SISSEJUHATUS Riigikogu poolt 06 juunil 2001.a vastu võetud ja 01. septembril 2002.a jõustunud karistusseadustikuga loobutakse senisest nõukogude kriminaalõiguse neljaelemendilisest deliktistruktuurist. Kasutusele võetud finalistlik delikti struktuuri, mis on välja arendatud klassikalisest deliktistruktuurist. Finalistlik süüteo mõiste erineb põhimõtteliselt senisest, tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjalis antakse ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seotakse selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast
on välispidiselt mõõdetav (usume, et Subjektiivne ankeet ei valeta) Aristoteles- Mehhanistlik- põhjuse leiab alati, mehhaaniliselt loetleb põhjus on inimeses kõike ja selles peitub endas. kogu tõde- Finalistlik- lõpu pealiskaudne. taotlemist, lõpliku Positivism tõe selgitamise (sotsioloogias püüdu. sõimusõna)- Hermeneutika- veendumus, et tõde on tõlgendus süveneb, välispidiselt mõõdetav. otsib seletusi (nt
Iga asja peab olema võimalik näha ja kirjeldada. Hakkas tekkima vajadus empiiriliselt kirjeldada. Eraldus positiivne suund. Tekkis uus õigusteaduse haru kriminoloogia. Anselm Feuerbachiga algab karistusõiguse dogmaatika kujunemine. Pani aluse klassikalisele karistusõigusteadusele. Klassikalise süüteomõiste töötasid välja Binding, Liszt ja Beling. Binding töötas välja õigusvastasuse mõiste. Liszt pani paika süü mõiste. Beling kujundas välja süüteokoosseisu mõiste. Finalistlik süüteomõiste – kujunes välja 20. Saj keskpaigas. Welzel 2.6. Eesti karistusõigus Eesti karistusõigus võttis üle finalistliku süüteomõiste II. ÕPETUS KARISTUSSEADUSEST Vaadata ka vastavat vihikut „Õpetus karistusseadusest“ 1. Karistusseaduse mõiste Karistusseadus on materiaalõiguslik seadus, mis sisuliselt näeb ette karistatava teo ja vastava karistuse. On vaja otsustada, kas vastav säte on materiaalõiguslik, mitte menetlusõiguslik. 2
Jooksvalt karistusõiguse Juridica artiklid, P. Pikamäe Priit Pikamäe doktoritöö ja väitekiri – Tahtluse struktuur: tahtlus kui kooseisupäraste s Karistusõiguse kommenteeritud väljaanne. 3 või 4 erinevat trükki. Riigikohtu lahendid!!!! ÜLDPÕHIMÕTTED JA MÕISTED 2001. a võeti vastu Karistusseadustik ja võeti kasutusele normatiivne süüteomõiste. Enne oli Nõukogu koolkonnast psühholoogiline süümõiste (oli 4 taset). Tänapäeval 3 taset. Finalistlik on see seetõttu, et võetakse vastutusele siis, kui on olemas koosseis, tegemist õigusvastasusega ning inimene on süüdi. Püramiid: 1. SÜÜ 2. ÕIGUSVASTASUS 3. KOOSSEIS Erinevates riikides on need samad elemendid olemas, aga esitatud erinevatel viisidel. Prantsusmaal nt süü küsimust ei arutata teatud juhtudel. Koht süsteemis: Avalik õigus - > vt Sootaki õpikut!! 3. Kriminaalmetoodika 4
deliktistruktuur (koosseisupärane, õigusvastane, süüline tegu) Süüteoga on tegemist ainult siis, kui tegu on toime pandud tahtlikut, erandina ka ettevaatamatusest (KarS §15), süüteo eest saab karistada vaid isikut, kes on selles süüdi (32) jne. Eesti KarS reformi käigus loobuti nõukogude karistusõigusele omasest neljaelemendilisest süüteomõistest ning võeti kasutusele kolmeastmeline neoklassikaline ja finalistlik süüteomõiste. Vastavalt delitkistruktuurile on üle ehitatud seadustiku üldosa 2. pt. (1. Süütegu: 1. jagu Süüteokoosseis, 2. jagu Õigusvastasus, 3. jagu Süü) Karistatavus tuleb kindlas järjekorras, nagu see on ette kirjutatud seaduses ning mida võib ette kujutada järgmise ei-ja-skeemina. Skeem on üle ehitatud põhidelikti järgi. Põhidelikt on tüüpiline süütegu, mis vastab teo karistatavaks tunnistamise üldistele tingimustele
tarvitatakse omaniku suhtes vägivalda. Ehk vargus kasvab üle röövimiseks. Näide: algselt on plaanis varastada, varastatakse asi ära ning põgenemisel keegi satub sellele peale – selleks, et põgeneda tarvitatakse vägivalda. Sellisel juhul vara äravõtmine ja vägivalla tarvitamine on ajaliselt lahutatud. Tegemist ei ole röövimisega, tuleb tegu kvalifitseerida vargusena ning vägivallana. - Finalistlik seos- vägivalla tarvitamine peab olema asja äravõtmise vahend, millega kannatanu vastupanu ületatakse. Vägivalla tarvitamine ja asja äravõtmine ei ole omavahel seotud, siis ei ole ka tegemist röövimisega. Kas tagajärg oleks võinud ilma teota saabuda – kas asja äravõtmine oleks saanud toimuda ilma vägivallata? Kui vastame, et ei oleks... kontrollküsimus: kas süüdlane kasutas vägivalda selleks, et asja ära võtta? Subjektiivne - tahtlus
seadusvastane. Süüteoks ei saa tunnistada tegu analoogia alusel. Karistatav tegu võibolla mitte ainult tegevus, vaid ka teatud juhul ka tegevusetus. Mõnel juhul võivad materiaalsed tunnused kanduda üle formaalsesse määratlusse, võibki öelda et näiteks Poolas räägitakse ühiskonnaohtlikuses kui süüteo mõiste tunnusest. Delikti põhiliigid ja struktuurid Eesti Karõiguses on pärast selle reformi valdavaks saanud süüteo nn finalistlik käsitlus. See on taandatav kolmeastmelisele delikti stuktuurile. I koosseisupärasus II õigusvastasus III süü See struktuur tähendab seda, et vaid siis kui kõigil kolmel astmel hinnates õigusvastust ja süüd, on vastus positiivne - jaatav, ainult sellisel juhul saab olla tegu karistava teoga, kas kuriteo või väärteoga. Ehk teisisõnu, kui ühel astmel on vastus eitav, siis järgmisele astmele ta enam liikuda ei saa. Millal on tegu koosseisupärasusega
rahaline karistus või sundlõpetamine. Süütegu on karistusseadustikus või muus seadustikus karistatav tegu. Süütegu on tervikuna oma koosseisude mõttes expressis verbis kirjas kas karistusseadustikus või muus seaduses. Kui tegu on süüteoga, siis on ta ka karistatav. Väärtegu on selline süütegu, mille eest põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süüteo finalistlik käsitlus, millest tuleneb: KarS kolmeastmeline deliktistruktuur a. Koosseisupärasus süütegu on koosseisupärane siis, kui koosseisulistes asjaoludes faktiväitena vastab karistusseadustikus või mõnes teises seadustikus sätestatud õigusnormi koosseisulistele asjaoludele. Peame leidma hüpoteesi, mis kirjeldab koosseisu. Objektiivse koosseisu, süüteo koosseisu objektiivsed tunnused
annaabi.ee 
