Loengute konspekt (13)

Ius est ars boni et aequi. (“Õigus- see on õigluse ja headuse kunst ”)
Tutvustus
 

• Lektor :
  
• R. Narits
  

raul [email protected]
7375977 – sekretär; 7375978
Iuridicum I, 303 (Näituse 20-303)
 
 
2.09.08
Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus.
Defeat your enemies with success .
 
 
“Õiguse entsüklopeedia” - baasõpik, mille peab endale sebima
samuti tutvu ainekavaga
 
soovituslik kirjandus: “Õiglus ja hool ”, “Õiguse tõlgendamise teooria”, “Euroopa Liidu õigus”, “Miks õigus muutub?”, “Õigusteaduse metodoloogia”, “Sissejuhatus õigusteadusesse”, “Riigikogu toimetised” (ajakiri), “Juridica” (ajakiri), “Juridic International”(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus.
Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne – oleks hädasti vaja:)
 
 
Seadusevihik – mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta.
 
Õiguse entsüklopeedia – teadmiste ring õigusest. Õppeainena teatud ring siiski.
 
Õiguskultuurid:

• Mandri- Euroopalik (õppeainena uurime seda), Eestis kehtib see, põhineb Saksa õigussüsteemil.
  
• Common law – põhineb pretsedentidel
  
• Islami õigus
  
• Aafrika konstitutsioon – kultuuride segu
  

 
Uurimistöö: küsimused esitab õppejõud, mina valin akti ja allikad. Oh yeah! Vajab eeltööd.
 
põhiprobleemid:

• Õiguse eelistused ja mõiste
  
• õiguse allikad
  
• õiguse normid
  
• riik, konstitutsioon
  
• õiguskord ja selle struktuur
  
• õigussuhted
  
• õiguse realiseerimine
  
• õiguse rakendamine
  
• õigusteadus ja selle õppimine (õp 227-245)
  

 
 
Maailma õiguskultuurid
9. september 2008. a.
8:13
 
Islami õigus
 
 
" Allah akhbar" ("Allah võidab")
 
Sajandite vältel on muslimite õigus toetunud kahele sambale :
Teoloogia õpetab, mida uskuda
Püha seadus õpetab, kuidas käituda.
 
Peamine on seadus, sest see kirjutab, millise elu on jumal ette mõelnud. Seadus on tänapäevaks küll muutunud, kuid siiamaani islami elu tuumaks, keskpunktiks.
 
Islami usuga seotud seadust nim šarjaadiks ja selle kehtestamisega seotud kohutuid šariaadikohtuiks. (šar- tee) Seadustel 4 allikat - koraan (jumala käsutee, arvavad , et olemas araabia keeles ka taevas), sunna (e prohveti tava, pärimuste kogumik, TÕLGENDUS), idžma(valimulikkonna arusaam, tõekspidamine), quijas(koraani, sunna ja idžma põhjal tehtud loogiliste järelduste kogu).
 
Koraan käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid . Põhiteemaks siiski suhe inimese ja jumala vahel. Kõige autoriteetsemaks juhiseks õigusele jms. Koosneb 114st peatükist (suurad). Paigutatud sinna suhtelises pikkuse järjekorras, alguses pikemad. Erandiks ainult algus.
 
Šariaadi põhilised nõuded:
teod, mida jumal on käskinud tingimata,

teod, mida ta on soovitanud,

teod, mille suhtes Jumal on erapooletu ,

teod, mida Jumal on tauninud, kuid pole otseselt keelanud,

teod, mida Jumal on ära keelanud.
Šariaad hõlmab kõiki elu valdkondi. Seda peavad ka kõik moslemid järgima.
Ilmaliku õiguse sekkumise võimalus ainult seal, kus Jumal on juriidiliselt erapooletu.
 
Tegelikkuses aga juba väga ammu niiviisi, et šariaadi elluviimise käigus on lubatud palju võtteid, mis leevendaksid šariaadi rangust. Põhjuseks inimlik arusaam, et nõuded on liiga ranged . Sellest ei ole aru saanud mitte ainult tavainimesed, vaid ka juhid.
 
Tegu ei ole ühtlustatud, kodifitseeritud õigussüsteemiga. Selle arengus on osalenud terved põlvkonnad õigusteadlasi. Tõlgenduste lähtepunktiks on ikkagi olnud pühakirjadest pärit asjaolud .
 
Karta on, et õiguse erinev tõlgendamise on ka põhjus, miks moslemite kogukond on jagunenud mitmeks - sunniidid (õigeusklikud) ja šiiidid.
 
Islami õiguse seisund on oluliselt muutunud, šariaadi mõjuvõim on oluliselt nõrgenenud. Paljudes eluvaldkondades on see asendatud koodeksitega, mis on ülevõetud traditsioonilistest lääne ühiskondadest.
 
1915 a sundis kari mosleminaisi riiki sekkuma abielu - ja perekonnaseadustesse. Sündis dekreet , mille alusel võisid naised mõne koolkonna heakskiidul algatada abielulahutuse (1917).
Common law
e üldine õigus e pretsedendi õigus
 
Kuni 18nda saj seotud ennekõike Inglismaaga, al. 18 saj levinud ka üle maailma (Briti Rahvasteühendus).
Common lawd ehk üldist käitumismalli hakkasid kujundama kohtuinstantsid.
See on siiamaani õiguse sünnitee common law-maades. Kohtuotsused on kohad, kust leida õigust.
 
Konflikt on õigusemõistmisesse sisse programmeeritud. Sellisele pingele on vaja leida lahendus - common lawd moodustavate kohtute kõrvale tekkis teine instants - apellatsioonikohtute instants, kantslerite kohtud. Nemad hakksid looma 'õiglase õiguse' norme.
Välja kujunes common law dualistlik struktuur. Kuninglikud kohtud, kes lõid common lawd ja apellatsioonikohtud, mis lõid 'õiglast õigust'.
 
Iga kohtuotssus, mis on pretsedent ja sisaldab õigust, sisaldab kahte poolust:
I obiter dictum - kirjeldav osa
II ratio decidendi - siduv osa, millest lähtutakse tulevaste otsuste tegemisel
Probleem seisneb selles, et kuskil ei ole märgitud, kus üks osa lõppeb ja teine algab. Common law maades sünnib õigus iga kohtuotsust tehes uuesti.
Peab lähtuma varem tehtud otsustest.
 
Näide: Inglise kohtuinstants tegi otsuse, et auto numbrimärkidel ei tohi kasutada rooma numbreid . Viidates ühele 13. saj tehtud otsusele, kus rooma numbrid keelustati üldse.
 
Ratio decidendi - juristid leiavad pretsedente enda vaate poolt.
 
Suurim probleem on, et kui õigus sünnib protsessi kitsas sängis, siis kipub protsess ise võimust võtma. Mängureeglid ise pakuvad juba lõpplahenduse. Protsessireeglid on muutunud liiga keeruliseks. On toimunud mitmed reformid, kus on protsessireegleid lihtsustatud.
 
See õigus on tunginud ka mandrile, kui Inglismaa sai Euroopa Ühenduse liikmeks. Kohtusid kaks õiguskultuuri - Mandri-Euroopa ja Common Law.
Common law asjatundjad kirjeldavad seda kui common law kriisi. Kui kaks kultuuri kohtuvad, siis see tähendab nii head (täiendamine), kui ka konflikti.
 
Juristi eesmärk on tõendada piisav analoogia varemate juhtumitega, kus on langetatud positiivne otsus.
Seadus on sekundaarne abivahend, erinevalt Mandri-Euroopa süsteemist, kus see on primaarne.
 
Luxembourgis paiknev Euroopa kohus - pretsendendi kohus, valdavalt ratio precedendi - on jõudnud ka meile.
 
Aafrika konstitutsioon
 
On seotud peamiselt Musta Mandriga. Tegu sellise õigusmaastikuga, mida iseloomustab mitme õigussüsteemi seos ja suhe (lausa konkurents ). Seal ei prevaleeru tavaõigus, see oli seal peamine aastasadu , kuid aastasadu tagasi - enne koloniseerimist.
 
Õige oleks seda käsitseda segaõigussüsteemina, kus on omavahel põimunud erinevad kultuurid.
 
Olemas alatüübid:
Mandri-Euroopa ja tavaõiguse segasüsteem ( Niger , Kongo)

Common law ja tavaõiguse segasüsteem ( Uganda , Libeeria, Ghana )

Mandri-Euroopa, tavaõiguse ja Islami segasüsteem ( Eritrea )

Common law, tavaõiguse ja Mandri-Euroopa segasüsteem ( Kamerun , Lesotho)

Common law, Islami ja tavaõiguse segasüsteem (Nigeeria, Keenia , Gambia)

Mandri-Euroopa ja common law segasüsteem (LAV, Namiibia , Botswana)
 
Tavaõiguse suur tasakaal mängib ikkagi suurt rolli, patriarhaalsed rollid olulised - klannid.
 
Toimunud on võõra õiguse invantsioon. Õigus on konventsionaalne küsimus, kokkulepe ühiskonnas traditsiooniliselt. Samal põhjusel on meil ka väike tõrge ELi vastu (on arenenud omasoodu, meie ühinesime alles 2004).
 
Tänapäeval:
60ndatel toimusid radikaalsed muutused, mis puudutasid Aafrika õigussüsteemi - hakkas juurduma ülekontinendiline pan-afrikanismi idee - kulminatsiooniks said asumaade iseseisvuspüüdlused, lõhkudes koloniaalõiguskorda on olnud õigussfäär olulisin trend pöördumine vanade kokkulepete poole - tavaõiguse poole, mida püütakse kehtivad seadusandluses ka kirja panna. Asumaade iseseisvumise kontekstis tõstis mandri põhjaosas pead ja tugevnes islamiõigus, prohvet Muhamedi kontekstis ja hakkas aktiivselt levima ka lõunasse.
 
Mandri-Euroopa õigussüsteem
 
Lätted on pärit antiikmaailmast - Vana- Roomast . Just antiikmaailmas kujundati esimene kodifitseeritud Mandri-Euroopalik õiguskord, mis kulmineerus Justianuse koodeksiga.
 
See on õiguskultuur, mille õiguskorra vundamendi moodustavad õigusnormid e formaalsed käitusmisreeglid, mille autoriks on riik läbi õigustloovate organite.
 
Mandri-Euroopa õigus - normidel põhinev.
 
Õiguskultuuri sünd Euroopa jaoks tegelikult Keskajal. Siis ka Euroopas kõige olulisemaks religiooninorm.
Samas aga ka olukord, kus kõrvuti jumaliku õigusega hakkas ühiskond tunnetama ka ilmaliku õiguse vajalikkust . Hämmastaval kombel lubas kirik enda kõrvale tekkida ka ilmaliku õiguseorgani (kirik nägi ehk riigis õiguseloojana toetajat).
Eeskuju hakati võtma antiikmaailmast. Rooma õiguse ülevõtmine e retseptsioon .
 
Rooma õiguskultuur oli välja kujundanud väga arenenud õigussüsteemi, mis kulmineerus 6. saj Justianuse kodifikatsiooniga. Seda õiguskorda võiks nimetada ka Euroopa õiguse hiigelhooneks (?). ( Corpus Iuris Civilis - koosnes mandrieuroopalikule õigusruumile iseloomulikest õigusnormidest.)
 
Euroopa õiguse algelement on õigusnorm! Üldkohustuslik käitumismall mõeldud neile, kes satuvad normis kirjeldatud olukorda. Rooma õiguse retseptsioon e ülevõtmine - antiikmaailmast leiti sobiv õiguskord ja CIC, mis võeti üle. Esimene retseptsioon kukkus läbi, kuna seda õigusnormi täiustati oma ajas ja ruumis, antiikmaailma. Õiguse ülevõtmine toimus aga keskajal ning uude aega ja ruumi ei sobinud.
 
Seadused on tegelikkuse peegeldus ; seadused mõeldakse välja võttes arvesse tegelikkust , mida tahetakse korrastada.
 
Esimest retseptsiooni, mis läbi kukkus, tuntakse ka Barbarossa plaani nime all.
Kuid seda ideed ei maetud maha ja tehti kõik, et teatud tingimustel oleks võimalik seda süsteemi ikka vastu võtta. Teine katse, mis ka õnnestus. Õpiti kunagi kehtinud õigust tundma ja enda aega üle kandma. Algselt põhja Itaalia ülikoolides.
Vanal teada-tuntud moel: institutio (seaduse lugemine), instructio (adekvaatsed kommentaarid), kuid kõrvuti seadusetekstidega õpiti tundma ka ka kunagi seaduste juurde kirjutatud kommentaare.
 
Euroopa ei läinud koostöös, vaid arenes kahte suunda common law ja kontinentaalne , Mandri -Euroopalik.
 
Ka Mandri-Euroopa õigus on dualistlik (ka Common Law ja islami): era- ja avalik õigus.
 
Eraõigus on kõik see, mis on seotud üksikisiku huviga (kasuga), avalik õigus on see, mis on seotud avaliku e üldise e riigi huviga.
Eraõiguslikus süsteemis oleme võrdses e kooridnatsiooni suhetes, avaliku õiguse süsteemis aga allutatud e subordinatsiooni suhetes.
 
Normil põhinev õiguskultuur. On jaotunud valdkonniti kas avaliku või eraõiguse normideks.
 
Eraõiguses valitseb nn privaatautonoomia , saab ise väga palju kujundada, saab ise valida, kas siseneda või ei jne.
Avalikus õiguses ei ole asi nii roosiline, kuid ka seal on toimimas kindlad normid, mis näitavad kokkulepet ühiskonnas.
 
Mandri-Euroopa õigussüsteemi korrastamisel on oluline osa kodifikatsioonidel.
 
 
Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste
16. september 2008. a.
8:55
Inimeste vahelised suhted on rõhuvas enamuses korrastatud sotsiaalsete normide poolt. Sotsiaalne norm korrastab asjaolusid ja räägib, milline peab olema kord sellise tegelikkuse esinemise puhul.
 
Normaalset elu aitavad kujundada sotsiaalsed normid. Üldisi reegleid, mis korrastavad inimkäitumist, nim sotsiaalseteks normideks. Vanim neist on vast tava. Tava on selline korrareegel, mis on läbi paljukordse käitumise muutunud harjumuseks. Ei ole kirjapandud, vaid on kinnistunud inimeste teadvuses.
 
Üsna vana on kindlasti ka moraal sotsiaalse normina . Tava ja moraal erinevad selle poolest, et tava puhul sa ei mõtle, kas see on õige või sobiv, moraal aga lisab hinnangulise momendi käitumisele.
 
Religioon on vaieldamatult väga tähtis käitumismall. Paljude elus on see väga tähtsal, kui mitte kõige tähtsamal, kohal.
 
Korporatiivsed e ühisnormid. Inimene kui sotsiaalne oled grupeerub erinevatel põhjustel erinevatesse kooslustesse. Korrastavad väga paljude käitumist.
 
Õigus, tema kirjapandud kujul, ei ole saatnud inimesi koguaeg .
 
Õiguse mõiste
 
Oluline on leida tunnused, mis teevad õigusest õiguse. Õiguse mõistet saab käsitleda läbi traditsiooniliste tunnuste, kui ka tänapäevaselt.
Tänapäevase õiguse mõiste
-objektviine õigus
-subjektviine õigus
-õigus kui normatiivne info- ja kommunikatsioonimeedium
 
Kaks esimest on traditsioonilised tunnused, kolmas lisab tänapäevase õiguse mõiste.
Tunnused ei ole hinnangulised asjad, vaid on tunnused, mis kujundavad õiguse kvaliteeti.
Objektiivne õigus - kehtiv õigus. Õigus peab tema kehtimiseks läbima teatud formaalse tee. Need protseduurid peavad olema läbitud, need on tänapäeval kirjas seadustest enestes. Kui seda teed läbitud ei ole, siis ei ole olemas ka objektiivset õigust.
Subjektiivne õigus - õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenev käitumisevõimalus. Õiguse traditsioonilisse mõistesse kuuluv element.
Õigus kui normatiivne info- ja kommunikatsioonimeedium - õigus sotsiaalse fenomenina tootma õiguskorda. Et tõepoolest see sünniks, peame viima oma käitumise vastavusse õiguskorraga.
Läbi meie käitumise tekibki kommunikatsioon subjekti ja kirjapandu vahel.
 
Läbi nende kolme elemendi peab hindama õigust.
Ntx ühiskondlik transport hommikusel tipptunnil - sisenedes sinna pead käituma õiguslikus olukorras. Bussis on väga kitsas, talong on sügaval taskus , selle väljavõtmise korral hakkavad teised virisema. Kontrolör aga küsib piletit. Saad trahvi .
Õigusolukord on keeruline, kuna objektiivne, subjektiivne õigus on olemas, kuid kommunikatsiooni ei ole tekkinud.
Tänapäevane elu nõuab kõigi kolme komponendi teadmist.
 
ÕIGUST on tänapäevastes ühiskondades nii palju, kui meie subjektidena oma käitumisega ütleme.
 
Eraõigus on selline õiguse suur valdkond , kus õiguse subjektid , kes selles vallas toimetavad, on võrdsed. Sinna sisenemine on kõigi enda vaba valik.
 
Avaliku õiguse puhul on tegu situatsiooniga, kus õiguse subjektid on allutatud. Üks on juriidiliselt tugevam. Subordinatsiooni suhted, meie otsustusel ei ole enam rolli. Psühholoogiliselt keerulisem õigusvaldkond.
Siin on määravad riigihuvid.
 
Mõnikord on süsteem struktureeritud 3ks - eraldi on ka karistusõigus. Silmas pidades selle õiguse garanteerimismehhanismi kvaliteeti - riiklik sund.
 
Garanteerimine väga oluline õiguses. Sattudes sotsiaalsesse situatsiooni käitutakse vastavalt, samas käitutakse paljudel juhtudel ka vastupidiselt. Mõnikord oleme seadusrikkujad :)
Kõik sotsiaalsed korrad on kuidagi garanteeritud.
 
Ka õiguskorra garanteerimine on väga tähtis asi. Need, kes teatud asjades kokku lepivad, siis peavad nad ka tagama selle täitmise.
Kui riik loob seaduse, siis peab see olema võimeline ka seadust garanteerima .
 
Normatiivne reguleerimine.
Selle alusel moodustuvad kõik sotsiaalsed normid. Normatiivse reguleerimise aluse moodustuvad kõik normid.
Ainult õigusnormide toimele rajatud kujundab endast reguleerimise. Õigus on ainult üks korrastamise võimalus ning paljudes situatsioonides ka mitte kõige tähtsam. Õigus ei ole kõikvõimas. Kõikdel õigusnormidel on oma võimalused.
 
Õigust me leiame õigusnormist - Mandri-Euroopa arusaam. Õiguse esmane sisuline määratlus on aga sama tähtis. Mis on selle kirjapandud asja SISU?
IUS EST ARS BONI ET AEQUI!
Õigus - see on teadus õiglusest ja headusest.
Õiglus on õiguse idee kõige olulisem komponent. Õigus e idee on midagi sellist, mis peab olema iga õigusnormi kantud , mis peab olema õigusloojal alati silme ees.
 
ÕIGUSE idee koosneb õiglusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest. Olulisim vaieldamatult õiglus.
See võib olla sisestatud õigusesse kahel kujul:
Ius communtativa - võrdsustav õigus

Ius distributiva - jaotatav õigus
Keeruline on valida, millal valida kumba ???? :-|
Ntx ema palk - kas võrdselt või sõltuvuses ema eelnevalt saadud töötasuga. Täna kehtib jaotatav. Kas see on õiglane?
 
KA teised idee komponendid on väga olulised.
Õiguskindlus - õigusnormid ei ole mõeldud ajutsiseks kasutamiseks. Kord peaks olema stabiilne, kindel. Kui otsuse langetamisel muutub ühiskond närviliseks, ei ole otsus kantud kindlustundest.
Ntx keeleseadus - peale seaduse jõustumist tundsid paljud ennast väga ebamugavalt ( venelased ). Seadus on mõeldud kõigi jaoks, kes riigis elavad. Kui keegi tunneb end seaduse pärast ebamugavalt, siis tuleb selle õiguskindlusele vastavus tugevalt küsimärgi alla seada.
Seadus peaks tekitama kindlustunnet riigi jm vastu.
 
Tasakaal objektiivse ja õiglase vahel.
 
Õiguse eesmärgipärasus. Õigus on inimeste poolt loodud inimeste jaoks. Mida vanem seadus, seda rohkem võib märgata tendentsi , et inimesed ei ole seaduse ees võrdsed - orjanduslik kord.
 
 
I seminar
23. september 2008. a.
10:03
Hea usu põhimõte - tsiviilõiguse põhimõte, mille järgi üks subjekt eeldab, et teine on tema vastu aus ja õiguspõhine.
S. Kaugia
 
Common Law - Kohtud jagunevad mitmeks. On kõrgemalseisvad kohtud ja on ka madalamal asetsevad. Kõik kõrgema kohtu pretsendid on olulised madalamatele. Nendega peab arvestama.
 
Koosneb üldisest õigusest ja õiglasest õigusest.
 
Tänapäeval mooduatvad üldine õigus ja õiglane õigus õigusestruktuuri. Algul arenesid üksi, kuid hiljem koos edasi.
 
Esimese astme kohtudeks 12-13. saj olid paruni ja krahvi kohtud, kus protsessi võitis see, kel oli parem sotsiaalne positsioon. Lihtrahvas ei saanud õiglast lahendit. Nende otsuste peale hakati kuninga poole, seega tekkis see algselt apellatsioonikohtuna.
Ajapikku tuli apellatsiooni nii palju, et ta palus appi endale kantsleri. Kuid veelgi hiljem leidis kantsler, et ka kuninga õigus ei ole see päris õige, tuleks juurde tuua rohkem õigluse momenti.
Andis tasuta õigusabi inimestele, vaatas läbi kohtuotsuseid jms.
Vastuolud kuninga ja lordkantsleri vahel, tekkis dualistlik süsteem.
Al 19. saj ainult üldise õiguse kohtud, mis sulandusid kokku üldisest ja õiglasest õigusest. Kuid siiamaani on struktuur kahene .
 
 
Islami õigus - õigus on religioonist lahutamatu. Kõiki ühiskondlikke suhteid üritatakse lahendada islami usuga.
Olemas ka kaasaegsed allikad, nt koodeksid.
Šariaadiga saab reguleerida ainult muhameedlaste vahelisi suhteid, mitte kellegi teisest usust isikuga.
Kõik teised õigussüsteemid on arenevad, kui islami õigus on kivinenud. Šariaadi aga ei tohi ükski inimene muuta, see on jumala poolt antud muutumatul kujul. Inimene võib ainult tõlgendada. Püha õigus.
 
Aafrika õigus - kõigi süsteemide segu.
Kuidas rääkida Aafrika õigusest tervikuna ? Riigid mõtlevad sellele, kuidas seda ühtlustada.
Võõraste õiguste sissetung , enda süsteem on vanade tavade järgi - olulised otsustajad on külavanemad jms.
Kaasaegsed mõtted ei jõua nendeni . Põhjusteks ntx kirjaoskamatus, pealesurutud õigussüsteemis, oma traditsioonides kinni. Kuid kaasaegne maailm ikkagi imbub sinna vaikselt . Kuid õiguse moderniseerumine võtab seal kaua aega, seda ei tohi tagant sundida .
 
Mandri-Euroopa õigus - 12.-13. saj tekkisid esimesed ülikoolid, mis hakkasid õpetama õigust.
Allikad: koodeksid, seadused, aktid , normid.
Analüüs harilikult 4 allika vahel: seadused, kohtupretsedendid, tavad, doktriin .
ELi kohtud loovad pretsedente. Riigikohtu otsused samuti olulised.
Kõige olulisemad on seadused; tavad on teisejärgulised.
Doktriinid on ka täitsa olemas, koht, kus teooria ja praktika kokku saavad.
Pretsedendid, tavad ja doktriinid on toetavad allikad, seadused on primaarsed.
 
 
Euroopa Liidu õigus
30. september 2008. a.
8:16
 
Selle kujunemisest võib rääkida juba aastakümneid, kui mitte aastasadu.
 
ELi liitumine muutis nii mõndagi. Raputas meie õiguskorda ja mõneti ka riikliku korraldust tervikuna. Seadusandjail tuli loovutada osa oma pädavusest Liidu institutsioonidele. See on aga mõneti vastuolus põhiseadusega ("Eesti iseseisvus on võõrandamatu ja aegumatu "), see ei vasta enam päris täpselt reaalsusele.
Euroopas on 21. saj suveräänsus nn jagatud suveräänsus. Keegi ei võta seda sult, vaid sa ise jagad seda ntx Liiduga.
 
Kui liitusime Liiduga, siis saime juurde üle 80 000 lk õigustekste. Nende loomises ei ole olnud meie osalised. Oleme aastaid elanud teistsugust elu. Kuna me ei ole olnud kokkuleppes osalised, siis see jääb meile osaliselt võõraks ja me ei pruugi sellest alati aru saada.
Sellel põhjusel võib tekkida kahtlus . Kahtlusest üle saamiseks on vaja hakata asjast aru saama.
 
Kaitseklausel - Euroopa Liidu seaduste koostamisel, kuid aluseks tuleb võtta meie põhiseaduse aluspõhimõtted. Kuskil ei ole aga öeldud, mis need aluspõhimõtted on. Kuid Liidu õigus ütleb, et see on ülem, isegi kui põhiseaduse põhimõtted on teistsugused.
 
Euroopa Liidul puudub õigus reguleerida eri valdkondi suvaliselt. Ta saab tegutseda vaid neis sfäärides, milles liikmesriigid lepingusätetega on volituse andnud.
Liidu seadusandlik võim põhineb Euroopa Ühenduse asutamise lepingul, ELi lepingul ja neid muutvatel lepingutel. Veel tavaõigus ja õiguse ülepõhimõtted. See on Euroopa Liidu esmane õigus.
 
On ka teisene õigus. Siin on allikateks Euroopa Liidu institutsioonide poolt vastuvõetavad õigusaktid.
 
Euroopa Liidu konstitutsiooniline vorm on moodustatud Euroopa Ühenduste kohtu poolt. Läbi selle kohtu tegevuse on Mandri-Euroopa süsteemi jõudnud common-law põhimõtted, tegu on pretsedendi kohtuga. Otsused ise sisaldavad õigust - ratio decidendi.
See läbi oma töö loonud ELi jaoks õiguse põhimõtted.
 
EÜ loomisel ajal oli arusaam, et kõik see, mis on väljaspool riiki, hindame me oma põhiseaduse kontekstis. See tähendas siseriiklike normide ülimuslikkust, vastandina rahvusvahelisele. Kuid Euroopa Kohus asus seisukohale, et ühendusleping ei ole ainult riikide ja valitsuste asi, vaid annab õigused ka kodanikele; annab õiguse vaidlustada seda, mis on toimunud siseriiklike otsuste alusel.
EK andis selgelt mõista, et Euroopa õiguse vahetu kohaldamise üle ei saa otsustada siseriiklik kohus, vaid see küsimus kuulub Euroopa kohtule.
 
Määrused ja direktiivid
 
Aastate jooksul on Euroopa õigus läbi teinud arengu. Kui varem kohandati Euroopa õigust vaid liikmesriikide negatiivsete kohustuste suhtes, siis hiljem on seda laiendatud ka positiivsete kohustustele. ON TOIMUNUD EUROOPA ÕIGUSE mõju LAIENEMINE.
Samas ei ole mitte kõigil EÜ lepinguprobleemidel vahetut mõju, ainult teatud artiklitel. Määruse sätted on harilikult vahetult kohandatud. Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohandatav. Seal on täpselt kirjas, mida liikmesriigi peavad vahetult kohandama. Asjakohased on ka EL määrused millele võime tugineda oma väidete kaitseks või vastuväidete esitamiseks .
 
Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv, see antakse välja mingi eesmärgi saavutamiseks. Selle eesmärgi mõttes on ta siduv. Liikmesriigd peavad püüdlema ja saavutama sama eesmärgi, kuid see, millises vormis liikmesriik seda teeb, mis meetoditega ja mis viisil, see on liikmesriigi enda otsustada. Direktiiv jätab liikmesriikidele tugevalt vabamad käed kui määrus. Jätab otsustamisvabaduse. Kui aga riik jätab direktiivi realiseerimata, ei võta seda üle, sel juhul võib isik oma riigiasutusega vaidluses viidata direktiivile. Siseriiklikud sätted ei saa üle olla asutamislepingust kui iseseisvast õigusallikast tulenevast.
Kuigi algul, 1964ndal aastal kohandati seda printsiipi ainult EÜ lepingute suhtes, laiendati seda põhimõtet hiljem kõikidele õigusaktidele. Põhimõte annab selge juhtnööri, kui tekib konflikt, kas vaadata siseriikliku või EL lahenduse poole, kuid probleem on selles, et see ülemuslikkuspõhimõte on ju keeld siseriidis, selliste õigustaktide vastuvõtmiseks, milles nad oleksid vastuolus ühenduse sätetega. Me ei saa sobivama lahenduse jaoks midagi teha.
 
On olemad rahvuslik õiguskord. Euroopa õigus - praegune käsitlus orienteerib meid sellel, et need õiguskorrad asuvad allutatud positsioonis. Euroopa õiguse õiguskord asuks nagu rahvuslikust õiguskorrast kõrgemal. Ülimuslikkust pakub välja ianult õiguskirjands vaid õigusaktid. Õigem oleks kasutada vahekorra iseloomustamiseks sõna ESMASUS (mitte ülimuslikkus). Kui on olemas mitu õiguskorda, siis on tekinud konflikt. Tuleb teha kõik selleks, et kõrvaldada see vastuolu või astuda liidust välja. Seda hakati algul nimetama kriisiklausliks, hiljem rahulikumalt kaitseklausliks. Kuigi paragrahv 1 ütleb, et eesti põhiseaduse põhialustele tuginedes võime me kuuluda ELi, ei täpsusta see, mis on siis need põhialused.
Põhiseaduse täiendamise seadus on siduv lüli meie ja euroopa liidu vahel. Ühiseks asjaks on loomulikult õigus, kuid on olemas ka üks sügavamal seisev asi - aluspõhimõtted. Kui senini oli meil selle õige mõõdupuuks põhiseadus ise, siis see oühiseaduse täiendamise seadus tuues aluspõhimõtted mängu, saime me uue seaduslikkuse mõõdupuu. Võime väita - põhiseaduse täiendamise seadus, olles siduvaks Eesti ja ELi seaduse jaoks, pole mitte ainult siduv vaid on ka kaitseklausel meie aoks, tingimustega, millel eli õigus ise võiks vastata. Aluspõhimõtted on siduvad ainult meie jaoks, mitte ELi jaoks. Aluspõhimõtted on püsiväärtused, mida erinev praktika on läbi aegade korduvalt kontrollinud ja mis on alati vajalikud olnud, et jõuda õigusele vastava lahenduseni.
 
 
 
 
 
 
 
Õiguse allikad
30. september 2008. a.
9:16
 
Kujundavad õiguskultuure, Eesti on sidunud end Mandri-Euroopa süsteemi õigusallikatega.
 
Õigus on korrareegel, üks võimalik sotsiaalse normi liik, kõrvuti teiste sotsiaalsete normidega.
 
Õiguse ajalugu võib jaotada eelajalooks ja tegelikuks ajalooks. 1. õigus ei olnud kirjapandud; 2. algab siis, kui õigust hakati kirja panema . Olenemata ajalisest perioodist, on õigusele, nii nagu teistelegi sotsiaalsetele normidele, omane normatiivsus.
Kui me satume selles sots normis kirjeldatud situatsiooni, siis selles situatsioonis olles kõige mõistuspärasem valida sellise käitumisviis, mis on kirjeldatud õigusnormis. Õiguspärane käitumisvariant.
 
Kohustuslik situatsioon ei ole sunnitud, vaid on kokkulepitud meie endi vahel. Õigus ei ole meile väljastpoolt peale surutud,vaid on konventsionaalne, kokkuleppeline asi.
Olenemata, kas on tegu arhailise perioodi või kirjaliku õigusega.
 
Õigusellikas on see koht, kus me leiame õigust. Olemuslikult M-E õiguskultuuris algelement õigusnorm, mis sünnid riigi õigustloova tegevuse tulemusena. Kui see on abstaktsioon, kategooria. Õigusnorm peab leidma oma koha allikas. M-E kontekstis on õiguseallikas kõige üldisemalt SEADUS. Formaalselt määratletud, üldkohustuslik, tüüpilise sots norme, kuid kuna nad on riigi poolt loodud, on nad ta riigi poolt tagatud. Sellised käitmusmallid leiavad oma koha õigusallikates, mille kõige üldisemaks nimetuseks on seadus. Sünnivad nad kodifitseerimise käigus. Õigust on M-Es alati kodifitseeritud, selle sünniloo kõige olulisem kategooria.
Kõige õigema koha õiguskorras leiavad normid kodifitseerimise käigus.
 
19.saj õigusteaduse saavutus oli miskit. "Kas me oleme valmis generaalseteks kodifikatsioonideks?" Ei ole ilmselt kuigi raske kirja panna õigusnormi, kirjeldada situatsiooni ja käitumist, küsimus on selles, kas see kirjapandu on kantud rahva vaimust. Kas ta peegeldab seda olemuslikkust, mida ta peaks? Tegu on väga olulise küsimusega.
Oluline on see, mida me kirja paneme . EI saa huupi lahmida seaduste loomisega.
 
Õigusallikate liigid:
Toetuvad klassifikatsioonidele. Enne kui asud klassifitseermina, tuleb määratleda liigituse alused. Kohad, kus me leiame õigust on väga erinievad, ainult üldnimetus on seadus. Kiu võtta seaduseallikaks õigusakti vastu võtnud organi tegevus, siis liigituvad seadusallikad legistlatiiv-, haldus- ja jurisdiktsiooniaktid.
Kui võtta aluseks põhimõte, mis ülesanne akt täidab: legistlatiiv, haldus ja jurisdiktsioonifunktsioon. Võib ka materiaalne, sisu järgi, kuid seda ainult juhul, kui nad on juba funktsiooniliselt määratletud. Võib ka valdkonna järgi - era ja avalik. Liigitus koha alusel - hierarhia , on iseloomulik kõigile M-E õiguskordadele, olgu ta siseriiklik või Euroopa õiguse oma. Võime piltlikult kujutleda nende kogumikku püramiidina. Rahvuslikuõiguse püramiidi alus on õigusnorm; hierarhia paneb paika põhiseadus.
 
Püramiidi tipus on roheline täpp (maailm on karvane varvas). Õigus peab olema kantud õiguseideest, mille olulisem komponent on õiglus ja kõik püramiidi astmed peavad olema kantud õigluseideest. Püramiidi tipus on ürgnorm, millest kõik teised lähtuvad.
 
 
Õigusallikad Eesti õiguskorras
7. oktoober 2008. a.
8:21
 
Rahvusliku õiguskorrapüramiid - konstrueeritud põhiseaduse põhjal.
 
Hea kujutis meie süsteemis, sest ta näitab, et allikad ei ole juhuslikus kohas. Tuleneb EV põhiseadusest.
 
Õiguse allikate kohta Eesti õiguskorras kasutatakse tähistust 'õigustloov akt'. See termin tuli Eesti õiguse terminoloogiasse käibele koos EV põhiseaduse sünniga, 1992. aastal, mil juunis põhiseadus vastu võeti.
12ndas ptk'is leiamegi õigustloova akti.
 
Õiguskantsler peab teostama järelvalvet õigustloovate aktide üle. Kuid milline on siis õigustloov akt?
90ndate algul valitses kaks vaadet:
I Õigustloov akt on nii õigusnormi sisaldav (e õiguse üldakt) kui ka üksikakt - õigusnormi mitte sisaldav, kuid õigusnormi akti alusel vastu võetud
II Saab olla ainult õiguse üldakt
 
Tänapäeval loetakse siiski üldakti.
Kui õigusakti nimi on seadus, on ta kindlast õigustloov akt. Kõik teiste nimetustega aktid, võivad olla, kas õigustloovad või üksikaktid. Õigusakt, mis sisaldab õigusnormi, siis on ta õigustloov. Kui ta on normi sisaldava akti alusel vastu võetud, siis on ta üksikakt.
 
Kõige kõrgemal hierarhiliselt asub põhiseadus ise.
Rahvuslik õiguskord tervikuna peab tulenema ja tuginema põhiseadusele enesele. Sisaldab põhiseaduslikke, konstitutsioonilisi norme, mis realiseeritakse õiguskorra terviku kaudu, madalam asetsevates aktides. Põhiseaduse sisustab õiguskord tervikuna. Põhiseadus on juhtnööriks, lähtepunktisk õiguskorra kõikide teiste lahenduste jaoks.
Kuna sellest saab alguse õiguskorra hierarhia, siis kõik see, mis on põhiseadusest madalamlseisev, peab olema vastavuses põhiseadusega.
Lõplik kontroll toimub alati läbi põhiseaduse.
 
 
Määrused asuvad püramiidis seadustest allpool, seega peavad nad vastama seadustele . Määrust ilma delegeeriva seaduseta ei saa sündida.
 
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid ja reeglid on väga kõrgel kohal püramiidis. Jutt on rahvusvahelisest tavaõigusest.
 
Paragrahv 104 ütleb, et ainult Riigikogu häälteenamusega saab vastu võtta järgmisi seadusi: kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõetud seadused; sellised seadused, mille vastuvõtmine on põhiseaduses eneses kirjas. Ka kui tahad konstitutsioonilist seadust muuta, on vaja kvalifitseeritud häälteenamust.
 
Seadus on kõrgeima juriidlise jõuga õigusakt. M-E õiguskorraga riikides, ülimuslik iseloomuga . Kõik teised aktid peavad olema vastavuses seadustega.
 
Seaduse probleem on selles, et ta on üldise iseloomuga, thus ta ei sobi väga hästi unikaalse elu juurde. Just tänu materiaalsele tähendusele on võimalik võrdsete võrdne kohtlemine. Seaduse abstraktsus annab võimaluse seda teha - communtativa ja distributiva.
 
§109 - kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib president anda seaduse jõuga seadlusi - dekreediandlus.
 
 
Rahvusliku õiguspüramiidi võivad toota rahvas, Riigikogu, Vabariigi valitsus.
§87, punkt 6 annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi.
Õigustloova tegevuse kontekstis võib ta anda ja peabki andma seaduse alusel ja täitmiseks.
 
Määrusandluse maht peab olema paigas. Kõige olulisemad määrused ongi intralegel seadused, mis on loodud seaduse alusel ja täitmiseks. Piiratud ulatuses on võimalik rääkida ka määrustest uue õiguse loomisest - praeterlegem määrused - seadus on volitanud nad uut looma. Selline seadusandlus on võimalik ka Eestis.
Contta legem määrused - õigustloovad aktid, mis läbi uue õiguse võivad minna vastuolle kehtiva seadusega. Nende maht on väga piiratud vastuvõtmiseks peab leidma volituse põhiseadusest.
 
§154 - kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Õigustloovate aktide tähenduses võtavad kohalikud omavalitsused vastu määrusi. Reguleerib kohaliku omavalitsuse seadus vms.
Ka Euroopa Liidu õigust võib kujutada püramiidina. Põhiprobleem on praegu selles, et konsensust 27 riigi vahel on väga raske leida.
 
Euroopa õiguse püramiid asetseb meie oma kõrval ja enne tuleb oma pilk sinna pöörata.
 
Kui tekib situatsioon, mis on vastuoluline meie põhiseaduse põhialustega, tekib probleem - kaitseklausel.
 
Õigusallikates sisalduvad õigusnormid. Kogu õigusvaldkondade maailm on õigusnormide maailm.
 
 
Õigusnormid
7. oktoober 2008. a.
9:38
 
Normatiivse regulatsiooni situatsiooni silme ette tuues, näeme, et õigusnormid on osa sotsiaalsete normide maailmast - inimkäitumise etalon .
Tema reguleeriv toime kehtestab õiguskorra.
 
 
Kogu eraõigus on üles ehitatud kokkulepetele. Õigusnorm kirjeldab teatud situatsiooni ja sellele situatsioonile järgnevat tagajärge.
 
Õigusnorm kui tüüpiline sots norm omab tunnuseid, mis on omased kõigile sots mastaapidele.

• Õigusnormi üldisus
  
• Üldkohustuslikkus
  
• Formaalne määratletus
  

 
Üldisus - abstraktsus e üldistatus - M-E süsteemi peamine essents . Probleem on selles, et ta ei suuda kirjeldada elu, mis on alati unikaalne.
 
Üldkohustuslikkus - see ei ole sund, vaid kui inimene satub õiguslikku tähendust omavasse situatsiooni, siis see situatsioon ongi üldkohustuslik. Käitumine peab olema õiguspärane.
 
Õiguse tegelik ajalugu algab ius scriptumiga.
 
Õigusnormi eritunnused, seotud institutsiooniga, kes on pädev õigusnormi looma - riik:

• Loomine riigi poolt
  
• Garanteerimine riigi poolt - peab looma garanteerimise võimalused.
  

 
Õigusnorm on nn pidamisnorm, tal on oma kvaliteet.
 
 
III seminar
7. oktoober 2008. a.
10:04
R. Narits
 
Patriarhaalne mudel - perekonna edasiviiv jõud. 1. küsimus võrdub ka riigi tekkimise põhjustega . Mis on riigi tekkimispõhjused?? Olemuslikud muutused, mis ühiskonnas toimusid. Tööjaotuse süvenemine, kaubandus? Püüd leida ühiskonnas kindel koht - Krenholmi kolimine Narvast. Arengud majanduselus. Põhjused peituvad muutustes, mis peituvad ühiskonnas eneses, ei saa tulla väljastpoolt. PÕMST ühiskonna protsessid muutusid liiga keeruliseks, mis nõudsid uusi korrareegleid - tavad ei suutnud elu enam hallata. Esimene õigusallikas oli sanktsioneeritud tava. Teine võimalus oli uue õiguse loomine, mida laiendati kogu territooriumile. Ka tänapäeval tingib õiguse tekke muutuv tegelikkus.
 
 
 
 
14nda oktoobri loeng
21. oktoober 2008. a.
2:39
 
14. oktoober
 
On erinevaid võimalusi määratleda õigusnormi:
 
Õigusnorm on käitumiseeskiri, milles on abstrakstne faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg ning mis on täitmiseks üldkohustuslik (ei ole vale määratlus, kuid samas õige ka mitte...)
 
Õigusnorm on käitumismall, mis toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. 
 
Õigusnorm on käitumisreegel, mis on formuleeritud õiguslausena. 
 
Õigusnorm on kehtiv objektiivne õigusloov aktis . Seadused. 
 
 
Erinevad võimalused annavad märku et kindlasti on võimalik õigusnormi määratleda läbi tema oluliste tunnuste, kuid mis on need olulised tunnnused?!
 
 
Eesmärgst lähtuvalt kas regulatiivne või õigustkaitsev
 
KIndlasti ei saa mööda minna õigusnormi määratlemisel, et ta on käitumiseeskiri, käitumismall, käitumise etalon. Ta on käitumise reegel, mis on suunatud inimkäitumise korrastamisele. Ühel juhul loob ta seda korda läbi reguleerimise, teisel juhul ta aga korrareeglina kaitseb korda ennast. (Kui riik loob õigusnormi, siis ei loo ta seda sellepärast et keeegi saaks tööd teha selle loomisel; selle eesmärk on luua kord teatud inimsuhete sfääris) 
Kui satume õiguslikku tähendust omavasse situatsiooni ja ei käitu vastavalt; hakkab toimima õigustkaitsev , suunatud riigile endale, kes peab olema lõppastmes võimeline garanteerima korra, mida ta soovib näha. 
 
Eraõiguse valdkonnas - võlaõigusseaduse paragrahv 9, (1) - Leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 
 
 
Selline peab välja nägema tegelikkus; see on seaduses kirja pandud. 
 
Õigusnorm kirjeldab meile olukorda, mille saabumisel saabub õiguslik tagajärg. Eluliste asjade kirjeldus õigusnormis, mille on seaduslooja valinud - see ongi abstraktne faktiline koosseis. Abstraktne - see on välja valitud pidades silmas ÜLDISTUST. Neid elulisis asjaolusid, mis seadusandja õigusnormis esitab, neid nimetame jba JURIIDILISTEKS FAKTIDEKS (Tegelikkus, mille seadusandja kirja paneb).
Juriidilise fakti esinemine seob endaga õiguslikud tagajärjed! Kui oleme sattunud abstraktses faktilises koosseisus kirjeldatud situatsiooni; juriidiliste faktide maailma, siis selles situatsionid järgnevad teatud õiguslikud tagajärjed, kujuneb kord.
Õigusnormi kontekstis nimetatakse seda õigusnormi hüpoteesiks. Elulised asjaolud, mis on muutunud juriidilisteks faktideks, kui neid kirjas poleks, ei teaks mis olukorras mis järgneb
Seega on selle võlaõigusseaduse hüpotees kirjas viimases osas.... (lepingupooled on saavutanud kokkuleppe)
 
 
§141. Röövimine, on teise kvaliteediga õigusnorm; kireldab teatud elulisis asjaolusid; on abstrakstne faktiline koosseis; eesmärk on aga teine
 
Võõra vara röövimise eest elule või tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal või ähvardusega kasutada vahetult sellist vägivalda - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani. 
 
 
Selliseid asju ei tohi olla; õigusnorm püüab meid kaitsta. 
 
 
 
Õigusnormil on olemas oma teatud loogika . 
 
Õigusnormis peame leidma abstrakste faktilise koosseisu ja õigusliku tagajärje; abstarktne faktiline koosseis on kirjas hüpoteesis; ilma hüpoteesita pole võimalik õigusnormi ette kujutada.
Õigusliku tagajärje e. korra kirjelduse peame ka leidma.
Ühel korral on selleks DISPOSITSIOON (nt. võlaõigus), või õigustkaitsvate normide puhul, kust leiame samuti õigusliku tagajärje, vaid juba riikliku sunni kujul - SANKTSIOON . 
Nii konstrueerub õigusnorm tema loogikas. 
 
HÜPOTEES - KUI (esinevad sellised juriidilised faktid...), SIIS (on selline kord).....VASTASEL JUHUL .......(riik reageerib ja garanteerib / püüab garanteerida selle korra) 
aga mitte alati ei vali õiguse subjektid õiguspärast käitumist; siis tuleb mängu garanteerimine
 
SEE ON ÕIGUSNORMI LOOGIKA!
 
 
Õigusnormi ettekirjutus !
 
REGULATIIVSETE normide puhul; hüpotees ja dispositsioon
 
või ÕIGUSTKAITSEV hüpotees ja sanktsioon; samuti eluliste asjaolude kirjeldus, aga teise asjaoluna riikliku sunni liik ja määr!
 
Lõppastmes õiguskorda tervikuna silmas pidades peab õigus olema garnateeritud läbi tema loogika...
Tagatud peavad olema õiguse garanteerimise mehaanismid; kui riik on öelnud et korda peab selline välja nägema, siis riik peab selle lõppastmes ka garanteerima; õigus on riigi käes ainus vahend, milline peab käitumine välja nägema ja riik ütleb ka ndale läbi õiguse, milline peab tema enda käitumine välja nägema. 
 
 
 
Piiramata või tähistamata erametsas on teistel isikutel õigus marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui nad sellega ei tekita omanikule ülemäärast kahju. - regulatiivne norm (hüpotees ja dispositsioon)
hüpotees (kui nad sellega ei tekita omanikule ülemäärast kahju; tavaliselt on hüpotees küll alguses; alguses samuti hüpotees)
dispositsioon (õigus marju seeni...)
 
§ Kütuse-ja energiaettevõtja tegevus- ja arenduskohustus
Vähemalt 10 elulist asjaolu!
1) Kütuse või energiaettevõtjale, kelle tegevus või tegevusetus põhjustab tarbijate kütuse või energiaga varustamise vähenemise või katkemise või vähendab Eesti elektrisüsteemi töökindlust, paneb Energiaturu inspektsioon tegevus- ja arenduskohustuse.
 
MIs siis on õigusnorm?
Kirja pandud, reguleerib ja kaitseb, loogilise struktuuriga, ...... eks õigusnorm ongi see sotsiaalne fenomen, mida me konkreetses situatsioonis iselomustame tema konkreetsete tunnuste kaudu.
Õigusnormide mailm on tglt rikkam kui regulatiivsete ja õigustkaitsvate õigusnormide maailm; on ka mittetäielikud õigusnormid. 
 
 
Õigusnorm on üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumiseeskiri, mis luuakse riigi poolt ja lõppastmes garanteeritakse riigi poolt ja, mis on eesmärgiga luua kindla kvaliteediga kord ajas ja ruumis. 
 
Hüpotees - õigusnormi loogilise struktuuri osa, kus on kirjas juriidilised faktid; õigusnormi hüpotees on se õigusnormi osa, mis seab enesega õiguslike tagajärgede tekkimise. 
 
Kolm võimalust on seadusandjal fikseerida abstrakstet faktilist kosseisu (lihtne; keeruline; abstraktne)
LIHTNE hüpotees - seadusandja on tegelikkusest välja valinud ühe eluise asjaolu ja selle kirja pannud ; ühest elulisest asjaolust piisab et järgneks õiguslik tagajärg
KEERULINE - seadusandja valib seadusest 2 või enam elulist asjaolu; kõik need peavad esinema et jrgneks õiguslik tagajärg
ALTERNATIIVNE - seadusandja valib 2 või enam; õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe esinemisest
 
 
Eraõiguse valdkonnas - võlaõigusseaduse paragrahv 9, (1) - Leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 
- LIHTNE HÜPOTEES
 
Seadusandja peab väga hästi tundma tegelikkust mille pinnal tahab hüpoteesi luua. Tegelikkuse tundmine on korra loomise võti! Peab tundma tegelikkust, milles tahad korda luua!
 
 
§ Kütuse-ja energiaettevõtja tegevus- ja arenduskohustus
 
1) Kütuse või energiaettevõtjale, kelle tegevus või tegevusetus põhjustab tarbijate kütuse või energiaga varustamise vähenemise või katkemise või vähendab Eesti elektrisüsteemi töökindlust, paneb Energiaturu inspektsioon tegevus- ja arenduskohustuse.
-ALTERNATIIVNE HÜPOTEES
 
Politseiametniku pension - KEERULINE HÜPOTEES
...., kellel on 20 a staaz, tekib 50 aastaselt....( kumulatiivne efekt - mõlemad asjaolud peavad esinema) ; ametnikul kes on 50 aastane...
 
KEERULINE HÜPOTEES- (see asjaolu) JA / NING / , (see asjaolu)
 
PÖÖRA TÄHELEPANU NORMIDE STRUKTUURILE! 
 
 
Regulatiivse õigusnormi õiguslik tagajärg - DISPOSITSIOON; võimalik - lubatud, vajalik - kohustuslik või keelatud käitumine - kuidas seadusandja regulatsiooni ette näeb
 
Ka dispositsioon saab olla lihtne, keeruline, alternatiivne
 
Lihtne - üks käitumise kvaliteet; 
keeruline - kaks või enam käitumise kvaliteeti kumulatiivse efektiga (peavad saabuma koos); 
alternatiivne - kus käitumisvariantide vahel on võimalik valida
 
Eraõiguse valdkonnas - võlaõigusseaduse paragrahv 9, (1) - Leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 
- ALTERNATIIVNE DISPOSITSIOON (Leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti (ehk VÕI) muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel)
 
§167 (1) Avalik- õigusliku isiku omandis olevas metsas (avalik mets) on igaühel õigus viibida ning marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata.
- ALTERNATIIVNE DISPOSITSIOON ( ehkki siin on ning / ja / koma) Kujutades situatsiooni ette, saame aru et see on alternatiivne
 
 
 
SANKTSIOON  - õigustkaitsva normi õigustakitsev tagajärg; sin on kirjas riikliku sunni liika ja määr; on samamoodi lihtne, keeruline, alternatiivne
 
-ALTERNATIVNE sanktsioon tähendab kahte või enamat riikliku sunni liiki ja määra, mille vahel on võimalik valida
keeruline - samuti kaks või enam, aga nende vahel pole võimalik valida
 
Võõra vara röövimise eest elule või tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal või ähvardusega kasutada vahetult sellist vägivalda - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani. 
-LIHTNE SANKTSIOON (üks liik - vabadusekaotus)
 
 
 
Täielikud vs mittetäielikud õigusnormid
21. oktoober 2008. a.
8:27
 
Täielikud on sellised õigusnomid, mis toovad endaga kaasa vahetu õigusliku tagajärgje. Kirjeldades elu hüpoteesis ja kirjeldades õiguslikku tagajärge (sanktsioon).
 
Kõrvuti nendega on aga kindlasti põhjust rääkida ka mittetäielikest (tegu ei ole hinnangulise määratlusega).
Mittetäielike õigusnormide maailm on selline maailm, kus õiguslik tagajärg tuleb koosmõjus täielike õigusnormidega.
Ka need on liigitatud:
Seletavad, viitavad , kitsendavad
 
Mõned kirjapandud õigusnormid räägivad meile faktilisest koosseisust, mõnest faktilise koosseisu elemendist või õiguslikust tagajärjest.
Need ongi seletavad õigusnormid.
 
Osad viitavad tekstis mõnes muus normis sisalduvule õiguslikule tagajärjele või muule õigusnormile, mis asub samas õigustloovas aktis, kus ta isegi on. Või mõnele normile , mis ei asu samas aktis, vaid mõnes muus õigusloovad aktis.
 
On ka kolmas liik. Need on sellised õigusnormid, mis välistavad olukorra, kus õigusnormi seda faktilist koosseisu saab sõnade mõttest lähtuvalt laiendada ka nende eluliste asjaolude suhtes, mille suhtes ta ei tohi kehtida.
 
On aga veel üks võimalus kirjeldada mittetäielikke õigusnorme. Läbi järgmise loogika:
Neid võib liigitada ka konstitutsioonilisteks, definitiivseteks, deklaratiivseteks ja kollisioonilisteks.
 
I on põhiseadustest või põhiseaduse tasemega seadustes peituvad normid. Nad on väga kõrge üldistustasemega normid, sageli tähistatakse ka kui norme- printsiipe . Loomulikult ei ole konstitutsiooniliste normide paigutamine mittetäielikke õigusnormide hulka absoluutne.
 
II on seletavad normid. Seaduskeele määratlused. Selliselt sõnastatud õiguslaused, mis seligatvad antud akti, õigusvaldkonna või õiguskorra kohta kasutatud mõistete tähendusi. Ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, vaid aitavad aru saada tekstide sisust.
 
III kui samuti mittetäielikud õigusnormid, mis räägivad seaduse õigustloovate aktide eesmärgist. Oma kogusummas moodustavad süstemaatilise asja, mida nim õigustloovaks ideoloogiast. Üks väike osa seda peitub igas õigustloovas aktis.
 
IV on sellised õigusnormid, mis näevad ette mitme õigusnormi olemasolul nendest ühe rakendamise .
 
Juriidiline fakt
Tõsielulised faktid hüpoteesis ongi juriidilised faktid - sellised elulised faktid, mille esinemisel ilmnevad õiguslikud tagajärjed.
Oma sisult on juriidiliste faktide maailma väga rikas ja väga ulatuslik.
Ka nendes faktides oma süsteem - erinevad liigid. Nende seos meie teadvuse ja meie tahte vahel vms.
Jagunevad: sündmusteks ja tegudeks . Kus sündmused ei ole seotud inimese teadvuse ja tahtega ja teod vastupidi on. Mõlemal puhul on tegu juriidilise faktiga, mille esinemine toob õiguslikud tagajärjed.
 
Teod on seotud teadvuse ja tahtega. Võivad olla õiguspärased või õigusvastased.
Rääkitakse ka tegevusest, kui teo erivormist. Tegu - teadlikult ja tahtlikult õiguslike tagajärgede poole; tegevus - olukord, kus tegu on nagu tegu ikka, kuid ei minda teadlikult välja õigusliku tagajärje saavutamise peale.
 
 
TEEMA LÕPP!
 
 
Riik

• Tekkimine
  
• Olemus
  
• Mõiste
  
• Rahvas, territoorium , suveräänsus
  
• õigusriik
  

21. oktoober 2008. a.
9:26
 
Õiguse tekkimine on loomulik, loogiline protsess, mis tugineb ühiskonnas enda tekkinud arengutele.
 
Riik on universaalne organisatsioon , kelle ülesanne ongi toota korda. Kuid selle mõte seiseneb selles, et kaitsta neid inimesi, kes riigis elavad.
 
Kaitsefunktsioon - riigi käes on ainukene vahend, õigus, millega seda funktsiooni täita.
 
Riigi olemuslikud tunnused:

• Riigi rahvas
  
• Riigi territoorium
  
• Avalik võim
  

 
Mõnikord lisatakse juurde ka riigimaksud, armee jne..
 
"Riigi rahvas- see ei ole mitte igasugune suur inimeste ühendus. Ta on suur inimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamie kehtiva õiguse vastu." - Cicero
Riigi rahvas, need on riigi kodanikud. Ka riik ise peab olema aktiivne. Tegu on kahepoolse asjaga (lepinguga). Rigi rahvas on juriidiline kategooria.
 
Territoorium
Riigid tekkisid algselt läbi territooriumi. Samuti juriidiline kategooria. Küsimus riigi territooriumist ei ole 1 riigi otsustada. ON rahvusvahelise õiguse küsimus. Riigi territoorium saab olla see, kus ta on võimeline realiseerima enda loodud korda.
Territoorium mängib olulist rolli tänapäevalgi. Riik on selliste inimeste ühendus, kes elavad teatud maal.
Riikide vahelistes suhetes eelistatakse territoriaalsuse printsiipi isiku printsiibile.
Peab olema formuleeritud õiguslike tunnuste abil - riiklikud kokkulepped, kus riigid omavahel piirides kokku lepivad. Kuna tegu on olemusliku tunnusega, on riigid väga anaalsed selles küsimuses.
Riigi territoorium ei ole ainult maa-ala, vaid ka ntx õhuruum.
 
Suveräänsus
See on selline olukord, kus riigil oma käitumises puuduvad õiguslikud kitsendused. Ainuotsustaja. Põhimõtteliselt puuduvad õiguslikus tegevuses piirangud, saab ise otsustada, kuidas ta kujundab oma korda.
Riigi kõrgema võimu eriline omadus.
Riigi keskvõimu probleemid on suveräänsuse põhiprobleemid. Riik - ühe või mitme isiku kõrgema vimuga õiguslik valitsemine - mingi prantslase arusaam asjadest.
Suuresti taandub suveräänsuse küsimus sellele, kui suur on võimukandjate hulk, kes määrab ära korra sisesriigis ja korra rahvusvahelises suhtlemises riikide vahel.
Klassikalise suveräänsuse arusaam mittevastavus tegelikkusele. Õiguslike piirangute puudumine ei tähenda, et teen, mida tahan.
Et riik tõepoolest suveräänne oleks, peab ta olema võimeline arvestama kogu selle tegelikusega, mis on. Riik on küll pädev õigust looma, kuid see ei tähenda, et teen, mida tahan. Vastupidi, tuleb luua adekvaantne tunnetusulatus sellest, mis on olemas siseriigis ja rahvusvahelisel areenil ja seda teades ja arvesse võttes kujundada korda. Suveräänsuse mõiste on tänapäevaks palju muutunud.
Suveräänsust saab kirjeldada sise- või välissuveräänsusena. Välissuveräänsus on autonoomia , sõltumatus, toimida ka väljaspool oma territooriumu - riikide omavahelised suhted e riikide vahekorrad teiste riikidega; sises., aga võime luua sisemist korda, määrates seda ilma, et peaks kellegagi väljastpoolt nõu pidama .
 
Õigusriik
Kas õigusriigi puhul on siis tegu sellise riigiga, kus juba nimetatud tunnustest ei piisa võin on neid liiga palju?
Ei ole kumbki. Õigusriik, see on idee riigist. Üks õigusriik, kui ta tahab olla õigusriik, peab alati käituma nii, et allutab oma käitumise õigusest tulenevalt. Muutudes sellega õigusele vastavaks riigiks, ehk õigusriigiks. Riigi käitumise allutamine õigusest tulenevale, ainult nii saab võim muutuda õiguslikuks.
Saab näha järjest rohkem riike, kes seda on teinud. Kui ajalugu näitab ka neid riike, kes ei alluta oma käitumist ja sellised riigid ei realiseeri õigusriigi ideed. Paradoks seisab selles, et riik, kes loob õigust minu jaoks, loob õigust ka enda jaoks. Õigusriigi ideed järgides peab ta enda käitumise allutama enda loodud õigusele.
Meie kui tavakodanike jaoks, kehtib põhimõte: mis ei ole keelatud, on lubatud. Riigi suhtumine peab olema täiesti teistugune. Riik peab otsima kohta, kus see on lubatud. Muidu ei ole.
Muidu on õigusriik täpselt samade tunnustega nagu iga teine riik, kuid võrreldes liberaalse rahvusriigiga on tal ka eritunnused, mis võib jagada kaheks:
Formaalsed tunnused
Materiaalsed tunnused
 
Võimude lahusus, tööjaotus ei tohi olla ka õigusriigis absoluutne. Sest vastasel juhul võib tekkida olukord, kus üks võim hakkab domineerima teiste üle. Seetõttu kuulub võimude lahususe juurde formaalse tunnusena nende võimude tasakaalustamise mehhanismide olemasolu, need aga ei tohi kuidagi tähendada sekkumist teise riigivõimu sisulisse töösse.
 
Riigvõim on üks tervik, aga seal sees on erinevad tööd. Peab olema ülesehitatud võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt.
Seadustest kinnipidamine ja täidesaatva võimu seaduslikkus . Tunnus, mis iseloomustab võimu tema formaalsest küljest. Täidesaatvad riigiorganid võivad toimetada ainult siis, kui neil on selleks vastav õigus. Seadustest kinnipidamisel on aga õigusriigis laiem tähendus. Kõik riigiorganid peavad loodud õiguseeskirjadest ise kinni pidama. Just see, milline on riigiorganite tegevuse suhe selle tegevuse õiguslikesse alustesse näitab õigusriigi olemasolu või selle puudumist.
 
Korraline õigustee peab olema avatud ka riigi enda vastu menetlemiseks.
 
 
 
 
 
 
 
Seadusandja peab oma töödes-tegemistes tunnetama põhiseadust. Põhiseadus annab raamid, mille sees ta peab tegutsema.
 
 
V seminar
21. oktoober 2008. a.
10:08
 

Kaugia
 
 
Õigussüsteem on riigis kehtiv, moodustavad õigusharud ja õigusinsititutsioonid.
 
Igal õigussüsteemi elemendil on oma eesmärk, oma regulatsiooni valdkond.
Regulatiivses normis on kirjas õigussubjektide õigused ja kohustused!
Õigustkaitsvas on kirjas karistused.
 
Vahi , aga vahi, milline põnevus siin lokkab!
Reguleeriv - hüp -> disp
Õigustkaitsev -
I Hüp-> sankts
II hüp-> disp->sankts
Riigid, mis jagavad sarnaseid õigussüsteeme, jagunevad õigusperekondadeks. Õigussüsteem - ühe riigi õigus.
 
Ühe konseptsiooni järgi moodustavad ühe riigi õigussüsteemi õigusnormid, teise järgi õigusnormid ja erinevat liiki õigusega seotud nähtused (õiguskultuur, õiguskeel, õigusteadus, õigusteadvus; õigusharud, -instituudid)
 
 
Õiguslik struktuur ja objektiivse õiguse korrastamine
4. november 2008. a.
8:21
 
Objektiivse õiguse korrastamine:
Kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni
 
I ülikooli kuraator , kes Tartusse elama asus Gustav von Graffstrom. Tsaarikuulelik, elukutselt sõjaväelane
Ta nõudis üliõpilastelt vormiriietust ja kontrollis seda, et meesüliõpilased oleksid oma nööpid korralikult kinni nööpinud. Väga anaalne mees, basically. AGA see ei lõpe veel sellega.
 
Korra loomine õiguses ja eriti selles õiguses, mis on positiviseeritud.
Tegu ongi problmeemiga, mida õigusteaduses nim süstematiseerimiseks. See peitub juristide mõtlemises ja tegevuses, on väga sügavalt juurdnud. Seda on võrreldud tööga raamatukogus - kõigil lugejatel on vaja võtit, et leida sobilik raamat riiulitelt.
Juristidel vaja leida vajalikud õigusnormid ja lähtekohaks sellise meetodi (võtme) leidmisel peaks olema teadmine, et me oleme seotud teatud kultuuriruumiga, kust väljuda pole mõtet, pole vaja ja pole ka vist võimalik. Küll on aga vaja arvestada tegelikusega, kuhu me oleme jõudnud. Vaja arvestada neid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid muutusi, mida õigus on läbi teinud. :) (heh.. Mõtlesin seal tibule.)
 
Õigusnormide sise selgitamine ja normide süstematiseerimine, ja kuigi algul tundub õigusteaduse kahest harust see esimene teaduslik ja teine tehniline. Kuid õiguse süstematiseerimine ei ole pelgalt tehniline tegevus. See loob ja arendab seda mõistete süsteemi, mille raames toimub tegelikult kogu õiguslik mõtlemine.
 
Tõeline teadusüsteem oli ja on tänapäeval selline, mille sisemine kooskõla tagab ja loob ühtsuse.
Õigusteaduse ja kogu normide süsteemi ühine ülesanne.
 
Eesti õiguskorra süstematiseerimise võtit tuleks otsida taasiseseisvumisaja algusest, kui kindlasti mitte ainult. See peitub ka õigusliku järjepidavuse teadmises ja selle pidamises. Eesti õiguskorra süstematiseerimisprobleemid on peidus antiikmaailmas.
 
Süstematiseerimiseks vajalik õiguslik järjepidavus ei ole omane mitte ainult Eestile. Vms.
 
Vajalik põhimõistetsik on paigutatud hierarhilisse süsteemi. (rahvusliku õiguskorra püramiid) Selline pilt süstematiseerimises on vajalik, kuid jääb ühekülgseks.
Tuleb teha vahet õiguskorra ja õigussüsteemi vahel. Õiguskord on olnud ja jääb võimu kasutuse nähtuseks.
Süsteem aga on alati midagi enamat, kui pelgalt võimukorralduse alusel sündinu.
Kuid õiguskord ei pruugi veel olla süsteemne asi, sest süsteem on alati midagi rohkemat, kui pelgalt võimukorralduse alusel sündinu.
 
Olemuslikult kogutakse kokkukuuluvad asjad sarnaste või samade nimetuste alla, kui samas püütakse mingite tunnuste abil eraldada. Õigussüsteemi kujundamine on palju keerulisem, kui õiguskorra loomine.
Süstematiseerimise peaülesanne on korrastada edasi seadusesätetes juba kirjapandud väljendust.
Selle aluseks alati mingi kindel normistik , see normistik ei pruugi olla mitte üksnes juriidiline.
Nii kujunebki õigusteaduse poolt loodud süsteemis on see süstematiseerituse aste kõrgem kui seadusandja tehtud töö.
 
Kindlasti ei puudu ka tehniline töö siiski.
 
Kodifiteerimise mõte on õiguslike regulatsioonide ühtlustamine. Kodifitseerimise kontekst seoti ühemõtteliselt mandri-eur õiguskultuuriga.
 
Milline on kodifitseerimise traditsioon? Jms
 
 
Traditsiooniliselt mõistetakse süstematiseerimise all nelja suhteliselt iseseisvat tegevust, millel on juriidiline tähendus.
I riigiorganite, ettevõtete ning teiste asutuste ja organisatsioonide tegevusõiguse allikate kogumisel, teatud süsteemi alusel hoidmisel - õiguse allikate arvestus
II eri liiki õiguse allikate kogude ja kogumike ettevalmistamine ja väljaandmine - inkorporeerimine, süstematiseerimise subjektid
III sama kvaliteediga normide normikogude koondamine ühte kogumikku - seadusandluse konsolideerimine
IV uute õigusallikate ettevalmistamine ka vastuvõtmine - seadusandluse kodifitseerimine
 
Selle süstematiseerimise traditsiooniga kaasnevad aspektid.
Süstematiseerimise alane töö on seotud õigusloome enda tulemuslikkusega ehk õiguse efektiivsusega.
 
Prantsusmaal kõrgem kodifitseerimiskomisjon, mille eesotsas peaminister . Et õigusmassiiv FRAs saaks olla ka sisuliselt süstematiseeritud. See doktriin tunneb järgnevaid süstematiseerimisvõimalusi:
4 võimalikku kodifitseerimise idee võimalust:
I reformaatorlik kodifitseerimine e uuenduslik
II konstantne kodifitseerimine
III Konsolideerimine
IV kompilatsioon
 
V ELiga seonduvalt juurde tulnud - õiguse ümberkujundamine
 
Küsimus selles, et millises ulatuses ja kus mingit ideed kasutada.
Konstantne kodifitseerimine FRA doktriini kontekstis e õigusliku administratiivne kodifitseerimine ei loo küll uut õigust, kuid selle meetodi kasutamine nõuab sisulisi analüüse.
Iseloomustab tänapäevast tööd Prantsusmaal, oleks vaja ka meil. (basically kogub kokku lihtsalt kõik aktid)
Kompilatsioon - õigusallikate grupeerimine neid enne muutmata
Kuid Euroopa Liidus räägitakse ka õiguse ümberkujundamisest. Ümberkujundamise meetodit võib kasutada siis kui kodifitseerimisega samal ajal või siis kui kodifitseerimine on juba lõppemine.
Ümberkujundamise käigus muudetakse õigusakte tagamaks nende vastavus ühiskonna, tehnoloogia ja majanduse arengule. Ümberkujundamise mõte seiseneb Euroopa Liidu õiguse lihtsustamises, arusaadavamks muutmises, et tõesti peegeldaks tegelikkust.
 
Eesti ei saa lähtuda ainult teiste riikide kogemustest, kuid neid peab teadma.
 
Eestis on kindlalt saabunud selline aeg, kus kodifitseerimistööd ei tohi olla ainult õigusnormidele nende kõige õigema koha leidmise, vaid peaksime tuginema veendumusel, et õigusnormide kogumikke on võimalik allutada millelegi ühtsele nii vomi kui sisu mõttes.
 
 
 
Tulles tagasi Gustavi juurde.
Tegeles ka teaduse liigitamisega.
Läks kord raamatukogu kontrollima ja leidis, et puudus kindel kontroll. Leidis, et raamatuid peaks riiulitele panema mitte sisu järgi, vaid sisu, paksuse ja värvi järgi.
 
EI Craffstromi printsiibile!
 
 
 
VII seminar
4. november 2008. a.
10:02
R. Narits
 
 
 
Õiguse realiseerimine
18. november 2008. a.
8:17
 
Näiteks:
Isik soovis tähtajalist elamisluba pikendada, KMAl kulus 3 kuud ja nädal, et saata talle kiri, milles keeldus taotluse läbivaatamisest.
 
Mõlemad osapooled püüdsid õigust realiseerida.
 
Edasi esitas see sama isik kaebuse halduskohtusse. Toimingu sooritamisel olla rikutud reegleid, ei olnud põhjendamata. Taotlus olla läbivaatamata, sest ta ei olnud esitanud õigeaegselt oma abikaasa kirjalikku selgitust, millest ta ei teadnud .
 
...
 
 
 
Kui ius scrpitumis kirjapandu inimeste käitumises tegelikustub, siis tegelikustub ka seadus.
 
Ühel juhul mõistetakse õiguse realiseerimise all kui teatud kindlas protsessis tegelikustuvaid õiguseeskirju. Põmst õiguspärane käitumine.
 
On ka teine suur arusaam:
Mitte ainult protsess, vaid ka lõppresultaat. Seda arusaama õiguse realiseerimisest iseloomustab mitte protsessi ületähtsustamine võid protsessi ja lõppresultaadi korra nägemine ja tähtsustamine.
 
NELI põhilist õiguse realiseerimise vormi:
Kasutamine
Täitmine
Järgimine
Rakendamine
 
Nendest 3 esimest on nn vahetud õiguse realiseerimise vormid, st et õiguse subjektid on siin ise pädevad õiguse realiseerimiseks.
Kuid eksisteerib terve rida situatsioone, kus õigust vahetult lihtsalt ei saa realiseerida ja õiguse realiseerimiseks on vaja riikliku võimualast tegevust.
 
Kasutamine:
Aktiivne õiguse realiseerimise vorm, kus õiguse subjektid kasutavad neile antud juriidilisi võimalusi oma tegemistes ja toimetustes. Subjektideks saavad siin olla nii juriidilised kui füüsilised isikud. Eksisteerib tuntav erisus õiguse realiseerimises, tema kasutamise vormis tavainimeste ja avaliku võimu kandjate vahel. Nimelt, on lausa aksiomaatilise fakt, et tavainimese poolt temale kuuluvate subjektiivsete õiguste kasutamine on vabatahtlik asi. Keegi ei või meid sundida selleks. Niisamuti ei saa rääkida ka mingist vastutusest, kui me kasutame neid õigusi. Teisiti on lugu aga õiguse realiseerimisega kasutamise vormis avaliku võimu kandjatega, sest siin toimub see realiseerimine õiguse ja kohustuse ühtsuses. Nimetagem seda pädevuseks. Riigikohtul on nii õigus kui ka kohustus lahendada kaasust, ta ei saa jätta asja läbivaatamata.
 
Täitmine:
Samuti aktiivse ioguse realiseerimsie vorm, mis kujutab endast kohustavate normide realiseerimise protesess; või ka lõppresultaat. Õiguse subjektide poolt nendele pandud kohustuste täitmine. ntx konstitutsiooniliste kohustustute täitmine.
 
Järgimine:
On eriline selle poolest, et on passiivne, kujutab endast keelavate normide nõuete realiseerimist.
 
Vot need 3 on vahetud, kus õiguse subjektid kuidagi ise käitudes või sellest hoidudes realiseerivad õigust.
Kuid alati ei toimu see vahetult.
 
Rakendamine:
Eriline õiguse realiseerimise vorm, sest seda teostavad riigi ja mõnikord ka ühiskondlikud organisatsioonid nende pädevuse piires võimualases tegevuses. Mõnikord kirjeldataksegi kui ainult võimualast tegevust. Organisatsioonilise tegevuse läbiviimine, mille kaudu teostatakse konkreetsete subjektide suhtes põhjendatud õigusnormide nõuded. Vms
Toob juristidele leiva lauale, ehk ka koos või ja suitsuvorstiga :)
 
 
 
Õiguse rakendamine
18. november 2008. a.
9:37
 
See on teatud protsess, teatud tegevused, millel on oma kvaliteet ja oma järjekord. Neid tegevusi teostab keegi.
 
Operatiivtäitev ja õigustkaitsev.
 
 
Õiguse rakendamine on spetsiifiline õiguse realiseerimise viis. Ühine õigusest kinnipidamise ja õiguse kasutamisega on siin see, et realiseerimise aluseks on samuti õigusnormist tulenev nõue. Põhiline erinevus seisneb aga selles, et õiguse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. See tähendab et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti – kompetentse riigiorgani – vastavat tegevust. Õiguse rakendamist kui tegevust nimetatakse subsumeerimiseks.
Subsumeerimise loogiline olemus seisneb selles et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas. See protsess on sarnane formaalsest loogikast tuntud süllogismile…
Et võrrelda juhtunut ja vastava õigusnormi faktilist koosseisu, peab õiguse rakendaja olema veendunud selles, mis tegelikult toimus.
Tuleb tähele panna et konkreetse elulise asjaolu sobimatus mõne õigusnormi faktilise koosseisuga ei luba teha järeldust, nagu ei tookski selline eluline asjaolu endaga kaasa õiguslikke tagajärgi. See eluline asjaolu võib sobida mõne muu faktilise koosseisuga ja õiguslikke tagajärgi ikkagi kaasa tuua.
 
 
 
IX seminar
18. november 2008. a.
10:17

Kaugia
 
õiguslik tagajärg peab peegeldama täieliku õigusliku võimu aktsepteerimist kolmandate isikute poolt – absoluutne subjektiivne õigus, kujutab abslouutset võimu asja või isiku üle. Välistatkse 3ndate isikute õigus millelegi.
 
Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv tahteline seos, kus seose pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohuste kandjatena.
 
Välja on toodud õigussubjektide õigused ja kohustused.
 
 
 
Õigussuhte materiaalne sisu on õigussubjektide
 
Õigussuhte üldobjekt - ühiskondlikud suhted
Õigussuhte eriobjekt - igal õigussuhtel on oma kindlad asjad - kõik need vallad jm asjad
Jurajurajurajurajurajura
 
 
Teovõime- isiku võime oma tegudega omandada õigusi ja kohustusi vms
 
 
 
 
 
 
 
 
Õigusrikkumine
25. november 2008. a.
8:18
 
Õiguse sünniga koos sündis ka õigusvastane käitumine. Õiguspärasele käitumisele antopoodiks ongi õigusvastane käitumine e. õigusrikkumine.
Õigusrikkumine kui õigusvastane, ühiskonnale kahjutoov, õigus-ja teovõimelise isiku käitumine, mis toob enesega kaasa juriidilise vastutuse.
 
Erialakirjanduses kasutatakse ka väljendit ' delikt '. See on igasugune õigusega objektiivses mõttes õigusvastaseks määratud tegu, mis toob kaasa juriidilise vastutuse.
 
Kui on toimunud õigusrikkumine, siis see toob kaasa ebaõigalse olukorra - õiglus ei ole toimunud inimestevahelistes suhetes.
Ebaõigluse all tuleks mõista rünnet õigushüvedele.
 
Mille üle kirjanduses jäädaksegi vaidlema on see, kas üheks õigusrikkumise oluliseks tunnuseks on ka kahjulikkus.
 
Delikti üldised tunnused:
I koosseisupärasus
II reaalsus
III õigusvastasus
IV kausaalsus
V süülisus
VI juriidilist vastutust kaasatoov
 
Delikti struktuuri käsitlused M-E õiguses omavad erisusi.
Jaguneb era- ja avalikuks õigusesks.
Rooma õiguses kujutas delikt endas tegusid, millega väljaspool lepingulisi suhteid rikuti absoluutseid subjektiivseid õigusi.
Sellised jaotati kahte suurde rühma:
Delicta publica
Delicta privata
 
Sealt tulebki analoogia tänapäeva - avaliku õiguse (karistusõiguse) ja tsiviilaktide vahelise eristamine. Mõlemale omane teatud delikti struktuur ja liigtus.
 
Karistusõiguslikud deliktid
Tsiviildeliktid
 
Karistusõiguslikud deliktid. Need on süüteod.
Uue karistsseadustikuga muudeti ka kuriteo mõistet - võeti kasutusele mõiste 'süütegu'.
Süüteod ise jagunevad kahte liiki - kuriteod ja väärteod. Kuriteod omakorda jagunevad esimese ja teise astme kuritegudeks, väärteod raskusastme järgi ei liigitu. Kuritegude koosseise leiame eranditult KarS 'ist, väärtegude koossseise aga nii KarS'ist (väike osa) kui ka mitmetest eriseadustest.
 
Süüteo mõistega opereeriv karistusõigus jaguneb kaheks -kuriteoga opereeriv ja KarSis paiknev kriminaalõigus ja väärteoga opereeriv väärteoõigus.
 
Karistusõiguses on delikt süüteo sünonüümiks, võib tähendada nii kuritegu kui ka väärtegu.
Teatud kontekstis võib tähendada ka süüteo koosseisu.
Karistusõigus püüab süütegu määratleda nii materiaalselt kui ka formaalselt.
I on kriminaaljuriidiline küsimus, mille peab lahendama seadusandja. Konkreetses ühiskonnas, konkreetses õiguskorras üldiselt omaks võetud arusaama karistava teo olemusest. Kui seadusandja püüab muuta KarSu, peab selleks olema poliitiline tahe .
Seadusandja peab otsustama, millist tegu kriminaliseerida ja võibolla ka dekriminaliseerida.
 
Olenemata sellest, kas süüteo materiaalse määratluse elemendid kanduvad üle formaalsesse määratlusse, tuleb seda mingil viisil määratleda. Seepärast on tänapäevastes KarSides süüteo legaalne definitsioon nullum crimen, nulla poen sine lege avita põhjal vms..
Kedagi ei tohi süüdimõista ega karistada teo eest, mis toimepanemise ajal ei olnud seadusvastane. Süüteoks ei saa tunnistada tegu analoogia alusel. Karistatav tegu võibolla mitte ainult tegevus, vaid ka teatud juhul ka tegevusetus.
 
Mõnel juhul võivad materiaalsed tunnused kanduda üle formaalsesse määratlusse, võibki öelda et näiteks Poolas räägitakse ühiskonnaohtlikuses kui süüteo mõiste tunnusest.
 
Delikti põhiliigid ja struktuurid
 
Eesti Karõiguses on pärast selle reformi valdavaks saanud süüteo nn finalistlik käsitlus. See on taandatav kolmeastmelisele delikti stuktuurile.
I koosseisupärasus
II õigusvastasus
III süü
 
See struktuur tähendab seda, et vaid siis kui kõigil kolmel astmel hinnates õigusvastust ja süüd, on vastus positiivne - jaatav, ainult sellisel juhul saab olla tegu karistava teoga, kas kuriteo või väärteoga. Ehk teisisõnu, kui ühel astmel on vastus eitav , siis järgmisele astmele ta enam liikuda ei saa.
 
Millal on tegu koosseisupärasusega? Nimelt on koosseisupärane süütegu sellisel juhul kui see koosseisulistel asjaoludes fakti väitele vastab KarS eriosas või mõnes teises kirjapandud fakti... Ehk sätestatud õigusnormi faktilistel asjaoludel. Tuleb leida hüpotees!
 
Nii on koosseisupärane süütegu siis, kui see koosseisulistes asjaoludes faktile vastab.
Sellepärast pole KarÕ ka nii üldine, otsime üsna kindlapiirilisi faktilisi asjaolusid. Objektiivse koosseisu tunnusteks on: tahtlus - kavatsetus, kas otsene või kaudne või ettevaatamatus kas kergemeelsuse või hooletuse vormis ja seaduses võib olla ette nähtud ka motiiv või eesmärk.
 
Subjektiivses eritunnuseks on nn koosseisu eksimused.
 
Õigusvastane on süütegu siiskui ta vastab,1. süüteo koosseisule, 2. õiguse
 
Välistavad asjaolud
 
Hädakaitse, hädaseisnud, kohustutse kollisioon, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või tavas õiguste asjaolud ja samuti eksimus õigusvastases välistavas asjaolus.
 
Süüliseks loetakse süütegu siis, kui selle toimepannud isik on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Füüsilise isiku süüvõime puhul tuleb arvestada kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 a vana.
Juriidline isik on süüvõimeline, kui ta on õigusvõimeline.
Süüd välistavad asjaolud - süü puudumine ettevaatamatuse puhul, keelueksimus, loobumine süüteo katsest.
 
 
 
 
Tsiviildeliktid
 
Lepinguvälist vastutust nim deliktivastutuseks ja seda kohaldatakse tsviilõigusrikkumise puhul. Lepinguline vastutus põhineb võlaõigusenormidel, mis reguleerivad siduvaid lepingulisi suhteid ja leppingulise vastutuse kohaldamine eeldab lepingu rikkumist. Lepinguvälist vastutust iseloomustab see, et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Seega on lepinguvälised vastutuse alused/eeldused reguleeritud seaduses lepingulise vastutuse sätetest eraldi. Tagajärjed aga on võlaõiguseseaduses ühiselt.
 
Ka tsiviildelikti iseloomustab 3 astmeline delikti struktuur.
Koosseisulisus
Õigusvastalisus
Süü
 
I objektiivne teokoosseis, tuleb tuvastada kas tegu pandi toime väidetava kahjutekitaja poolt, kas tekkis hüvitamisele kuuluv kahju ja kas kahju tekitamise ja teo vahel on põhjuslik seos?
 
Õigusvastane on lepinguvälise kahju tekitamine kui ta tekitati seaduses sätestatud juhtudel.
 
Süüvormideks on tahtlus ja hooletus . Kahju liigitatakse varaliseks ja mittevaraliseks kahjuks, kus varaline võib olla otsene või saamata jäänud tulu ja mittevaraline kujutab endas kahjustatud isiku kas füüsilist või hingelist valu ja kannatust.
 
Eestis kehtiva õiguse kohaslet vastutav lepingulist kohustust rikkunud pool alati. NB, erandina ei vastuta rikkunud pool rikkumise eest, kui rikkumine oli vabandatav. Vabandatavateks asjaoludeks e vääratamtu jõud, asjaolu, mida ei saanud mõjutada ja mõistlikusest lähtudes ei saanud temalt oodata asjaolu teadmist ja asjaolu ärahoidmist.
 
Teatud juhtudel, mis on seaduses ettenähtud, vastutab isik oma tegude eest üksnes süü olemasolus. Nimelt, ka lepinguga võivad pooled kokku leppida, et kohaldatakse süülise vastutuse põhimõtet, kusjuures siis tulevad mängu juba süüvormid - hooletus, raske hooletus, tahtlus.
 
Lepinguvälise puhul on alati oluline süü! Lepingulise puhul alati mitte.
 
 
 
 
 
VASTUTUS
 
Juriidilise vastutuse mõiste ja tunnused.
Juriidilise vastutuse all kõige laiemas mõistes käsitleme nii karistusõiguslikke sanktsioone kui ka tsiviilvastutuse juhtudel kohaldatavaid õiguslikke tagajärgi.
 
NB! Lähtume ka juriidlise vastutuse seletamisel delikti käsitluse loogikast!
 
KarSs rakendatakse süüdlase suhtes sanktsioonina karistust, riikliku sundi - vabadusekaotus, varaline, tsiviildelikti õiguses on aga põhieesmärgiks tekitatud kahju hüvitamine ja võimalikult esialgse olukorra ennistamine .
 
Juriidilise vastutuse tunnused:
I seos riikliku sunniga
II aluseks saab olla õigusrikkumine, see on vastav koosseis, subjekti väline käitumise akt ja tema tahe õigusvastane tegu toime panna - süü - langevad kokku
III riikliku sundi saab rakendada ainult selleks pädev organ või ametiisik , kes on õigustatud vastavat liiki juriidilist vastutust kohaldama. Õigust mõistab ainult kohus.
Õigusrikkumise koosseis on olemas kui esinevad kõik selle tunnused!
Kas või ühe ainsa koosseisulise tunnuse puudumisel on õigusrikkumise välistatud. Koosseis peab olema, ilma selleta ei saa.
 
Selline juriidiline vastutus, see realiseerub subsumeerumise käigus. Mille põhiolemus: püütakse paigutada mõttes tegelikkuses juhtunu õigusnormi abstraktse faktilise koosseisu alla.
Kui tuvastatakse sarnasus, siis võetaksegi vastu otsus õigusliku tagajärje kohaldamiseks. Väga palju seoseid formaalse loogikaga.
 
 
 
 
X seminar
25. november 2008. a.
10:19

Narits
 
 
Õiguse tõlgendamine
9. detsember 2008. a.
8:16
 
Varem olla käsitletud juba üht traditsioonilist viisi. Find out what that is.
 
Gehring ütles juba mitusada aastat tagasi, et seadusandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg.
 
Eesti õiguskeel sai tõsisema tähelepanu osaliseks möödunud sajandi alguseks. Esimene eesti keele oskussõna on pärit aastast 1535 - 'sõdurivanne'. Tõsisem tähelepanu sai alguse 20. saj alguskümndenditel. Tekkis nii keeleuuenduslik kui ka - korralduslik liikumine. Tähedas ka õigussõnavara põhjalikku uuendamist. Esimene emakeelne oskussõnastik ilmus 1934ndal aastal.
 
Uluotsa nõuded õiguskeelele:
 
Seadustik peab olema loetav igale keskmisele kodanikule
Tekst tuleb sõnastada selgelt, vältides võõrsõnu ja keelelisi uuendusi , sõnavara peab olema täpne
Sama mõiste väljendamiseks peab kasutama sama sõna või vajaduse korral sama lauset
Sõnastus olgu piisavalt abstratkne
Võimaluse korral tuleks kasutada lühikesi lauseid, mis on seotud eelmise ja järgmise lausega.
 
Keeleküsimused on õiguses tähtsad. Keelealane enesetäiendus ei tee juristile kunagi halba.
 
 
 
Süstemaatiline loogiline tõlgendamine
 
Selle tõlgendamise ratsionaalseks aluseks on teadmine, et õigus on süsteemne nähtus. Kuigi eesti õiguskord peaks olema tugevamalt süsteemne.
Eelkõige on süstemaatilise tõlgendamise olemus selles, et me leiame normid õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, harus, instituudis. Normi leidmisest aga algab edasine tee, väga oluline on leida õige norm, mida on lihtsam teha kui õigus on väga süsteemne.
 
Normi leidmine ja sealt edasi normide vahelised loogilised ja funktsionaalsed seosed. Ka selle tõlgendamisviisi aluseks on seaduse tekst. Paljudel juhtudel täiendatakse seda viisi ka loogikaga. Ntx mõistete mahud, mõistete tunnused. Loogika reeglite kasutamine ehk aitab teha konkreetsemaid otsuseid mõistete üle, millest tuleb suurem kindlustunne.
 
Objektiivteleoloogiline tõlgendamine
 
...on tahte tõlgendamine. Seaduse säte ja seaduse mõte. On orienteeritud tänapäevase seadusandja poolt kehtivasse normi sisestatud mõtte tõlgendamine. Peame küsima seaduses sisalduva ratio legise järele. Sellel objektiivsel teleoloogilisel tõlgendamisel on 2 kriteeriumit, esimene on seotud tegelikkusega e faktiliste asjaoludega, mida seadusandja muuta ei saa; teise kriteeriumi näol on aga tegemist printsiipidega, mis asuvad väljaspool reguleerimist, mida peab silmas pidama.
NB objektiivteleoloogilised on need sellepärast, et nad on olemas, aga seadusandja ei pruugi olla nendest teadlik, vahel isegi olles nendest teadlik ta taandab end nendest ja teeb mis tahab, mis on väga halb :)
 
Ajalooline tõlgendamine
 
...mõte on ajaloolise seadusandja mõtte teadasaamine. See tõlgendamise viis on tähtis, kuna peab teadma, kuidas on varem asja aetud , ntx eesti omandisuhted jms. Ajaloost arusaamine on ääretult tähtis asi. Kuid see võib olla ka kõige keerulisem, kuna ei suuda end sellesse tegelikkusesse sisse viia, ega seda korralikult mõista.
 
Tänapäevased:
 
Kohtupraktika
 
On common law's lausa primaarne õiguseallikas. M-E süsteemis on see jõuliselt kasvav, kuni selleni et võime rääkida Euroopa kohtu lahenditest - pretsedendid. Tervikuna aga tähendab meie jaoks eeskujusid, väga väärtuslikke eeskujusid. Kohtuotsuseid saab nim ka väärtusotsustusteks. Mida kõrgema kohtuinstantsiga on tegemist, seda rohkem väärtust tal on. Eestis ntx on selleks Riigikohtu lahendid .
 
Rahvusvaheline ja Euroopa õigus
 
Tänapäeval kujutab õigus juba rahvusliku õiguse, euroopa õiguse ja rahvusvahelise õiguse kokkusaamist
Ja nende koosmõju.
Nad tulevad kõne alla kui tõlgendusargumendid - võime otsustes viidata ka rahvusvahelisele ja Euroopa Liidu õigusele.
 
Õiguse printsiibid
 
Ühendav lüli M-E õigusdogmaatika ja Common Law vahel. Tänapäeval ei tohi kõrvale heita dogmaatikat, kuid jõuliselt on mängu tulnud ka õiguse printsiibid. Nende kasutamise puhul on võimalik transportida meie õiguskorda kujundamaks õigusele vastavat arusaama midagi võõrastest õigussüsteemidest, ilma et tooksid üle mingi paragrahvi või seaduse. Printsiipidele toetuv lahendus tähendab M-E arusaama viimist common law'le. Toimub lähenemine, mitte asendamine.
 
Loomulikud väärtused
 
Antud ajas ja ruumis enam tunnustamist leidnud hüved, mitte isiklikud arusaamad, vaid ühiskonnas enim tunnustust leidnud. Piir selle vahel, mis on juba tunnustatud ja selle vahel, mis enam ei ole, on küllaltki liikuv.
 
Õigusteaduse saavutused
 
Õigusteadus on praktiline teadus, sellele tarnib toormaterjali tegelikkus selle laias tähenduses. Seda püüab õigusteadus süstemaatiliselt käsitleda ja pakkuda välja lahendusi, abi õiguspraktikute jaoks.
 
 
Lüngad õiguses
9. detsember 2008. a.
9:38
 
Tähendab seda, et me ei leia elulistele asjaoludele sarnaseid abstraktet faktilist koosseisu. Siis ei ole juttu ka õiguslikust tagajärjest. Olukord läheb veidi kergemaks, kui me näeme lünkades ka erisusi. Põmst võiks eristada 3 kvaliteediga lünkasid:
Ehtne lünk - puudub norm; eluslised asjaolud on sellised, mis vajavad korrastamist, kuid seda ei ole
Väärtuslünk - olukord, kus seadusandja on küll mingil määral oma töö teinud, kuid ta on formuleerinud normi mitte vajalikult üldistanud, vaid sellega ülepingutanud - liiga üldine, tekib mulje, et norm puudub.
Neid lünki peab ületama
Kui kõige problemaatilisem on kolmas:
Näiv lünk - seadusandjal pole olnud kavatsust, et sellist olukorda seaduse abil korrastada, siis seda situatsiooni ületada ei ole vaja. Keeruline on tabada, kas tegu on ehtsa või näiva lüngaga.
 
Kuidas siis ületada?
Kõige üldisem märksõna on analoogia, mis kujutab endast kas ühe või olemuslikult paljude normide rakendamist, mis endast lõppastmest kujutab kas ühe või paljude normide rakendamist. Nii liigitub analoogia kaheks:
Seaduse ja õiguse analoogia. Seaduse - sarnase normi kasutamine, õiguse - õiguseprintsiibi kasutamine. Aluseks lünga ületamisel võetakse sarnase abstraktse faktilise koosseisuga norm, kuna koosseis on sarnane, tekib ka veendumus, et sarnase hüpoteesi õiguslik tagajärg on minu õiguse küsimuse puhul rakendatav .
Õiguse analoogia puhul lünga ületamisel võetakse aluseks õiguse printsiip, õiguse põhimõtted. See on õiguspoliitiline otsustus . Kaasust, mille üle otsustame, kanname üle õigusega reguleeritud osasse , võta selle ka oma kaasuse lahenamisel aluseks. See nõuab suurt julgust . Oleme ju asunud seadusandja aselemel.
Kuid analoogial on oma piirid. Ntx karistusõiguses ei saa olla analoogiat ja ei tohigi olla.
 
Kui aga kumbki ei anna tulemust?
Lasub edasi otsustamise kohustus. Siis tuleb ise õigust luua - asuda seadusandja asemele.