Logistika alused (0)

1. Logistika alused
1.1. Logistika ajaloost
Sõnal “logistika” on olnud läbi ajaloo mitmeid erinevaid tähendusi. Loogilise ja ratsionaalse ning läbimõeldud tegutsemise järgi on tuntud vajadust läbi aastasadade eelkõige sõjanduses.
Vanas Kreekas tähendas sõna logistike arvutamis- ja arutlemiskunsti. Rooma Impeeriumis mõeldi logistika all toiduainete jaotamise reegleid ja korda. Sellega tegelevaid ametnikke nimetati “logistideks” või “logistikuteks”.
Esimesel aastatuhandel seoti mõistet “logistika” väekoondiste materiaalsete ressursside varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga. Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti.
Termin “logistika” võeti kasutusele Prantsuse armees 1670-ndatel aastatel. Logistika all mõisteti väeüksuste kindlustamist moona ja varustusega selleks, et väeosad võiksid võidelda võimalikult heades tingimustes.
19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas laia küsimuste ringi – planeerimine , juhtimine, varustamine, vägede dislokatsioon, väeosade teenindamine transpordiga, sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logistikat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”. Militaarlogistika printsiipe kasutas ka Napoleoni armee .
Teise Maailmasõja ajal arendati logistika printsiipe Euroopas dislotseerunud USA armee materiaal -tehnilise varustamise ülesannete lahendamisel. Probleemiks olid sujuv koostöö allüksuste vahel, kes kindlustasid võitlevaid üksusi relvastuse, toiduainete ja transpordiga.
Teise rindel avamisel lääneliitlaste poolt kasutati juba edukalt vägede ühtse juhtimise, varustamise, ladustamise ja transpordi koordineerimise logistilisi printsiipe. Logistika hea korraldus aitas suuresti kaasa dessandi õnnestumisele Normandias ja edasisele sõjategevusele. Tänu dessandi väga heale logistilisele ettevalmistamisele suudeti vähendada inimohvrite arvu.
Logistika tähtsus Teises Maailmasõjas oli suur. Hästi välja töötatud, erinevaid olukordi arvestav logistiline tegevus väeosade kindlustamisel õigel ajal vajalike ressurssidega (relvad, laskemoon, kütus, toiduained, rõivad jne) nii operatiiv - kui ka teenindusvaldkonnas andis võitlevale väeosale olulisi eeliseid võrreldes vastasega, kelle logistika ei olnud korraldatud samal tasemel. Mõnede hinnangute põhjal kaotas Saksa armee Venemaal eelkõige seetõttu, et sõjakäik Venemaale ei olnud logistiliselt õigesti ette valmistatud. Kasutati liiga väikese roomiku laiusega soomusmasinaid, nappis talvist kütust ja rõivastust.
Teise Maailmasõja ajal arenes logistika hoogsalt. Logistika põhimõtteid kasutati strateegiliste ülesannete lahendamisel koostöö väljatöötamiseks kaitsetööstuse, tagala , varustusbaaside ja transpordi kooskõlastatud tegutsemisel. Järk-järgult hakati logistika pintsiipe ja mõisteid võtma militaarvaldkondadest üle tsiviilellu. Esmalt kasutati militaarlogistika printsiipe peamiselt jaotuses materjalivoogude juhtimisel, hiljem ka tootmise juhtimisel.
1950-ndate aastate alguseks oli militaarlogistika teooria üldjoontes välja kujunenud ja seda eelkõige USA-s. Kaasaegne militaarlogistika määratleb logistikat kui teadust planeerimisest, vägede ümberpaiknemise juhtimisest ja väeosade materiaal-tehnilisest varustamisest.
1.2. Logistika määratlus ja areng
Laiemas tähenduses võib mõista logistika all igasugust tegevust, mille eesmärgiks on korraldada midagi arukal, ratsionaalsel, efektiivsel, ette planeeritud ja ressursse säästval viisil. Teatud määral nõuavad logistika põhiprintsiipidega arvestamist kõik eluvaldkonnad, olgu tegemist sõjanduse, tootmise, kaubanduse, transpordi, laonduse, põllumajanduse või mõne muu sfääriga. Viimasel ajal on hakatud rääkima isegi finantslogistikast, tollinduse logistikast , turismi logistikast jne.
Oluline on mõista, et mistahes valdkonnas logistikaga tegeldakse, pole mitte kunagi eesmärgiks logistika iseenesest. Eesmärkideks on muud prioriteedid , kusjuures logistika täidab alati vahendi rolli nende eesmärkide saavutamiseks.
Samuti tuleb arvestada, et terminit “logistika” kasutatakse kahes tähenduses. Esmases ja sisult õiges tähenduses kasutatakse seda rääkides viisidest , meetoditest ja abinõudest, kuidas äritegevust paremini juhtida. Teisalt kasutatakse seda sõna ka logistikaga seotud tegevuste ja valdkondade äramärkimisel. Nii nimetatakse sageli ladusid logistikakeskusteks, transpordifirmat logistikaettevõtteks ja vedude organiseerimisega seotud töötajat logistikuks.
Logistika on majanduses ja äritegevuses suhteliselt uus mõiste, kuid ühena ettevõtte põhitegevustest on selle meetodid suhteliselt tuntud. Kui termin “logistika” võeti äritegevuses laiaulatuslikult kasutusele alles möödunud sajandi keskel, siis selle meetodeid on kasutatud juba alates tööstusrevolutsioonist, mil käsitöönduslikult tootmiselt mindi üle produktiivsele masintootmisele.
Kaasaegses tähenduses on logistika mõiste sündinud materjali- ja transpordimajanduse baasil, kirjeldamaks kaupade ja materjalide käsitsemiseks vajalikke koordineerivaid tegevusi. Nende tegevuste ja toimingute haldamine nõuab tootmise, materjalivoogude, jaotuse, teenuste, informatsiooni- ja rahavoogude tundmist ning terviklike protsesside mõistmist.
Kaasajal räägitakse suhteliselt palju ka mõistest “ärilogistika”. Selle all mõeldakse suhteliselt laia logistika valdkonda, mis käsitleb kõiki toiminguid ja protsesse materjalide ning lõpptoodangu liikumisel toorainehankijatest kuni lõpptarbijateni.
Need ärilogistika valdkonnad on järgmised:

• hanked ja ostud
  
• transport
  
• materjalivoogude ja varude juhtimine
  
• tootmise juhtimine
  
• ladustamine ja materjalide käsitsemine
  
• pakkimine
  
• jaotus
  
• tellimuste töötlemine ja klienditeenindus
  
• kvaliteedisüsteemid ja –standardid
  
• infosüsteemid ja arvutustehnika
  
• toimingute ja protsesside jälgimine ning mõõtmine
  
• logistiliste süsteemide strateegiline planeerimine ning arendamine
  
• rahvusvaheliste ning globaalsete tarneahelate juhtimine
  
• logistika juhtimine ettevõttes
  
• logistiliste teenuste ostmine ja allhanked
  
• logistika ja keskkond.
  

Hästi juhitud logistika eeldab tegelemist logistika kõikide või paljude valdkondadega. Seetõttu peab kaasaegse suurettevõtte logistikajuht olema kursis kõikide loetletud valdkondadega. Uued logistilised lahendused nõuavad igapäevaelus loovat suhtumist, tehnoloogia tundmist ja majanduslike realiteetide haldamist. Vaatamata sellele, et ettevõtte erinevate toimingute ja pürgimuste vahel eksisteerivad selged vastuolud, tuleb püüelda selle poole, et muuta erinevaid ettevõttesiseseid tegevusi sujuvamaiks. On vaja, et logistika-ala töötajad püüdleksid pidevalt selle poole, et arendada ja viia kooskõlla erinevaid tegevusi oma ettevõtte sees ja koostööd tegevate ettevõtete vahel.
Edaspidi räägitakse käesolevas õpikus logistikast ainult ärilogistika tähenduses.
Logistika mõiste defineerimisel on erinevad teadlased ja nende koolkonnad osaliselt erinevatel seisukohtadel. Käesoleval ajal on teada ligi 3000 erinevat logistika definitsiooni.
Siinkohal üks definitsioon paljudest võimalikest:
Logistika on materjalivoogude ja nendega seotud haldusprotsesside efektiivne planeerimine, teostamine , juhtimine ja jälgimine. Logistika käsitleb kõikide toimingute ahelat alates materjalide hankimisest kuni lõpptoodangu tarnimiseni kliendile, kusjuures eesmärgiks on kulutuste minimeerimine ja klienditeeninduse taseme maksimeerimine.
Logistikat peetakse üha rohkem valdkonnaks, mis käsitleb erinevaid voogusid ja nendega seotud protsesse. Üldjuhul on logistikas tegemist nelja erineva vooga – materjalivoog , infovoog, rahavoog ja teenuste voog . Peamiseks uurimise, juhtimise ja optimeerimise objektiks logistikas on materjalivoog. Informatsiooni-, raha- ja teenuste vood saadavad materjalivoogusid ja neid vaadeldakse kui materjalivoogude poolt genereeritud sekundaarseid voogusid.
Logistika määratlus laiemas tähenduses:
Logistika on teadus materjalivoogude, teenuste voogude ja nendega seotud informatsiooni- ning rahavoogude juhtimisest ja optimeerimisest püstitatud eesmärkide saavutamiseks.
Logistika on kaupade tootmise, hankimise ja jaotusega seotud strateegiliselt juhitud materjali-, informatsiooni-, raha- ja teenuste voogude integreeritud protsess, mille eesmärgiks on suurendada ettevõtte kasumit ja rentaablust õigete strateegiliste valikute kaudu.
Logistika määratlus kitsamas tähenduses:
Logistika on juhtimise integraalne tööriist, mis soodustab äritegevuse käigus strateegiliste, taktikaliste ja operatiivsete eesmärkide saavutamist materjali- ja teenuste voogude, samuti neid saatvate informatsiooni- ning rahavoogude efektiivse juhtimise kaudu.
Logistika määratlus võib olla erinev sõltuvalt vaatenurgast, kust seda määratletakse. Nii võivad logistikat määratleda veidi erinevalt tootja, hulgimüüja, jaemüüja ja logistiliste teenuste (näit. vedamine ja ladustamine) osutaja . Logistika määratlus kitsamas tähenduses ettevõtte seisukohalt võib olla näiteks järgmine:
Logistika on ettevõttesse saabuva, seal liikuva ja ettevõttest väljuva materjalivooga seotud tegevuste planeerimine, organiseerimine , teostamine, juhtimine, kontroll ja arendamine.
Logistikas planeeritakse, juhitakse ja jälgitakse materjalivoogusid ning nendega seotud info-, raha- ja teenuste voogusid. Tarbijat huvitavad üldjuhul ainult erinevad kaubad – tooted, mida ta soovib omandada. Seetõttu on materjalivoog tähtsaim voog, mida hallatakse läbi info-, raha- ja teenuste voogude juhtimise.
Logistika käsitleb kõiki tegevusi, toiminguid ja protsesse, mis leiavad aset logistilises ahelas. Erinevaid toiminguid on palju ja õigete järelduste tegemise ning tervikliku juhtimise huvides on vaja arvestada nende kõigiga.
Voogude juhtimise üheks eesmärgiks on tuua kasu lõpptarbijale, kes asub logistilise ahela lõpus ja soovib tarbida erinevaid tooteid. Lõpptarbija võib saada kasu läbi konkurentsivõistluse saavutatud eeliste – madalam hind, kiired ja täpsed tarned, hea kaubavalik jne. See ühine eesmärk – tuua kasu lõpptarbijale selliselt , et ta oleks valmis ostma pidevalt pakutavaid tooteid, koondab ühte ja paneb kooskõlastatult tegutsema logistilise ahela erinevad osapooled.
Ettevõtetel on oma eesmärgid, mis erinevad tarbijate eesmärkidest. Edukas ettevõte oskab ja suudab leida mõistliku kompromissi enda ja tarbija eesmärkide vahel. Üheks selliseks kompromissiks on näiteks toote hinna ja kvaliteedi sobiv suhe. Logistika planeerimise ja juhtimise peamisteks eesmärkideks on ettevõtte seisukohalt selle kasumi, rentaabluse ja turuosa suurendamine . Selles mõttes kujutavad lõpptarbija ja logistilises ahelas tegutsevad partnerid ettevõtte jaoks vahendeid püstitatud eesmärkide saavutamiseks.
Logistika ümberkorraldamise ja tõhustamise eesmärgiks ettevõttes on üldjuhul selle rentaabluse parandamine. Ettevõte ei saa olla edukas, kui ta ei arvesta oma tegevuses partnerite huvidega . Logistika peab olema korraldatud selliselt, et oleks tagatud kasumlik tegevus kõigile logistilises ahelas tegutsevatele osapooltele. Teiste sõnadega, logistiliste tegevuste ümberkorraldamisel tuleb alati arvestada ka partnerite huvidega, vastasel juhul kaob nendepoolne huvi sooritada korrektselt neile usaldatud toiminguid.
1.3. Logistika kui valdkond ja kui teadus
Logistikat peetakse interdistsiplinaarseks aineks, kuna selle põhitõed, meetodid ja rakendused põhinevad sagedasti muudel teaduslikel teadmistel . Logistika on oma arengus põimunud tihedasti läbi selliste valdkondadega nagu mikroökonoomika, marketing , rahandus, statistika, matemaatika , transpordikorraldus, infotehnoloogia ning kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimine . See on üks põhjusi, miks logistika süvaõppega ei alustata tavaliselt enne, kui nimetatud ained on vajalikul tasemel omandatud.
Logistika kujutab endast ühest küljest tegutsemisvaldkonda, kus on võetud spetsialistide poolt omaks teatud arusaamad, mõisted, põhimõtted, meetodid jne. Need on aastakümnete jooksul läbi proovitud ja on end õigustanud. Praktiseeriv logistik kasutab neid põhimõtteid ja arvutusi oma igapäevatöös ettevõtte logistikatöö parendamiseks.
Samas on logistika noor ja läbiuurimata valdkond, mis on oma arengustaadiumis alles suhteliselt alguses. Mida enam soovitakse minna logistikas edasi sügavuti, seda rohkem võetakse kasutusele valdkonna arendamisel kaasaegseid teaduslikke uurimismeetodeid. Logistika on arenenud oma pool sajandit kestnud ajaloo jooksul käesolevaks ajaks tasemeni, kust on võimalik edasi minna ainult teaduslikke teadmisi ja uurimismeetodeid kasutades. Logistika valdkondade edendamisega tegelevad majandusteadlased, matemaatikud, insenerid, infotehnoloogia spetsialistid. Selles mõttes on logistika muutunud teaduseks ja see tendents on üha süvenemas.
Logistika kui teadus hakkas arenema alles möödunud sajandi kuuekümnendatel aastatel. Seetõttu võib logistikat pidada suhteliselt nooreks ja tormiliselt arenevaks teaduseks. Paljusid küsimusi, mis puudutavad logistika mõisteid ja terminoloogiat, täpsustatakse ja muudetakse pidevalt ning paljud mõisted täituvad aja jooksul uue sisuga.
1.4. Logistikas kasutatavad põhimõisted
Logistikateadmised baseeruvad peamiselt majandus- ja reaalainetel, millele on omane konkreetsus, täpsus ja kindlalt määratletav terminoloogia . Samal põhjusel peavad ka logistika mõisted ja määratlused olema formuleeritud selgelt, arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt.
Logistikas on väga tähtis kasutada mõisteid ja termineid võimalikult täpselt, et oleks tagatud hea üksteisemõistmine. Logistika mõistete ja terminite sagedane ja täpne kasutamine loob eeldused asjadest ühtmoodi arusaamiseks ja sellel pinnal tegevuste ning protsesside arendamiseks .
Kahjuks peab mainima, et eesti keeles ei ole leitud logistika-ala kõigile võõrkeelsetele terminitele vasteid, mistõttu kasutatakse suhteliselt palju ingliskeelseid oskussõnu. Töö eestikeelse terminoloogia väljakujundamiseks toimub erialaliidu (Eesti Logistikaühing) töö raames ja loodetavasti on võimalik mõne aja möödudes minna üle valdavalt emakeelsele oskussõnavarale.
Logistika õige mõistmine on võimatu ilma põhimõistete ja terminite lahtiseletamiseta.
Järgnevalt valik logistika põhimõistetest:

Materjalivoog

Materjalivoogusid võib määratleda kui liikumises olevaid materiaalseid ressursse nagu, tooraine , pooltooted ja valmistoodang , mille juures kasutatakse logistilisi operatsioone ehk funktsioone.
Materjalivoog on toodang (kauba kujul), millele lisatakse erinevaid logistilisi või tehnoloogilisi operatsioone teatud ajaliste intervallide järel. Materjalivoog muutub teatud kindlal ajahetkel materjali varuks . Kui materjalivoog peatub, saab sellest materjali varu.

Materiaalne ressurss

Materiaalsete ressursside all mõeldakse töö objekte, nagu tooraine, pooltooted, komplekteeritavad tooted, kütus, tagavaraosad, tootmisjäätmed jne.

Kaubavoog

Kaubavoog on kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla ajavahemiku jooksul.

Logistiline operatsioon

Logistilisteks operatsioonideks ehk logistilisteks funktsioonideks või toiminguteks nimetatakse materjalivoogudele lisatud ja materjalivoogusid saatvaid tegevusi.
Logistilisteks operatsioonideks ehk funktsioonideks on näiteks maha- ja pealelaadimine, ümberlaadimine, transport, ladustamine, sorteerimine, konsolideerimine , taarastamine, jaotamine, markeerimine, koostamine jne. Logistilisteks operatsioonideks, mis on seotud tihedalt informatsiooni- ja rahavoogudega, on ka informatsiooni edastamine materjalivoogude liikumisest , arveldused tarnijate ja ostjatega, kauba kindlustamine, omanikuvahetus jne.

Pooltoodang

Pooltoodang on selline toodang, mis on lõpetamata ühe ettevõtte piires.

Valmistoodang

Valmistoodang on selline toodang, mis on läbinud täielikult tootmistsükli ühe ettevõtte piires, on täielikult komplekteeritud, läbinud tehnilise kontrolli ja antud üle lattu või laadimiseks tarbijale või kaubanduspartnerile.
Ülal toodud pooltoodangu ja valmistoodangu määratlused on teatud mõttes tinglikud, kuna tooraine ja pooltooted võivad olla ühe ettevõtte valmistoodang ja osutuda samal ajal materiaalseteks ressurssideks teisele ettevõttele.

Logistiline süsteem

Logistiline süsteem on organisatsiooniliselt lõpetatud majanduslik süsteem, mis koosneb omavahel seotud lülidest - elementidest materjalivoogude juhtimise ühtses protsessis.

Logistilise süsteemi lüli

Iga logistiline süsteem koosneb teatud hulgast lülidest – elementidest, mille vahel on kehtestatud teatud funktsionaalsed sidemed ja suhted. Logistilise süsteemi lüliks nimetatakse teatud majanduslikku või funktsionaalset objekti. Nendeks lülideks võivad olla erinevad ettevõtted: tootjad, tarnijad , hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad erinevatel tasemetel , vedajad, ekspedeerijad, pangad , IT firmad jne.

Logistiline ahel

Logistiliseks ahelaks nimetatakse logistiliste lülide ühendust, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, planeerida ja teostada teatud hulk logistilisi funktsioone.

Logistiline võrgustik

Logistiliseks võrgustikuks nimetatakse logistilise süsteemi lülide hulka, mis on seotud omavahel materjali-, info-, teenuste- ja rahavoogudega.

Läbimisaeg

Läbimisaeg on ajavahemik , mis kulub vajaduse tekkimisest teostada tarneahela mingis faasis teatud logistilised toimingud kuni hetkeni, mil vastavad tegevused ja toimingud on teostatud.
1.5. Logistilise mõtlemise areng
Logistika kui teadus ja äritegevuse instrument tsiviilvaldkonnas hakkas arenema 1950-ndate aastate algul, eelkõige USA-s. Termin ”logistika” võeti äritegevuses laiaulatuslikult kasutusele alles 1970-ndate aastate lõpul.
Logistika arengu võib jaotada tinglikult erinevateks perioodideks:
1920 – 1950 Fragmentariseerimise periood
Logistika ideed integreerivast tööriistast, mis aitab vähendada äritegevuses kulusid ja suunab materjalivoogusid, veel ei kasutatud. Samal ajal aga tunti juba osaliselt vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis ja ladustamises. Üldised majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa logistika fenomeni tekkimisele. Periood on tähtis eelkõige seetõttu, et siis tekkisid eeldused logistiliste kontseptsioonide juurutamiseks tulevikus. Sellega on seotud alljärgnevad arengud:

• varude kasvamine ja transpordiga seotud seisakute suurenemine kaupade jaotussüsteemis
  
• transporditariifide tõus
  
• marketingi kontseptsiooni tekkimine ja kiire levik
  
• militaarlogistika teooria ja praktika kiire areng.
  

1950 – 1970 Tekkimise ja kujunemise periood
Sel ajajärgul arenesid kiiresti logistika teooria ja praktika. Logistika üheks võtmeküsimuseks sai kaupade füüsilise jaotamise kogukulude kontseptsiooni tekkimine. Lühidalt väljendudes tähendab see, et logistikas ei määra kunagi lahenduste efektiivsust mitte kulude vähenemine ühes logistilise ahela lülis (see võib tuua kaasa kulude suurenemise teises lülis), vaid ühe või teise logistilise lahenduse efektiivsuse määrab summaarne kulude (kogukulude) tase. Said selgeks logistika kaks põhilist funktsiooni: varude ja transpordi juhtimine.
Sel perioodil kiirendasid logistika arengut mitmed majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid:

• turumudelite muutumine – tootja turg muutus tarbija turuks
  
• tootmiskulude tähtsus hakkas pidevalt suurenema
  
• progress arvutitehnoloogias
  
• muutused varude moodustamise strateegiates
  
• militaarse kogemuse mõju.
  

Need tegurid tulid kõige selgemalt esile 1960-ndatel aastatel USA-s.
Seda perioodi iseloomustavad suured tootmismahud, erinevate kaupade rohkus, konkurentsi tihenemine ja suurenenud tähelepanu ostja suhtes. Turusituatsiooni muutumine sundis leidma võimalusi ja teid, vähendamaks tootmiskulusid, suurendamaks töö tootlikkust ning vähendamaks kulusid jaotussüsteemis. Logistilisi kulusid arvutades leiti, et need on võrreldes tootmise omahinnaga väga suured.
Tekkis vajadus hakata lahendama mitme alternatiiviga optimeerimisülesandeid, nagu transpordiliigi valik, tootmise ja ladude paiknemine , optimaalne veomarsruut, suure sortimendiga varude juhtimine, tarbimise prognoosimine jne.
1970-ndate alguseks olid formuleeritud ärilogistika põhiprintsiibid ja osa lääne ettevõtteid hakkas neid edukalt praktikasse juurutama . Katsed juurutada firmade äritegevuses logistika põhimõtteid põrkusid paraku tihti keskastme ja tippjuhtide vastuseisule eelkõige nende konservatiivsuse tõttu.
1970-ndate lõpul toimus lääneriikides taara - pakke revolutsioon , mis muutis põhjalikult ladustamise ja kauba käsitsemise protsessi, organisatsiooni, ladustamise tehnilist ja tehnoloogilist kindlustamist. Kiiresti hakkas arenema täiuslikuma laotehnika tootmine, tekkisid uued taara- ja pakkeüksuste süsteemid, uued automatiseeritud laokompleksid. Standardiseeriti pakkeüksused ja kaubaalused. Samal ajal muutusid üha populaarsemaks konteinerveod .
1980 – 1995 Integraalsete kontseptsioonide areng
Määrav idee logistika arengus oli ettevõtte ja selle partnerite logistiliste funktsioonide maksimaalne integreerimine ühtsesse logistilisse ahelasse : ost – tootmine – jaotus – müük. Sel perioodil leidsid maailma majanduses aset olulised muutused, mis seletavad nn. logistilise tähelennu.
Nendeks muutusteks olid:

• infotehnoloogia revolutsioon ja personaalarvutite laiaulatuslik kasutuselevõtt
  
• turgude globaliseerumine
  
• muutused majanduse infrastruktuuride riiklikus reguleerimises
  
• kvaliteedi juhtimise filosoofia levik
  
• partnerluse ja strateegiliste liitude kasv
  
• struktuursed muutused äri organisatsioonis
  

Viimase 15 aasta jooksul on toimunud olulised muutused eri maade transpordialases seadusandluses, eelkõige USA-s ja EU-s, mille tulemusena loodi sobivad poliitilised tingimused transporditeenuse arendamiseks logistikas. Paljudes riikides võeti maha või vähendati transporti puudutavaid piiranguid, parandati oluliselt transporditeenuste osutamise taset ning vähendati hindu ja tariife.
1980-ndatel aastatel tekkis ettevõtete vahel palju ärilisi liitusid ja alliansse. Hakkas suurenema firmade vaheline üksteise usaldamine. Äriliitude tekkimise aluseks oli kiiresti leviv arusaam, et avatud koostöös partneritega on võimalik saavutada turuosa laiendamisel ja uute turgude hõivamisel paremaid tulemusi kui üksi tegutsedes . Logistika evolutsioon arenenud lääneriikides on näidanud, et logistika on muutunud üheks tähtsamaks strateegiliseks tööriistaks konkurentsivõistluses. Need ettevõtted, kes võtsid kasutusele integreeritud logistika kontseptsioonid , on reeglina tugevdanud oma positsiooni turul.
Logistilise mõtlemise areng viimase 40 aasta jooksul on olnud kiire ja jõuline. Seda on mõjutanud nii meetodite kui ka vahendite areng. Äritegevusvaldkonna mõistete ja arusaamade, eriti aga strateegilise mõtlemise areng on mõjutanud osaliselt hanke- ja jaotuskanalitega seotud mõistete ja arusaamade selginemist. Samal ajal on hakatud endisest sügavamalt mõistma tootmise, marketingi ja tarbimise iseloomulikke jooni ja nende koosmõju.
Logistika suunamine ja jälgimine on saanud alguse fragmentiseeritud valdkondadest ning on arenenud edasi materjalivoogude ja -varude haldamiseks , füüsilise jaotuse haldamiseks jne. On jõutud välja kaasaegse käsitluseni logistika terviklikust haldamisest.

Periood

Arengufaasid ja ideed
- 1955
Militaarlogistika väljakujunemine. Materjalihaldamise ja füüsilise jaotuse sidumata mõisted ning määratlused.
1956 – 1965
Põhimõistete kujunemine (nõudluse ennustamine, ostutegevused, vajaduse planeerimine, tootmise planeerimine, materjalide käsitsemine, ladustamine, pakkimistehnoloogiad, jaotuse planeerimine, tellimuste käsitlemine, klinditeenindus) ja paikapidavuse kontrollimine praktikas tegevuste jälgimise ja eri uurimismudelite kasutamise abil. Uurimisobjektideks olid peamiselt USA suurettevõtted.
1966 – 1970
Praktikas testitud ideid ja tegutsemismudeleid võetakse kasutusele üha laialdasemalt. Astuti esimesed sammud materjalide käsitsemise, ladustamise ja pakkimistehnoloogiate ühendamiseks.
1971 – 1979
Maailmamajanduse muutudes ja tegutsemismudelite ning analüüsi meetodite arenedes leiavad aset muutused prioriteetide järjestuses. Varude juhtimine ja jaotuse haldamine kui logistika põhivaldkonnad tekivad eri valdkondade ühendamise tulemusena.
1980 – 1985
Märgatavate poliitiliste ja tehnoloogiliste muutuste ajajärk, konkurentsi tekkimine ja pingestumine mitmetes tegevusvaldkondades. Arvutustehnika laiaulatuslik kasutuselevõtmine ja võidukäik. Eesmärgiks on logistika eri valdkondade ühendamine laiemaks tervikuks.
1986 – 1990
Eesmärgiks seatakse logistika terviklik haldamine (integreeritud logistika). Katvad logistilised süsteemid, mille abil püüavad ettevõtted teostada ise võimalikult suure osa logistilistest toimingutest.
1991 – 1995
Majanduslik seisak rahvusvahelises ulatuses testib logistika toimivust ja efektiivsust ning tõestab selle tähtsust ja kaalukust. Ettevõtted keskenduvad põhitegevustele, mis toob ilmekamalt esile logistilised tegevused ja logistilised ahelad ning arendab tarneahelate kavandamise ja juhtimise kõikehõlmavaks, terviklikuks protsessiks.
1996 -
Informatsioonitehnoloogia kiire areng ja e–kaubandus muudavad traditsioonilisi tegutsemisviise ning teevad võimalikuks täiesti uuetüübiliste tegutsemismudelite tekkimise. Rõhuasetus on võrgustumisel ja pakkumis- ning nõudlusahelate (Supply And Demand Chain Management ) terviklikul haldamisel.
Tabel 1.1. Logistika arengufaasid
1.6. Logistikatöö eesmärgid
Logistikatöö traditsioonilised eesmärgid
Viimasel ajal on püütud teha vahet logistika traditsiooniliste ja kaasaegsete eesmärkide vahel.
Traditsiooniliselt on püütud logistika abil kindlustada, et:

• õige toode oleks
  
• õiges koguses
  
• õigel ajal
  
• õiges kohas
  
• õige hinnaga
  
• õige kliendi käsutuses
  

Logistikatöö peamised eesmärgid on olnud:

• kuluefektiivsuse saavutamine
  
• optimaalse teenindustaseme ja teenindamise kvaliteedi saavutamine
  
• paindlikkuse saavutamine klienditeeninduses
  

Logistikas püütakse uurida lisaväärtuse loomist ettevõtete poolt ja väärtusahelate toimimist tervikuna . Logistika ei piirdu üksnes ettevõttesiseste toimingute uurimisega, vaid tegeleb logistilise ahela erinevate osapoolte uurimisega. Ühiseks eesmärgiks on logistilises ahelas kõigi teostatavate toimingute arendamine.
Logistika peamiseks eesmärgiks on saavutada olukorraga sobiv arukas kvaliteedi- ja teenindustase mõistlike kulutustega. Teisiti öeldes püütakse leida logistikas kompromiss kliendi teenindustaseme ja sellega seotud kulude vahel. Kui kompromissi ei leita ja püütakse pakkuda kõrget teenindustaset madalate kuludega või vastupidi - madalat teenindustaset suurte kuludega, on tagajärjeks enamasti koostöö katkemine, kuna üks osapooltest pole nõus olemasolevatel tingimustel jätkama.
Seega pole eesmärgiks saavutada ülikõrget teenindustaset, tehes selleks väga suuri kulutusi, ega ka säästa sedavõrd kulutusi, et selle tagajärjeks on madal teenindustase. Logistika ülesandeks on tihti täita kulutuste ja teenindustaseme tasakaalustaja rolli. Samal ajal võib logistika toimida uute tegutsemisviiside ja konkurentsieeliste loojana.
Logistikatöö täiendavad eesmärgid kaasajal
Kaasaegse logistilise mõtlemise tähtsamad piirjooned on järgmised:

• Logistika uurib ettevõtte reaalprotsesse ja püüab arendada neid tervikuna, võttes arvesse ettevõtte põhilisi toiminguid, nagu hankimine , tootmine (kauba või teenuste toodang), jaotus ja marketing, tellimuste ja teenindamisega seotud tegevused, arveldused ja toimingute organiseerimine.
  

• Logistika uurib kogu väärtusahelat, alates tarnijatest ja lõpetades klientidega ning püüab arendada kogu ahela konkurentsivõimet.
  

• Logistika vastutab klientidele lisaväärtuse loomise , ettevõtte kapitali kasutamise ja tegevuskulude eest.
  

Logistikat nähakse ettevõtte piire ületava äritegevusprotsessina, kus tähtsal kohal on klientide vajadustest lähtuv teenindamise strateegia. Logistika arendamine on koostöö arendamine nii ettevõttesiseselt kui ka koos tarnijate ja klientidega. Vahel on koostöö suunatud kõigest järjestikuliste logistiliste toimingute lihvimisele, vahel aga muudetakse kogu materjalivoo kulgu, lõhkudes ahela paralleelseid struktuure.
Logistika traditsiooniliste eesmärkide kõrval on kaasaegse logistika poolt püstitatud lisaks järgmised eesmärgid:

• Toimingute jätkuv parandamine selliselt, et klientidele pakutakse endisest paremaid lahendusi (klienditeeninduse efektiivsus). Läbi koostöö püütakse parandada nii oma kui ka kliendi toimingute efektiivsust, ehk püütakse parandada nii sisemist kui ka välist efektiivsust.
  

• Asjatute tegevuste vältimine kõikides toimingutes selliselt, et terviklik efektiivsus paraneb . Näiteks, asjatu käsitsemise vältimise, dubleerivate tegevuste lõpetamise, lao väärtuse vähendamise, lao ringlemissageduse suurendamise ning töö ja kapitali tootlikkuse suurendamise kaudu püütakse suurendada efektiivsust kogu tarneahelas.
  

1.7. Tarne - ja väärtusahelad
Väärtusahelad
Logistika ühendab ettevõtte eri toimingud - ostud, tootmise, jaotuse ja marketingi ühtseks, terviklikuks protsessiks. Logistika justkui ”lõikaks läbi” ettevõtte traditsioonilistest toimingutest, moodustades olulise osa ettevõtte väärtusahelast.
Joonis1.1. Logistika ja tootmisettevõtte traditsioonilised tegevusvaldkonnad
Väärtusahel moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse
vastavalt võimalustele rahuldada.
Väärtusahelaga seotud protsesside identifitseerimine ja kriitiline analüüs kutsuvad ettevõtetes sageli esile täiesti uudsete tegutsemismudelite loomise ja kasutuselevõtu.
Traditsioonilisi toiminguid ja tegevusi väärtusahelas ei jälgita ja kontrollita üksnes oma ettevõttes. Väärtusahela konkurentsivõimet mõjutavad tugevalt nii hankijad kui ka kliendid. Väärtusahelas nimetatakse hankijaid sageli ülavooks ja kliente allvooks.
Väärtusahela lülide ehk liikmete nägemused kogu ahelast ja ahela erinevate lülide rollist on tihti suuresti erinevad. Tootja näeb sageli ennast olevat logistilise võrgustiku sõlmpunktis, hulgimüüja seevastu on tihti arvamusel, et tema on tootja ja jaemüüja vahel tähtsaim logistiline sõlmpunkt.
Jaemüüja omakorda on arvamusel, et tähtsaim lüli on tema, kuna tema puutub kokku lõpptarbijaga ja suudab seetõttu kõige enam mõjutada ühise töö tulemust.
Joonis1.2. Kaubavoog tooraine tarnijalt lõpptarbijani – tootja nägemus
Ettevõtte laiendatud väärtusahel moodustub nendest partneritest, kellel on toiminguline suhe üla- ja allvooga, ehk suhe hankijate ja klientidega. Ülavoog kujutab endast ettevõtte ostuturgu ja see koosneb tarnijatest ning allhankijatest. Allvoog aga omakorda kujutab endast firma müügiturgu ehk kliente. Ettevõte võib kasutada ostu- ja müügiturgude suhtes väga erinevaid lähenemisviise. Kui müügiturul on enamasti tegemist konkurentsivõistlusega kogu oma halastamatuses, siis ostuturul võib ettevõte kasutada näiteks sügavapõhjalise koostöö strateegiat partnership vormis. Ostmisel ja müügil kasutatakse sageli kõrvuti mitmeid erinevaid strateegiaid, sõltuvalt näiteks toodete ja komponentide ainulaadsusest, patentidest, tarnijate ja klientide omadustest, eripärast ja vajadustest ning toodete ja komponentide üldisest saadavusest.
Sõnal “ahel” võib olla logistikas mitmeid erinevaid tähendusi. Keskseks ja tähtsaimaks seejuures on hankimisest, tootmisest ja jaotusest koosnev vertikaalne ahel, mis kujutab endast erinevates faasides lisaväärtust loovate osalejate süsteemi. Osapoolte vahelist koostööd sellises ahelas nimetatakse sageli vertikaalseks integratsiooniks. Enamlevinud väärtusahela mudeliks on nn. üldine ehk segamudel, mille puhul toimivad üheaegselt nii koguv kui ka hajutav väärtusahela osa.
Näiteks mingi kindla projekti poolt ellu kutsutud tootmise korral ja individuaaltellimuste
täitmise haldamisel on logistika oma loomult koguv. Projekti realiseerimiseks vajalike materjalide ja komponentide tellimise käivitab kliendi tellimus ja erinevad tarneahelad kohtavad projekti objekti koostamispunktis. Kuna kliendi poolt spetsifitseeritud toodet ei hakata projekteerima ja valmistama enne tellimuse saabumist, on koguvas logistikaprotsessis logistika peamiseks ülesandeks kohanda informatsiooni- ja materjalivood ühtesobivaiks kiiresti ja paindlikult. Samal ajal suureneb hajutavas logistikas, mida nimetatakse enamasti jaotuseks, vedude ja lao ringlemissageduse osatähtsus. Lähtepunktiks väärtusahelas olevad tootja või maaletooja ja standardsed tooted hajutatakse laiali kogu turualal.
Viimasel ajal on ettevõtetes hakatud üha enam mõistma, et tihe koostöö tarnijate ja klientidega loob paremad eeldused edu saavutamiseks nii üla- kui ka allvoo suunal. Kui ettevõte on võimekas ja seob enda külge edukalt nii kliendid kui ka allhankijad ja tarnijad, muutub uute konkurentide lisandumine alale raskemaks. Väärtusahela analüüs on aidanud loobuda lisaväärtust mitte andvatest, kallitest ja tarbetutest tegevustest ning vahendajatest.
1.8. Logistika juhtimine
Logistikatöö eeldab pidevat toimingute, tegevuste ja protsesside juhtimist ja haldamist. Ilma pideva juhtimise ja selle juurde kuuluvate kõrvaltegevusteta ei oleks ühe ettevõtte ega ka kogu tarneahela logistilised tegevused efektiivsed. Logistikas toimub juhtimine korraga mitmetel erinevatel tasanditel.
Eristatakse kolme erinevat juhtimistasandit:

• Strateegiline juhtimine
  

Strateegilise juhtimise näideteks on tarneahelate simuleerimine ja modelleerimine, erinevate logistiliste alternatiivide püstitamine ja lahendamine, veoviiside valik, operatiivsete tegutsemismudelite ja infosüsteemide arendamine, outsourcing jne. Strateegilise juhtimise otsused langetatakse enamasti ettevõtte tippjuhtkonna tasandil.

• Taktikaline juhtimine
  

Taktikalise juhtimise all mõeldakse tegevuste ja protsesside optimeerimist tarneahelas, optimaalsete veomarsruutide leidmist , reservlao suuruse arvutamist, tootesortimendi haldamist ja optimeerimist, lao ringlemissageduse parandamist, läbimisaja lühendamist, kulude analüüsi ja abinõude väljatöötamist kulude vähendamiseks, optimaalsete ostukoguste leidmist jne. Taktikalise juhtimisega tegelevad enamasti valdkondade logistikajuhid (logistikajuht, ostujuht, vanemveokorraldaja, laojuhataja jne).

• Operatiivne juhtimine
  

Operatiivne juhtimine toimub igapäevase töö tasandil. See tähendab igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratletud põhimõtete ja tegutsemismudelitega. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, transpordi tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase töö korraldamisel, veoühikute ja veovahendite liikumise korraldamist ja jälgimist jne. Logistika juhtimisega operatiivsel tasandil on seotud enamus valdkonnas töötavatest inimestest (ostja, veokorraldaja , klienditeenindaja jne).
Strateegiliste otsuste arvuline hulk on väike, kuid nende mõju logistiliste protsesside korraldatusele ja kuluefektiivsusele ülisuur. Taktikalise juhtimise valdkonnas on võimalik saavutada logistika erinevate instrumentide üheaegse ja kooskõlastatud kasutamisega igapäevatöös suurt efekti. Taktikalisi otsuseid langetavad enamasti töötajad, kes vastutavad ettevõttes logistika juhtimise eest. Kõige enam otsuseid võetakse vastu igapäevatöös operatiivse juhtimise tasandil, kuid nende mõju tegevuste tulemuslikkusele ja efektiivsusele ei ole üldjuhul suur.
Logistika juhtimise areng peegeldab nii logistika rolli muutust ettevõttes kui ka ettevõtluse ja marketingi üldist arengut. Logistikat mõjutavad juhtimise valdkonnad on toimingute juhtimine, lean production (toimingute juhtimine väheste ressurssidega, kuid paindlikult), aja ja kvaliteedi juhtimine, protsessijuhtimine ning kliendi poolt juhitav tegutsemine.
Logistika juhtimine peab sisaldama logistiliste süsteemide ja protsesside terviklikku planeerimist, teostamist ning toimingute jälgimist ja juhtimist. Rõhuasetuspunktid on strateegilisel ja taktikalisel tasandil. Logistika juhtimisele esitavad pidevalt uusi väljakutseid tegutsemiskeskkonna muutumine, oma ettevõtte minevik ja seisund, koostööpartnerite valmidus ja soov tegevusi arendada, hilinenud ja vale informatsioon, viivitused toimingute teostamisel ja vastuolulised eesmärgid.
1.9. Logistikatöö tähtsus
Logistilised kulud ettevõtluses
Logistiliste tegevuste ja toimingute sooritamine toob endaga kaasa kulude tekkimise suuremal või vähemal määral. Tegevuste sooritamiseks on vaja rakendada ja kasutada erinevaid ressursse (tööjõud, hooned, laoinventar, tõstukid, veotehnika, käibevahendid, aeg jne.), mille tulemusena tekitatakse tulu. Tulu kajastub kauba müügihinnas. Ressursside rakendamine toimingute sooritamiseks põhjustab alati kulude tekkimist. Määravaks teguriks on tekkinud kulu ja saadud tulu (lisaväärtuse) vahekord . Kõikide vahenditega on vaja pürgida sinnapoole, et minimaalse kuluga saavutada maksimaalne tulu ja efektiivsus. Ressurssidel on oma hind ja seda on võimalik rahaliselt väljendada.
Efektiivsuse all mõeldakse üldjuhul võimet teostada teatud tegevused ja toimingud selliselt, et ressursikulu oleks rahalises väljenduses väiksem tulust, mis saadi ressursside rakendamise kaudu. Mida suurem on saadud tulu ja tekkinud kulu vahe rahalises väljenduses, seda efektiivsem on oldud. Efektiivsust võib väljendada ka kulu ja tulu suhtena. Mida väiksem see on, seda efektiivsemad on olnud toimingud.
Logistiliste kulude eraldamisel muudest ettevõttes tekkivatest kuludest on aluseks tekkepõhine lähenemine. Kui vaadeldavad kulud on suuremal või vähemal määral seotud logistiliste tegevuste ja protsessidega, on tegemist logistiliste kuludega.
Logistilised kulud jaotatakse näiteks alljärgnevateks kululiikideks:

• ostukulud, sh. tellimiskulud
  
• veokulud , sh. veovahendite pargi ülalpidamisega seotud kulud
  
• veokorralduse ja ekspedeerimisega seotud kulud
  
• tollimisega seotud kulud
  
• laokulud, sh. lao ülalpidamiskulud ja ladustamiskulud
  

Kululiigid jaotatakse kulukontodeks ehk kulukirjeteks, mis kajastuvad ettevõtte raamatupidamises. Kulukontod võivad omakorda koosneda paljudest erinevatest kulukomponentidest.
Logistika üks tähtsamaid põhimõtteid on hinnata tegevuste ja protsesside poolt tekitatud kulusid kogukulude seisukohalt. See tähendab, et üldjuhul pole tähtis, kui suur on ühe või teise logistilise tegevuse kulu määr, vaid otsustavaks saab kõikide tegevuste poolt põhjustatud kulumäärade summaarne kulu ehk kogukulu . Seetõttu on vaja logistiliste ahelate optimeerimisel lähtuda kogukulude kontseptsioonist.
Osaoptimeerimise korral võib kulude vähenemine logistilise ahela ühes lülis tuua kaasa nende olulise suurenemise mõnes teises, näiteks järgnevas lülis. Osaoptimeerimise all mõeldakse olukorda, kus ettevõtte üks allüksus on lähtuvalt oma eesmärkidest minimeerinud või optimeerinud oma logistilised kulud, võtmata arvesse, kuidas selline optimeerimine mõjutab ettevõtte muude allüksuste või ettevõtte kui terviku logistiliste kulude määra. Osaoptimeerimise tulemusena võib tekkida sageli olukord, kus muude allüksuste ja ettevõtte logistiliste kogukulude määr hoopiski suureneb.
Logistiliste kulude määra kohta on Euroopa riikides peetud arvestust viimase 10 – 15 aasta jooksul. Seda arvutatakse üldjuhul tootmis- ja kaubandusharude lõikes, kuid info saamiseks riigi logistilise konkurentsivõime tasemest tuuakse sageli kaalutud keskmisena esile ka keskmine logistiliste kulude suhtarv . Logistiliste kulude osakaalu hinnatakse enamasti protsendimäärana müügihinnast (käibemaksu arvestamata). Harvemini hinnatakse logistiliste kulude määra omahinna suhtes. Vahel on otstarbekas tuua esile logistiliste kulude suhtarv mingi muu kululiigi, näiteks tootmiskulude suhtes.
Kuna Eestis ei ole vastavat statistikat tehtud, puuduvad käesoleval ajal vastavad näitajad Eesti kohta. Logistiliste kulude määr müügihinna suhtes Soome ettevõtete keskmisena oli 1995. aastal 10,3%. Eri valdkondade ja ettevõtete vahel on suuri erinevusi. Logistilised kulud Soomes ja Rootsis on tunduvalt suuremad kui mandri Euroopa riikides. 46% kogu logistilistest kuludest Soomes on põhjustatud vedudest. Suure osa Soome logistilistest kuludest annab ladustamine. Seotud kapitali intress ja ladustamise kulud annavad kokku ligikaudu teise poole logistilistest kuludest.
Arvestatav kulude põhjustaja, mis sageli jääb arvutustes arvesse võtmata, on kaotatud müügi kulud. Kaotatud müügi all mõeldakse sellist tegemata jäänud müüki, mil ei suudetud tarnida kliendile õiget kogust õigel ajal. Kaotatud müügi kulusid on suhteliselt raske arvutada, kuid võib arvata, et need moodustavad arvestatava osa logistilistest kogukuludest.
Arvestades logistiliste kulude määra sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes, moodustavad need sellest keskmiselt 14 – 15%. Sisemajanduse koguprodukti all mõeldakse riigis teatud perioodil toodetud kõigi kaupade ja teenuste kogumaksumust tarbijahindades (km = 0).
Logistiliste kulude määra muutumise arengutrendid European Logistics Association (ELA) viib iga kolme aasta järel Euroopas läbi logistikauuringu. Uuring rajaneb kirjalikel küsitlustel ja intervjuudel, millega selgitatakse muu hulgas välja ka ettevõtete logistilised kulud, nägemused kesksetest arengutrendidest ning kasutusele võetud abinõudest logistika arendamiseks. Joonisel on toodud logistiliste kulude määrade areng Euroopa maades aastatel 1987 – 2003.
Joonis.1.3. Logistiliste kulude areng
1.10. Muud logistikatöö tähtsust rõhutavad faktorid

Aeg

Logistikat mõjutavad ka mitmed muud erinevad tegurid. Üks tähtsamaid tegureid on aeg, eriti läbimisaeg. Näiteks räägitakse läbimisajast allhankijalt tootjale, tellimuse täitmise ajast tootmises või tarneajast kliendile. Läbimisajas sisalduvad alati halduslik osa ehk halduslik läbimisaeg ja füüsiline osa ehk füüsiline läbimisaeg.
Läbimisajad on seotud enamasti laoseisude ja laoväärtustega. Pikad läbimisajad vajavad alati suuremaid laoseisusid kui lühikesed läbimisajad. Kui läbimisaega õnnestub lühendada, vähenevad selle tulemusena üldjuhul laojäägid automaatselt. Lühem läbimisaeg lisab ka paindlikkust, kuna see annab tuleviku suhtes suurema tegevusvabaduse.
Üha enam hoogustuv rahvusvaheline kaubandus on kutsunud ettevõtete vahel esile ägeda konkurentsi. Suurenenud konkurentsi tingimustes püstitavad kliendid kõrgemaid nõudmisi toodete kvaliteedile ja nende arendamisele, tarneaegadele ning tarnekindlusele.
Üks valdkond konkureerimiseks on konkureerida ajas. Ettevõtted, kes on tugevad ajakonkurentsis, suurendavad oma turuosa ja võivad kasutada kõrgemaid hindu, mis omakorda suurendab käivet ning rentaablust. Ajast võib saada tulevikus otsustav konkurentsitegur. Kiiresti toimivad ettevõtted saavad konkurentsieelise ülejäänud firmade ees.
Selleks, et ettevõte saaks olla konkurentsivõimeline ajas, peavad olema seda ka firma tarnijad. Autotööstuse allhankijad vastavad juba nendele uutele nõudmistele. Kui suured tööstus- ja kaubandusettevõtted hakkavad tõsiselt tegelema ajakonkurentsi küsimustega, on sellel tohutu mõju kogu majanduselule.
Ajategurile keskendudes võib vähendada seotud kapitali, lühendada läbimisaegu ja suurendada paindlikkust. Ettevõtte toimimise ajalisi näitajaid parandades peab teadma, et aeg juhib nii materjali- kui ka informatsioonivoogusid. Mida vähem kulub aega materjalivoo haldamiseks, seda efektiivsemalt kasutatakse ressursse.

Kvaliteet

Ettevõtete ja tarneahelate vahelises konkuretsis muutub üha määravamaks kvaliteet. Kvaliteedi all võib logistikas mõista ettevõtete ja tarneahelate võimet teostada kokkulepitud aja jooksul ettenähtud toimingud ja operatsioonid selliselt, et teistele tarneahelas tegutsevatele ettevõtetele on antud võimalus teostada oma operatsioonid õigel ajal ja kokkulepitud tingimustel. Ühiseks eesmärgiks on see, et saaks täidetud lõpptarbijale või tarneketis viimasele vahendajale antud lubadus tarnekindluse ja tarne täpsuse osas.
Kvaliteetse tegutsemise eeldusteks on kaupade ja pakendite säilitamine tervena veoprotsessi ja käsitsemise käigus ning nende kaotsimineku välistamine. Kvaliteetse tegutsemise näitajateks on ka tellimuste kiire ja veatu käsitlemine ja õigesti koostatud arvete õigeaegne esitamine.

Aja ja kvaliteedi seos

Lühem läbimisaeg ja parem kvaliteet sõltuvad teineteisest. On saanud selgeks, et tegutsedes kokkulepitud tingimustel, st olukorras, kus toimingute ja operatsioonide teostamine on täpselt reglementeeritud, on võimalik kiire ja samal ajal ka veatu tegutsemine.
Kiire tegutsemise eeldusteks toimingute sooritamisel on:

• tegutsemine allüksuse sees välja töötatud ja optimeeritud, kindlalt kokku lepitud tegutsemisskeemide ja reeglite järgi
  
• koostöö tingimused ja sisu erinevate allüksuste vahel on välja töötatud ja kooskõlastatud reeglite ja protseduuride järgi.
  

Teadlased ja konsultandid on seisukohal, et vähemalt 80% tööst ja tegevustest peab olema reglementeeritud, ehk peab olema täpselt teada, kuidas üht või teist toimingut teostatakse. Vastasel juhul ei saavutata vajalikku efektiivsust. Kui pidevalt mõeldakse ja otsustatakse, kuidas midagi teha, on tegevuste efektiivsus väike.
Kui need eeldused on täidetud ja töötajad on orienteeritud eesmärkide saavutamisele, tekib olukord, kus “tehes rohkem ja kiiremini, tehakse ühtlasi paremini”. Ajalise surve all ei jõuta teha vigu – algusest saadik tuleb teha kõik õigesti, seega paraneb efektiivsuse paranedes ka kvaliteet.

Aja ja kulude seos

Kiiremini liikuvad materjali- ja informatsioonivood parandavad efektiivsust ja tootlikkust. Elimineerides tootele väärtust lisavatest protsessidest aja, mille jooksul väärtust ei lisata, luuakse eeldused paremale kvaliteedile, suuremale tootlikkusele ja klientide valikuvabadusele. Kiiremini liikuvad materjalivood annavad ettevõttele eelise klientide silmis ja vähendavad kulusid ettevõtte sees, ehk teisisõnu - kiiremini tehes ei tule ainult parem, vaid ka odavam.
Ebakindlus
Tähtis tegur materjalivoogude käsitlemisel ja analüüsil on ebakindlus. Ebakindlus logistikas on põhjustatud enamasti ebapiisavast tarnevõimest, tarnekindlusest või tarne täpsusest ning ebatäpsetest ja valedest müügiennustustest. Materjalivoogude osas võib tähendada ebakindlus näiteks ebakindlust läbimisajas, ebakindlust prognoositava vajaduse ja tegeliku kasutamise osas, registreerimisvigu ja allhankijatelt saadud eksitavat informatsiooni. Tähtsamad ebakindlustegurid materjalivoogude juhtimisel on eelkõige tarbimise ja läbimisaja registreerimise ebakindlus.

Nõudlus

Nõudlus on tähtis faktor, mis mõjutab pidevalt logistikat. Väga tähtis on ettevõtte kohanemisvõime erinevate olukordadega ja võimalused ennustada nõudlust ja/või mõjutada seda. Nõudlus võib muutuda seoses aastaaegade vaheldumise või mõne muu perioodilise muutusega. Üldiselt on ühtlane nõudlus parem kui vahelduv nõudlus. Toimiva tarnesüsteemi mahu kasutusaste on tavaliselt kõrgem, kui nõudlus on ühtlane. Nõudluse vaheldumise haldamine lisab kulutusi ja suurendab enamasti tarnitavaid kaubakoguseid ja laoseisusid.

Nõudluse ja ebakindluse seos

Ebakindlus ja nõudlus on omavahel tihedalt seotud, kuna ebaühtlane ja raskesti prognoositav nõudlus võib olla põhjuseks, miks näiteks laokulud on ülemäära suured. Logistikatöö tähtsus seisneb ka selles, et vähendada kõikvõimalike vahenditega ebakindluse osatähtsust. Sellele aitab kaasa usaldusväärsete tarnijate leidmine, kes tarnivad tellitud tooted soovitud koguses kokkulepitud ajal. Samuti aitab ebakindluse vähendamisele kaasa suutlikkus teha võimalikult täpseid müügiprognoose.
Üheks ebakindluse vähendamise võimaluseks on tellimuste sageduse suurendamine. Tellimuste sageduse all mõeldakse tellimuste ja/või tarnete arvu mingi ajavahemiku (aasta, kvartal, kuu, nädal) jooksul. Üldiselt on nii, et mida suurema tellimuste sagedusega suudetakse tegutseda, seda vähem on ebakindlust ja seda rohkem paindlikkust. Seoses sellega, et on võimalik tellida sageli väikseid kaubapartiisid, suudetakse vähendada laoseisusid, kadusid ja ebakindlust.
Uurides kaubavoogude juhtimise eeldusi, märgatakse, et pikemad läbimisajad, suurem ebakindlus, väiksem tellimuste sagedus ja ebaühtlane nõudlus põhjustavad suuremaid laoseisusid, väiksemat ringlemissagedust ja väiksemat paindlikkust.
1.11. Logistikatöö põhieesmärgid
Logistika traditsioonilised eesmärgid
Logistika abil on püütud enamasti kindlustada, et “ õige toode oleks õigel ajal õiges kohas kliendi käsutuses”. Logistikatöö kesksed eesmärgid on:

• kuluefektiivsus
  
• teenindustase ja teenindamise kvaliteet
  
• paindlikkus
  

Logistikas püütakse uurida lisaväärtuse loomist ettevõtete poolt ja väärtusahelate toimimist tervikuna. Logistika ei piirdu ettevõttesiseste toimingute uurimisega, vaid tegeleb ka logistilise ahela erinevate osapooltega. Ühiseks eesmärgiks on logistilises ahelas teostatavate kõigi toimingute arendamine. Logistika peamiseks eesmärgiks on saavutada olukorraga sobiv ja arukas kvaliteedi- ja teenindustase mõistlike kulutustega. Seega, eesmärgiks ei ole saavutada ülikõrget teenindustaset väga suuri kulutusi tehes, ega ka säästa sedavõrd kulutusi, et selle tagajärjeks on madal teenindustase. Logistika ülesandeks on tihti täita kulutuste ja teenindustaseme tasakaalustaja rolli. Samal ajal võib logistika toimida uute tegutsemisviiside konkurentsieeliste loojana.
Logistika eesmärgid kaasajal
Kaasaegse logistilise mõtlemise tähtsamad piirjooned on järgmised:

• Logistika uurib ettevõtte reaalprotsesse ja püüab arendada neid tervikuna, võttes arvesse ettevõtte põhilisi toiminguid, nagu hankimine, tootmine (kauba või teenuste toodang), jaotus ja marketing, tellimuste ja teenindamisega seotud tegevused, arveldused ja toimingute organiseerimine.
  

• Logistika uurib kogu väärtusahelat alates tarnijatest ja lõpetades klientidega ning püüab arendada kogu ahela konkurentsivõimet.
  

• Logistika vastutab klientidele lisaväärtuse loomise, ettevõtte kapitali kasutamise ja tegevuskulude eest.
  

Logistika traditsiooniliste eesmärkide kõrval on kaasaegse logistika poolt püstitatud lisaks järgmised eesmärgid:

• Toimingute jätkuv parendamine selliselt, et klientidele pakutakse endisest paremaid lahendusi (klienditeeninduse efektiivsus). Läbi koostöö püütakse parendada nii oma kui ka kliendi toimingute efektiivsust, ehk teisisõnu - püütakse parendada nii sisemist kui ka välist efektiivsust.
  

• Asjatute tegevuste vältimine kõikides toimingutes selliselt, et terviklik efektiivsus paraneb (kuluefektiivsus). Näiteks, asjatu käsitsemise vältimise, dubleerivate tegevuste lõpetamise, lao väärtuse vähendamise, lao ringlemissageduse suurendamise ning töö ja kapitali tootlikkuse suurendamise kaudu püütakse suurendada efektiivsust kogu tarneahelas.
  

1.12. Kuluefektiivsus
Logistika üheks peamiseks eesmärgiks on suurema efektiivsuse saavutamine. Efektiivsuse uurimisel tuleb arvestada kulusid, kvaliteeti, kvantiteeti ja ajategurit. Kuluefektiivsuse vaatenurgast on uuritavateks objektideks laod, ostmine, veod ja jaotus, läbimisajad ja tööpanused saavutatud tulemuste suhtes.
Kogukulude analüüsi eesmärgiks on leida kõik teatud tegevuste ja nende alternatiividega seotud kulud. Erinevaid alternatiive võrreldakse ja lõpuks valitakse selline alternatiiv, mis tervikut silmas pidades põhjustab kõige vähem kulutusi. Kogukulude analüüs võib olla ka hea viis, leidmaks suurimad potentsiaalid tegevuste muutmisel efektiivsemaks ja kulude vähendamiseks põhimõttel “kust annab lõigata rohkem”. Ettevõttes tuleb välja selgitada, millised tegevuste ja toimingute faasid tekitavad kulusid ja kui suured need kulud on tegevuste erinevates etappides. Analüüsi võib viia läbi ka kogu logistikaahela kohta, samuti teatud ettevõtte või teatud tegevuse osas. Kontrollides süstemaatiliselt materjalivoogude erinevaid osi ja jaotades kogukulu osakuludeks, saab hea pildi terviklikust kulude massist.
Kogukuludepõhise mõtteviisi kohaselt nähakse logistikat kulude vältimatu tekitajana, mistõttu ettevõtte tegevusstrateegia peaks nägema ette logistiliste kogukulude minimeerimise. Kogukuludepõhise mõtteviisi kohaselt ei pruugi kogukulusid optimeerides üksikud tegevused toimuda optimaalsel tasemel. Tähelepanu tuleb suunata kogu ettevõtte logistiliste kogukulude minimeerimisele. Kogukulude minimeerimise teel varitseb oht, et kogu tähelepanu suunatakse ainult oma ettevõtte süsteemide arendamisele ja tähelapanuta jäetakse klientide vajadused.
Kogukuluefektiivsus jaguneb kahe põhifaktori vahel:

• kuluefektiivsed toimingud
  
• kapitali efektiivne kasutamine.
  

Logistikas saavutatakse efektiivsust põhiliselt kahel erineval viisil: luues uusi tegutsemismudeleid või püüdes ratsionaliseerida toiminguid, kõrvaldades kasutusel olevatest tegutsemismudelitest “lõdvad kohad”.
1.13. Paindlikkus
Paindlikkuse all tuleks mõista logistikas ettevõtte võimet tegutseda vastavalt klientide ja partnerite poolt soovitud ja oodatud tegutsemistingimustele. Paindlikkus võib väljenduda näiteks klientide ja koostööpartnerite erisoovide arvestamises:

• toimingute teostamise protseduuride muutmisel
  

• toimingute teostamisel kiiremini kui tavaliselt.
  

Logistilises ahelas on kriitiline tegur aeg. seda vajatakse tootmiseks, transportimiseks ja informatsiooni edastamiseks. Tarneprotsessiga seotud aega võib jaotada kahte erinevasse kategooriasse:

• aeg, mis kulub toimingute tegelikuks teostamiseks
  
• aeg, mis kulub kahe erineva toimingu vahel oodates .
  

Aja kasutamine tarneahelates ei ole üldiselt efektiivne. Uuringute põhjal on tehtud järeldusi, et tooted on väärtust tootvas faasis kõigest 0,05 – 5% kogu läbimisajast. Suurem osa tarneprotsessi koguajast kulub enamasti väljaspool tootmist informatsiooni ootamiseks, siirdamiseks ja käsitlemiseks.
Erinevused tootmisettevõtete reageerimisaegades mõjutavad nii toodete saadavust kui ka teenuste usaldusväärsust. Kui ettevõte kasutab aeglast kommunikatsiooni-, tootmis- ja veotehnikat/tehnoloogiat, on võimalik saavutada usaldusväärne teenindamine ainult suurte ja kallite ladude abil. Kui läbimisaja mõju tarnevõimele soovitakse kõrvaldada, seotakse sellega rohkem käibevahendeid. Pika läbimisaja mõju ei ole siiski võimalik täielikult kõrvaldada lao poolt juhitavas tootmises, kuna müügiennustuste vigade arv suureneb läbimisaja pikenedes. Mida pikem on läbimisaeg, seda raskem on ennustada, milline on toodete müük laost vaadeldaval perioodil.
Vastupidiselt üldlevinud seisukohtadele ei ole käibevahendite hulga vähendamine, tarnevõime parandamine ja läbimisaja lühendamine üksteisega vastuolus . Lühendades tellimuste poolt juhitava tootmise läbimisaegu, vähendatakse samal ajal käibevahendite hulka ja parandatakse tarnevõimet.
24