Intelligentsus on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Inglise psühholoog Charles Spearmani uurimuse alusel sisaldab intelligentsus nii üldist võimekust kui mitmesugust spetsiifilist võimekust. Raymond Cattel:l Fluiidne (voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi, haripunkt 20 eluaasta paiku. Kristalliseernunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades, see kasvab kogu elu jooksul. Howard Gardner: *Keelealane intel seondub keele kasutusega.*Loogilis-matemaatiline intel oluline mitmete abstraktsete probleemide ja ül. lahendamisel.*Ruumiline intel hea ruumitaju ja orjenteerumis võime.*Kehalis- kinesteetiline intel keha ja liigutuste tunnetamine ja taujumine.*Muusikaline intel muusika m...
muuhulgas tegeles ta näiteks muusika, ajaloo, keeleteaduse ja ajakirjandusega. ● Ta komponeeris laulelduse "Uku ja Vanemuine", mida on peetud ka esimeseks eesti ooperiks, samuti püüdis ta kindlaks teha eestlaste päritolu. ● Hermann asus välja andma esimest eestikeelset entsüklopeediat ning andis välja esimese eesti kirjanduse ajaloo ülevaate. Miks on ta eesti keele ajaloos tähtis? ● Tema tähtsaim keelealane töö lisaks doktoriväitekirjale on 1884. aastal ilmunud keeleõpetus ,,Eesti keele Grammatik’’, mille järjena ilmus 1896. aastal ,,Eesti keele Lause-õpetus’’. ● Hermanni kasutatud keeleterminitest on paljud tänapäevani säilinud, näiteks ees- ja tagasõna, sidesõna, hüüdsõna, algvõrre, ülivõrre. Mälestuse jäädvustamine ● Karl August Hermanni kunagisele elupaigale Tartus Veski tänaval (tollasel Piiri tänaval) on
eestikeelset luuletust. Tema luuletustest põhiosa moodustavad oodid ja lihtsama värsikoega pastoraalid. Oma oodides tugineb ta kreeka, rooma ja saksa ülevatele luuleteostele. Ülistab inimmõistust, sõprust, armastust.Kuulsamad neist on ,,Kuu''- seal ülistab ta eesikeelt ja ,,Laulja'', kus ta ülistab loodust. Pastoraalides tähtis väljendusvahend on dialoog, eeskuju antiigist. Kogu looming on sügavama elumõtte otsimine. Tema loomingutesse kuulub ka keelealane tegevus, koostas näiteks rootsi keele grammatika, alustas Soome mütoloogia tõlkimist rootsi keelest saksa keelde. Tõi sellega eesti rahvausundisse soome muinasjumalad. Koostas ka päevaraamtu, mis sisaldab filosoofilisi mõtteteri ning seletab ta vaateid. Sealt saab teada ka tema suure lugemuse ja keelteoskuse.
Keele püsimise tagab keelehoid Martin Ehala Kirjakeele kasutust ja arengut suunavad ning toetavad tegevused jagatakse nelja põhirühma: keele arendamine, keele kaitse ja järelevalve, keelealane suhtekorraldus ja keeleõpe. Kõiki neid tegevusi tervikuna võiks nimetada keelehoiuks, tagab keele püsimise aga on vastandiks keele hääbumisele. Autori arvates on need neli ülalmainitud valdkonda olulised iga keele puhul. Mina arvan sama sellepärast, et kui neid nimetatakse keelehoiuks, siis järelduks see, et keelehoiuga tegelevad ka suured ja elujõulised keeled. Need tegevusvaldkonnad on suuremal või vähemal määral esindatud igas keeleruumis.
kompenseerimiseks tuleb last motiveerida. Laps vajab rohkem vanemate tähelepanu, toetamist ja individuaalset lähenemist. Mitte kõigile lastele ei ole selline pingutus jõukohane. Kui need tingimused on täitmata (laps ei saa piisavalt tähelepanu, on pinges ja pealesuruva stressi all), võib kampaania korras lapsest mittehooliv, üldine kakskeelestamine anda halbu vilju. Kakskeelsuse eelised Kakskeelsetel on suurem sõnavara. Kakskeelsete mõtlemine on paindlikum ja keelealane loovus suurem. Kakskeelsetel on enam arenenud suhtlemisoskused. Täiskasvanuna on ka teisi keeli lihtsam õppida. Kakskeelsetel on võime paremini märgata keelte ja kutuuride erinevusi – nad on tolerantsemad. Kakskeelsuse puudused Erinevaid keeli rääkivad inimesed kuulevad ja tekitavad häälikuid erinevalt – tekivad raskused õige häälduse omandamisel. Laps peab õppima eristama palju rohkem sarnaseid
Intelligentsus ja selle mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 1904.aastal pani inglise psühholoog Charles Spearman lapsi testides tähele, et nende tulemused olid eri testide puhul võrdlemisi sarnased. Nt. said need lapsed, kes sooritasid edukalt mälutesti, hea tulemuse ka loogilise põhjendamise ja taibukuse testidest. Ta jõudis seisukohale mille järgi võib intelligentsus sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. Fluiidne(voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus...
Mälu liigid.Lähtealusest olenevalt liigitatakse mälu mitmel viisil. Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine. Püsimälu puhul sõltub liigutus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Sel ...
fookus monotoonne lükkama kõva tumm perspektiiv illusioon kujutlus heli kare külm rõhutama paistma illustreerima hüüdma küsima soe käsile võtma kõlatu käegakatsutav pilguheit vaatlema udune riivama taluma vaikus vaatama stseen helistama hoidma selginema ähmane kannatama vaatepilt kuulutama arutama kriiskav vaatama EMAKEELEPÄEVA VIKTORIINI KÜSIMUSED 17.aprill 1999 1. Moodusta võimalikult pikk KEELEALANE sõnakett! (Näiteks: vesipapP--ParT--Tuvi...) 2. Kus asub ja kellele on pühendatud pildil olev mälestusmärk? Missugune seos on sellel isikul emakeelepäevaga? 3. 4. 5. Koosta dialoog (5+5 fraasi), kasutades vaid fraseoloogilisi väljendeid! 6. Loetle koolimajast võimalikult palju objekte, mis on seotud eesti keelega (nt : eesti keele õpik) ! 7. Kes on see keelemees? *sündis Tartumaal 1873. Aastal *õppis H. Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis
avatus, sallivus, mõjutuste mitmekesisus, loominguliste inimeste koostöö jne. Loovust saavad arendada vanemad oma lastel, kui nad usuvad lapsesse, ilmutavad usaldust, huvi, tähelepanu, toetust, kiidavad heaks. Samuti mõtlevad lapsega kaasa, võtavad teda samaväärsena jms.. Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Howard Gardneri teooria · Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus seondub keele kasutusega · Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide lahendamisel. · Ruumialane intelligentsus tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet. · Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. · Muusikaline intelligentsus hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist.
6. Põltsamaal andis ta välja koos arstiteaduse doktori Ernst Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja "Lühhike õppetus ", mis ilmus aastatel 17661767 (41 numbrit). Saksakeelse teksti koostas arst Peter Ernst Wilde, Hupel tõlkis selle eesti keelde. 7. 1771. a. ilmub Hupelilt teine samateemaline raamat "Arsti ramat". 8. Esinevad rahvapärased haiguste nimetused, nt kollatöbbi, rouged, lange többi, süggelissed, pallawas `palavik'. 9. Hupeli keelealane peateos on eesti grammatika I trükk 1780, II trükk 1818. See on koostatud Thor Helle käsiraamatu eeskujul (käänamine ja pööramine sama, ainult sõnarühmad teised), materjali saadud ka Vestringi käsikirjalisest sõnaraamatust. 10.Käsiraamatu I trükis sisaldub umbes 17 000 eesti sõna, II trüki tarvis kogub Hupel sõnu juurde, selles on umbes 20 000 sõna. Slaid 11 JOHANN GOTTFRIED HERDER(1744-1803) 1. Saksa kirjanik ja filosoof 2
eelnevaid kogemusi) 13.Produktiivne mõtlemine ehk loov(üritatakse leida uusi teid) 14.Inteligentsus See on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 15.Väljapaistvamad inteligentsuse uurijad on Charles Spearman,Raymond Cattell, Howard Gardner, Robert Sternberg, Alfred Binet,William Stern, John C.Raven 16.Multiinteligentsus 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus 2. Loogilis.matemaatiline intelligentsus 3. Ruumialane intelligentsus 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus 5. Muusikaline intelligentsus 6. Personaalne intelligenstsus 17.Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Seesmine komponent Kogemuslik komponent Seotus väliskeskkonnaga 18.Juhan Tork Ta oli Eesti pedagoogikateadlane, kes kohandas aastatel 1933-1939 kooliõpilaste intelligentsuse testi eesti lastele. 19.IQ Intelligentsuskvoot
Heymi vene- saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine. Erakordselt andekas Kristjan Jaak Peterson suri 4. augustil 1822. aastal oma õpetaja, ülempastor C. L. Grave korteris ning ta maeti Riia Jakobi koguduse kalmistule. 6 Looming Kristjan Jaak Petersoni looming oli mitmekülgne, uudne ja tähendusrikas. Sinna kuulub ka keelealane tegevus. Juba gümnaasiumis käies koostas ta rootsi keele grammatika ja tegi pikema aja vältel Rosenplänteri ,,Beiträgele" keelealast kaastööd. Tartus alustas ta Chr. Gananderi teose ,,Mythologia Fennica" tõlkimist rootsi keelset saksa keelde. See teos ilmus 1822. aastal ,,Beiträges" ja sellega tõi ta eesti rahvausundisse soome muinasjumalad, pannes aluse ka meie pseudomütoloogiale, mis on Faehlmannist ja Kreutzwaldist alates pakkunud kõneainet kõikidele kunstidele.
1. Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad? * bioloogiline--käitumise aluseks bioloogiline funktsioneerimine; käit lammutatav elgseteks bioloogilisteks komponentideks; rõhuasetus isikul *psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid.kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt. *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud. *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus) *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni. * gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et ...
Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Ameerika psühholoog Howard Gardner kirjeldab oma mitmese intelligentsuse teooriat, kus on kuus võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on igaühel oma seaduspärasused ja loogika. 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus seondub keelekasutusega. Nt kirjanikud, kõnemehed 2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamine. Nt matemaatikud, füüsikud 3. Ruumialane intelligentsus hea ruumitaju ja ruumis orienteerumise võime. Nt meresõitjad, arhitekt, kunstnik 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus oma keha tunnetamine ja kasutamine ning liigutuste tajumine
Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Kakskeelne laps omistab sõna tähendusele rohkemtähtsust kui selle kõlale ja see suurendab tema võimet mõista abstraktseid konstruktsioone ja ideid. Kakskeelse lapse mõtlemine on paindlikum ja keelealane loovus suurem. Kuna kakskeelne laps jälgib suhteliselt sageli, kellega millist keelt kasutada, on tema suhtlemisoskused hästi arenenud. Psühholoogias on pea igal nähtusel ja probleemil kaks poolt, nii ka kakskeelsusel. Kahe keele samaaegse kasutamise tulemusena võib tekkida ebakindlus abstraktsete mõistete tundmisel ja nendega opereerimisel. Situatsioonis, kus inimese teadvuses eksisteerivad mitu keelt kõrvuti, on loomulik, et iga mõte ja mõiste on seostatud nii mitme
Kirjanduses. Petersoni luulelooming ületab tollaste luuletajate eestikeelseid värsikatsetusi. Ta tunnetas ka ise oma laulude väärtust: ,,Kui minust ükskord kuulukse:"Ta elas ammu!"... Siis püha laulupikse heidan teie hinge, mu haruharvad sõbrad! läbi halli aja" Kristjan Jaak Petersoni loomingust sai alguse eesti rahvuslik kirjandus. Tema looming on uudne, mitmekülgne ja tähendusrikas. Sellesse kuulub ka keelealane tegevus. Tema luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised oodid ja elurõõmsad karjaselaulud ehk pastoraalid. FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALDI (1803 1882) TÄHTSUS · Kreutzwald oli üks esimesi haritud eestlasi, kes jõudis 1833. aastal Tartu Ülikoolis kõrghariduseni. Ta töötas pensionipõlveni Võru linnaarstina. · tegutses aktiivse liikmena Õpetatud Eesti Seltsis (ÕES);
situatsioonis võime oma teadmisi ja kogemusi kasutada automaatselt, kuid uuelaadsed olukorrad nõuavad teistsugust lähenemist. Me peame probleemi palju hoolikamalt analüüsima, enne kui leiame sobiva lahenduse. See komponent sarnaneb Cattelli fluiidse ja kristalliseerunud intelligentsusega (1:119). 3) Seotus väliskeskkonnaga on intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid, näiteks on Lääne kultuuris olulisel kohal keelealane võimekus, traditsioonilistes kultuurides aga ruumis orienteerumise võime (1: 119). Sternberg rõhutaski, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond (1: 119). Sternbergi teooria tugevuseks peetakse just seda seesmiste vaimsete protsesside ning keskkonna ja kultuuri seotuse ideed ning selle süsteemikindlat käsitlust. Mil viisil tema
olukordadega, koguda uusi teadmisi. Haripunkt 20.eluaasta paiku, hiljem mõningane langus. kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence) areneb koostoimes keskkonnaga; omandatud oskused ja teadmised, nende rakendamine spetsiifilistest asjades. Kasvab kogu elu jooksul kui inimene on terve ja aktiivne 3) Howard Gardner (snd 1943) mitmese intelligentsuse teooria 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet: 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus. 2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus abstraktsete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 1 3. Ruumialane intelligentsus. 4. Kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. Muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. a
On olemas kaks põhimõtteliselt erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne (ehk voolav) intelligentsus, mis peegeldab inimese võimet arutleda ja (uut) infot kasutada ning kristalliseerunud intelligentsus, mis sisaldab omandatud teadmisi ja oskusi ning nende rakendamist. • Howard Gardener arvas, et on kuus (uuematel andmetel juba kaheksa; lisaks naturalistlik ja eksistentsiaalne intelligentsus) võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on oma seaduspärasused ja loogika. Keelealane e. lingvistiline intelligentsus seostub keelekasutusega; loogilis-matemaatiline intelligentsus on oluline mitmete abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel; ruumialane intelligentsus viitab ruumitajule ja ruumis orienteerumise võimele; kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega; muusikaline intelligentsus, mis hõlmab
Palatalisatsioon: kotj, panj. · 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel. Heinrich Göseken 1660 põhjaeesti grammatika: · Sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vastet, 17.saj suurim sõnavarakogu), grammatika. Kullamaa murre. · Ortograafiaettepanek: kasutada kaht vokaali, kui vokaal on pikk. (ise ei kasuta) Kirjaviisi reeglistamine: · Eestis esimene keelealane diskussioon, 17.saj lõpus piiblikonverentsid · Uuendusmeelsed (Forselius, Hornung) nõudsid ortograafia reeglistamist ja vastavust rahvakeelele · Vana kirjaviis, kasutati 18.saj-19.saj · 1715 Uus Testament Forseliuse-Hornungi ortograafias. Forseliuse-Hornunfi ortograafiaettepanekud: · Võõrapärased tähed välja (c,f,q,x,y,z) · ä,ö, ü lisatakse omaette tähtedena · h märgib h-häälikut · Häälikupikkuste märkimine:
Helle on Vestringiga võrreldes jätnud välja kõik murdesõnad ja esitanud piiratumalt tähendusseletusi, lausenäiteid. Helle grammatika seisukohad tulid üldkasutusele, sest ta oli 18.saj I poole viljakaim ja autoriteetseim kirikukirjanduse tõlkija. Suurim ja tunnustatuim töö sel alal on piiblitõlge, millega tegeles intensiivselt 17281736. 1. 18. saj II poole põhjaeesti kirjakeel 18. saj II poole kirjakeele traditsioon rajaneb piiblitõlkele. Hupel keelealane (põhjaeestikeelne) peateos 1780 "Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch", mis oli olulisim õppevahend muulastele eesti k õpetamisel sellest lähtusid TÜ esimesed eesti k lektorid. Väärtuslikem osa on sõnastik, mis esitab tol ajal kasutusel olnud leksika ülevaate. Sõnaraamat jäi kauaks suurimaks eesti k sõnavarakoguks. Grammatika eessõnas kurdab Hupel, et kunsti ja
edukalt toime. (Wechsler) Intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust (Spearman) Fluiidne ja kristalliseerunud intelligents: Fluiidne e voolav peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Teooriad · Keelealane e lingvistiline intelligentsus seondub keelekasutusega (kirjanikud, kõnemehed) · Loogilis- matemaatiline intelligentsus on eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel. (matemaatikud, füüsikud) · Ruumialane intelligentsus tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet. (arhidektid, kunstnikud)
aastal. Uluotsa nõuded õiguskeelele: Seadustik peab olema loetav igale keskmisele kodanikule Tekst tuleb sõnastada selgelt, vältides võõrsõnu ja keelelisi uuendusi, sõnavara peab olema täpne Sama mõiste väljendamiseks peab kasutama sama sõna või vajaduse korral sama lauset Sõnastus olgu piisavalt abstratkne Võimaluse korral tuleks kasutada lühikesi lauseid, mis on seotud eelmise ja järgmise lausega. Keeleküsimused on õiguses tähtsad. Keelealane enesetäiendus ei tee juristile kunagi halba. Süstemaatiline loogiline tõlgendamine Selle tõlgendamise ratsionaalseks aluseks on teadmine, et õigus on süsteemne nähtus. Kuigi eesti õiguskord peaks olema tugevamalt süsteemne. Eelkõige on süstemaatilise tõlgendamise olemus selles, et me leiame normid õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, harus, instituudis. Normi leidmisest aga algab edasine tee,
16 Eeldused mõelda, eriti kui teadvustada, et eelnemise-küsimustega on mõeldud sisulist, mitte kronoloogilist järjestust. Valikust, kumba uskuda, aga olenevad vastused pea kõigile siin õpikus käsitletud olulisematele küsimustele. Kumbki eeldus iseeneses ei ole teisest õigem, kuid ühe uskumisel põhinevad otsused võivad osutuda teisel põhinevatest kasulikumateks või ongi mõni keelealane toiming kujuteldav ainult ühe eelduste komplekti korral. Nii saame ühtlasi võimaluse eelduste headust tagantjärele mingil määral siiski hinnata, milles seisnebki siinse dilemma erinevus muna ja kana omast. Need küsimused võivad esmapilgul tunduda praktikute jaoks tarbetu filosofeerimisena, kuid vastus neile on huvitav vähemalt kolmel põhjusel. Lihtsalt põnev Kõigepealt on lihtsalt teaduslik huvi. Inimesele on omane tahta
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
Heymi vene- saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine. Kr. J. Peterson suri 4.augustil 1822.aastal oma õpetaja, ülempastor C. L. Grave korteris ja ta maeti Riia Jakobi koguduse kalmistule. Sel puhul avaldatud järelhüüdes kirjutati: ,,Suur küllus kõlbluse ja vaimu jõudu, teadmiste ja lootuste vara kirjandusele oma temaga hauda varisenud." Kr. J. Petersoni looming on uudne, mitmekülgne ja tähendusrikas. Sellesse kuulub ka keelealane tegevus. Juba gümnaasiumi päevil koostas ta rootsi keele grammatika ja tegi pikema aja vältel Rosenplänteri ,,Beiträgele" keelealast kaastööd. Tartus alustas ta Chr. Gananderi teose ,,Mythologia Fennica" (,,Soome mütoloogia") tõlkimist rootsi keelest saksa keelde (,,Finnische Mythologie"). Teos ilmus 1822.a ,,Beiträges" ja sellega tõi ta eesti rahvausundisse soome muinasjumalad (Väinämöinen, Ilmarinen, Lemmikäinen jt), pannes aluse meie pseudomütoloogiale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
