VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria kont...
· Võeti kasutusele 50-ndatel. 26. aprill 1956 a laaditi esimesed konteinerid laevale "Ideal-X", ümberehitatud tankerile. Seda võib ka lugeda konteineriseerumise alguseks. Konteinerite standardid · Praegu ja minevikus on kasutusel olnud erinevad standardid. Meretranspordis kasutatakse enim ISO standardile vastavate mõõtmetega konteinereid. Konteinerite arvestusühik TEU - Twenty feet Equivalent unit = 1 20´ standardkonteiner Konteinerveod maailmas Konteinerveod maailmas 2 Konteinerveod maailmas 3 Maailma suurimad konteinersadamad Euroopa suurimad konteinersadamad Konteiner peab ... ... olema piisavalt tugev, et teda oleks võimalik kasutada mitu korda; ... võimaldama transpordiliikide vahetamist kaupa ümberpakkimata; ... võimaldama lihtsat käsitlemist; ... võimaldama, et kaup oleks lihtsalt pakitav ja lahtipakitav. Konteineri ehitus Konteineri ehitus Konteineri ehitus Konteineri ehitus Konteineri ehitus
TRANSPORT Konteinerveod - konteinereid vedavad laevad (kontinerid - suured metallist neljakandilised kastid) Logistika - toote kulg tootjast tarbijani (paneb paika kõige otstarvekama transpordi liikumise) (nt. auto viib kauba punktst A punkti B, laadib uue kauba peale ning sealt lähebedasi kas punkti A või C) Ekspressvedu - veose toimetamine sihtkohta ümberlaadimiseta Terminal - bussijaam, lennujaam, sadam, raudteejaam, kus toimub kauba/inimeste ümbersuunamine eri transpordiliikidele (kaupade vastuvõtmine/väljasaatmine, ladustamine, kogumine ja jaotamine, osaline ümbertöötlemine, kauplemine ja kontroll) Transiitteenus - teenus, kus üks riik lubab teisel vedada kaupa läbi nende territooriumi, kuid selle eest peab maksma "Mugavuslipu" pakkumine - teatud maksu eest ühe riigi laevade registreerimine mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, kus laevafirmade sissetulekuid maksustatakse ...
4. Meretransport · rahvusvaheliste kaubavedude kõige levinum veoviis · võimaldab transportida raskeid ja mahukaid kaubakoguseid · suhteliselt aeglane ja saabumisajad võivad sõltuda kontrollimatutest teguritest Mereveod on · puistekaupade veod pakendamata kaubad (teravili, süsi) · tavaveos kaup, mida mingil põhjusel ei saa mahutada konteinerisse ja seetõttu veetakse seda laeva trümmis või laevatekil kinnitatuna · konteinerveod kaupade vedu spets ISO standardite kohastes konteinerites, see hõlmab tervet veoahelat. · veeremite veod ro-ro laevad, millel on mehhaniseeritud kaldteed veeremite sõiduks laevalt laevale. 5. Kombineeritud veod kasutatakse mitut veoviisi koos. Levinuimad on konteinerveod (laevas, rongis, autol) Ladude töö eesmärk on korraldada iga päev sisenevate kaubavoogude käsitsemist kuni kaupade hoiustamise ja väljasaatmiseni, kindlustada hoiustamine toodete
• saab teostada kiirelt spetsiaalseid veoseid (külmutus, õhkkonditsioneer jne) • vedu saab teostada sobival ajal • kiire veovõimalus kergetele ja kiiresti riknevatele toodetele lühikese vahemaa taha puudused • omahind tuleb kallis (masin, kütus, tööjõud) • korraga saab vedada vähe kaupa • teede ehitamine ja korrashoid kallis • parkimisprobleemid • suur keskkonnasaastaja Merelaevanduse areng - • konteinerveod Esimene konteinerlaev alustas oma reisi 1956. a New Yorgist Houstonisse. • 1960. aastal ehitati esimene spetsiaalne konteinerite sadam New Yorgis. • Algasid regulaarsed konteinerveod USA idaranniku ja Euroopa vahel. • 1980. aastate algusest muutusid konteinerveod spetsiaalsetel konteiner-laevadel rahvusvahelistes ja regionaalsetes vedudes peamiseks. • Konteinervedu – nõuab 25 korda vähem tööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega vedu;
• saab teostada kiirelt spetsiaalseid veoseid (külmutus, õhkkonditsioneer jne) • vedu saab teostada sobival ajal • kiire veovõimalus kergetele ja kiiresti riknevatele toodetele lühikese vahemaa taha puudused • omahind tuleb kallis (masin, kütus, tööjõud) • korraga saab vedada vähe kaupa • teede ehitamine ja korrashoid kallis • parkimisprobleemid • suur keskkonnasaastaja Merelaevanduse areng - • konteinerveod Esimene konteinerlaev alustas oma reisi 1956. a New Yorgist Houstonisse. • 1960. aastal ehitati esimene spetsiaalne konteinerite sadam New Yorgis. • Algasid regulaarsed konteinerveod USA idaranniku ja Euroopa vahel. • 1980. aastate algusest muutusid konteinerveod spetsiaalsetel konteiner-laevadel rahvusvahelistes ja regionaalsetes vedudes peamiseks. • Konteinervedu – nõuab 25 korda vähem tööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega vedu;
Telgid, kaevikud, blindaazid; Arenev teedevõrk Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas Toit (leib, konservid, viin), Loomasööt; Talverõivad; Hobuveokid, mootorikütus, auto, raudtee, mere ja õhutransport; Tankid, soomusautod, sõjalaevad ja lennukid, automaatrelvad, reaktiiv miinipildujad; Telgid, kaevikud, varjendid Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad; Õhu ja meretransport (lennukikandjad); Raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis ja jälgimissüsteemid LOGISTIKASTRATEEGIA EESMÄRGID 1.Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2
Nt Hiina, Bangladesh Infoühsikonnas on sündimus ja suremus väike, iive samuti, keskmine eluiga on suur, linnastumine on suur, aga väheneb. Peamine majandussektor on teenindav, tööd teeb masin + vaimne töö. Peamiselt toodetakse uurimus- teenindusettevõtetes, toodetakse kogu maailmale. Kasutatav ressurss on info. Veokulud väikesed, keskkonna reostus on väike. Osalemine maailmamajanduses on suur. Nt Eesti, Austria, Taani 9.Laevandus – saab korraga palju vedada. Aeglane. Konteinerveod, saab kõike vedada Raudtee – kiire ning palju saab vedada. Ei saa nn uksest ukseni. Saab vedada kõike nt sütt Auto – Kiire ning uksest ukseni. Kulukas väga pikale maale ja eriti palju ei saa ka vedada Lennuk – Kiire. Keskkonda reostav ja vähe saab vedada. Toru – Kiire. Saab vedada ainult teatud asju, pole uksest ukseni. Nt nafta 10.Miks reisitakse rohkem? Suurem sissetulek, rohkem vaba aega, transpordi areng, reklaamitakse palju, rohkem võimalusi, mitmekesisem.
vahetustele ettevõtte 10 veoautoga kaupa. Põhilised sihtkohad on Euroopas, kuid aeg-ajalt vedavad ka Venemaale ja Ukrainasse. Ettevõtte teenustes on: · autotransport Skandinaaviast ja Euroopast Venemaale, Ukrainasse ja teistesse SRÜ riikidesse · osakoormad Euroopast ja Skandinaaviast SRÜ riikidesse · osakoormate komplekteerimine · multimodaalse transpordi korraldamine Balti ja Soome sadamate kaudu (import, eksport, auto, raudtee, meri, õhk) · konteinerveod FCL / LCL Balti sadamate kaudu · tavakaupade vedu · stividori teenused · õhutransport · tolli- ja kauba dokumenti vormistamine vabas tsoonis · kaupade lahtitollimine Baltikumis, Venemaal ja Ukrainas Milliseid GPS funktsioone firma kasutab? Firma kasutab GPSi autode asukoha ja teekonna jälgimiseks (GPS- positsioneerimine), samuti plaanijärgse aja- ja kütusekulu mõõtmiseks (telemeetria)
tolliformaalsused, nõuded dokumentatsioonile jne) Vabakaubanduspiirkonnad - riikide ühendus, kus liikmesmaad kauplevad omavahel piiranguteta Transport ehk veondus - võimaldab inimeste, kaupade ja info kiiret liikumist, ettevõtete ja piirkondade spetsialiseerumist ning üldse maailmamajanduse toimimist praegusel kujul konteiner (konteinerveod) - mahutid, kuhu kaup paigutatakse (alandab hinda, nõuab vähem tööjõudu ja lühendab tööaega) ekspressveod - veose toimetamine sihtkohta ümberlaadimiseta, need sobivad kõige paremini autotranspordile selle paindlikkuse ja kiiruse tõttu logistika - majandusharu, mis juhib ning koordineerib kauba ja reisjate vedusid suurima tõhususe saavutamiseks
äritegevuses EEA üldtingimustest, mis on omakorda kooskõlas Põhjamaade Ekspedeerijate Liidu üldiste tingimustega. Karmen Lillepõld Lm08 Teenused AS Schenker teenuste valikusse kuuluvad maanteetranspordiveod Euroopa piires, kogu maailma katvad lennu- ja konteinerveod, logistilised lahendused tarneahela haldamiseks, erinevad lao- ja tollimisteenused. Siseriikliku veoteenusena toimetatakse Teie saadetis, olgu tegemist pisipaki või täiskoormaga, kohale kokkulepitud ajaks. Laoteenust pakume kokku üle 20 000 ruutmeetril. Laoteenus koosneb: kauba vastuvõtmine lattu, koguse ja seisukorra kontroll (vajadusel hoiuühikute moodustamine) kauba ladustamine (paigutamine hoiukohtadele) regulaarsed inventuurid komplekteerimine väljastamiseks pakkimine
•Toit(ühekülgne); •Aeglane transport (nt. veoloomad ja purjelaevad); •Loomasööt; •Telgid; •Primitiivne teedevõrk MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD I MAAILMASÕJAS •Toit(leib, konservid); Loomasööt; •Hobuveokid, raudteetransport, laevad; •Sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid); •Telgid, kaevikud, blindaazid; •Arenev teedevõrk MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD KAASAJAL •Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad; •Õhu- ja meretransport (lennukikandjad); •Raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid LOGISTIKA FENOMEN •Investeerimine uutesse toodetesse ja tipptehnoloogiasse muutub üksnes logistika rakendamisel tööviljakuse tõusu, kulutuste vähendamise ja uute turgude hõivamise põhiteguriks. •Logistiliste süsteemidega on seotud 20-30 % lääneriikide SKT-st.
ad Riia 130 715 168 978 150 000 132 074 127 459 Tallinn 127 459 127 585 113 081 99 629 87 912 Gdansk 77 473 70 014 43 739 22 537 20 136 Turu 21 000 18 312 20 962 30 062 24 643 Stockhol 38 000 33 726 34 244 36 289 m 8 Konteinerveod maismaal Konteinerveod Eesti raudteel Seoses konteinervedude kasvuga Eesti sadamates on kasvanud ka veomahud raudteel. Esmakordselt vedas Eesti Raudtee üle tuhande konteinerühiku 2006. aasta märtsis[1], kuid 2010. aastaks loodab raudtee-ettevõte konteinervedude mahtu 150 000 TEU-ni kasvatada[2]. Eesti Raudtee statistika järgi vedas ettevõte 2006. aasta septembrikuus 867 TEUd ja aasta hiljem sama ajaperioodi jooksul 1645 TEUd. 2007. aasta üheksa esimese kuuga veeti kokku 11 563 TEU-d, mida oli enam,
peamiselt riigi lääneosas. Eriti idaosa raudteed on ikka veel ülekoormatud. Üheksandal viisaastakul (19962000) on kavas ehitada 8100 km uusi raudteeliine, siis suureneb raudtee kogupikkus 62000km ni. Ehitamise kiirendamiseks kavandati 1996. aastal investeerida idapiirkonda 509 mln. $. 1995. aastal teisaldati Sanghais 1,5 mln. konteinerit, see on Hiina ajakohaste sadamate kogukäibest kolmandik. Konteinerveod suurenevad aastas 30% võrra. Hongkongis on parim looduslik sadam, sealtkaudu toimub 40% Hiina väljaveost. Ka vahepeal hooletusse jäänud siseveeteid uuendatakse taas. Sisemaisest kaubaveost toimub nüüd 33% mööda veeteid. Jangtse jõgi on üle 1000 tonnistele alustele laevatatav enam kui 1000 km suudmest ülesvoolu. Pärast riikliku monopoli lõppemist 1988 on tekkinud palju väikesi lennuliine
Läänemeri (Euroopa Komisjon) Läänemere soodne asukoht mitmete majandusruumide keskel on põhjuseks Läänemereäärsete sadamate rohkusele. Pea pool kaubavahetust Balti riikidega toimub meritsi. Läänemerel on üle 200 erineva sadama. Juba neid sadamaid, mille käsitletav kaubamaht ületab aastas 50 000 tonni ning vähemalt osa sellest on rahvusvaheline, on umbes 190. Peamisteks transpordiartikliteks on õli, toormaterjalid, nagu näiteks puit, maak, teraviljad, ning konteinerveod. Lisaks on Läänemere põhjas ka gaasijuhe Nord Stream, mis saab alguse Venemaalt Viiburist suundudes Saksamaale Greifswaldi. (Euroopa Komisjon) Aastal 2008 oli Läänemereäärsete sadamate kaubamaht üle 822 400 000 tonni. (Wikipedia) BDI ehk Balti kuiv indeks arvestab erinevate põhitoorainete meretranspordi maksumust. BDI indeksit arvestatakse igapäevaselt 23 põhi laevamarsuudil veetavate kivisöe, rauamaagi, teravilja ja teiste tahkete ainete maksumust.
padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas: Toit (leib, konservid, viin), loomasööt, talverõivad, hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport, tankid, soomusautod, sõjalaevad ja -lennukid, automaat-relvad, reaktiiv-miinipildujad, telgid, kaevikud, varjendid. Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal: Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad, õhu- ja meretransport (lennukikandjad), raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid. 4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid? Logistikastrateegia eesmärgid on: 1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2
padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas: Toit (leib, konservid, viin), loomasööt, talverõivad, hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport, tankid, soomusautod, sõjalaevad ja -lennukid, automaat-relvad, reaktiiv-miinipildujad, telgid, kaevikud, varjendid. Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal: Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad, õhu- ja meretransport (lennukikandjad), raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid. 4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid? Logistikastrateegia eesmärgid on: 1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2
Raudteevedude: Eelised: suured koormad - odav põhivedu keskkonnasäästlikkus Puudused: pikad veoajad - vähene paindlikkus - raudtee halduskulud Meretrantsport: Eelised: -suured kogused - odav põhivedu - keskkonnasäästlik - ummikuid ei ole Puudused: -pikad veoajad - vähene paindlikkus - kallid sadamamaksud. 8. Multimodaalne transport mitme veoviisi koos kasutamine, kus lastiruum jääb samaks. Kasutatakse ära erinevate visiide eeliseid.(konteinerveod, huckepack,Ro-Ro praamveod, rong praamil) 9.Ohtlike aineteveosed ja saatja kohustused plahvatavad, tuleohtlikud, radioaktiivsed, sööbivad ja saastavad ained, mis on mis tahes olekus-tahke, vedel, gaasiline. Kauabatehingu osapooltel tuleb järgida kõiki ametlikult kehtestatud nõudeid. Jälgima peab pakkimist, markeerimist ja nõuetekohast transporti. Erinevad blanketid tuleb kindlasti arusaadavaks teha. 10
linnade laienemine, globaliseerumise tempo jne Transport kuulub majandussektoritest teenindusse Teada: Transpordi kiire areng on avaldanud suurt mõju paljudele teistele majandusharudele, oluliselt on muutunud ettevõtete paigutus, sest transpordikulud on muutunud vähetähtsaks (näiteks õmblusettevõtted paiknevad odava töö maades, sest nii riide kui ka valmistoodangu transport on suhteliselt kiire ja odav). Mõisted: 1. konteiner (konteinerveod)- mahutid, kuhu kaup paigutatakse. eelised: 1) alandab hinda 2) nõuab vähem tööjõudu 3) lühendab veoaega 2. ekspressveod- veose toimetamine sihtkohta ümberlaadimiseta. Need sobivad kõige paremini autotranspordile selle paindlikkuse ja kiiruse tõttu 3. logistika- majandusharu, mis juhib ja koordineerib kauba ja reisjate vedusid / majandusharu, mis juhib, koordineerib ja optimeerib info-, materjali- ja rahavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima
Jaapanlased suutsid kasutada kõige odavamaid tarneallikaid, luua kõrgekvaliteedilisi ning unikaalseid tooteid suurima tootmise efektiivsusega maailmas ning kasutada järsult areneva transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 1970-ndatel järgmistel põhjustel: 1. Transpordikulude kasv. Traditsioonilised jaotusmeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust ning tõusid kütusehinnad. Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabiilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu. Teisalt olid tootlikkuse suurendamise võimalused jaotussfääris peaaegu kasutamata. 3. Fundamentaalne muutus laovarudesse suhtumises. 1950-ndateni jagunesid jae- ja hulgimüüjate käsutuses olevad kaubavarud suhtes 50:50
spetsialiseeritud (tankerid) laevadele või universaalsete laevade spetsiaalsetesse mahutitesse (dip- või muudesse tankidesse). b. Puistekaubana (Bulk Cargoes) – kaubad ei oma taarat, vaid paigutatakse vahetult laevaruumidesse või laevatekile. c. Tükikaubana (General Cargoes) – kaubad võivad olla nii pakendatud kui ka pakendamata, nii individualiseeritud kui ka massikaubana. Kaubad võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. d. Konteinerveod (Containers) – spetsiaalkonstruktsiooniga transpordiühik konteinerite veoks. e. Treilerveod (Trailers) – veeremtehnika vedu f. Lihterveod (Lighters) – suurte spetsialiseeritud või universaalsete ujuvkonteinerite/ujuvühikute vedu. Veo otstarbe järgi: a. Omavedu (No-common Transport)- vedu vedaja oma tarbeks oma kulul b. Tasuline vedu (Common Transport)- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Piiriületuse järgi: a
61. Nimeta ISO konteinerite liike (vähemalt 5, kommenteeritult)? 62. Millistest komponentidest koosneb konteineri tuvastussüsteem? 63. Nimeta konteinerite kasutamise eeliseid (vähemalt 5)? Konteinerisse pakitud kaupa saab suhteliselt kiiresti ja hõlpsasti käidelda, mis võimaldab oluliselt vähendada peale-, mahalaadimis-ja terminalikulusid. Kauba riknemisoht väheneb kaubad kaitstud päikese, osaliselt niiskuse jms eest. Konteinerveod võimaldavad märkimisväärselt vähendada transpordikulusid. Kaubad on lukustatud ja plommitud konteineris paremini turvatud. Konteinerit saab kasutada ka ajutise laona. Konteinereid saab kasutada erinevate toodete veoks Kindlustamisega seotud kulud on suhteliselt väikesed, võrreldes muude veoviiside kindlustuskuludega. 64. Nimeta konteinerite kasutamise puuduseid (vähemalt 5)?
Jaapanlased suutsid kasutada kõige odavamaid tarneallikaid, luua kõrgekvaliteedilisi ning unikaalseid tooteid suurima tootmise efektiivsusega maailmas ning kasutada järsult areneva transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 1970-ndatel järgmistel põhjustel: 1. Transpordikulude kasv. Traditsioonilised jaotusmeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust ning tõusid kütusehinnad. Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabiilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu. Teisalt olid tootlikkuse suurendamise võimalused jaotussfääris peaaegu kasutamata. 3. Fundamentaalne muutus laovarudesse suhtumises. 1950-ndateni jagunesid jae- ja hulgimüüjate käsutuses olevad kaubavarud suhtes 50:50
b) Hästitoimiv infrastruktuur Lennujaamad, teed c) Kvaliteetne miljöö- hea töö ja elukeskkond, puhas loodus 4) Masstoodangud annavad odava, kuid harituma tööjõuga riigid Nt Ida-Euroopa, Ida- ja Kagu- Aasia TRANSPORT EHK VEONDUS Transport on teisi majandusharusid liitev ja teenindav majandusharu Jaguneb: 1) Reisijateveoks 2) Kaubaveoks Veonduskompleksi kuulub ka teede, sadamate, lennujaamade jne ehitamine ja hooldamine. Veoste liigid: 1) Konteinerveod- veoste toimetamine sihtkohta ümberlaadimisega 2) Ekspressveod- -„- ümberlaadimiseta Transpordiliigd: I. Autotransport Eelised: 1) Kiire 2) Hoiab kokku ümberlaadimiskulusid 3) Paindlik nö „uksest-ukseni“ Puudused: 1) Teede ehitus kallis 2) Kütus kallis 3) Väike kaubamahutavus 4) Vajab palju tööjõudu II. Raudteetransport Eelised:
Töö on kirjutatud internetis avaldatud artiklite põhjal. Lisainformatsiooni saamiseks on kasutatud erinevate firmade kodulehti. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Läänemerest ja seal toimuvast laevaliiklusest. Läänemeri on üks aktiivseimaid mereruume maailmas. Kõige tavalisemaks laevatüübiks on kaubalaev, sellele järgnevad tankerid ja reisilaevad. Läänemerel on üle 200 erineva sadama, läbi mille transporditakse inimesi ja kaupasid (õli, puit, maak, teraviljad, konteinerveod jne). Sadamate olulisus ja suurus sõltub lasti käitlusest, sügavusest, ligipääsetavusest, ühendustest jne. Igal Läänemereäärsel riigil on suuremaid ja olulisemaid sadamaid. Referaadis on välja toodud erinevate riikide sadamaid, mis on millegi poolest tähtsad. Lisaks sellele ka teha kokkuvõte Eesti sadamatest. Eestis asub kaks suuremat sadamat: Tallinna sadam AS, mis jaguneb omakorda viieks sadamaks (Muuga-, Paldiski-, Paljassaare, Vana- ja Saaremaa sadam) ning Sillamäe sadam
kesktelikhaagis. See võimaldab vedada korraga rohkem kaupa: kui poolhaagisesse mahub tavaliselt 33-34 EUR alust ja 85 cbm kaupa, siis pealeehitatud furgooni ja haagisega autole mahub ca 38 EUR alust ja 112 cbm kaupa. Viimastel aastatel väideldakse aeg-ajalt selle üle, kas lubada pikemaid ja raskemaid autoronge liiklusesse, kuid siiani ei ole teedeehitajad sellise idee üle kuigi rõõmsad olnud ning ettepanekud on tagasi lükatud. KONTEINERVEOD Konteinerites saab kaupu vedada nii maal (maanteel ja raudteel) kui merel. Kui konteineri veoks kasutatakse vähemalt kaht transpordiviisi, nimetatakse seda kombineeritud ehk multimodaalseks transpordiks. Meretranspordis kasutatakse tavaliselt laevafirma oma konteinereid, kuna nad tahavad olla kindlad, et need oleksid kvaliteetsed ning näiteks tõstmisel ei puruneks. Meretranspordis arvestatakse konteinerite veo hinda ja
Marco polo programm- Eesmärgiks on vähendada maanteetransporti, et säästa keskkonda, majandust, ja sotsiaalsfääri 1miljardi euro väärtuses. Soovitakse kasutada rohkem rongi ja meretransporti. Võimaldab transportida suuremaid mahtusid, kui maanteel. 26. Transpordiliigi valikut määravad tegurid · Hind · Kiirus · Veovõime · Kättesaadavus · Vedude usaldusväärsus · Kauba omadused 27. Konteinerveod- Konteinerite peamised karakteristikud, konteinervedude eelised · Konteiner universaalne korduvkasutusega standardile vastavate mõõtmete ja ehitusega suletav veo- ja laadimisühik. · Konteinereid on hõlbus laadida, tühjendada, vedada ja veovahenditele kinnitada. · Tavaliselt valmistatud terasest või alumiiniumist. · Konteineriseerimine konteinerite intermodaalne vedu
· kombineeritud terminalide ehitus · majanduslik tasuvus suurte vahemaade ja kaubakoguste puhul · EL transpordipoliitika Takistavad tegurid: · transpordiliikide ajalooliselt väljakujunenud sõltumatus · erineva laiusega raudteed · sobiva laadimistehnika puudumine · transpordiühikute ja veovahendite vähene standardimine · veodokumentide paljusus · infotehnoloogia kasutuse puudulikus jne. · Intermodaalse transpordiga liituvad eelkõige konteinerveod ja meretransport. TRANSPORDI POLIITIKA Abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks on deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatseerimine. Transpordipoliitikat mõjutavad tingimused :
Marco polo programm- Eesmärgiks on vähendada maanteetransporti, et säästa keskkonda, majandust, ja sotsiaalsfääri 1miljardi euro väärtuses. Soovitakse kasutada rohkem rongi ja meretransporti. Võimaldab transportida suuremaid mahtusid, kui maanteel. 26. Transpordiliigi valikut määravad tegurid Hind Kiirus Veovõime Kättesaadavus Vedude usaldusväärsus Kauba omadused 27. Konteinerveod- Konteinerite peamised karakteristikud, konteinervedude eelised Konteiner – universaalne korduvkasutusega standardile vastavate mõõtmete ja ehitusega suletav veo- ja laadimisühik. Konteinereid on hõlbus laadida, tühjendada, vedada ja veovahenditele kinnitada. Tavaliselt valmistatud terasest või alumiiniumist. Konteineriseerimine – konteinerite intermodaalne vedu
Raudteevõrku laiendatakse (Kõiki provintse peale Tiibeti ühendab ühtne võrk) peamiselt riigi lääneosas. Eriti idaosa raudteed on ikka veel ülekoormatud. Üheksandal viisaastakul (19962000) on kavas ehitada 8100 km uusi raudteeliine, siis suureneb raudtee kogupikkus 62000km-ni. Ehitamise kiirendamiseks kavandati 1996. aastal investeerida idapiirkonda 509 mln. $. 1995. aastal teisaldati Sanghais 1,5 mln. konteinerit, see on Hiina ajakohaste sadamate kogukäibest kolmandik. Konteinerveod suurenevad aastas 30% võrra. Hongkongis on parim looduslik sadam, sealtkaudu toimub 40% Hiina väljaveost. Ka vahepeal hooletusse jäänud siseveeteid uuendatakse taas. Sisemaisest kaubaveost toimub nüüd 33% mööda veeteid. Jangtse jõgi on üle 1000- tonnistele alustele laevatatav enam kui 1000 km suudmest ülesvoolu. Pärast riikliku monopoli lõppemist 1988 on tekkinud palju väikesi lennuliine. Jõukuse suurenedes suureneb kiiresti õhutransport ja eraautode arv
Sügavlaadimise riiulid- on paljuski sarnane virnastamisega. Peamiseks erinevuseks on see, et sügavlaadimise puhul toetuvad kaubaalused riiulipostide külge kinnitatud siinidele). Lao tulemuslikkuse näitajad Laokulud- Ladustamise kogukulud koosnevad laokulude ja varude säilituskulude summast. Laokulude suurust mõjutavad kõige enam laoruumi pindala tõhus kasutamine ja komplekteerimissüsteemi korraldus ja juhtimine. Transpordiliigid, konteinerveod, intermodaalne transport Liikide põhimõttelised eelised ja puudused, konteinervedude kasulikkus : Maanteetransport- EELISED : Suur paindlikkus ja manööverdamisvõime, uksest ukseni lahendus, vähene pakkimisvajadus, veovahendite suhteliselt väike kapitalikulu, veovahendite mitmekesisus. PUUDUSED: Suhteliselt kõrge omahind, suhteliselt väike kandevõime, ruumipiirang, suur keskkonnasaaste ja ummikute põhjustaja.
kulud 10-15% Tulemuslikkuse hindamine Klienditeeninduse tasemed – õigeaegsed tellimused jne Kuluefektiivsus – kulude jälgimine kindlal ajavahemikul Laoressursside kasutamine – ruumi kasutuse ja masinate tõhusus Tööjõukasutuse tõhusus – palju on komplekteerida jõutud tunni kohta jne Varude käitlemine – parim enne tähtajast kinni pidamine nt Tegevuse parameetrid - lao käive jne Transpordiliigid, konteinerveod, intermodaalne transport Kiisler ptk 8 lk 233-248 Märksõnad: transportide liikide põhimõttelised eelised ja puudused, konteinervedude kasulikkus Maanteetransport: norm maksumus, uksest-ukseni, suur konkurents, kõik veosed, väike mahutavus, kiire, hea ligipääsetavus, suur paindlikkus. Puudused: saaste tekitaja, kõrge omahind vedudel, väike kandevõime Raudteetransport: odav, terminalist-terminali, väike konkurents, väikesed-
konservatiivsuse tõttu. 1970-ndate lõpul toimus lääneriikides taara-pakke revolutsioon, mis muutis põhjalikult ladustamise ja kauba käsitsemise protsessi, organisatsiooni, ladustamise tehnilist ja tehnoloogilist kindlustamist. Kiiresti hakkas arenema täiuslikuma laotehnika tootmine, tekkisid uued taara- ja pakkeüksuste süsteemid, uued automatiseeritud laokompleksid. Standardiseeriti pakkeüksused ja kaubaalused. Samal ajal muutusid üha populaarsemaks konteinerveod. 1980 1995 Integraalsete kontseptsioonide areng Määrav idee logistika arengus oli ettevõtte ja selle partnerite logistiliste funktsioonide maksimaalne integreerimine ühtsesse logistilisse ahelasse : ost tootmine jaotus müük. Sel perioodil leidsid maailma majanduses aset olulised muutused, mis seletavad nn. logistilise tähelennu. Nendeks muutusteks olid: · infotehnoloogia revolutsioon ja personaalarvutite laiaulatuslik kasutuselevõtt · turgude globaliseerumine
kaaluliselt, tugevusnäitajatelt, ehituslikult ja otstarbe järgi. Konteinerite mõõtmed Kasutusel on peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20`konteiner ja 40`konteiner. 20`konteineri kasulik pikkus on üldjuhul 5.9 m, 40`konteineri kasulik pikkus 12.04 m.Konteinerite kasulik laius on 2.32 m. 20`konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40`konteinerisse aga 22 FIN või 25 EUR kaubaalust. Konteinerite kasulik kõrgus on 2.35 m. Konteinerveod Konteinerid võeti veonduses esmakordselt kasutusele 1950 a. seoses rahvusvaheliste kaubavedude arenguga. Eesmärgiks on vähendada kaupade käsitlemis- ja veokulusid. Kasutusel on palju erinevaid konteinerite tüüpe. Eriti hoogne on olnud konteinervedude areng viimastel aastatel. Konteinervedude mahud on kasvanud viimaste aastate jooksul ca 10% aastas. Konteinerid on kavandatud korduvvedudeks ja need on käsitletavad tõsteseadmete ja erinevate mehhanismide abil. Konventsionaalne ladu
• Consignment inventory peamine kasu on kliendi ehk edasimüüja poolel. 24 • Tootja jaoks on CI meetod viimane väljapääs, mida kasutada ainult siis, kui klient pole teisiti nõus. Selle läbi võib kasumit teenida, põhiküsimus on riskis. • Consignment inventory kasutusala on piiratud ning võib tekitada lisapingeid. Transpordiliigid, konteinerveod, intermodaalne transport 25 Intermodaalne ehk kombineeritud transport - vedu järjestikku vähemalt kahe erineva transpordiliigiga ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, haagis, poolhaagis) ühe ja sama veodokumendi alusel. 26
Laoressurisside kasutamine mõõdavad lao kasutamise tõhusust nt lao täituvus Tööjõukasutamise tõhusus tööjõu tulemuslikkus ja tootlikkus Varude käitlemine kahjustumise ja riknemise käitlemine Tegevuse parameetrid - laokäive Laokulud. Tööjõud, hoone rent, halduskulud, sisseseade kulud, toimimisega seotud, ostetud teenused, rendi ja liisingutingimused, varade kulum, varadesse seotud paitali intressikulu, ettevõtte sisesed arvestuslikud kulud. Transpordiliigid, konteinerveod, intermodaalne transport Kiisler ptk 8 lk 233-248 Märksõnad: liikide põhimõttelised eelised ja puudused, konteinervedude kasulikkus Maksumus, kattevõime, veokaugus, mahutavus, kiirus, kahjustumine Intermodaalne transport mitu veoliiki, üks vedaja. Vastutuse määravad veodokumendid, veetav kaup on kogu veoprotsessi kestel kindlas veoühikus (konteiner, treiler vms), veoprotsessis kasutatakse vähemalt kahte veoviisi. Eelised :
lükandmastiga tõstukid) järgmiselt: • tööjõukulu: kuni 50%, millest omakorda pool on komplekteerimisega seotud tööjõu kulu • hoone/pinna rent või selle ekvivalent: 25% • ehitise/pinna halduskulu (korrashoid, kommunaalkulud jms): 15% • sisseseade kulud: 10–15%. Laokulude suurust mõjutavad kõige enam laoruumi pindala tõhus kasutamine ja komplekteerimissüsteemi korraldus ja juhtimine. 13.Transpordiliigid, konteinerveod, intermodaalne transport Kiisler ptk 8 lk 233-248 http://en.wikipedia.org/wiki/Intermodal_freight_transport Märksõnad: liikide põhimõttelised eelised ja puudused, konteinervedude karakteristikud ja eelised. Maanteetransport- EELISED : Suur paindlikkus ja manööverdamisvõime, uksest ukseni lahendus, vähene pakkimisvajadus, veovahendite suhteliselt väike kapitalikulu, veovahendite mitmekesisus. PUUDUSED: Suhteliselt kõrge
odavamaid tarneallikaid, luua kõrgekvaliteedilisi ning unikaalseid tooteid suurima tootmise efektiivsusega maailmas ning kasutada järsult areneva transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 70-ndatel järgmistel põhjustel: 8 1 . Transpordikulude kasv. Traditsioonilised distributsioonimeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust, tõusid kütusehinnad (1973, 1979). Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabfilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu. Teisalt olid tootlikkuse suurendamise võimalused jaotussfääris peaaegu kasutamata. 3. Fundamentaalne muutus laovarudesse suhtumises. 1950-ndateni jagunesid jae- ja hulgimüüjate
aastateni kasutati meretransporti rohkem selleks, et vedada arenenud tööstus- riikidesse tooraineid ja energeetilisi ressursse, siis üleilmse kaubanduse arengu tõttu muutus üha olulisemaks tööstustoodete vedu üle ookeani suurtele turgudele. Suurte kaubakoguste transport pani aluse globaliseerumisele, mille mootoriks omakorda on konteinerveod. Meritsi veetakse maailmas 96% kogu transporditavast kaubast. On teada, et keskmiselt 90% rahvusvahelisest kaubaveost – tooraine, materjalid ja valmistoodang – veetakse mingis tarneahela osas meritsi.
annaabi.ee 
