rannikust. Kreeka tähtsaim poliitiline, kultuuriline ja majanduslik keskus. 3) Colosseum - Amphitheatrum Flavium. Rooma amfiteater, ehitatud keisrite Vespasianuse ja Tituse ajal, valminud aastal 80. Oli neljakorruseline ellipsikujuline hoone, mille alumised korrused toetusid dooria, joonia ja korintose poolsammastega arkaadidele. Keskel asus areen, mida ümbritsesid istmeread (alumistel korrustel kivist, neljandal puust). Mahutas u 50 000 inimest. Praegu on Colosseum varemeis. 4) Pheidas Feidias (u. 500-431 e.m.a.), kreeka kujur. Pärit Ateenast, elulooandmed vaieldavad. Pheidas on kreeka klassikalise kunsti silmapaistvaim autor. Ta kasutas meisterlikult nii pronksi, marmorit kui ka kulda ja elevandiluud. Tema juhtimisel ja osavõtul loodi Parthenoni skulptuurkaunistused. Pheidase tähtsaimad teosed on Athena Promachos, Athena Lemnia ja Athena Parthenos ning Zeusi kuju Olümpias. 5) Abu Simbel Paik Egiptuses, Alam- Nuubias, Niiluse läänekaldal, kus asuvad kaks
T 6) Kreeka seinamaale tuntakse vaid üksikute rooma koopiate põhjal.T 7) Etruskide hauakambrite kunst püüdis säilitada lahkuja hingele meelepärast elukeskkonda.T 8) Etruski kuulsaim pronkstöö on emahundi kuju.T 9) Rooma jumalaid kujutati nagu Vana-Kreekaski inimeste sarnastena.T 10) Rooma arhidektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused.T 2.Nimeta Kreeka 3 tuntumat skulptorit ja nende teosed!/6/ Myron-kettaheitja Pylokleitos-odakndja Pheidas-athena ja zeus 3.Selgita mõisted!/6/ 1) Kükloopilised müürid-mükeene linna müüri kivid on nii suured, et ladujateks peetakse hiiglasi- kükloope, selle pärast nimetatakse kükloopilisteks müürideks 2) Atlant-lage hoidev, kandev meeskuju 3) Krüselefantiintehnika-puukuju riiete osa kaeti kuldplekiga, palja kehapinna osa elevandiluu õhukeste plaatitega 4) Kuppelhaud-reljeef hauad etruskidel 5) Trumfikaar-võidukaar 6) Foorum-väljakukompleks 4
Kapiteel on lihtne. Joonia sammas on saledam ja kõrgem, algab ümmarguse mitme osalise paasiga ja kapiteel on ümmarguse padjandi kujuga. Korintose sammas, sarnaneb muu poolest joonia omaga, aga kapiteel on karika kujuline ja kaetud lopsakate taime motiividega. Lilleõied isegi. Skulptuur Kore tütarlapse kuju Kuros- poisi kuju =arhailine ajajärk -klassikalisel ajajärgul on skulptuurid täiesti erinevad -väga täpsed proportsioonid PHEIDAS suurim panus kreeka klassikalisele skulptuurile ·Kreeka vaasid olid tarbenõud, kus hoiti vett, veini, õli ja serveriti toite ·Kreeklastel olid maalitud igasuguseid savinõusid ·~600 a. e.Kr kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal, kus kujutised ja ornament kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Detail kraabiti musta värvi sisse, naisfiguurid kujutati valgena ·~540 a. e.Kr hakkas levima punafiguuriline stiil. Nüüd ei maalitud figuure enam musta
välimuselt, kui ka eluviisidelt tavaliselt inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte - - alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleithos ja Pheidas aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykeithose noored alasti sportlasekujud, näiteks ,,Odakandja" toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi põõrduma ja selline uudne asend jättis muje liikumsest. Siiski ei saanud sellisyele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud
Akropoli viis linna keskväljakult lai trepp ning trepi lõpus oli väravehitis ehk Propüleed. Akropoli pea ehitiseks oli Athenale pühandatud Parthedoni tempel, millest oli juttu ka ennem. Parthedoni templi autoriteks on kaks kuulsat kreeka arhitekti Iktinos ja Kallikrates. See oli dooria stiili täiuslikum ehitis. Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor Pheidas. Seoses Aleksander suure vallutustega tekkisid väljaspool Kreekat suured linnad nagu Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike Aasias. Pergamonis ehitati hiiglaslik haud kunigas Mausolosele. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. See kuulub ka tänapäeval seitsme maailmaime hulka. Hellenistlikul perioodil hakati rohkem ehitama ilmalikke hooneid: teatreid, saunu, raamatukogusi, turuplatse, losse, spordiplatse
saj.eKr,Balkani pools. põhjaosas olev Makedoonia polis tugevnes,vallutades Balkani pools,Aleksander Suure ajal vallutati V-Aasia poolsaar,Lähis- Ida,Egiptus,Pärsia alad ja jõuti välja Hinduse jõeni.Tõusis viimaks impeeriumiks aga kui ta suri,siis jagunes 3`ks,(egiptus,v-aasia poolsaar ja perkatron).Lähis-Idas veel omaette riik,oli kiiresti arenenv segakultuur;ehitati Aleksandria tuletorn(kuulub maailmaimede alla);filosoofia arenes täielikult välja..Kuulsamad kunstnikud:Kreeka kujur Pheidas(Ateena akropol), Skopas(Mausoleum Halikarnassose linnas), Myron(Kettaheitja), Polykleitos (Odakandja) Lysippose(Aleksander Suur),Praxiteles(Aprodhite).Müüt inimkonna tekkest - algul olid inimesed kaitsetud ja väetid.Siis asus neid kaitsma Prometheus.Ta õpetas inimestele tule kasutamist ja muid tsiviliseeritud eluks vajalikke oskusi.Üks olulisem oli jumalatele ohverdamine. Prometheus laskis inimestel ohvrilooma tappa, tükeldada ja korraldas siis asja nii,
6) Pharose tuletorn oli tuletorn Pharose saarel Aleksandria sadamasuus. Tuletorni tipus seisis kreeka erejumala Poseidoni kuju. Tuletorni valgus oli nii hele, et paistis merele 56 km kaugusele. Tuletorn sai kannatada maavärinates aastatel 279 eKr, 365. ja 1303 ning varises lõplikult kokku 1326. aastal. 7) Zeusi kuju. Aastal 433 e.Kr. ehitas kreeka skulptor Pheidas Olümpiasse Zeusi kuju, mis oli 12 meetrit kõrge ja kui ta oleks saanud püsti tõusta oleks ta olnud üle 35 meetri. Zeusi paremal käel seisid kreeka võidujumalanna Nike. Vasakus käes hoidis Zeus skeptrit mille otsas istus kotkas. Kuju oli kaetud elevandiluu, kulla, eebenipuu ja kalliskividega. Arvatakse, et kuju viidi 394 p.Kr. Konstantinoopolisse, kus see tulekahjus hävis.
probleemide üle, mis andis talle uusi arusaamu inimkäitumisest. Archimedes üks antiikaja tähtsaim teadlane. Pani aluse hüdrostaatikale, staatikale, tegi kindlaks kangi tasakaalu seadused. Tegi kruvipumba Archimedese kruvi (tigukonveier, millega tõstetakse vett). Leiutas nõguspeegli. Pythagoras - vanakreeka filosoof ja matemaatik. Võttis I kasutusele sõna filosoofia. Tegi matemaatikas teoreemi kolmnurkadega. Pheidas osales Ateena akropoli kavandamises ja ehituse juhtimises. Myron - Myron kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi. 5. sajandi keskpaiku eKr lõi ta kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Pharose tuletorn Aleksandrias - 3 korrust, 100-120m kõrgune. 3. korrust (kus oli tuli) kattis kuppel, millel seisis 7m kõrgune Poseidoni pronkskuju. Ruudukujuline põhiplaan. Aleksandria Museion - museion ehk muusade tempel. Lisaks raamatukogule (700000)
Kehad pandi poolpöördesse, mis andis juurde ruumilisust ja liikuvust. Geomeetriline ornament (lianderint) ei kao. Valge värv andis veel rohkem elavust juurde. 4.saj kuulsaim kunstnik Apelles- Merevhaus sündinud Aphrodite valgusevarjuga on antud ruumilisust. Apelles töötas Aleksander suure õukonnas. Seitse maailmaimet: 1. Giza püramiidid 2. Babüloni rippaiad 3. Halikanassose maoseleum 4. Aleksandria tuletorn 5. Rhodose koloss 6. Zeusi kuju Olümpias (Pheidas) 7. Arteenise tempel Efiosises. Etruskide kultuur 8-3.saj eKr, kõrghetk 7.saj. Pole ühtset riiki aga 12 suuremat linna. Nad olid põlluharijad ja meresõitjad. Olulisel kohal metallurgia. Viimased roomlased olid etruskid. Haua tekstid- sisu piiratud, raske aru saada. Tähtsal kohal olid preestrid, kes looma maksa põhjal ennustasid tulevikku. Täringumäng oli religioosne. Etruskid võtavad üle kreeklastelt ja rooma etruskidelt jn. Säilinud on hauamälestised, mida on palju
Kolmnurkse kompositsiooni keskel seisis korra ja selguse jumal Apollon, kelle rahulik aga jõuline liigutus on vastandatud teda ümbritsevale võitlusele. Parimad skupltuurid loodi Ateena Parthenoni templi jaoks. Partheoni metoopidel kujutatakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. Võitlus on tasavägine ja raske, kuid metsikud tseenid on jaotatud tasakaalukalt ja harmooniliselt metoopide nelinurksele pinnale. Akropoli skulptuuride peamiseks autoriks oli Pheidas. Nike templilt on pärit reljeef, mis imetlusväärse meiterlikkusega kujutab läbi kanga kumavaid kehavorme. Jumalanna on esitatud maise kaunitarina ja tema inimlikkust rõhutab olmeline tegevus. Hoopis teine, rahulikult suursugune, aga liigutav leinameeleolu valitseb Hegeso hauakivil. Neljandal sajandil eKr taantub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks, hakati rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat maaililisemat vormi.
Peale mõnede kujude ja sambaosade on välja kaevatud ainult vundament. Arheoloogidel ja arhitektidel on õnnestunud täie kindlusega rekonstrueerida ainult templi põhiplaan. Vaid ligikaudselt saab luua ettekujutuse sellest, kuidas tegelikult nägi välja tempel, mille ilu ülistasid luuletajad. 12 Zeusi kuju Zeusi kuju on neljas maailmaime ja asub Peloponnesose poolsaarel. See on ainus maailmaime, mille loojaks oli ainult üks inimene Pheidas. Zeusi hiigelkuju asus algselt Zeusi templis, kus ta oli tegelikust seitse korda suurem. Kuju välimuse kohta on infot saadud ainult leitud müntide pealt. Zeus istus rahulikus,
Kunstniku ei huvitanud mitte konkreetne inimene, vaid inimene üldse, inimene oma parimas variandis. Klassikalisel ajastul osati juba skulptuurile anda kõikvõimalikke poose, parim näide Myroni ,,Kettaheitja" (säilinud rooma marmorkoopiad). Täiustus lihaste modelleerin. Kujur Polykleitos mõõtis inimesi ning töötas välja ideaalse inimese proportsioonid. Tema ,,Odakandja" skulptuuri vaadates oli see madal jõuline figuur. Klassikalise ajastu kuulsaim kujur oli Pheidas, kes kujundas suure osa Ateena akropolist, lisaks maailmaime Zeusi kuju Olümpias. Hellenismiajal hakkas kunstnikke enam huvitama inimisiksus, tema individuaalne välimus ja tunded. Portreelahendused muutusid veenvamaks, valitsejaid idealiseeriti. Kujurite meisterlikkus kasvas, modelleerin muutus tundelisemaks, figuurid saledamaks, jõu asemel rõhutati graatsiat ja ilu. Esmakordselt oli alasti ka naine. Tuntud on Praxitelese Aphrodite ja Aphrodite (aka Venus) kuju melose saarelt. Maalikunst
võitluseks Pärsia vastu. Liidu keskus ja liidukassa asupaik Apolloni pühamus Delosel. Liidukassat juhtis synedrion. Maks rahas - foros või pandi välja laevad. Kimoni juhtimisel saavutati edu. 450 liidukassa Ateenasse. Ateena domineerimine, liitlaslinnades aristokraatia vastuseis, kuna Ateena toetas demokraatlikke süsteeme liitlaslinnades. Periklese positsioon Ateenas - 30 a võimul, hiilgav kõnemees, õpetaja Anaxagoras, naine Aspasia - endine Mileetose hetäär. Kujur Pheidas sõber. Rahvakoosolekute autoriteedi tugevdamine. Riigipalk ametnikele. Imperialistlik välispoliitika. Sparta-vaenulik. Ehitas Ateena kindlustuste süsteemi (pikad müürid Pireuse sadamani) ja taastas 437 Akropolil pärslaste lõhutud templid kasutades selleks Delose mereliidu raha. metoigid: vabad mittekodanikud Ateenas (met-koos, oikos-maja; kooselajad), ametlikud residendid, maksukohuslased, elu ja varandus oli kaitstud, poliitilisi õigusi polnud. Kinnisvara omamine keelatud, rendiõigus
annaabi.ee 
