Kunstiajalugu (0)

Ürgaja kunst .
1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev)
2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur , arhitektuur .
3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja
4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine
5. Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal * luust ja kivist kujud
6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist* pronksiaeg -pronksist
tööriistad
7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal
Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi
8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi
9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane)
10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, * dolmen - algeline hauakamber , püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh- menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik- ehituskunst
11.Dolmen-algeline hauakamber
12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhenge Inglismaal, Carnaci Prantsusmaal.
13.Vanim skulptuur- Willendorfi Veenus, üle 25 000 aasta vana
Mesopotaamia kunst .
1.Mesopotaamia-tõlkes Kahejõemaa ( Tigris ja Eufrat). Asus tänapäeva Iraagi territooriumil.
2.Kolm tähtsamat rahvast- sumerid , babüloonlased, assüürlased.Vanimad-sumerid, rajasid tsivilisatsiooni.
3.Suurim tehniline leiutis - ratas, samuti vanker .
5. Tsikuraat -suur astmeline torn, ülemisel tasandil asus tempel.
6.Tellis-Mesopotaamias ei olnud looduslikku kivi ega metsa, leidus palju savi.
7. Madalreljeef e. Bareljeef-kujutised eenduvad pinnast väga vähe, kõrgreljeef-kujutised eenduvad pinnast rohkem.
8.Tempel-nn.Paabeli torn, kuningaloss-Assurbanipali palee , linnakindlustus-Babüloni kahekordne kaitsemüür.
9.Maailmaime Babülonis-Semiramise rippaiad ühe lossi katusel, Paabeli torn
10.Paabeli torn-templitorn (tsikuraat), jumal Marduki tähtsaim pühamu, seitsmeastmeline tellistest ehitis, valmis Nebukadnetsar II valitsusajal.
11.Babüloonlased ei põletanud telliseid , ainult kuivatasid, ehitised ei säilinud.
12.Templid ja lossid rajati kõrgetele alustele-kardeti üleujutusi (madal jõgedevaheline maa).
13.4000-1800.a e. Kr
14.Uusbabüloonia kultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6.saj. e. Kr
15.Ištari värava rekonstruktsioon-Berliinis Pergamoni muuseumis
16.Väravaehitis oli laotud põletatud tellistest, värav ise seedripuust ja kaetud vaskplaatidega.Värv-valge ja kollane sinisel taustal, pühad loomad(madalreljeefsed).
Egiptuse kunst.
1. Mastaba -kõige vanemad egiptuse haudehitised .
2.Balsameeriti-arvati, et hing tuleb kehasse tagasi, seepärast säilitati, maeti luksuslikult-et kõik oleks hauataguses elus olemas.
3.Tallinna linnapildis Cheopsi püramiid 137 m, Tallinna teletorn on 314, selle vaateplatvorm 170 m.
4.Pealinn Uue riigi ajal- Teeba , templid selle lähedal- Luksor ja Karnaki.
5. Obelisk (ülevalt kitsenev sammas) Pariisis Concorde`i väljakul-Luksori templi ees seisnud.
6.Püloon-väravaehitis, kaks ülespoole ahenevat müüriplokki.
7.Perspektiiv-ruumi kujutamine tasapinnal ,egiptlased ei tundnud , asetasid piltidel tagumised esemed lihtsalt üles esimeste kohale.
8. Vaaraokuju -enamasti seisid väärikalt ja sirgelt , käed küljel ja üks jalg teisest veidi ees.
9.Egiptuse piltkiri-hieroglüüfid, teadlased dešifreerivad siiamaani.(Wikipedia)
10.Nofretete-vaarao Amenhotepi abikaasa, tema nime võiks tõlkida kui „ilus, täiuslik“, on mõjutanud isegi kaasaegset iluideaali. Tema originaalkuju (büst) asub Saksamaal.Tema muumiat ei ole leitud.
11.Egiptuse helleniseerumine -kreeka päritoluga Ptolemaioste dünastia lisas egiptuse kunsti palju kreekalikku.Muutus kreekapäraseks.
12.Kleopatra-kreeka päritoluga viimanePtolemaioste dünastiast Egiptuse kuninganna, oli seotud Julius Caesar ja väjuht Antoniusega, tark ja haritud, ei olevat olnud kaunitar.
Kreeta -Mükeene kunst.
1.Teisiti nimetatakse –Minose ehk minoiliseks kultuuriks kreeka mütoloogias Kreetat valitsenud kuningas Minose järgi, kes olevat peajumal Zeusi poeg. 3. nimetus Egeuse kultuur.
2.Minotaurus-sõnni pea ja inimese kehaga koletis , Minos laskis rajada labürindi tema jaoks. Igal aastal toiduks 7 noormeest ja 7 neidu.
3. Knossose palee- sajad ruumid, vannitoad veetorustikega ja vesiklosetid.
4.Kreetalaste seinamaalid – kujutati peamiselt inimesi, rõõmsalt värvikad, ühele seinamaalinaisele on tänapäeval antud hüüdnimi „Pariisitar“.
5.Kreetalaste vaasid – varasematel esineb üksnes geomeetrilisi mustreid , hilisematele maaliti lilli, tigusid, korallisarnaseid kaunistusi.
6.Kultuuri hääbumine- 15.saj.e. Kr tulid mandrilt ahhailased ja purustasid Knossose. Ahhailaste kunst oli karmim , ülistas sõda ja jahipidamist.
7.Ahhailaste võimsad linnad-Mükeene ja Tiryns Peloponnesose poolsaarel.
8. Trooja sõda – suurim sõda vanakreeka mütoloogias, sõja reaalne asetleidmine on tänapäeval suure kahtluse all. Sõja põhjus-õun kõige kaunimale, kolm jumalannat tahtsid endale saada. Paris andis Aphroditele, armastusjumalannale, kes lubas talle Ilusa Helena, kelle abikaasa kuulutas Troojale sõja.
9.Trooja asus Väike-Aasias, praeguse Türgi territooriumil.
10.Väljakaevamised Mükeenes ja Troojas – saksa ärimees ja arheoloog Heinrich Schliemann .
Vanakreeka kunst.
1.Kreeka kunsti ajajärgud-*arhailine aeg 660 e.Kr *klassikaline aeg 480 e.Kr *hellenistlik aeg 323-30 e.Kr
2.Kunsti levikualad väljaspool – Väike- Aasia (praegune Türgi), Lõuna-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Krimmi poolsaar, Egiptus ja Põhja-Aafrika.
3.Kreeka templi põhiplaan – sammastega ümbritsetud piklik hoone, seisis astmeliselt tõusval alusel. Keskel akendeta ruum, kus hoiti jumalakuju, sambad ümbritsesid hoonet kas ühes või kahes reas.
4. Dooria sammas (vanim stiil) – kõige lihtsam, üleval kaks kiviplaati, üks kandiline , teine ümmargune, templil kaunistusriba -friis. Joonia sammas-üleval kivi, mille otsad oleks nagu rulli keeratud, sambal on alus.Korintose sammas-kõige uhkem , ülaosas on taimemotiivid .
5. Ateena riigimees Perikles-klassikaline kunst saavutas täiuslikkuse, toimusid suurejoonelised ehitustööd.
6.Templid Ateena Akropolil (vana kindlusemägi)- Athena Nike tempel, Erechtheion-joonia stiilis tempel, Athenale pühendatud Parthenon .
7.Parthenon-Neitsiliku Athena tempel, Panteon -kõigi jumalate tempel.
8. Skulptor Pheidias - Parthenoni friisi reljeefid , mis praegu asuvad Londonis Briti Muuseumis(lord Elgin viis 19.saj.).
9. Louvre ´i muuseumis Pariisis asuvad kaks kõige kuulsamat selleaegset skulptuuri-„Milose Venus “(jumalanna Aphrodite kätetu kuju) ja võidujumalanna Nike kuju.
10. Laokooni grupi süžee- Trooja preester, kes hoiatas linna Trooja Hobuse sissetoomise eest. Ründajate poolel olevate jumalate saadetud maod tapsid tema ja ta kaks poega.
11.Maalikunsti meistriteosed on kõik jäljetult hävinud. On alles üksnes vaasimaalid. Mustafiguuriline (põletatud punane pind, musta värviga figuurid ), punasefiguuriline (figuurid punased, vahed mustad).
12.Hellen- kreeklane , hellenism-kreekapärasus, ajalooline: kultuuriperiood u 330-30 eKr.
Etruski kunst.
1. Etruskid -enne Rooma riigi teket elasid Kesk-ja Põhja-Itaalias, praeguse Toscana maakonna aladel. 2 arvamust:Itaalia põliselanikud või merd mööda Väike-aasiast 10.-8. saj. eKr.
2.Kunstil on kõige rohkem sarnasust kreeka kultuuriga.
3. Ettekujutus etruski kunstist tänapäeval-vaasid (suur haruldus), pronksskulptuurid.
4.Sarkofaagi kaanel kujutati terrakotast abielupaare vestlemas või söömas.
5.Seinamaalidel kujutati pidutsemist, jahti, sporti, perekonnaringi.
6.Etruski templid ehitati puidust.
7.Roomlastele pärandati võlvide ladumise tehnika.
8.Tuntud skulptuurid – pronksist kimäär, Kapitooliumi emahunt.
9.Vaasid- hallid või mustad, ühevärvilised, muster uuristati või vajutati sisse, vooliti peale ja põletati.
Rooma kunst.
1.Rooma linna vanus – 2764a.
2.Rooma kunst enim mõjutatud kreeka kultuurist.
3.Rooma kunst iseseisvus esimese keisri Augustuse ajal (31 eKr-14 pKr).
4. Foorum – kohtu-ja kooseolekuväljak, mille ääres seisis basiilika (kohtu- ja ärihoone).
5. Colosseum -teater, sai nime naabruses paiknevalt keiser Nero kujult, mida nimetati kolossiks.
6.Kõige uhkemad hooned- avalikud saunad termid , veedeti aega, räägiti poliitikast , tähistati tähtpäevi, muidugi pesti.
7.Kasutati mörti– lubja, kruusa ja vulkaanilise liiva segu.
8. Pompeji , Herculaneum - jäid Vesuuvi tulemäe purske ajal tuha alla.
9.Mosaiik-värvilistest kivikestest ja klaasitükkidest kokku pandud pildid.
10.Parthenon-Neitsiliku Athena tempel Ateenas, Panteon(rahvuslik auhoone, praegune kirik )-kõigi jumalate tempel.
11.Tänapäeva Euroopa kunsti mõjutas-skulptuuris kindlasti kreeka ( roomlased ei saavutanud täiuslikkust), aga kuna Rooma riik alistas Kreekamaa, siis kindlasti on tänapäeval rooma kunsti mõju suurem olnud
Varakristlik ja varase keskaja kunst.
1.Ristiusku Rooma linnas levitasid Jeesuse õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus .
2.Rooma I piiskop-Peetrus, matmiskohaks-Vatikan,kus on maailma suurim Peetri kirik.
3. Katakombid - maa-alused matmispaigad, kasutati ristiusu keelu ajal usklike kogunemiseks.
4.Basiilika – rooma ehituses levinud äri- ja kohtuhooned, Rooma riigi ajast.
5.Varakristlik basiilika- 2 rida kaartega ühendatud sambaid jagas basiilika pikuti kolmeks osaks (lööviks).Keskmine osa suurem ja kõrgem. Põhitunnus – keskmise löövi ülaosasse jäeti aknad, Valgmik.
6. Sakraalehitis - usu või kirikuga seotud ehitis, (kirik, kabel ).
7.Frangi riigi kuningas Karl Suur – hakkas teadlikult kultuurile tähelepanu pöörama, tema loss- omamoodi kultuurikeskus, õppis kõrges eas lugema.
8.Miniatuuriks nimetati- raamatute käsitsi maalitud pildid, kasutati punast värvimulda mennikut.
Bütsantsi ja Vanavene kunst.
1.Bütsants-kunagise kreeka asula Byzantioni kohale rajatud (ida-Rooma riik).
2. Konstantinoopol -tänapäeva Istanbul Türgis.
3.Keel Bütsantsis- mindi üle ladina keelelt kreeka keelele.
4.Bütsantsi kunst esindab rohkem idamaist kultuuri.
5.Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis- kuppel ehitati nelinurkse ruumi peale esmakordselt, enne olid ümmargused.
6. Ristkuppelkirik oli tsentraalehitis ( ümmargused või hulknurksed, keskosas kuppel).
7.Ikoon-puutahvlile maalitud pühapilt.
8.Bütsantsi ja Kiievi kultuurikontaktid-Kiievi vürst Vladinir abiellus Bütsantsi printsessiga.
9. Andrei Rubljov-kuulus vene ikoonimaalija.
10.Puhas vanavene kunst- Kiievis , Moskvas, Novgorodis, Pihkvas.
11.Aleksander Nevski peakirik -stiil on bütsantsi oma, aga püstitati alles 19.saj lõpul, jäljendus, ei ole puhas.Venemaal kullatud sibulkuplid.
12.Vassili Blažennõi kirik Moskvas-legend:loojatel torgati pärast silmad välja, et nad ei saaks midagi nii ilusat enam luua.
Romaani kunst.
1.Tuli kasutusele 19.saj. ja tuletati eksikombel vanarooma ehituskunsti motiivide (ümarkaar, sammas) kasutamisest.Tegelikult on saanud mõjutusi mitmelt poolt.
2.Romaani stiilis hoonete põhitunnus-ümarkaar, ehitiste avad on ümarkaarsed ülalt.
3. Piilar – tugev kivisammas või nelinurkne tugipost , toetusid nenedele kesklöövi seinad.
4.Basiilika- Rooma riigi ajast.
5.Romaani basiilika koosneb-lai kesklööv ja kaks põiklöövi, kooriruum , poolringis nišš apsiid (seal asus altar ), vahel ümbritsesid apsiidi poolringis väikesed kabelid (kabelitepärg) ja kooriümbriskäik.
6.Kiriku kooriruumi all paiknev võlvkelder-krüpt, hoiti pühakute säilmeid.
7.Londonis romaani stiilis ehitis-Toweri linnus, mis ei ole sakraalehitis.Profaanehitis (ei ole seotud kirikuga).
8.Itaalias-Püha Markuse Kirik, mis on sakraalehitis.
9.Kirikute kellatornid kiriku kõrval-Itaalias, Pisa toomkirik oma eraldi seisva viltuse kellatorniga.
10.Eestis-puhas romaani stiil puudub, 13.saj, kui saabusid ristirüütlid, oli see stiil moest läinud.
Gooti kunst.
1.Gooti stiil sündis Prantsusmaal.
2.Nimi tuleb germaani hõimu gootide nimest, see anti tegelikult hiljem, et halvustada eelenva ajajärgu kunsti.
3.Gooti arhitektuuri põhitunnus- teravkaar ja hoonete üleüldine kõrgusesse pürgimine.
4.Gooti basiilika-valgemad ja kõrgemad kirikud, kui romaani stiilil, võeti kasutusele roidvõlvid, ei olnud vaja palju seinapindu, selle asemel aknad värviliste klaasidega, nt suur ümmargune roosaken .
5.Pariisi Jumalaema kiriku tornikiivrid puuduvad- põhjuseks rahapuudus.
6.Kiriku mõjupiirkond(maa-ala)-kuhu kostis kirikukellade helin.
7.Vitraažitehnikas ümmargune Roosaken paikneb portaalide (esinduslikud uksed) kohal.
8.Võlvide raskust aitavad kanda tugipiilarid ja tugikaared.
9.Euroopa gooti stiilis ehitised-Prantsusmaa:Chartres´i, Reimsi ja Amiens`i katedraalid, Saksamaal Kölni toomkirik, Itaalias Doodžide palee, Inglismaal Canterbury katedraal ja West- minster Abbey Londonis.
10.Eesti – Tallinnas Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste .
11.Muus stiilis tornikiivrid-kui välk tabas torni ja see maha põles, taastati see vastavalt uue ajastu stiilile .
12. Maalikunst – seinamaal Itaalias maaliti märjale krohvile (fresko), jätkus raamatumaal , tekkis tahvelmaal -puuplaadile või lõuendile maalitud pildid (sai liigutada), loodi kõrgetasemelisi piltvaipu („ Daam Ükssarvega“).
13. Tiibaltar - õhukest kappi meenutav (käis kokku), kaunistatud kujude ja maalingutega.
Nt. Notke Pühavaimu kiriku tiibalatar.