1. Kas tsarter on prahileping või kaupade mereveo leping? Miks? Millal? Kõiki tsartereid on õiguslikult korrektne nimetada prahilepinguteks. Tsarteri kasutamine mereveoveolepinguna on ainult üks kasutusala. Teine, mitte vähema tähtsusega tsarteri kasutusala on ajaprahing ehk tähtajalise prahtimise leping. Ühed teadlased ja spetsialistid nimetavad tsarterit kauba mereveolepinguks, teised prahtimis(prahi)lepinguks. Ja mõlematel on õigus, erinevus on aga selles, et esimene seisukoht on oma sisult kitsam ja kehtib ainult teatud tingimustes, teine on aga tunduvalt laiem. 2. Milliste laevade töökorralduse vormi puhul kasutatakse tsarterit kui mereveolepingut? Tsarterid kaupade veoks/Reisitsarter (Voyage-Charter) on sisuliselt kaupade mereveolepinguks. Tsarterit kui mereveolepingut kasutatakse liinilaevanduses, kuna liinilaeval on väga palju erinevaid lastiomanikke ja igaühega eraldi p...
konteineri laadimine sihtsadamas veokile • LIFO ja FILO (liner in / free out; free in / liner out) – on tingimused, kus ühes sadamas on konteineri laadimine hinna sees, teises sadamas aga mitte. CY (container yard) – tähendab, et pakutud hinna sees on sadamas üks laadimine – sadamaterminalist laevale või vastupidi. Konteineri laadimise veovahendilt või veovahendile peab klient juurde maksma. Näiteks tingimus LI/CY mereveo hinna pakkumise järel tähendab, et pakkumine sisaldab konteineri vedu alates konteineri sadamasse toimetanud veokilt mahalaadimisest kuni sihtsadama konteinerterminali laadimiseni. Konteineri sihtsadama terminalis veokile laadimise tasu selline hind enam ei sisalda. • Door “uksest” või “ukseni” tingimus tähendab, et hinnapakkumine sisaldab kõiki transpordikulusid koos laadimiste ja kohaleveoga maismaal alates konossemendis määratud lähtekohast ja/või kuni sihtkohani.
Konossement (bill of landing) mereveo veokiri Kauba väärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba transportimiseks vastuvõtmist, kohustub transportima kauba konossemendis kirjeldatud viisil lähtesadamast sihtsadamasse ning loovutama selle isikule, kes esitab konossemendi ja kellel on konossemendi alusel õigus kaupa vastu võtta IMO (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon) Rahvusvaheline merendusorgansatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu esindajatega, et edendada meresõidu ohutust ja vältida merereostust. Hamburgi reeglid (Rotterdami ja Haag-Visby reeglid) Hamburgi reeglid kehtestavad vedaja vastutuse presumptsiooni hooletuse korral ühes vastupidise tõendamiskoormisega. Haagi-Visby reeglid Selle konventsiooni eesmärgiks oli limiteerida vedaja vastutust ja standardiseerida teda vastutusest vabastavaid klausleid, mida vedajad olid aegade jooksul tavaõigusena konossementidesse...
lõpptoodete ladustamisega lähtekohas, lõppkohas ja nende kohtade vahelisel liikumisel. Laondus omab ja edastab infto ladustavate materjalide ja toodete laoseisu, asukoha ja ladustamistingimuste kohta. Laonduse ajalugu ulatub mitme tuhande aasta taha. Algselt varuti ja ladustati põllumajandussaadusi, et hoida ära võimalikku näljahäda. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks. Maitseainete mereveo järel hakati neid ka ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus mindi käsitööstuslikult tootmiselt üle masintootmisele, mis tõi kaasa suurte tootepartiide masstootmise. Ladustamine andis võimaluse hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamatest paiknevad
f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused. 1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimin...
Lennuveo import: - impordisaadetiste tootmisprotsessid on sarnased ekspordiga - võimalused, hinnad ja vedu koordineeritakse koostöös lähtemaa kontoriga - veotellimus tehakse lähtemaa veokorraldajale, kes võtab saatjaga ühendust ja korraldab veo vastavalt kokkulepitud veoviisile Mereveo eksport: - Nõusta klienti kuidas pakkida, aluse max mõõdud/kaal vastavalt konteineri tüübile - Küsida saatjalt veo dokumendid, kauba arve, pakkeleht, jne. - Saadetise vormistamine transpordiprogrammis (saadetise, transpordi # loomine) - Laevaliini või co-loader broneeringu tegemine (veebis, e-mail) vastavalt kehtivale veotariifile (s/c, tariff, quote #)
1. Kes praktiliselt valmistab ette konossemendi, kes annab välja oma nimel ja kes selle allkirjastab? Kõige üldisemalt, konossement on vedaja poolt kaubasaatjale väljastatud mitmeotstarbeline mereveo dokument, mis ajalooliselt kinnitab · Lasti vastuvõtmist vedaja poolt · Mereveolepingu olemasolu · Lasti üleandmise korraldamist · Väärtpaberi funktsiooni 2. Kirjeldage lühidalt konossemendi 3 (4) funktsiooni. Enamlevinud on järgmine jaotus: 1. On tõendiks, et laev on kauba veoks vastu võtnud teatud koguses ja seisundis 2. On dokumendiks, mis tõendab kauba mereveolepingu olemasolu ja sisu 3. On aluseks kauba edasi- ja väljaandmisel 4
veo meritsi. Seda peavad järgima kõik riigid, kes on liitunud konventsiooniga SOLAS (Safety of Life at Sea), mis on rahvusvaheline kokkulepe inimelude ohutusest merel. Samuti on see kohustuslik MARPOL (Prevention of Pollution from Ships) 73/78 liitujatele, mis on 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimisest, mis on põhjustatud laevade poolt ja selle 1978. aasta protokoll. [1], [2] Rahvusvahelist ohtlike kaupade mereveo eeskirja uuendatakse iga kahe aasta tagant. Muudatuste alustuse põhjused tulevad üldjuhul ettepanekutest, mis on esitatud otse IMO-le liikmete valitsustelt või on parandused seotud ÜRO soovitustega. Seal on detailselt kirjas nõuded iga aine, materjali või eseme kohta individuaalselt. Need hõlmavad pakendamist, konteinerliiklust ja ladustamist, eelkõige silmas pidades kokkusobimatute ainete eraldamist. IMDG koodeksi uunedamise ülesande peab
Laonduse olemus ja funktsioonid Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku näljahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne realiseerimist ladustama. Ladustamine on teenus, mis hõlmab endas transporti, pakkimist ning asjade pikaajalist või lühiajalist ladustamist. Pakume ladustamisteenuseid nii ettevõtetele kui eraisikutele. Vajadus ladustamise järgi võib tulla mõneks ajaks teise riiki kolimisest, ettevõtte inventari hoiustamisest või mõnest muust põhjusest. Lähtuvalt kliendi vajadustest pakume ladustamist kolitava kauba
Veokorraldus ja ekspedeerimisäri SRÜ riikides (loeng IX) Põhjused, miks SRÜ riikidega antud äri tehakse : Tegemist on meie lähiregiooniga • Meil on ajaloolisi sidemeid riikide tasemel • Meil on tihedaid sidemeid üksikisikute tasemel • Eesti kui „sillapea“ Lääne – Euroopa ja SNG vahel • Kriis ja/või revolutsioon on alati võimalus uueks äriks Veotellimuse elukaar: SRÜ riigid vs Eesti • Üldine koostööleping • Tellimus (email, faks) pitsatiga!!! Vajalik originaalallkirjad • Transpordi(liigi) valik, tähtajad jne. • Dokumentide eelkontroll (eeldeklaratsioonid, ekspordideklaratsioonid jne) • Laadimine • Piiriületuse vormistus (tir/transiit) • „Spravka po transportnim rashodam“ – transpordikulude eelteade • Tollivormistus • Laialivedu • Arve + „akt vipolnennih rabot“ + CMR EESTI • Tellimus, online • Laadimine • Laialivedu + arve või v.v Takistavad tegurid: bürokraatia, korruptsioon (toll!), kultuurilised erip...
konteinereid nii palju ka tegelikult veetakse. Vahendusteenuste pakkujateks on laevaagent, kes esindab laevaomaniku huve, kaitseagent vajadusel ja liiniagent, kes on laevakompanii täievoliline esindaja piirkonnas ( riigis, sadamas, nt esinduspiirkonnas Euroopas ) Mereveo hinna struktuur Mereveo hind on väga mitmeti mõistetav suurus. Veotingimuste ühtlustamisele aitavad kaasa tarneklauslid Incoterms, mis on märgitud kaubandusliku mereveo lepinngute transporditingimustes. Eelised : · Suur veovõime. · Ökonoomne suurte veomahutite ja kauguste puhul väikese kütuse kulu tõttu. · Veeteede marsruutide paindlikkus suur. · Vähem piiranguid kaupadele. Puudused : · Aeglane. · Lühike navigatsiooniaeg (veeteed külmuvad). · Piiratud võimalus otsesidemeteks. · Sadamate ja muu infrastruktuuri vajadus, mis teeb veetranspordi kalliks. · Karmid nõuded pakkimisele. · Ümberlaadimise vajadus.
TALLINNA TRANSPORDIKOOL LOGISTIKA JUHTIMINE ETTEVÕTTES X ESSEE KOOSTAJA: JUHENDAJA: RÜHM: TALLINN 2015 SISSEJUHATUS Ettevõte X on väga tihedalt seotud logistikaga, sest kaup liigub igapäevaselt väga erinevatesse sihtkohtadesse. Tellimusi esitatakse välismaalt väga paljudest riikidest ning transport nendesse riikidesse tuleb ära korraldada. Samuti on ennem tellimuse väljastamist vajalik teha komplekteerimistööd, et täita kliendi soovid ning vajadused. Antud referaadis uurin kuidas on seotud X logistikaga. KAUBALE KOHA MÄÄRAMINE Hoiustamissüsteemide ülesandeks on määrata kaupadele hoiukohad selliselt, et töö hoiukohtadele paigutamisel, komplekteerisel, ümbersiirdamisel ja inventeerimisel oleks võimalikult efektiivne. Kui riiulid ja nende hoiukohad on adrese...
lõppetapil maanteed ning ülejäänud etappidel raudtee- või mereveoteenust sama saatedokumendi alusel. Raudtee- ja mereveoetapi algpunkti ja lõpp-punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna peab olema üle 100 kilomeetri. (2) Kombineeritud veo algetapp on teelõik veose pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima raudteejaama või meresadamani ning lõppetapp on teelõik veose ümberlaadimiseks sobivast lähimast raudteejaamast või meresadamast mahalaadimiskohani. (3) Mereveo korral ei tohi kombineeritud veo alg- või lõppetapi teelõigu pikkus peale- või mahalaadimise meresadamast otsejoones mõõdetuna ületada 150 kilomeetrit. Kombineeritud veo korraldamine (1) Kui kombineeritud veo puhul korraldab veose saatja veo algetapil vedu käesoleva seaduse § 8 lõigete 2 ja 3 kohaselt oma kulul, ei ole nimetatud sätetega vastuolus veose saaja õigus toimetada veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul. Veose saaja peab
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Maarja Pikk ÄJ11 Pakkimise ja pakendiga seotud probleemid logistikas Referaat õppeaines ,,Logistika alused" Juhendaja õpetaja Tiina-Mai Hirmo Väimela 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Logistika õppeaine raames tuleb koostada ärijuhtidel kui ka ärikorraldajatel referaat. Töö autor on valinud referaadi teemaks Pakkimise ja pakendiga seotud probleemid logistikas. Selle teema raames uurin, kuidas on korraldatud kauba vedu ja kauba pakkimine Eestis. Millised on erinevad pakkematerjalid ja pakkeviisid ning millised probleemid seoses nendega esinevad. Ainetöö annab lühiülevaate pakendamise valdkonnas. Autor loodab, et antud referaat on hariv ja aktuaalne. Autor ise sai seda tööd koostades teada palju uusi teadmisi selles valdkon...
Laonduse ajaloost Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku näljahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne realiseerimist ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus siirduti käsitöönduslikult tootmiselt masintootmisele, mis tõi kaasa ülemineku üksikute, tellitud toodete valmistamiselt suurte tootepartiide masstootmisele. Ladustamine kujutas endast nii võimalust kui vajadust hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning
Kauabatehingu osapooltel tuleb järgida kõiki ametlikult kehtestatud nõudeid. Jälgima peab pakkimist, markeerimist ja nõuetekohast transporti. Erinevad blanketid tuleb kindlasti arusaadavaks teha. 10.Nõuded ohtlike aineid vedavale transpordivahendile ADR Accord euroeen relatif au transport international de merchendises dangereuses par route - Rahvusvahelised ohtlike ainete maanteeveo eeskirjad. IMDG- Inernatianl Maritime Dangerous Goods rahvusvahelised mereveo ohtlike ainete eeskirjad. RAR Restricted Articles Regulations Lennuveo eeskirjad. 11. Peamised veoauto ekspluateerimisega seotud kuluartiklid ja võimalused nende vähendamiseks kaubaveokulu, veohind, prahtimine, eelkulud, põhiveokulud, järelkulud, lepingud, pakkimiskulud, käsitlemiskulu, ekspordikulu, laadimis- lastimiskulud, kütuselisa(BAF), valuutalisa(CAF), riskitasu, ladustamiskulu, distributsioonikulud ja kindlustus- ja andmesidekulud. 12. Veokorraldaja eesmärgid
6. Laonduse arenev roll logistikas ja ladude funktsioonid 6.1. Laonduse ajaloost Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku näljahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne realiseerimist ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus siirduti käsitöönduslikult tootmiselt masintootmisele, mis tõi kaasa ülemineku üksikute, tellitud toodete valmistamiselt suurte tootepartiide masstootmisele. Ladustamine kujutas endast nii võimalust kui vajadust hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Nõudlust prognoositi vähe ja tarbijate erinevate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid · Maagiveo...
raudtee- või mereveoteenust sama saatedokumendi alusel. Raudtee- ja mereveoetapi algpunkti ja lõpp- punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna peab olema üle 100 kilomeetri. (2) Kombineeritud veo algetapp on teelõik veose pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima raudteejaama või meresadamani ning lõppetapp on teelõik veose ümberlaadimiseks sobivast lähimast raudteejaamast või meresadamast mahalaadimiskohani. (3) Mereveo korral ei tohi kombineeritud veo alg- või lõppetapi teelõigu pikkus peale- või mahalaadimise meresadamast otsejoones mõõdetuna ületada 150 kilomeetrit. §12. Kombineeritud veo korraldamine (1) Kui kombineeritud veo puhul korraldab veose saatja veo algetapil vedu käesoleva seaduse § 8 lõigete 2 ja 3 kohaselt oma kulul, ei ole nimetatud sätetega vastuolus veose saaja õigus toimetada veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul
Meremaale sp laadis raadiod laevaomaniku konteinerisse ja vedas oma autol lastimissadamasse Laevaomanik väljastas oma konossemenedi. Kaup saadeti sp agendile UusMeremaale Saabudes oli osa kaubast kadunud. Nõue esitati sple Kohus leidis, et "forwarder had not issued a transport document, only a consignment note that took the place of the normal bill of lading". Lisaks ei olnud tal mingeid vahendeid mereveoks. Kohtu otsus: mereveo osas toimis sp agendina, ülejäänus printsipaalina. R/v konventsioonide mõju Eelmine kohtulahend kehtib siis, kui maanteevedu ei reguleeri konventsioon Kokkuvõte 2 õigussüsteemi Common Law System tava (Inglise) õigus Civil Law system tsiviil (Rooma) õigus The Common Law is judgemade law pöördutakse varasema kohtulahendi poole, seadust nagu polekski lähtutakse üldistest lepinguprintsiipidest ofertaktsept
jne).Avaliku lao pidaja võib osutada klientidele ainult laoteenust ja lihtsamaid lisaväärtusteenuseid AWB (Air Waybill) Õhutranspordi saateleht. AVL (Automatic vechile location (AVL)) Süsteem, mille abil jälgitakse veovahendi/veoühiku asukohta ning täiteastet (kas sõiduk on koormaga,ilma koormata, osaliselt koormatud). B/L (Bill of Lading) Lühend B/L (kasutatakse ka kujul BL) tähendab mereveo konossementi. BRT (Brutoregistertonn) Näitab kogu laeva, mitte ainult lastiruumide, mahtuvust. NB! Registertonn on MAHU, mitte kaalu mõõtühik. CEMT luba (CEMT permission) Dokument, mis annab autovedajale õiguse teostada rahvusvahelisi autovedusid Euroopas lepinguosaliste riikide vahel. Lubasid väljastab ERAA. CMR (CMR) Rahvusvahelise autoveo saateleht, mis põhineb CMR-Konventsioonil. CMR Konventsioon (CMR ) CMR Konventsioon on vastu võetud 1956 a
(traallaevu), kreveti- ja krabipüügilaevu, traaler-kalatehaseid, kalapüügi külmutuslaevu, uurimis- laevu, päästelaevu, tuletõrjelaevu ja reostuse tõrje laevu. Kuna viimastel aastakümnetel on mereveo vajadused muutunud ja veotehnika arenenud, on lisandunud uusi laevatüüpe. Arengut on juhtinud ühelt poolt reederite soov võtta kasutusele suuremad ja efektiivsemad laevad, teiselt poolt aga üha suurenev vajadus veoahelas merevedude järele. Lühenevad tarneajad eeldavad lühemaid veoaegu.
Kui väärtus on konossemendis deklareerimata, on kauba riknemise või kaotsimineku korral vastutus kuni 666,67 SDR-i ühe kaubaühiku kohta, või 2 SDR-i ühe kaubaühiku bruto kg kohta. Nõukaajast pärandatud KM-koodeksis oli veel väiksem, 1 kaubaühik, vastutus 200 krooni. Konteiner televiisoritega läheb kaduma, väärtus pole deklareeritud, 1 konteiner, vastutuse piirmäär 2000.- krooni, selle saad kui läheb kaduma. Norm kaubaomanik peab kauba kindlustama mereveo ajaks, see on obligatoorne. Laevanduses on tegu sellisega, et vastutusest vabanemise asjaolusid on palju ja sageli on vastutus väike. Sillamäelt saatis Silmet USA-sse nioobiumikangi, 10 alust, igal alusel 160 kg metalli, 1 alus maksis 0,5 Mio. Miskipärast pandi 10 alust sellisesse konteinerisse, kus tingimus oli, et sinna võib panna veel teist kaupa- plomme tehti lahti tähendab, autoga toodi 10 alust Tallinnasse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
