Õigusentsüklopeedia konspekt (0)

02.09.2014
Õigusentsüklopeedia.

• Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest.
  
• Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil.
  
• Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks.
  
• Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK
  
• Õigusnormi sisaldav akt.
  

Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt.
Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse . Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus .
Tume- kohustuslik, tava- soovitatav.
Õiguse eelastmed ja mõiste.
Normantiivne reguleerimine

• Tavanormid - konvensionaalsus peab reageerima . Normantiivne reguleerimine.
  
• Moraalinormis- moraalikord.
  
• Religiooninormid - religioonikord.
  
• Korporatiivsed normid
  
• Õigusnormid - tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi.
  

Mis on normantiivne reguleerimine? (5. aasta eksami küsimus)
Maailma õiguskultuurid

• Common law (üldine õigus; pretsedendiõigus )
  
• Islami õigus
  
• „Aafrika konstitutsioon “
  
• Mandri-euroopalik (seadusõigus)
  

Common law- 10, 11 saj-19 saj. 1066 Inglismaa vallutaja. Communit hakkas looma kohtud (kuninglikud kohtud), kes ütlesid, mis on õigus. See koht, mis räägib, mis on õigus on RATIO DECIDENDI see on siduvus . Kaasuse lahendus- OBITES DICTUM .
PRETSEDENT????
Vanim parlament -Islandil. Inglismaa on samuti, kuid nö teisel kohal. Primaarne Esmane on kohtu, sekundaarne on parlament.
Tekkisid apellatsioonikohtud ehk kantslerikohtud, et edasi kaevata, kui ei sobinud otsus.
Selles kultuuris on kõige tähtsamad kohtud, kohtunikud . Meie vaatame seadusest asja, kuid nende arust on küsimus ainult pretsedendis.
Islami õigus- dualistlik, mis seisneb selles, et üks osa õigusest on jumalik, mida kutsutakse sariaadik (suund, tee). Moslemid usuvad seda et Šariaat lähtub otseselt jumalikust ilmutusest ja tal on neli allikat- koraan , sunna ( prohveti tava teatud pärimused), vaimulikkonna üldine tõekspidamine (idsma), koraani sunna ja vaimulikkonna tõekspidamiskonna järgi tehtud tõekspidamine.
Šariaati nõuded liigituvad 5 ossa : 1. tegusid, mida jumal on käskinud teha ilmtingimata,2. tegudest, mida jumal on soovitanud. 3. tegusid, milles jumal on erapooletu . 4. tegudest, mida jumal taunib, kuid otseselt ei keela . 5. tegudest, mida jumal on keelanud. Sariaati arusaam tegudest on tunduvalt ulatuslikum , kui läänemaailma käsitlus. Šatiaatlik arusaam käsitleb kõiki eluvaldkondi.
Teine osa on ilmalik osa. Oleneb kui sügavad on mõned moslemiriigid . See sarnaneb enamik juhtudel seaduskultuurile.
„Aafrika konstitutsioon“- tänu plularistlikule olemusele ja väga tünaamilisteleprotsessidele väga raskesti mõistetav. Emamaa on viinud sinna oma korra (oma seadusega), see tõrjus välja mandil juba välja kujunenud korra. Väga suur osa on traditsioonilisel tavaõigusel. Tegu on segaõigussüsteemidega, nende varjatsoonidega, hõlmates peamisi õigussüsteeme.
Mandri-euroopalik (seaadusõigus)- 13, 14 saj, kus ühiskond vajas religiooni, ilmalikku korda. Kanooniliselt lubati religiooni kõrvale ja ilmalikku. Ilmalikus nähti toetajat, et korda saab rohkem. Ühs hetk heideti pilk antiikaega, kus kunagi oli juba kujundatud normi õigus. Normi loomingul põhinev õiguskultuur, kus normid ise läbi teatud tunnuste grupeeruvad õigusharudesse. Ja kuna selline eeskuju oli olemas, siis leiti, et võtame selle üle. Seda nimetatakse rooma õiguse retseptsiooniks. Kuid vähem teatakse seda, et sellel ülevõtmiel oli kaks katset, millest esimene ebaõnnestus.
VÕLAÕIGUS
TSIVIILÕIGUS ASJAÕIGUS
ERAÕIGUS PEREKONNAÕIGUS
PÄRIMISÕIGUS
KAUBANDUSÕIGUS
INTELLEKTUAALNE OMAND
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS
ÕIGUS
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS
RIIGIÕIGUS
KONSTITUTSIOONIÕUGUS
KIRIKUÕIGUS
AVALIK HALDUSÕIGUS materiaalne/ formaalne
ÕIGUS KRIMINAALÕIGUS
PROTSESSIÕIGUS tsiviilprotsessiõigus
FINANTSÕIGUS kriminaalprotsessi õigus.
Meil primaarseks õiguseks on seadus.
IUS EST
ARS
BONI ET AEQUI
Õigus see on headuse ja õigluse kunst . „See on kui suur anum, mis peab olema täidetud õiglase sisuga“ Aristoteles.
ÕIGUSE VALDKONNAD

eraõigus; 2. avalik õigus; 3. karistusõigus .
Eraõigusesse kuulub, erahuvi või isiklik kasu. Avalik õigus on avalik huvi, riigi huvi.
Karistusõigus- sanktsiooni- riigi sund.
Avaliku õiguse normid on sellised, kus üks on tugevam ja ta on juriidiliselt tugevam.
Eraõiguse normid- inimesed on võrdsed, kokkulepped.
Kodutöö:
https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014085
09.09.2014
Juriste on alati vaja olnud ja neid on läbi aegade lugu peetus . Tervikuna juriste ei ole läbi aegade eriti armastatud. Seda ei ole juhtunud ka tänases Eestis. Need juristid , kes tegelevad avaliku õigusega seisavad üsna lähedal riigivõimule .
Ajast aega on tekitanud umbusku juristidesse keele tõttu. Kui ei saada keelest aru, tekib kahtlus.
1915 astus Tartu Ülikooli juristiks õppima esimene naisterahvas. 1632 avati Tartu Ülikool.
Kuidas õppida?

õppejõudude struktureeritud õpetamine

koostöö- üliõpilase iseseisev töö+ õppejõudude õpetused.
Töö allikatega :

ainekavas on kirjas, mis toetavad õppetööd
ÕIUSE EELASTMES JA ÕIGUSE MÕISTE

Arhailine õigus

Ius scriptum ius non scriptum

Õiguse idee:
a/ õiglus / IUS COMMUTATIVA; IUS
DISRTRIBUTIVA
b/ õiguskindlus
c/ eesmärgipärasus

Õiguse tänapäevane mõiste
a/ objektiivne õigus
b/ subjektiivne õigus
c/ õigus kui normatiivne kommunikatsioon
Normatiivne info
Normatiivne kommunikatsioon- Sattudes
Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus

Rahvusvaheline õigus

EL õigus
a)primaarne e. esmane - kuuluvad asutuslepingud ja lisad, liitumislepingud. Asutuslepingud panevad aluse kõigele, kuidas toimida.
b)sekundaarne e. teisene. - Milliseid akte võivad Euroopa Liidu organistasiioonid vastu võtta
Et rahvusvahelisest õigusest aru saada, peab kõigepealt aru saama siseriiklikust õiguskorrast.
Rahvusvaheline õigus kehtib sõltumata riigipiiridest. Rahvusvahelist õigust ei tohi segi ajada rahvusvahelise eraõigusega. Rahvusvaheline õigus= rahvusvaheline avalik õigus. Rahvusvaheline eraõigus = siseriiklik eraõigus.
Rahvusvaheline õigus on õigus normile üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi suhteid.
Rahvusvahelise õiguse jaoks ei kehti keskset täitmisvõimu.
Euroopa Liidu õigus- formaalselt oleme vastu võetud Euroopa liitu 1. maist 2004.

• Rahu tagamise vajadus.
  
• Supranatsionaalsuse või siis riigi ülesuse idee
  
• Vaba kaubandus, transport piiranguteta liikuda .
  
• Teatud vastukaal nii Ameerikale kui ka Venemaale.
  
• 1923- Euroopa Ühendriigid .
  
• Otsuseid hakati tegema organite poolt, kuhu riigid olid saatnud oma riigiesindajad.
  
• Otsus ühine, mitte 100% siduv ja ka selle teostamine ja läbiviimine jäeti riikide enda otsustada.
  
• Hakati otsima teiste alade integreerimist.
  

Määrus
Direktiivid
Otsus
Soovitus või seisukoht
Rahvusvaheline õigus
Aluslepingud
„21. sajandi suveräänsus on jagatud suveräänsus“ Toomas Savi
Määruse eesmärk on ühenduse õiguse ühtne rakendamine, võrdsed võimalused kõikidele liikmetele Euroopa liidus.
Määrus, Direktiivid
Direktiivi eesmärk peab leidma kohta.
Otsus- siduv nende suhtes, kellele ta on adresseeritud täielikult.
Soovitus või seisukoht- seotus õigusarenguga.
Rahvusvaheline õigus on euroopa liidu edasisele arengule kui ka liikmesriikidele.
Euroopa liidu õiguse tugevus seisneb liikmesriikide õiguskordade rikkusest.
Aluslepingud
Kodune ülesanne seminariks: Erinevate eluliste situatsioonide hindamine läbi normatiivse prisma. Ülesanne on 4. nädalal teisipäeval ÕISis üleval .
II TEEMA ÕIGUSE ALLIKAD

Õiguse allikate kujunemisloost mandri Euroopas.

Ajalooline koolkond

Õiguse allikad Eesti õiguskorras
a) ülipositiivne (loomu-) õigus
b)õigustloov akt

PS- Põhiseadus Siseriikliku püramiidi sisu
a)Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa (§3) kus PS on kõige kõrgemal.
b)konstitutsioonilised seadused (§104)
c)seadused; seadus (§65; 109)
d)määrused (§87; 94)
e) KOV määrused- kohalik omavalitsus (§154)
Õigusnormide maailm vajab korrastamist, süstematiseerimist. Mandri Euroopas on see olnud kodifitseerimine .
19. saj tekkis rahvuslik õiguskord .
Mandri Euroopas toimus 19. saj. väga intensiivne õigusnormide loomine.
Eesti siseriiklik õigus
Õigust loov akt- koht kust me leiame õigusnormi.
Ülipositiivne õigus seisab piltlikult iga õiguskorra kohal. Eelkõige märguanne avalikule õigusele.
Kõrgeimal kohal eesti püramiidis on põhiseadus.
30.09.2014
ÕIGUSNORM
Õigusnorm kui süsteemi osa
I mitteamorfsus- terviklikkus
Iga norm peab leidma õiguskorras oma kõige õigema koha. Üldisem tähistus korra loomiseks on kodifitseerimine.
Ideaalne õiguskord on normide kogum peaks olema heas mõttes süsteem- sotsiaalne süsteem. Ja kui süsteem, siis peaks see õigusnormide maailm olema ka allutatud kõikidele nendele põhimõtetele ja reeglitele, millest räägib süsteemidoktriin (süsteemiteooria), mis on süsteem, millises on tema tunnused, mis mõjutab süsteeme, kuidas saavutatakse erinevate süsteemide erinev tasakaal?
Igat süsteeemi iseloomustavad kaks omadust: mitteamorfsus ja terviklikkus.
Need tähendavad iga süsteemi puhul, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel seostes ja suhtes.
Süsteemi terviklikkus- Tähendab süsteemi puhul team teatud iseseisvus , tema teatav eraldatud teistest süsteemidest. Terviklikkus võimaldab näha terviklikke süsteeme omaette . Ehk kokkuvõtvalt rajaneb süsteem elemendi ja suhte mõistetel. Ühel poolt elemendi ja teiselt poolt suhte mõistetel. Õigus süsteemile kuulub sotsiaalse reguleerimise süsteemi ühe alasüsteemina. Erinevate sotsiaalsete regulaatorite kvaliteedi: tava-, moraali-, korporatiivne normistik jne. Kvaliteet on teatud mõttes tervik.
On terve rida süsteeme iseloomustavaid tunnuseid, mis on kõikidele süsteemidele omased . Erinevad allikad erineva tähendusega toovad välja erineva hulga süsteeme iseloomustavaid tunnuseid:

• II hierarhilisus- iga süsteemi kuuluv element on küll tervik, ta ei saa midagi poolikut olla, kuid teiselt poolt on ta süsteemi tervikuna vaadates teatud hierarhias süsteemi teiste osadega. Alt poolt vaadates on ta allutatud, ülevalt poolt allutav süsteemielement. Süsteemid on paratamatud hierarhias. Tänu hierarhilisusele on võimalik seda süsteemi järgida.
  
• Iseseisvus- juriidiliselt vajalik kord inimeste käitumises saavutatakse loomulikult põhimõtteliselt normantiivse reguleerimisega, see on olukord kus üldiste reeglitega seatakse kindlaks kõikidele üks käitumisvariant, mis kujutab endast norme ja see annab märku sellest, et juba alates süsteemi väikseimast lülist saab süsteemi suhteline iseseisvus normist edasi. Norm ise kannab endas kõike seda vajalikku, mis on vajalik õiguse kui süsteemi iseseisvuse jaoks tervikuna.
  
• Eesmärk- See on süsteemi doktriini mõttes. Hindamine saab alguse eesmärgipõhiselt. Igal süsteemiosal allikakeskselt rääkides õigustlooval aktil peab olema eesmärk, mille kontekstis tuleb hinnata õigusallikat tervikuna ja tema iga osa eraldi. Õiguslik eesmärk pole muud kui teatud olukorras, kus teatud kvaliteediga inimkäitumises tuleb kvaliteet kokku leppida. Õigusnorm toetub teatud korrale, mida nimetatakse õiguskorraks. Õiguskorraga seonduvad küsimused on miks õigussubjektid sattudes õigusliku tähendusega situatsiooni ei vii oma käitumist vastavusse normidega.
  
• Organiseeritus- ehk korrastatus, st iga süsteemi puhul tema arengutaset, mida organiseerutum on süsteem, seda raskem on mõjutada seda süsteemi väljastpoolt. Õigussüsteem õigussüsteemina on siin kindlasti üsna hästi organiseeritud süsteem, hästi arenenud süsteem.
  
• Iseregulatsioon- õiguse vallas on loomulikult piiratud. See tuleb kõne alla õiguse normatiivse süsteemi maailmas.
  

Õigusnorm:

• Õigusnorm on käitumiseeskiri, millest leiame abstraktse faktilise koosseisu ja õigusliku tagajärje.
  
• Õigusnorm on käitumisetalon, mis toob kaasa õigusliku tagajärje.
  
• Õigusnorm on käitumisreegel, mis on formuleeritud õiguslausena.
  
• Õigusnorm on riigi poolt loodud ja lõppastmes tema poolt garanteeritud üldine ja üldkogustuslik käitumisetalon.
  

Üldtunnuste jada iseloomustab kõiki sotsiaalseid norme. Eritunnised eristavad õigusnorme sotsiaalsetest normidest.
Üldtunnused:

• Üldisus- õigusnorm on üldine käitumisetalon, - eeskiri . Üldine ehk üldistatud käitumismall. Õigusest ei ole mõtet oodata konkreetsust. Üldisus on Mandi-Euroopaliku kultuuri põhisisuks.
  
• Üldkohustuslikkus - See ei ole sund!! See tuleneb sotsiaalsete normide konventsionaalsest kokkuleppelisest iseloomust. Kui ollakse ühes või teises käitumisetalonis kokku lepitud siis on iga situatsiooni sattuja kokkuleppes osalemine ning ollakse kohutatud käituma vastavalt õigusnormile. Kokkulepetes osalemise kohustuslikkus .
  
• Formaalne määratletus - Õigus on kirjalikult fikseeritud. Kõikide sotsiaalsete normide kvaliteet ei ole kirja pandud.
  

Eritunnused:

• Loomine riigi poolt- sünniviis, riigi tekkimisega tekkis riigitöö , õigusloometöö.
  
• Garanteerimine riigi poolt- õigusnormid peavad lõppastmes garanteeritud riigi poolt. Looja peab olema lõppastmes võimeline ka korda tagama. Õigusriigis peab igal ühel meist olema avatud korraline õigustee ka avaliku võimu enda vastu, seda nimetatakse haldurkohtu pidamiseks.
  

Lõppastmes peab olema riik see, kes garanteerib korra tagamise.
Võlaõigusseadus
§9 Lepingu sõlmimine
(1) Leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja selle nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
07.10.2014
Õigusnormi loogiline struktuur ja õigusnormiettekirjutuse struktuut
Loogika:
Hüpotees
Dispositsioon
Sanktsioon
KUI-SIIS-VASTASEL JUHUL räägib meile õigusnormi loogilisest struktuurist. Sellist õiguslikku struktuuri valdavalt me ei leia õigusnormide ettekirjutustest.
Ettekirjutus:
A/Hüpotees; dispositsioon
B/ Hüpotees; sanktsioon.
Õigusnormide loogiline struktuur loob tervikpilti.
Õigusnormi ettekirjutused sõltuvalt normi eesmärgist seda tervikpilti ei sisalda ja ei peagi sisaldama. Nii on õigusnormide ettekirjutus struktuur, siis on ta koos seisev osa kas hüpoteesi ja dispositsiooniga või hüpoteesi ja sanktsiooniga.
I regulatiivsed normid
II Õigustkaitsvad normid.
Kui HÜPOTEES siis DISPOSITSIOON.
Kui HÜPOTEES vastasel juhul SAKNKTSIOON.
Kui piirialase koostöö küsimused ja piirivalvejuhtumid ei leidnud lahendamist Eesti piiriesindaja osavõtul, tehakse seda diplomaatiliste kanalite kaudu. –ÕIGE NÄIDE!
JURIIDILINE FAKT
Eluline asjaolu, mille esinemisega kaasnevad juriidilised tagajärjed.
Juriidiliste faktide liigid
1.Sündmused ja teod / alus: seotus teadvuse ja tahtega/
2.Õigustmoodustavad, õigustmuutvad, õigustlõpetavad /alus: õigusliku tagajärje iseloom/
Täielikud ja mittetäielikud õigusnormid

Täielikud õigusnormid toovad kaasa vahetult õigusliku tagajärje.
H + D (hüpotees + dispositsioon)
H + S (hüpotees + sanktsioon)

Mittetäielikud õigusnormid toovad kaasa õigusliku tagajärje koos täielike õigusnormidega.
Õigusnormi struktuuriosade liigid

• HÜPOTEES * LIHTNE
  *KEERULINE
  * ALTERNATIIVNE
  
• DISPOSITSIOON *LIHTNE
  *KEERULINE
  *ALTERNATIIVNE
  
• SANKTSIOON *LIHTNE
  *KEERULINE
  *ALTERNATIIVNE
  

Hüpotees- eluliste asjaolude kirjeldus, mille seadusandja on tegelikkusest välja valinud, transformeerinud õiguskeelde ja kirja pannud õigusnormis (juriidiline asjaolu).
Lihtne hüpotees- seadusandja on tegelikkusest välja valinud 1 elulise asjaolu, fikseerinud selle ja sellest ühest piisab õigusliku tagajärje saamise jaoks.
Keeruline hüpotees- seadusandja on tegelikkusest valinud 2 või enam asjaolu, fikseerinud, õigusliku tagajärje saamiseks peavad nad esinema koos. Vaja on kumulatiivne efekt.
Alternatiivne hüpotees - Seadusandja on tegelikkusest valinud kaks või enam, fikseerinud, õigusliku tagajärje saamiseks piisab ühe esinemisest. NB alternatiivne koosseis ei tähenda välistamist!!! Võivad esineda ka 2, 3 jne.
14.10.2014
Dispositsioon- õiguslik tagajärg, mis on iseloomulik regulatiivsele õigusnormile. See reguleerib , mille peab välja nägema kord inimestevahelistes suhetes.
Dispositsioon kui kord käitumises- räägib lubatud, võimalik, kohustustuslik käitumises, kuid ka keelatud käitumise võimaluses.
Lihtne dispositsioon- Räägib ühest võimalikust, lubatud, keelatud, kohustuslikust käitumisest
Keeruline dispositsioon- Mitu võimalikku lubatud, keelatud kohustuslikku käitumist
Alternatiivne dispositsioon- Räägib valikuvõimalustest, lubatud, kellatud, kohustuslik käitumine.
Sanktsioon- seaduslik tagajärg, õigustkaitsvate normide õiguste tagajärg. Õigusliku tagajärjena kujutab endast riiklikku sundi.
Lihtne sanktsioon- õigustkaitsva õigusnormina on kirja pandus üks riikliku sunniviis ja määr
Keeruline- õigustkaitsva õigusnormina on kirja pandud kaks või enam sunniviisi ja nad saabuvad koos
Alternatiivne sanktsioon- fikseeritud kaks või enam riiklikku sunniviisi, õiguse rakendavajal on valida nende vahel.
Õigustkaitsvad normid eeldavad õiguse rakendamist.
Mittetäielikud õigusnormid

• Konstitutsioonilised
  
• Definitiivsed
  
• Deklaratiivsed
  
• Kollisiooni
  

Mittetäielikud õigusnormid aitavad korda jõuda, kuid õiguslikud tagajärjed ei saabu mitte vahetult vaid koosmõjus täielike õigusnormidega. Nende puhul ei ole vaja otsida täielike normide struktuure (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). Mittetäielikud õigusnormid on spetsialiseeritud ja eesmägipärased õigusnormid.
Konstitutsioonilised normid sisaldavad põhiseadustes, põhiseaduslikes aktides ning on olemuselt normiprintsiibid. Tegu on väga kõrge õigustasemega normidega. Konstitutsioonilised normid ei too enesega kaasa vahetut tagajärge. Põhiseadusest alamate õigusaktide ülesanne ongi kujundada õiguskorda vastavalt põhiseadusele. Alamad seadused täpsustavad mingis osas põhiseaduses kirja pandut. Põhiseadus annab kindlad raamid alamatele seadustele läbi üldistavate printsiipide. Alamad seadused on konkreetsed normid, kuid ei tohi samas kaotada oma üldistavust.
Definitiivsed normid ehk seaduskeel määratlused seletavad lahti seaduses /õigustloovas aktis kasutatavate terminite tähendusi. Õiguskeel on võrreldes üldkeelega täpsem, täpsuse annab õiguskeelel õigustermin. Olulisemate õigusterminite kohta annab sisulisi tähelepanekuid seadustekst ise. Seadustes asuvad need normid tavaliselt esinemistes paragrahvides.
Deklaratiivsed normid räägivad õiguskorra eesmärgist õigustloovate aktide kontekstis. Väga paljudel juhtudel sisaldavad õigustloovad aktid paragrahvide alguses seaduse eesmärgid. Seadus peab olema loodud eesmägi püstitamisega. Enne kui seadusandja hakkab tegelikkuse olukorda korrastama, peab ta esitama eesmägi ja selle fikseerima. Fikseeritud peab eesmärk olema seaduseelnõu juurde kuuluvas seletuses.
Kollisiooninormid - räägib ühe või teise olukorra lahendamisest, kui kõne alla tulevad mitmes õigusnormid, mida saab kasutada olukorra lahendamiseks. Kollisiooninormid on juhtmärgiks, kui ei teata, millist normi aluseks võtta.
NÄITED MITTETÄIELIKEST ÕIGUSNORMIDEST
1. Konstitutsiooniline :
PS §21. I Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.
2. Definitiivne:
KarS §3 lg 1 Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
3. Deklaratiivne:
Hasartmänguseadus §1 lg 1 Käesoleva seaduse eesmärk on kehtestada kõrgendatud nõudmised hasartmängukorraldajatele ja sätestatud meetmeid mängijate kaitseks, vähendatud hasartmängude negatiivseid tagajärgi nende mõju ühiskonnale.
4. Kollisiooni:
Rahvusvahelise eraõiguse seadus §3 Mitme õigusnormiga riik kui käesoleva seaduse säte viitab mitme õiguskorraga riigi õigusele, kohaldatakse selle riigi õigusega ettenähtud õiguskorda.
MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID II

Seletavad: määratlevad faktilist koosseisu; faktilise koosseisu elementi või õiguslikku tagajärge.
Riigikogu valimiste seadus §1 lg 3 Igal valijal on üks hääl.

Viitavad: Sisaldavad viite kas H-le või D-le
Perekonnaseaduses §180 lg 2 Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seadustiku §131

Kitsendavad : välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida.
Reklaamiseadus §8 lg 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 ei kohaldata reklaamile. 1) lapse käitumise avalikes huvides suunamiseks….
Õigusnorm
Õigusnormi kui süsteemi osa:
I Mitteamorfsus- terviklikkus
II hierarhilisus
Iseseisvus
Eesmärk
Organiseeritud
Iseregulatsioon
Juriidiline fakt
Eluline asjaolu, mille esinemisega kaasnevad juriidilised tagajärjed.
RIIK
Riigis on tööjaotus , mis tähendab seda, et igaüks töötab ühiskonnas mitte ainult enda, vaid teiste jaoks. Tööjaotuse distsipliin .
I Tekkimine a)ühiskonna areng
b)territooriumi roll.
Territoriaalriik
Seadusriik
Riik on ainus organisatsioon , kelle käitumises peale õiguse midagi muud polegi. Riigi ülesanne on anda teavet, kuidas inimkäitumine selle territooriumil peab välja nägema. Riigi põhitöö ongi korra ja õiguse loomise töö, mille käigus territoriaalriik hakkab toimima seadusriigina.
Haldusriik - läbi korraloomise võib riik hakata mõtlema enda peale ja nii võib kujuneda haldusriik, kus riigil pole viga midagi, aga haldusüksused ei tunne ennast hästi.
Õigusriik versus totalitaarriik .
21.10.2014
Lepingu doktriin - ühiskonna liikmes sõlmivad lepingu enda ja uue organisatsionni vahel. Võttes sealt midagi endale ja andes sealt enda pädevusest ka riigile. See on korraloomise töö.
Riikliku tegevuse ulatus
Riiki on võimalik iseloomustada riikliku tegevuse ulatusel- kui palju tõepoolest riik sekkub ühiskonna ellu?
Kui riik on otsustanud sekkuda võimalikult palju, on tegu sotsiaalse riiklikkusega.
Kui riik on otsustanud sekkuda võimalikult vähe, on tegu liberaalse riiklikkusega
III Riigi tunnused (liberaalse rahvusriigi doktriinist lähtuvad tunnused)- teeme juttu nendest tunnustest, mis teevad riigist riigi. NB! Kõikidel nendel tunnustel on juriidiline seisukoht.
Rahvas- Riigi -rahvas, see ei ole igasugune suur inimeste ühendus. Ta on suur inimeste ühendus, keda seavad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu.
Territoorium – riik on selline inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal. Territoriaalne riiklikus võimaldab ühise siseriikliku õiguse rakendamise . Tänapäeval on ei koosne enam õiguskord väga paljudel juhtudel ainult rahvuslikul õiguskorral. NT: Eesti on EL liikmesriik ja peab arvestama ka EL õigustega.
Riik peabki olema võimeline teema oma korra kehtivaks kogu territooriumil.
Suveräänsus- Iga riigi väga oluline tunnus! Riigi suveräänsus tähendab seda, et riigil puuduvad põhimõtteliselt juriidilised kitsendused oma tegevuses siseriiklikult , kui ka suhtluses teiste riikidega. Kui vaba on riik oma otsustes?
Rahvas, territoorium, suveräänsus- neil kõigil peab olema juriidiline sisu.
Õigusriik
1. Olemus
2. Formaalsed tunnused- esinevad ekspressid, verbis
3. Materiaalsed tunnused
Riigivõimu seotus PSsega ja teiste seadustega.
Riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotamine- õigusloomega tegelejad, valitsejad , haldajad, õiguse mõistjad.
Seaduse ülimuslikkus- ühes õigusriigis peaksid seadused olema piltlikud paksud.
Õigusriik ei tohi unustada õiguste üksiku tagastamist.
Kohtulik kontroll- õiguspärase või õigusvastaste käitumiste ees.
Õigusriik kui ideed aluseks võttes, võiks mõelda õigusriigi enda, kui mõiste konstrueerimise peale.
Õigusriik on ajalooliselt kujunenud aga ka analüütilis mõisteliselt kujundatud, riiklikult organiseeritud õigusühiskond, mille tunnused liigituvad formaalseteks ja materiaalseteks. Õigusriigi tunnuste loendid formuleeris tänapäevasel kujul juba Montesque.
Riigivõim liigitub seadusandlikuks, täidesaatvaks ja õigust mõistvaks. See ei tähenda lihtsalt öeldes midagi muud, kui riigi tööjaotus.
Igaüks riigiõigus peab saama teha oma tööd ilma, et teised riigiõigused teda segaksid - võimude lahusus.
Ühes normaalses õigusriigis peavad olema võimude lahususe jaoks ka võimude tasakaalude mehhanismid , mis lõppastmes peaksid mitte domineerima ühe teise üle.
Õigusriigi formaalsed tunnused:

Võimude lahusus

Seadustest kinni pidamine- täidesaatva võimu seadustikus. - iseloomustab õigusriiki samuti formaalsest küljest.

Õiguse mõistmine- Küsimus õiguse mõistmisest? – Õigusriigis peavad sellise tööga tegelema sõltumatud kohtud. Kus kohtunikud on objektiivselt ja isikuliselt sõltumatud.
Õigusriigi materiaalsed tunnused:

Käsk austad ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust.

Ülipositiivse õiguse arvestamise nõue.

Seadusandja seotus konstitutsiooniga.
28.10.2014
Eesti kui õigusriik
Eesti oli juba enne iseseisvuse väljakuulutamist õiguslikult autonoomne üksus. Iseseisvumine kujutas endast muinasaja taassündi. Juba muinasajal oli Eesti valmis riigi tekkeks. Riigi tehe peab olema juriidiliselt vormistatud , see võimalus avanes alles 1918. a.
Esimene põhiseadus võeti vastu 19. juunil 1920, kuid enne seda võeti vastu mitmeid õigusakte, mis olid olulised õiguse allikad, neid nimetatakse Eesti eelkonstitutsiooniliseks aktideks: Eestimaa Kubermangu Ajutise Maakogu (hilisem Eesti Maapäev ) 15. novembril 1917. a. otsus kõrgemast võimust ; Päästekommitee välja kuulutatud manifest „ kõigile Eestimaa rahvastele“ ehk Iseseisvusmanifest „Eesti Vanariigi valitsemise ajutine kord Asutava Kogu“ poolt 4. juunil 1918.
1917.a moodustas Ajutine Valitsus Eestimaa Kubermangu eesotsas Maanõukogu. Kohapeal valitsesid asehaldurid, see tähendas omavalitsuslikku valitsemist. Maanõukogu asutamisega olid tekkinud alged riigi tekkimiseks, sest Ajutine Maanõukogu valiti valdade- ja linnade poolt (juuni 1917. a.). 15. nov 1917 aastal sai ajutine maanõukogu sai kuulutada ennast kõrgeima võimu kandjaks Asutava Kogu kokkutulemiseni. Eesti rahval tuli täita Austava Kogu kokkutulekuni ainult Maanõukogu poolt välja antud õigusakte. Kuni Maanõukogu füüsiliselt koos ei olnud, oli Maanõukogu juhatusel ja kellegi veel anda välja õigusakte. See võimaldas Eestil muutuda juriidiliselt riiklikuks. Bolševikud saatsid Ajutise Maanõukogu laiali ning formaalsed iseseisvuspüüded katkesid. Vanematekogu määras 19. veeb 1918. aastal võimu realiseerimiseks Päästekommitee, kes kuulutas 24. veebruaril 1918 välja Eesti Vabariigi iseseisvuse. Olulisim oli iseseisvusmanifest, et Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolisest ja etnograafilisest piirides koos riigi piiridesse kuuluvate alade äraloetlemisega, legaliseeriti Päästekommitee. Manidestis deklareeriti teise riigi suhtes poliitilist erapooletust ning loodeti erapooletust ka enda suhtes, korrati mõtet , et maa seadusandlik võim Maapäev ja selle poolt moodustatud Ajutise Valitsemise kätte. Samuti kaasaegsete põhiseaduste loomulikud osad sätestati põhiõigused ja vabadused ning konstitutsioonile kohane. Saksa okupatsiooni tingimustes ei olnud siiski juttugi reaalsest olemisest ja otsustamisest. 11. nov 1918. aastal kogunes uuesti Ajutine Valitsus ning 12 nov moodustas Maanõukogu Vanematekogu teise Ajutise Valitsuse. 28. nov algas Vabadussõda. Vabadussõja ajal toimus samuti riigiõiguslikult väga oluline sündmus: aprill 1919. a. toimusid Eesti Vabariigi konstitueerimiseks. Asutava kogu valimised Asutava Kogu seaduse alusel, mis võeti vastu novembris. Valimised polnud proportsionaalsuse põhimõttel, salajase hääletamise teel. Avaistung toimus 23. aprillil . Puudus seadus, mis oleks sätestanud asutava kogu enda üädevuse, sest ei olnud näidata ette objektiivset õigust, polnud teada, millised on õiguslikud alused suhtes teiste riigiorganitega. Kogu peaülesanne oli põhiseaduse väljatöötamine. Nii moodustas Asutav Kogu teisel tööpäeval põhiseaduse eelnõu koostamiseks komisjoni. Austava kogu üldkoosolek arutas komisjoni töö tulemusest kolel lugemisel. 4. juunil 1919 võttis vastu EV ajutise valituse ajutise korra. See hakkas kehtima 9. juulil 1919. a; riigi keeleks sätestati eesti keel, tagati teise keelte kasutamine, nimetati riigpiir, nimetas ulatuslike põhiõiguste ja vabaduse kataloogi, lisandusid sotsiaalsed õigused. Ajutise valitsemise kord muutis riigi valitsemiskorraks: kõrgeim võib toetub riigi rahvale, kes valib Asutava Kogu. Olulisim oli seega põhiseaduse vastuvõtmine, Asutavas Kogus oli tagatud vastuvõetud seaduste panemise rahvahääletusele, mis nõudis 2500 inimese õi 1/8 Asutava Kogu liikmete nõue. Õigusliku järjepidevuse kohta tehtud tähelepanek; kõik seadused ja määrused jäävad kehtima kuni Ajutise Valitsemise korra või seaduslikud võimud ei ole neid tühistanud, täiendanud. 15. juunil 1920. a võeti vastu „Eesti Vabariigi põhieadus“, see jõustus 12. dest 1920. Põhiseadus realiseeris võimude lahususe idee sätestas isikute põhiõiguste süsteemi. Põhiseadus oli demokraatliku rahvusliku õiuskorra tippakt. Selle põhiseadusega oli Eesti riigil objektiivseks õiguseks vormitud kõik liberaalsele rahvusriigile omistatud põhitunnused.
Riigikogu killustus, mis sundis pideva valitsuse vahetuse, põhjustas põhiseaduse muutmise vajaduse. Esimene katse tehti 1924. aastal, see oli ajendtatud enamlaste ülestõusust 1. dest 1924. Konstantin Päts pakkus idee sätestada presidendi institutsiooni, et valitsuse vahetamine lõpetada, kuid see ei jõudnud hääletamisele. Esimene 1926. aasta põhiseaduse muutmisseaduse eelnõu esitati Põllumeestekogu poolt, kuid see ei jõudnud hääletamiseni. J. Uluots ettekandel väljendati arvamust, et muutmiseks pole vajadust. Järgmised katsed olid 30ndate aastate alguss Põllumeestekogu ja Rahvaerakonna esinduse poolt esitati samuti põhiseaduse muutmise eelnõud, sest trükikuludeks ei saanud raha kokku. 1930. aasta veebruasris arutas Riigikogu ka ise eelnõud ning see padi augustis 1932.a. rahvahääletusele, see ei läinud läbi; riigikogu ei suurendatud, presidenti ei saadud. 1932. aasta novembril lunat Põhiseaudkomisjonil esitada uus eelnõu, võeti aluseks läbikukkunud eelnõu, see oli vastukaal vapsidele, kes soovisid ka põhiseaduse muutumist. Juunis 1933. kukkus rahvahääletus taas läbi . 1933. a okt. uus katse vabadussõjalaste poolt rahaalgatuse korras esitada eelnõud, riigiklogu muutis põhiseaduse rahvahääletuse vastvõtmise korda, et seda takistada, kuid eelnõu võeti vastu suure häälteenamuseg; Eesti riigi pööre autoritaarsuse poole ehk valitsusvorm muutus. Räägiti uuest 1933. põhiseaduse, kuigi uus ei olnud sest formaalselt oli tegu 1924. aasta uue redaktsiooniga. Algas vaikiv ajastu: Konstantin Päts kehtestas 12. märts 1934. a. algselt kuueks kuuks kaitseseisukorra, et takistada vapside võimuhaaramist. Oma sammudest informeeris ta riigikogu, kes kaitseseisukorra nõustus ja katkestas oma tegevuse ise. Vaikiv ajastu kehtis 1925. a peatati erakondade ja teiste poliitiliste ühenduse ja nende liitude tegevus, lubati Pärsi enda partei. Esitati 1935. aastal ka uus eelnõu põhiseaduse muutmiseks, kuid Päts keeldus. Teine katse oli riigikogu kolme liikme poolt, kuid samuti ei antud ametlikku käiku . Suveräänsuse kandjaks sai võim, mitte rahvas, see kestis 1938. aastani. 1936. a. tehti samm uue põhiseaduse poole rahvahääletusel, kus küsiti kahekojalise rahvuskogu muutmise kohta, et taastuda redaktsioon , rahvakogu kutsuti heakskiidul kokku, kellel 1937. aastal esitati uus põhiseaduseelnõu. Rahvanõukogu võttis riigivanema poolt esitatud põhiseaduseelnõu vastu, jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal. 1924. aasta põhiseadus oli oma aja juriidiliselt ära elanud. See oli tublisti mahukam, sellega loobuti rahvahääletusest ilma presidendi nõusolekuta, samuti rahvaalgatusel vastuvõetud seadusest, rahvademokraatia asendati esindusdemokraatia asendati esindusdemokraatia. Realiseerida püüti võimude lahusust. Kahekojaline parlament, seati ise presidenti institutsiooni, nähti ette õiguskantsleri institutsiooni, ta vastas avalik-õiguslike asutuste tegevust. 23. august. 1939. MRP ja salajane lisaprotokoll tähendas Eesti kuulumist NSVLi.28. sept kirjutati alla baasidelepingulise. Eesti okupeeriti 1940.
1980ndate keskpaigas kujunes uus situatsioon. Seda aega võib vaadata läbi põhiseaduse aktide. Mitte eelpõhiseaduse, vaid kui põhiseaduse aktid. Esimene põhiseaduslik akt- akt, millega kinnitati sini-must-valge kombinatsioon Eesti rahvusvärvideks, rukkilill Eesti rahvuslilleks . Seda sümboolikat kasutati taasvabastamise teel järjekindlalt.
Deklaratsioonid Eesti NSV Liidust rõhutas ülemnõukogu Eesti iseotsustamisõigust, kui konstitutsioonilise õiguseni välja. Tekkis suus diskusioon, mis keel kuulutada riigi keeleks. Eesti keele kuulutamine riigi keeleks lõi kindla aluse eesti rahva ja tema kultuuri arendamisele ning säilimiseks, oluline oli kohaliku omavalitsussüsteemi taasloomine, riigivalitsuse ja omahalduse eristamine.
19.august 1991 riigipöörde katse Moskvas, 20. august kuulutati välja Eesti iseseisvumine. Põhiseaduse akt „ Eesti riiklikust iseseisvusest“ 20. august. Põhiseaduse moodustamiseks moodustati Põhiseadusassamblee, kus said kokku ülemnõukogu ja kodanike kommitee . Assamblee koostas läkituse: PS assamblee on oma töö lõpetanud. On valmis rahvahääletusele. Jne….
Rahvahääletus PS vastuvõtmiseks toimus 28. juunil 1992. Põhiseaduse ja selle rakendusseaduse eelnõu poolt oli enamus ja vastuhääled andis 36 147 isikut. PS jõustus vastvõtmise kuupäevast, seega sai Eesti endale III Põhiseaduse 28. juunil 1992.
1992 aasta 26 nov ilus Eesti Põhiseaduse kordustrükk, mis oli ilma vigadeta.
Korra loomine õigusnormide maailmas
Õiguskorra struktuurist ja süsteemist
19saj. I poolel kontrollis siin Tartus ülikooli rektori professuuri aga loomulikult ka üliõpilaste tegevust selle vastavuse mõttes tsaaririigi seadustele üks ametimees- kuraator oli selle ametimehe ametinimetus . I kuraator oli Gustav von Krafströmi, tema kaasaegsete hinnangul oli ta aus ja ustav tsaari teener, sirgjooneline käitumine ja otsekohase ütlemisega mees. Ta nõudis üliõpilastelt rangelt vormiriietust. Ta oli kontrollinud seda pidevalt, kas seda vormiriietust kanti korrapäraselt (nt kas kõik nööbid on kinni vms).
Meie teema on korra loomisest õigusliku tegelikkuse positiveeritust osast. Kõige üldisemalt tähistatakse terminiga süstematiseerimine. Õigusnormide süstematiseerimine, kui korraloomise kõige üldisem. Õigusnormide süstematiseerimine aitab õigusnormiga tutvujatel, eelkõige õiguse rakendajatel leida neid norme, mida ta otsib ja lähtekohaks nende võtmete omamisel peaks olema üldteadmine, et süstematiseerimise sisustamisel ei tohi me väljuda oma kultuuriruumist, samas tuleb tunnetada, tead, arvestada, õiguskulutuuris toimunud kvantitatiivsete arengutega ja kvalitatiivsete valikutega. Õigusteaduslik uurimistöö põhiülesanne on normide sisu selgitamine ja normide süstematiseerimine. Õiguse süstematiseerimine õigusmassiivi korrastamine tipneb väga olemusliku sisu süstematiseerimise tööga, mis tähistatakse kui kodifitseerimist.
04.11.2014
Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni.
Kodifitseerimine räägib Mandri-Euroopalikust, ümberkujundamine räägib EL õiguskorra süsteemi ümberkujundamisest.
Õiguskord ja õigussüsteem
Kord kui ühiskondliku võimukasutuse nähtus.
Süsteem ui korrastatud normiderühmad.
Tõeline teadussüsteem peab olema selline, kus ühtsuse loob, tingib sisemine kooskõla . Süstematiseerimise küsimused on isegi filosoofilise sisuga küsimused. Vormilised on sageli süstematiseeritud nii et vajalik põhimõistestik seatakse teatud järjekorda . Kuid selline süstematiseerimise pilt on ühepoolne, sest tuleb teha vahet õiguskorra ja õigussüsteemi vahel. Õiguskord on alati olnud, on täna, jääb ka tulevikus ühiskondliku võimu kasutuse nähtuseks. Seadusandlik võim kehtestab, võtab vastu loob õigusnorme ja nii kujuneb õiguskord. Süsteem on aga kindlasti midagi enamat , kui selline võimukorraldus.
Kui mingit eluala korrastatakse õigusnormidega, tuleks seda teha ideaalis mõistuspäraselt- tuleb koguda olemuslikult kokku kuuluvad asjad/ nähtused, samade nimetuste alla, samas püüda neid samade tunnuste alusel üksteisest eraldada.
Kodifitseerimise meetodid

Kodifitseerimise traditsioon- koondab endasse mõned olulised õigusliku massiivi korrastamise võtted, mida võiks tähistada :
Õiguse allikate arvestus- Riigi organid , ettevõtted jmt asutused ja organisatsioonid koguvad neile vajalikke õiguslikke allikaid ning loovad selle kogumise käigus ka nende allikate massiivis teatud korra. Aluseid võib olla väga palju erinevaid.
Inkorporeerimine- Teatud õigusallikate kogumite ettevalmistamisel ja väljaandmisel. Ulatuslikum tegevus võrreldes õigusallikate arvestusega. Eri liiki õigusallikate kogumine
Konsolideerimine- Sama kvaliteediga õigusallikate kogumine.
Kodifitseerimine- Kõige kriitilisem meetod, kus sünnib midagi uut. Sünnib uus õigusallikas.

„Prantsuse doktriin“:
Reformaatorlik kodifitseerimine- uuenduslik.
Konstantne kodifitseerimine- administratiivne . Tunduvalt konservatiivsem, kui reformaatorlik kodif., uue õiguse loomisest siin juttu ei ole, kuid vaatamata sellele eeldav ta õigusliku massiivi…
Kompilatsioon- millegi kokku kogumine mingi tunnuse alusel.

Õiguse ümberkujundamine- euroopalik nõue. Euroopa liidu õiguse lihtsamaks muutmist kuid ka arusaadavamaks muutmist ja odavamaks muutmist.
Õigussuhe
Inimestevaheline suhe, mis pannakse paika õigusnormiga
Õigussuhte sisu:

• Faktiline- materialne sisu, kujutab käitumist ennast ja jääb väliselt meelde
  
• Juriidiline- subjektiivne õigus ja juriidilised kohustused
  

Subjektiivne õigus
Juriidiline kohustus
Õiguse subjektile, objektiivsest õigusest tulenev võimaliku käitumise määr, mis on tagatud juriidilise kohustusega,
Eraõiguses struktureeritakse erinevatel alustel kui seda tehakse tagatud õiguse sisust, siis liigituvad subjektiivsed õigused absoluutseteks, relatiivseteks ja konstitutsioonilisteks õigusteks; objekti alusel, siis liigituvad isiku-, perekonna- ja varanduslikeks õigusteks.
Subjektiivne õigus avalikus õiguses- subjektide vastuolluminek avalikkusega.
Juriidiline kohustus-õiguse objektile objektiivsest õigusest tulenev vajalik käitumine määr, mis on mõeldud subjektiivse õiguse garanteerimiseks. Kohustust tuleb teostada vahetult või lõppastmes. Jutt on vajalikust käitumisest, mis peab tulenema kehtivst õigusest. Õigusnormidest tulenevalt võib juriidilise kohustuse realiseeruda õigusnormist, kuid samas võib see seisneda ka tegevusetuses. Tuleb leida side subjektiivse õiguse ja juriidilise kohustuse vahel- õiguste ja kohustuste korrespondeerumine
Subjektid

• Füüsiline isik- olemas 2 juriidilist põhiparameetrit:
  
  • õigusvõime - võime omada õigusi ja kohustusi, kõigil isikutel ühetaoline ja piiramatu (TsÜS §7), algab isiku sünniga ja lõpeb inimese surmaga (inimloode on õigusvõimeline kui laps sünnib elusana);
    
  • teovõime - inimese võime teha ise tehinguid ning tekitada sellega muudatusi õigustes ja kohustustes neid omandades, muutes või lõpetades, teovõime olemasolu eeldab isiku adekvaatset arusaamist oma tegude tähendusest, üldjuhul võib rääkida teovõimest isiku täisealiseks saamisel ning kelle teovõime pole püsivate psüühikahäiretega häiritud. Teovõime kõrval on vaja eristada ka veel deliktivõimet- arusaamine oma teo õigusvastasusest. Teovõime + deliktivõime = tegutsemisvõime. Teatud juhtudel võib teovõime omistada ka alla 18aastastele isikutele- piiratud teovõimega isikud;
    
  • (otsusevõime)
    
• Juriidiline isik
  
  • Avalik-õiguslik juriidiline isik- nende asutamine on eranditult seadusandja pädevuses. Õiguse subjektina riigi õiguskorras näitab riigi demokraatlikku loomust- luuakse riigiga võrdväärne juriidiline jõud (usaldus). Mandri-Euroopa õiguskultuuris on võimalik näha teatud liiki AÕJI struktuure, aluseks võib võtta sisemised tunnused:
    
    • avalik-õiguslikud korporatsioonid- terrritoriaal- (liikmeskond kujuneb territoriaalse põhimõtte alusel), personaal - (kujunevad vastava kutseala ühenduse või vabatahtlikkuse alusel) , reaal - (liikmeskond moodustub omandi või kas asukoha järgi, ntks tööstuskojad, kaubanduskojad) või liitkorporatsioonid (liikmeteks juriidilised isikud)
      
    • avalik-õiguslikke asutusi - ei rajane liikmeskonnal, kuid on avalik-õiguslike teenuste kasutajad, ntks Rahvusraamatukogu, ERR, Eesti Pank
      
    • avalik-õiguslikud sihtasutused- fondid, instituitsioon, kes täidab avalik-õiguslikke ülesandeid, mis on seaotud varaga
      

Objekt
Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved , mis võivad olla õiguse objektiks

• Ese on hüve, mis võib alluda õiguslikule valitsemisele inimese poolt
  
• Asi on kehaline ese- meeltega tajutavus, ruumiline piiritletus, võimalus teostada faktilist võimu
  
• Mittekehaliste hüvede osas kehtivad subjektiivsed õigused ( autoriõigus , patendiõigus jne), õigus peab olema käsutatav ehk üleantav
  
• Muud hüved- elektrienergia, arvutiprogrammid
  

Õiguse realiseerimine
Õigusrikkumised
Realiseerimine saab olla:

• vahetu- õiguse realiseerimine kui õiguse subjektid ise satuvad õiguslikku tähendust omavasee situatsiooni, viivad oma käitumise õigusega vastavusse
  

Seisneb õiguse kasutamises, õiguse täitmises, õiguse järgimises

• vahendatud- nõuab kellegi vahendavat tegevust õiguse realiseerimiseks, eeldab erisubjekti olemasolu ehk õiguse rakendajat, laias tähenduses on selleks riik; teatud avaliku võimu volitustega riigiorgan
  

Seisneb õiguse vahendamises
Õigusrikkumine
ehk deliktiks võib minetada igasugust objektiivse õiguse rikumist, mis põhjustab ebaõiglust, peab kaasa tooma juriidilise vastutuse.
Üldised tunnused:

• koosseisupärane
  
• reaalne
  
• õigusvastana
  
• põhjuslikus seoses kahjuliku tagajärjega
  
• toime pandud õigussubjektse isiku poolt, seega ka süüline
  
• juriidilist vastutust kaasatoov
  

Karistusõiguslikud - ja tsiviildeliktid

• Karistusõiguslikud deliktid- süüteod, mis jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on ainult need koosseisulised teod, mis on sätestatud karistusseadustikus, väärtegu on aga selline õigusrikkumine, millest suurem osa on sätestatud teistes seadustes ja väiksem osa karistusseadustikus. KarS 3-astmeline deliktistruktuur, mille korral saab tegu olla kuriteo või väärteoga:
  
  • koosseisupärasus- kuritegu on kooseisupärane siis, kui koosseisulistes asjaoludes faktiväitena vastab KarS või mõnes teises seaduses sätestatud faktikirjeldusele
    
  • õigusvastasus - süütegu, kui ta vastab süüteo koosseisule ja õigusvastasus ei ole välistatud (hädakaitse, hädaseisund , kohustuste kollisioon , muus seaduses ette nähtud asjaolu, eksimus)
    
  • süü- tegu on toime pandud süüvõimeline isik ning kas puudub süüd välistav asjaolu (vaimne puue, vanus)
    
• Tsiviildeliktid
  
  • Lepingulised vastutused- vastutuse kohaldamine eeldab lepingu rikkumist
    
  • Lepinguvälised vastutused- poolte vahel puuduvad lepingulised suhted
    

Tagajärjed on ühised, vastavalt VÕS
Tsiviildelikti iseloomustab 3-astmeline deliktistruktuur:

• Koosseisulisus- selgitatakse kas tekkis hüvitamisele kuuluv kahju ja põhjuslikkuse seose teo ja kahju tekitamise vahel kindlaks tegemine
  
• Õigusvastasus- kui delikt dekitati VÕS sätestatud juhtudel
  
• Süü- tahluse või hooletuse vormis
  

Õiguse rakendamine
Objektiivse õiguse loomise eesmärgiks on korraloomise soov ning kord saab kujuneda vaid inimkäitumises. See on inimkäitumisest mis tugineb objektiivsele õigusele ongi relevantne käitumine.
Õiguse rakendamise printsiibid :

Seaduslikkus- õiguse rakendamine peab tulenema objektiivsest õigusest

Õiglus

Otstarbekohasus- ei saa asendada seaduslikkust, ei vastandu seaduslikkusele

Põhjendatus- argumenteeritus, õigustrakendava tegevuse kohta
Õiguse rakendamise etapid:

Faktiküsimuse lahendamine- leida vastus küsimusele, mis tegelikult juhtus?

Õigusnormi valik- tegelikkuse maailm tuleb lihtsamaks muuta, sõelale jäävad asjaolud , mis on seoses ühe või teise õigusnormi hüpoteesiga

Õigusnormi analüüs- õiguse tõlgendamine

Õiguse rakendusakti vastuvõtmine
Õigusnormi valik:

• See on subsumeerimine ehk tegelikkuses juhtunu mõtteline paigutamine õigusnormi abstraktse faktilise koosseisu alla
  
• Samasuse või sarnasuse korral võib teha otsustuse õigusliku tagajärje rakendamise osas
  

Õigusnormi analüüs
Õiguskord ei ole täiuslik, rakendaja peab olema võimeline õiguskorda täpsustama austades stabiilsust ja paindlikkust
Tõlgendamise tänapäeva metoodika:

• Normilooja kavatsus
  
• Normiformulatisooni tähendus
  
• Ettekirjutuse otstarve
  
• Normiteksti lugeja arusaam
  

Friedriech Carl von Savigny- „Tuleb ennast mõttes asetada seadusandja seisukohale ning tema tegevust kuntslikult korrates lasta mõttes seadusel uuesti tekkida”
„Savigny kvart ”:

Grammatiline

Loogiline

Ajalooline

Süstemaatiline
Õigusnormi analüüs
Õigusnormi valik
See on subsumeerimine e. tegelikkuses juhtunu mõtteline paigutamine õigusnormi hüpoteesi
Tõlgendamine
Õigusele vastavuse kindlakstegemine tõlgendaja subjekti jaoks:

• Stabiilsus
  
• Paindlikkus (§ väänamine)
  

Mõlema puhul peab kehtima austus õiguskorra suhtes
Tõlgendamise klassikalised viisid:

• Grammatiline tõlgendamine. Iga tõlgendamine saab alguse normi sõnastusest ja ei saa sellest päriselt „lahti öelda“
  
• Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Iga norm paikneb süsteemis ja on seotud teiste
  

normidega. Sageli selgub mõte alles seotuna teiste normidega. Süllogismiprintiip- subsumeerimine

• Ajalooline tõlgendamine. Mis oli normiandja eesmärk?
  
• Objektiiv -teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamisel arvestatakse ka õiguse enda
  

eesmärke (õigluse printsiipi), põhiseaduses sisalduvaid põhiõiguseid.
Tõlgendamise tänapäevane metoodika:

• Normilooja kavatsus
  
• Normiformulatsiooni tähendus
  
• Ettekirjutuse otstarve
  
• Normiteksti enda arusaam
  

Tänapäevane /A. Aarnio järgi/

• Semantiline
  
• Grammatiline
  
• Loogiline (süllogismimall)
  
• Juriidiline
  
  • Süstematiseerimise seisukohad- esikohal seadus (iga õigusnorm, mis kuulub põhiseadusega kaetud normi hierarhiasse- vale arusaam seadusest)
    
  • maa tava- kohustuslik õigusallikas vaid siis kui juhtunu puhul rakendatavat seaduse sätet ei ole, tunnistatav, kuid asetatud teisejärgulisle allikakohale
    
  • seadusandja eesmärk
    
  • kohtuotsused - mida kõrgema kohtu otsus, seda suurem eeskuju, pretsedendid- olemas kindlad faktid, millega konteksti võrrelda
    
  • võrdlev õigus- auahne eesmärk on selgitada võõra süsteemi toimimist
    
  • õigusajalugu - minevikku kuuluvad juriidilised normid/teod, praktiliselt hõlmamatu, annab võimaluse rääkida õiguse ajaloost kui juriidilisest argumendist ja selle kasutamisest õiguse rakendamisel
    
  • õigusteadus - Mandri-Euroopa õiguskultuuris on olnud õigusteadus õiguse allikaks
    
• Teleoloogilised argumendid- seaduse sätetel on alati vahendi väärtus
  
• Väärtused
  
• Analooogia argumendid- universaalsuspõhimõte, püütakse ükikjuhtumilt üle minna üldisusele
  

Tugevasti kohustuslik õigusallikas- kui seaduse lugeja jätab selle allika tähelepanekuta, toob see kaasa rakendaja jaoks negatiivsed tagajärjed ning väljendab rakendaja ebaprofessionaalsust.
Nõrgalt kohustuslik õigusallikas- otseseid negatiivseid tagajärgi sellise allika kasutamata jätmine kaasa ei too, kuid võimalus et kujundatud õigusele vastavus muutub õiguse rakendamise protsessis.
Lubatud õigusallikas- nende kasutamine täiendab/tugevdab argumentatsiooni, nende allikate kõrvalejätmisel ei ole prognoositavaid tagajärgi.
Õigusteaduse ülesanne on õiguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne tundmaõppimine selle kriitilise interpretatsiooni ja uurimistulemuste argumenteeritud esitamise abil.
Horisontaalsed küsimiseviisid- puudutavad üht või teist õiguse külge

• Õiguse ajalugu- mahkas, kõige keerulisem õigusteadus, sest küsides ajaloo kohta peab olema võimeline ise ajas liikuda, asetama ennast ajalukku
  
• Õiguse sotsioloogia- kõige noorem õigusteadus, huvitub ühiskondade tekkest , inimsuhete tekkest, nende arengust
  
• Õiguse teooria
  

Oleneb olukorrast, milline küsimus õiguse kohta on tähtsam. Sageli on kõige tähtsam küsimus õiguse filosoofia valdkonnast- minatunnetus õigusest
Vertikaalsed küsimiseviidis
M-E õiguskultuuri põhimõisted
korrastatud mõtlemine
vajalik teoreetiline alus õiguslike situatsioonide analüüsiks
ettekujutus õiguse kui sots.fenomeni kujunemisest
M-E õiguskultuuri kujunemisest, allikatest
Õigusnormi olemusest, struktuurist, loomisprotsessist
Õiguskorra loomisprotsessist
kodifitseerimine
M-E õiguskultuuri põhimõistete analüüsiks
Õigusnormi kvaliteedi hindamine
Õiguslausete konstrueerimine
Õiguse realiseerimine ja rakendamine näidetega