuse elust. Lääne küljel viimse päeva kohtu stseen.
12 sajandil kaotas Kiiev juhtiva koha Vene Vürstiriikide hulgas. Lõpliku löögi andsid Mongoli tatarlased , kes aastal 1240 tungisid kiievisse ja muutsid õitsva linna varameteks. Vladimir-Suzdali vüstiriik asub Ülem Volga metsaaladel. Kirikusse tuli skulptuur. Kaunistavad kirikuid puuskulptuuridega. Kõrgel tasemel on metallitöö ja ikoonimaal. Kirikuid ehitati loodukaunisse kohta, tegu on romaani stiiliga.
11 saj keskpaigaks sai Novgorad iseseisvaks enne kuulus kiievi riigi koosseisu. Novgorad oli üks tähtsamaid kaubandus ja käsitöö linnu. Hea veetee tõttu olid sidemed nii lääne kui igaga. Novgoradi esimene kirik oli Sofia katedraal 13 kupliga , hävis tulekahjus. 11 saj ehitati suurejooneline Sofia katedraal kivist, mis oli suuruse poolest sarnane Kiievi Sofia katedraalile. Kõige levinumaks kiriku tüübiks oli nn uulitsakirik. Neid lasid ehitada kaupmehed ja kojaarid, selle arvestusega, et kirik pakuks kaitset vaenlase eest. Tavaliselt olid need väiksed, paksude müüridega ja ühe kupliga.
Väga kõrgele tasemel tõusis 14 ja 15 sajand Moskva maalikunst, sest siin töötas Novgoradist tulnud meister. Ta kujundas välja vene ikonastaasi. Algselt oli see madal võre, mis eraldas apsiidi kesklöövist. Aegade jooksul hakati ikonataasile ikka rohkem ikoone asetama, kuni pildi sein täitis kogu apsiidiava. Koos Theophanes Kreeklasega töötas Andrei Rubljov, üks kuulsamaid vene iknoonimaalijaid. Tema ikoonid on lüürilised ja tundeküllased.
Moskva suurimaks ettevõtmiseks oli Kremli ehitus. 1367 alustati aga jätkati 15-16 sajandil . 17 saj. lõpetati
Merovingide kunst
4-6 saj toimus euroopas hõimude liikumine mida tuntakse suure rahvaste rändamise nime all. Juba 2 , 3 saj ründasid nad rooma riiki ja asusid elama selle aladele . Tekkis rida riike, mis püsisid lühemalt või pikemat aega ja lagunesid tugevamate hõimude pealetungil. Kõige võimsam ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes 5-6 sajandil ja ulatas pürenee mägedest kuni Reini jõeni. Valitses Merovingide dünastia(481-751) 7 saj kaotas Franki riik sisetülide ja välisvaenlase pealetungi tõttu suure osa oma valdustest. Läänerooma riigi langusega hävis kõrgeltarenennud antiikkultuur . Kadus arusaaminine kunstit ja unustusse jäi kirjaoskus. Peaaegu täiesti ununesid kiviehituse traditsioonid, sest hõimud, kes polnud paikse eluviisiga ei vajanud kultuslhooneid ega kindlusid. Kõrgel järjel oli metalli tööötlemine- relvad, ehted, tarbenõud. Levinud olid loomamotiivid ja kasutati fantaasiaküllastes kombinatsioonides palevordamenti. Väga osavalt ühendati metalli värviliste kivimite või klaasisulamiga. Skulptuur esines madal reljeefina. Kirja oskuse ja raamatu kunsti arenemisel oli tähtis osa kloostril. Seal kirjutati käsikirju ümber, koostati kroonikaid ja grammatikaid.raamatud , eriti kirikuteenistuseks vajalikud teosed olid keskajal suures lugupidamisesja neid austati võrdselt pühaku säilmetega. Ainus maaliliik on sellest ajast miniatuurmaal . Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti. Teksti kirjutamiseks ja kaunistamiseks tarvitati suure püsikindlusega värve.
Karolingide kunst
Frangi riigi ühtsus ja võimsus taastati Karoingide dünastia ajal (751-905). Franki riigi õitseng on Karl suure valitsemise ajal. Frankide valdustesse kuulusid tänapäeva prantsusmaa, belgia, holland , lääne ja lõuna saksamaa, põhja ja kesk itaalia, kirde hispaania . Aastal 800 krooniti karl suur rooma keisriks. Selleks ajaks oli välja kujunenud feodaalkord. Karl suur, olles küll ise kirjaoskamatu koondas oma residentsi teaduse ja kirjamehi, kes moodustasid niinimetatud akadeemia. Seal tegeldi ladinakeelse luuleloominguga , antiikaja käsikirjade kogumisega ja suur tähtsis oli ka rahvaluulel, saagadel.
arhitektuur
Frangi riigis kus polnud veel müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi olid peamisteks kiviehitisteks, lossid, kloostrid ja kirikud. Neid kasutati kaa kaitseehitistena. Kirikuehituses sai valitsevaks pasiilia. Kuna kivihoonete ehitamisel puudusid kogemused, ehitati need lamedate lagedega, võlve ja kupleid ei tuntud. Sammaste asemel tehti tugevad neljakandilised piilerid. Kapiteel mutuus ploki taoliseks, mida kaunistas paelornament . Vahel ka loomamotiiv. –küsi põhiplaani.