Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Loengute konspekt (13)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks valisin juristi elukutse ?
  • Mis on selle kirjapandud asja SISU ?
  • Millal valida kumba ?
  • Kuidas rääkida Aafrika õigusest tervikuna ?
  • Mis on riigi tekkimispõhjused ?
  • Kuid mis on need olulised tunnnused ?
  • MIs siis on õigusnorm ?
  • Milline on kodifitseerimise traditsioon ?
  • Millal on tegu koosseisupärasusega ?
  • Kuidas siis ületada ?
  • Kui aga kumbki ei anna tulemust ?
 
Säutsu twitteris
Ius est ars boni et aequi. (“Õigus- see on õigluse ja headuse kunst ”)
Tutvustus
 

raul .narits@ut.ee
7375977 – sekretär; 7375978
Iuridicum I, 303 (Näituse 20-303)
 
 
2.09.08
Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus.
Defeat your enemies with success .
 
 
“Õiguse entsüklopeedia” - baasõpik, mille peab endale sebima
samuti tutvu ainekavaga
 
soovituslik kirjandus: “Õiglus ja hool ”, “Õiguse tõlgendamise teooria”, “Euroopa Liidu õigus”, “Miks õigus muutub?”, “Õigusteaduse metodoloogia”, “Sissejuhatus õigusteadusesse”, “Riigikogu toimetised” (ajakiri), “Juridica” (ajakiri), “Juridic International”(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus.
Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne – oleks hädasti vaja:)
 
 
Seadusevihik – mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta.
 
Õiguse entsüklopeedia – teadmiste ring õigusest. Õppeainena teatud ring siiski.
 
Õiguskultuurid:
    • Mandri- Euroopalik (õppeainena uurime seda), Eestis kehtib see, põhineb Saksa õigussüsteemil.
    • Common law – põhineb pretsedentidel
    • Islami õigus
    • Aafrika konstitutsioon – kultuuride segu
 
Uurimistöö: küsimused esitab õppejõud, mina valin akti ja allikad. Oh yeah! Vajab eeltööd.
 
põhiprobleemid:
    • Õiguse eelistused ja mõiste
    • õiguse allikad
    • õiguse normid
    • riik, konstitutsioon
    • õiguskord ja selle struktuur
    • õigussuhted
    • õiguse realiseerimine
    • õiguse rakendamine
    • õigusteadus ja selle õppimine (õp 227-245)
 
 
Maailma õiguskultuurid
9. september 2008. a.
8:13
 
Islami õigus
 
 
" Allah akhbar" ("Allah võidab")
 
Sajandite vältel on muslimite õigus toetunud kahele sambale :
Teoloogia õpetab, mida uskuda
Püha seadus õpetab, kuidas käituda.
 
Peamine on seadus, sest see kirjutab, millise elu on jumal ette mõelnud. Seadus on tänapäevaks küll muutunud, kuid siiamaani islami elu tuumaks, keskpunktiks.
 
Islami usuga seotud seadust nim šarjaadiks ja selle kehtestamisega seotud kohutuid šariaadikohtuiks. (šar- tee) Seadustel 4 allikat - koraan (jumala käsutee, arvavad , et olemas araabia keeles ka taevas), sunna (e prohveti tava, pärimuste kogumik, TÕLGENDUS), idžma(valimulikkonna arusaam, tõekspidamine), quijas(koraani, sunna ja idžma põhjal tehtud loogiliste järelduste kogu).
 
Koraan käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid . Põhiteemaks siiski suhe inimese ja jumala vahel. Kõige autoriteetsemaks juhiseks õigusele jms. Koosneb 114st peatükist (suurad). Paigutatud sinna suhtelises pikkuse järjekorras, alguses pikemad. Erandiks ainult algus.
 
Šariaadi põhilised nõuded:
teod, mida jumal on käskinud tingimata,
  • teod, mida ta on soovitanud,
  • teod, mille suhtes Jumal on erapooletu ,
  • teod, mida Jumal on tauninud, kuid pole otseselt keelanud,
  • teod, mida Jumal on ära keelanud.
    Šariaad hõlmab kõiki elu valdkondi. Seda peavad ka kõik moslemid järgima.
    Ilmaliku õiguse sekkumise võimalus ainult seal, kus Jumal on juriidiliselt erapooletu.
     
    Tegelikkuses aga juba väga ammu niiviisi, et šariaadi elluviimise käigus on lubatud palju võtteid, mis leevendaksid šariaadi rangust. Põhjuseks inimlik arusaam, et nõuded on liiga ranged . Sellest ei ole aru saanud mitte ainult tavainimesed, vaid ka juhid.
     
    Tegu ei ole ühtlustatud, kodifitseeritud õigussüsteemiga. Selle arengus on osalenud terved põlvkonnad õigusteadlasi. Tõlgenduste lähtepunktiks on ikkagi olnud pühakirjadest pärit asjaolud .
     
    Karta on, et õiguse erinev tõlgendamise on ka põhjus, miks moslemite kogukond on jagunenud mitmeks - sunniidid (õigeusklikud) ja šiiidid.
     
    Islami õiguse seisund on oluliselt muutunud, šariaadi mõjuvõim on oluliselt nõrgenenud. Paljudes eluvaldkondades on see asendatud koodeksitega, mis on ülevõetud traditsioonilistest lääne ühiskondadest.
     
    1915 a sundis kari mosleminaisi riiki sekkuma abielu - ja perekonnaseadustesse. Sündis dekreet , mille alusel võisid naised mõne koolkonna heakskiidul algatada abielulahutuse (1917).
    Common law
    e üldine õigus e pretsedendi õigus
     
    Kuni 18nda saj seotud ennekõike Inglismaaga, al. 18 saj levinud ka üle maailma (Briti Rahvasteühendus).
    Common lawd ehk üldist käitumismalli hakkasid kujundama kohtuinstantsid.
    See on siiamaani õiguse sünnitee common law-maades. Kohtuotsused on kohad, kust leida õigust.
     
    Konflikt on õigusemõistmisesse sisse programmeeritud. Sellisele pingele on vaja leida lahendus - common lawd moodustavate kohtute kõrvale tekkis teine instants - apellatsioonikohtute instants, kantslerite kohtud. Nemad hakksid looma 'õiglase õiguse' norme.
    Välja kujunes common law dualistlik struktuur. Kuninglikud kohtud, kes lõid common lawd ja apellatsioonikohtud, mis lõid 'õiglast õigust'.
     
    Iga kohtuotssus, mis on pretsedent ja sisaldab õigust, sisaldab kahte poolust:
    I obiter dictum - kirjeldav osa
    II ratio decidendi - siduv osa, millest lähtutakse tulevaste otsuste tegemisel
    Probleem seisneb selles, et kuskil ei ole märgitud, kus üks osa lõppeb ja teine algab. Common law maades sünnib õigus iga kohtuotsust tehes uuesti.
    Peab lähtuma varem tehtud otsustest.
     
    Näide: Inglise kohtuinstants tegi otsuse, et auto numbrimärkidel ei tohi kasutada rooma numbreid . Viidates ühele 13. saj tehtud otsusele, kus rooma numbrid keelustati üldse.
     
    Ratio decidendi - juristid leiavad pretsedente enda vaate poolt.
     
    Suurim probleem on, et kui õigus sünnib protsessi kitsas sängis, siis kipub protsess ise võimust võtma. Mängureeglid ise pakuvad juba lõpplahenduse. Protsessireeglid on muutunud liiga keeruliseks. On toimunud mitmed reformid, kus on protsessireegleid lihtsustatud.
     
    See õigus on tunginud ka mandrile, kui Inglismaa sai Euroopa Ühenduse liikmeks. Kohtusid kaks õiguskultuuri - Mandri-Euroopa ja Common Law.
    Common law asjatundjad kirjeldavad seda kui common law kriisi. Kui kaks kultuuri kohtuvad, siis see tähendab nii head (täiendamine), kui ka konflikti.
     
    Juristi eesmärk on tõendada piisav analoogia varemate juhtumitega, kus on langetatud positiivne otsus.
    Seadus on sekundaarne abivahend, erinevalt Mandri-Euroopa süsteemist, kus see on primaarne.
     
    Luxembourgis paiknev Euroopa kohus - pretsendendi kohus, valdavalt ratio precedendi - on jõudnud ka meile.
     
    Aafrika konstitutsioon
     
    On seotud peamiselt Musta Mandriga. Tegu sellise õigusmaastikuga, mida iseloomustab mitme õigussüsteemi seos ja suhe (lausa konkurents ). Seal ei prevaleeru tavaõigus, see oli seal peamine aastasadu , kuid aastasadu tagasi - enne koloniseerimist.
     
    Õige oleks seda käsitseda segaõigussüsteemina, kus on omavahel põimunud erinevad kultuurid.
     
    Olemas alatüübid:
    Mandri-Euroopa ja tavaõiguse segasüsteem ( Niger , Kongo)
  • Common law ja tavaõiguse segasüsteem ( Uganda , Libeeria, Ghana )
  • Mandri-Euroopa, tavaõiguse ja Islami segasüsteem ( Eritrea )
  • Common law, tavaõiguse ja Mandri-Euroopa segasüsteem ( Kamerun , Lesotho)
  • Common law, Islami ja tavaõiguse segasüsteem (Nigeeria, Keenia , Gambia)
  • Mandri-Euroopa ja common law segasüsteem (LAV, Namiibia , Botswana)
     
    Tavaõiguse suur tasakaal mängib ikkagi suurt rolli, patriarhaalsed rollid olulised - klannid.
     
    Toimunud on võõra õiguse invantsioon. Õigus on konventsionaalne küsimus, kokkulepe ühiskonnas traditsiooniliselt. Samal põhjusel on meil ka väike tõrge ELi vastu (on arenenud omasoodu, meie ühinesime alles 2004).
     
    Tänapäeval:
    60ndatel toimusid radikaalsed muutused, mis puudutasid Aafrika õigussüsteemi - hakkas juurduma ülekontinendiline pan-afrikanismi idee - kulminatsiooniks said asumaade iseseisvuspüüdlused, lõhkudes koloniaalõiguskorda on olnud õigussfäär olulisin trend pöördumine vanade kokkulepete poole - tavaõiguse poole, mida püütakse kehtivad seadusandluses ka kirja panna. Asumaade iseseisvumise kontekstis tõstis mandri põhjaosas pead ja tugevnes islamiõigus, prohvet Muhamedi kontekstis ja hakkas aktiivselt levima ka lõunasse.
     
    Mandri-Euroopa õigussüsteem
     
    Lätted on pärit antiikmaailmast - Vana- Roomast . Just antiikmaailmas kujundati esimene kodifitseeritud Mandri-Euroopalik õiguskord, mis kulmineerus Justianuse koodeksiga.
     
    See on õiguskultuur, mille õiguskorra vundamendi moodustavad õigusnormid e formaalsed käitusmisreeglid, mille autoriks on riik läbi õigustloovate organite.
     
    Mandri-Euroopa õigus - normidel põhinev.
     
    Õiguskultuuri sünd Euroopa jaoks tegelikult Keskajal. Siis ka Euroopas kõige olulisemaks religiooninorm.
    Samas aga ka olukord, kus kõrvuti jumaliku õigusega hakkas ühiskond tunnetama ka ilmaliku õiguse vajalikkust . Hämmastaval kombel lubas kirik enda kõrvale tekkida ka ilmaliku õiguseorgani (kirik nägi ehk riigis õiguseloojana toetajat).
    Eeskuju hakati võtma antiikmaailmast. Rooma õiguse ülevõtmine e retseptsioon .
     
    Rooma õiguskultuur oli välja kujundanud väga arenenud õigussüsteemi, mis kulmineerus 6. saj Justianuse kodifikatsiooniga. Seda õiguskorda võiks nimetada ka Euroopa õiguse hiigelhooneks (?). ( Corpus Iuris Civilis - koosnes mandrieuroopalikule õigusruumile iseloomulikest õigusnormidest.)
     
    Euroopa õiguse algelement on õigusnorm! Üldkohustuslik käitumismall mõeldud neile, kes satuvad normis kirjeldatud olukorda. Rooma õiguse retseptsioon e ülevõtmine - antiikmaailmast leiti sobiv õiguskord ja CIC, mis võeti üle. Esimene retseptsioon kukkus läbi, kuna seda õigusnormi täiustati oma ajas ja ruumis, antiikmaailma. Õiguse ülevõtmine toimus aga keskajal ning uude aega ja ruumi ei sobinud.
     
    Seadused on tegelikkuse peegeldus ; seadused mõeldakse välja võttes arvesse tegelikkust , mida tahetakse korrastada.
     
    Esimest retseptsiooni, mis läbi kukkus, tuntakse ka Barbarossa plaani nime all.
    Kuid seda ideed ei maetud maha ja tehti kõik, et teatud tingimustel oleks võimalik seda süsteemi ikka vastu võtta. Teine katse, mis ka õnnestus. Õpiti kunagi kehtinud õigust tundma ja enda aega üle kandma. Algselt põhja Itaalia ülikoolides.
    Vanal teada-tuntud moel: institutio (seaduse lugemine), instructio (adekvaatsed kommentaarid), kuid kõrvuti seadusetekstidega õpiti tundma ka ka kunagi seaduste juurde kirjutatud kommentaare.
     
    Euroopa ei läinud koostöös, vaid arenes kahte suunda common law ja kontinentaalne , Mandri -Euroopalik.
     
    Ka Mandri-Euroopa õigus on dualistlik (ka Common Law ja islami): era- ja avalik õigus.
     
    Eraõigus on kõik see, mis on seotud üksikisiku huviga (kasuga), avalik õigus on see, mis on seotud avaliku e üldise e riigi huviga.
    Eraõiguslikus süsteemis oleme võrdses e kooridnatsiooni suhetes, avaliku õiguse süsteemis aga allutatud e subordinatsiooni suhetes.
     
    Normil põhinev õiguskultuur. On jaotunud valdkonniti kas avaliku või eraõiguse normideks.
     
    Eraõiguses valitseb nn privaatautonoomia , saab ise väga palju kujundada, saab ise valida, kas siseneda või ei jne.
    Avalikus õiguses ei ole asi nii roosiline, kuid ka seal on toimimas kindlad normid, mis näitavad kokkulepet ühiskonnas.
     
    Mandri-Euroopa õigussüsteemi korrastamisel on oluline osa kodifikatsioonidel.
     
     
    Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste
    16. september 2008. a.
    8:55
    Inimeste vahelised suhted on rõhuvas enamuses korrastatud sotsiaalsete normide poolt. Sotsiaalne norm korrastab asjaolusid ja räägib, milline peab olema kord sellise tegelikkuse esinemise puhul.
     
    Normaalset elu aitavad kujundada sotsiaalsed normid. Üldisi reegleid, mis korrastavad inimkäitumist, nim sotsiaalseteks normideks. Vanim neist on vast tava. Tava on selline korrareegel, mis on läbi paljukordse käitumise muutunud harjumuseks. Ei ole kirjapandud, vaid on kinnistunud inimeste teadvuses.
     
    Üsna vana on kindlasti ka moraal sotsiaalse normina . Tava ja moraal erinevad selle poolest, et tava puhul sa ei mõtle, kas see on õige või sobiv, moraal aga lisab hinnangulise momendi käitumisele.
     
    Religioon on vaieldamatult väga tähtis käitumismall. Paljude elus on see väga tähtsal, kui mitte kõige tähtsamal, kohal.
     
    Korporatiivsed e ühisnormid. Inimene kui sotsiaalne oled grupeerub erinevatel põhjustel erinevatesse kooslustesse. Korrastavad väga paljude käitumist.
     
    Õigus, tema kirjapandud kujul, ei ole saatnud inimesi koguaeg .
     
    Õiguse mõiste
     
    Oluline on leida tunnused, mis teevad õigusest õiguse. Õiguse mõistet saab käsitleda läbi traditsiooniliste tunnuste, kui ka tänapäevaselt.
    Tänapäevase õiguse mõiste
    -objektviine õigus
    -subjektviine õigus
    -õigus kui normatiivne info- ja kommunikatsioonimeedium
     
    Kaks esimest on traditsioonilised tunnused, kolmas lisab tänapäevase õiguse mõiste.
    Tunnused ei ole hinnangulised asjad, vaid on tunnused, mis kujundavad õiguse kvaliteeti.
    Objektiivne õigus - kehtiv õigus. Õigus peab tema kehtimiseks läbima teatud formaalse tee. Need protseduurid peavad olema läbitud, need on tänapäeval kirjas seadustest enestes. Kui seda teed läbitud ei ole, siis ei ole olemas ka objektiivset õigust.
    Subjektiivne õigus - õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenev käitumisevõimalus. Õiguse traditsioonilisse mõistesse kuuluv element.
    Õigus kui normatiivne info- ja kommunikatsioonimeedium - õigus sotsiaalse fenomenina tootma õiguskorda. Et tõepoolest see sünniks, peame viima oma käitumise vastavusse õiguskorraga.
    Läbi meie käitumise tekibki kommunikatsioon subjekti ja kirjapandu vahel.
     
    Läbi nende kolme elemendi peab hindama õigust.
    Ntx ühiskondlik transport hommikusel tipptunnil - sisenedes sinna pead käituma õiguslikus olukorras. Bussis on väga kitsas, talong on sügaval taskus , selle väljavõtmise korral hakkavad teised virisema. Kontrolör aga küsib piletit. Saad trahvi .
    Õigusolukord on keeruline, kuna objektiivne, subjektiivne õigus on olemas, kuid kommunikatsiooni ei ole tekkinud.
    Tänapäevane elu nõuab kõigi kolme komponendi teadmist.
     
    ÕIGUST on tänapäevastes ühiskondades nii palju, kui meie subjektidena oma käitumisega ütleme.
     
    Eraõigus on selline õiguse suur valdkond , kus õiguse subjektid , kes selles vallas toimetavad, on võrdsed. Sinna sisenemine on kõigi enda vaba valik.
     
    Avaliku õiguse puhul on tegu situatsiooniga, kus õiguse subjektid on allutatud. Üks on juriidiliselt tugevam. Subordinatsiooni suhted, meie otsustusel ei ole enam rolli. Psühholoogiliselt keerulisem õigusvaldkond.
    Siin on määravad riigihuvid.
     
    Mõnikord on süsteem struktureeritud 3ks - eraldi on ka karistusõigus. Silmas pidades selle õiguse garanteerimismehhanismi kvaliteeti - riiklik sund.
     
    Garanteerimine väga oluline õiguses. Sattudes sotsiaalsesse situatsiooni käitutakse vastavalt, samas käitutakse paljudel juhtudel ka vastupidiselt. Mõnikord oleme seadusrikkujad :)
    Kõik sotsiaalsed korrad on kuidagi garanteeritud.
     
    Ka õiguskorra garanteerimine on väga tähtis asi. Need, kes teatud asjades kokku lepivad, siis peavad nad ka tagama selle täitmise.
    Kui riik loob seaduse, siis peab see olema võimeline ka seadust garanteerima .
     
    Normatiivne reguleerimine.
    Selle alusel moodustuvad kõik sotsiaalsed normid. Normatiivse reguleerimise aluse moodustuvad kõik normid.
    Ainult õigusnormide toimele rajatud kujundab endast reguleerimise. Õigus on ainult üks korrastamise võimalus ning paljudes situatsioonides ka mitte kõige tähtsam. Õigus ei ole kõikvõimas. Kõikdel õigusnormidel on oma võimalused.
     
    Õigust me leiame õigusnormist - Mandri-Euroopa arusaam. Õiguse esmane sisuline määratlus on aga sama tähtis. Mis on selle kirjapandud asja SISU?
    IUS EST ARS BONI ET AEQUI!
    Õigus - see on teadus õiglusest ja headusest.
    Õiglus on õiguse idee kõige olulisem komponent. Õigus e idee on midagi sellist, mis peab olema iga õigusnormi kantud , mis peab olema õigusloojal alati silme ees.
     
    ÕIGUSE idee koosneb õiglusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest. Olulisim vaieldamatult õiglus.
    See võib olla sisestatud õigusesse kahel kujul:
    Ius communtativa - võrdsustav õigus
  • Ius distributiva - jaotatav õigus
    Keeruline on valida, millal valida kumba ???? :-|
    Ntx ema palk - kas võrdselt või sõltuvuses ema eelnevalt saadud töötasuga. Täna kehtib jaotatav. Kas see on õiglane?
     
    KA teised idee komponendid on väga olulised.
    Õiguskindlus - õigusnormid ei ole mõeldud ajutsiseks kasutamiseks. Kord peaks olema stabiilne, kindel. Kui otsuse langetamisel muutub ühiskond närviliseks, ei ole otsus kantud kindlustundest.
    Ntx keeleseadus - peale seaduse jõustumist tundsid paljud ennast väga ebamugavalt ( venelased ). Seadus on mõeldud kõigi jaoks, kes riigis elavad. Kui keegi tunneb end seaduse pärast ebamugavalt, siis tuleb selle õiguskindlusele vastavus tugevalt küsimärgi alla seada.
    Seadus peaks tekitama kindlustunnet riigi jm vastu.
     
    Tasakaal objektiivse ja õiglase vahel.
     
    Õiguse eesmärgipärasus. Õigus on inimeste poolt loodud inimeste jaoks. Mida vanem seadus, seda rohkem võib märgata tendentsi , et inimesed ei ole seaduse ees võrdsed - orjanduslik kord.
     
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Loengute konspekt #1 Loengute konspekt #2 Loengute konspekt #3 Loengute konspekt #4 Loengute konspekt #5 Loengute konspekt #6 Loengute konspekt #7 Loengute konspekt #8 Loengute konspekt #9 Loengute konspekt #10 Loengute konspekt #11 Loengute konspekt #12 Loengute konspekt #13 Loengute konspekt #14 Loengute konspekt #15 Loengute konspekt #16 Loengute konspekt #17 Loengute konspekt #18 Loengute konspekt #19 Loengute konspekt #20 Loengute konspekt #21 Loengute konspekt #22 Loengute konspekt #23 Loengute konspekt #24 Loengute konspekt #25 Loengute konspekt #26 Loengute konspekt #27 Loengute konspekt #28 Loengute konspekt #29 Loengute konspekt #30 Loengute konspekt #31 Loengute konspekt #32
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 531 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pliisi Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kõikide õiguse entsüklopeedia loengute konspekt.

    konspekt , õigus , juura , narits , entsüklopeedia , seadus , norm

    Mõisted

    7375977, seadusevihik, õiguse entsüklopeedia, common law, sajandite vältel, tõlgenduste lähtepunktiks, jagunenud mitmeks, paljudes eluvaldkondades, common lawd, ratio decidendi, kaks õiguskultuuri, samal põhjusel, vanal teada, eraõigus, üsna vana, religioon, kaks esimest, subjektiivne õigus, bussis, õigusolukord, eraõigus, sinna sisenemine, õiglus, ius communtativa, õiguskindlus, ntx keeleseadus, common law, islami õigus, aafrika õigus, doktriinid, kaitseklausel, määruse sätted, asjakohased, direktiiv, ülemuslikkuspõhimõte, euroopa õigus, võime väita, aluspõhimõtted, õigusellikas, olemuslikult m, legistlatiiv, püramiidi tipus, püramiidi tipus, rahvusliku õiguskorrapüramiid, seaduse probleem, piiratud ulatuses, kogu eraõigus, üldisus, üldkohustuslikkus, õigusnorm, patriarhaalne mudel, õigusnorm, õigusnorm, õigusnorm, õigusnorm, eraõiguse valdkonnas, abstraktne, õigusnormil, faktiline koosseis, õigusliku tagajärje, ühel korral, hüpotees, õigusnormide mailm, õigusnorm, hüpotees, kolm võimalust, alternatiivne, tegelikkuse tundmine, politseiametniku pension, alternatiivne, sanktsioon, täielikud, kõrvuti nendega, mõlemal puhul, õiguse tekkimine, kaitsefunktsioon, rigi rahvas, suveräänsuse mõiste, riigvõim, seadustest kinnipidamisel, õigussüsteem, regulatiivses normis, õigustkaitsev, vajalik põhimõistetsik, õiguskord, õigussüsteemi kujundamine, süstematiseerimise peaülesanne, kodifiteerimise mõte, kompilatsioon, õiguse realiseerimiseks, riigikohtul, õiguse rakendamine, erisubjekti, õigussuhe, õigussuhte üldobjekt, jaguneb era, karistusõiguses, eesti karõiguses, subjektiivses eritunnuseks, õigusvastane, juriidline isik, õigusvastane, süüvormideks, lepinguvälise puhul, õigusrikkumise koosseis, nb objektiivteleoloogilised, õigusteadus, ehtne lünk, väärtuslünk

    Meedia

    Kommentaarid (13)

    KPii profiilipilt
    KPii: Ohh, seda materjali vaadates peab tõdema, et mõistlik oleks olnud võtta antud kursus Naritsaga....Vähemalt saab midagi aru.
    00:04 16-01-2012
    asuur profiilipilt
    asuur: Päris hea konspekt, kuid kõigile vajalikele küsimustele ei vasta.
    13:01 24-05-2012
    infoni profiilipilt
    infoni: Nõustun põhjalikkuse osas, AGA kirjavigu on ikka omajagu sees...
    20:05 12-09-2013


    Sarnased materjalid

    125
    pdf
    Konspekt 2
    45
    docx
    Õiguse konspekt
    29
    doc
    Konspekt
    32
    docx
    Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    105
    doc
    Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun