Kultuuri monoliitsete definitsioonide hülgamine- pluralism ja mitmekesisus Skeptitsism metanarratiivide ja absolutismi suhtes,iroonia Ühese tähenduse idee kõrvale heitmine ,( erinevad ideed ühes pildis) Tõde on suhteline Globaliseerumine 3 PM teoreetikut Lyotard- suurte ehk metanarratiivide kahtluse alla seadmine nagu progress, kõige seletamine teaduse abil ja absoluutse vabaduse mõiste Teadus on aidanud metanarratiivid ümber lükata Kõik metanarratiivid on lihtsustatud teooriad Peaks mängima keelemänge, et leida kõik eksisteerivad narratiivid Teadus ei ole enam võimude tööriist- meil on valik Tegusid hinnatakse nüüd selle järgi kui kasulikud nad on, mitte selle järgi kui tõesed need on. Baudrillard- reaalsuse ja seda esindava kujutisei vahelise piiri kadumine (simulacrum), hüperreaalsus (teadvus ei suuda eristada tõeslisust ja fantaasiat)
- Pm-liku kultuuri kirevaid stiilide, simulatsioonide ja pealispindade mängus annab iga asja naljaks keerata. - Kultuuri ja ühiskonna vahe laguneminepopkultuur mõjutab üha rohkem tarbismisvaldkonda- mida ostame, Modernismijärgset popkultuuri nähakse niisuguste segaduste ja moonutsute väljendajana- nii ei suuda ta aja-ja ruumitaju peegeldada. Postmodernistlik popkultuur asub väljaspool ajalugu. Metanarratiivid nagu religioon, teadus, kunst, modenism, on allakäimas. Lk 314 Postmodernismis: tarbimine, kesklassi uued ametid ja tarbijaturud,isikliku ja kollektiivse identiteedi hägustumine. Ei saa öelda, nagu oleks toimunud lihtsalt allakäiguprotses. Identiteet postmodernismis: Inimene loob ennast väljapoole avalikku sfääri: seoseraamastik on kadunud. Tr.identiteediallikad nagu kohalik kogukond, ühiskonnaklass, tuumikpere, on muutumas.
Jumal Isa Püha Vaim Metafüüsika Iroonia Modernism ja postmodernism: Mondernism - usk progressi, toetumine mõistusele ja autoriteedi ning traditsiooni tagasilükkamine;usk teaduse võimsusesse; võtmesõnadeks on tõde, õiglus ja vabadus; arenes kaasaegne tootmine ja linnastumine; tõusid esile liberalsed demokraatiad ning ühes sellega tolerans, humanism, egalitarism, bürokraatia. Postmodernism metanarratiivid, ,aailm ei ole süsteemne ega terviklik, maailm on hoopis fragmentaarne; meie endi elu on lugu erinevatest, mittesuhestatud episoodidest. Susan Sontag `` Tõlgendamise vastu``. Selgita lähemalt. - Sontag mõistis hukka igasugused katsed tõlgendada kunstiteose teksti, st pakkuda erinevatele kujunditele erinevaid tähendusi vastavalt erinevatele teooriatele. Sontag väitis, et kõik ongi nii, nagu me näeme ja loeme. Mis on teooria? - Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse
kultuuriteoreetilises olukorras, varem seda mõistet kultuurilises teoorias ei kasutatud. On saabunud teatav kriis- mtanarratiiv- need on sellised universaalsed/totaalsed lood mis selgitavad inim olevust või inim eksistentsi, kuidas nad on, kuidas liiguvad. Ühiskonnad on organiseeritud teatavate narratiivide ümber, üheks näiteks on kristlus- see on teatav narrativ kus räägitakse kuidas inimene tuleb, kust inimene tuleb jne. Suured metanarratiivid toimivad läbi vägivalla, teatud hääled sunnitakse vaikima sellistes olukordades. Ta näeb et metanarratiivid hakkavad taanduma ja asendub mikronarratiiviga- on palju hääli korraga, on mitu narrataiivi. Teadust võib pidada narratiiviks, meie maalim on rajatud teadusele- selle aluseks on kuritegu. Baudrillard- ta lähtub tootmise või produktsiooni mõistest. Ühiskond kus ei toimu materjaalsete asjade tootmine vaid toodetakse ka representatsioone ja märke
arusaamu, muuta poliitilisi arusaamu. _ Popkunst ja WARHOL. Tema puhul peetakse keskseks (tema sõnul toetus tekst pealiskaudsetele uurimisandmetele; pole töö staatusest vaimustuses) – „Postmodernne olukord“ Teos teadmiste kriisist Lääne-Euroopas. metanarratiiv – räägib universaalsusele pretendeerivad lugusid maailma ja inimloomuse kohta. (nt. marksism? – apokalüptiline, nt. teadus) Lyotard Suured metanarratiivid töötavad välistamise ja kaasahaaramise meetodil. Alistatakse teised narratiivid, surutakse kõrvale – alles jääb keskne. Hakkavad tööle mikronarratiivid, heterogeensuse asemel homogeensus. Asjade pealkihis tuleb kahelda, see võib olla näiline.
Postmodernismi võib käsitleda kui ajaloolist nähtust, kuid ka kui erilist mõttesuunda, mis on toiminud läbi eri aegade. Mõiste sai alguse ameerika kunsti- ja arhitektuurikriitikast, Lyotard: "Postkaasaegsest seisundist? (1979) ja "Mis on postmodernism? (1982). Lyotard väidab, et suured narratiivid (ideed, mis püüavad maailma tervikuna mõista ja seletada) on lõppenud, ei täida enam oma endisi funktsioone. Kui müüdid otsivad legitiimsust minevikust, siis need metanarratiivid - tulevikust. Nende metanarratiivide järgi tekib idee, et kaasaeg on tulevikku suunatud projekt, me elame mingit ettevalmistust tulevikule. Inimesed küll igatsevad stabiilsuse, terviklikkuse ja ühtsuse järele, kuid see võimalus tänapäeval puudub. Postmodernset ajastut iseloomustab loobumine kindlatest tõdedest, ühe või teise õpetuse või doktriini monopolist. Peamine moodus postmodernismi seletamiseks on tema kõrvutamine modernismiga.
Gödeli teooria. 2. kirjanduses domineerib poeetilise mõtlemisviisi fenomen. Hilisem Heidegger, kus filosofeerimine toimub eirates klassikalist loogikat nagu see esines hiina mõtlejate juures. Postmodernism saabub peale II MS, kuigi peab ütlema, et selle ilmumine kunstiliigiti võib olla ajaliselt erinev. Iseloomulik postmodernismile on metanarratiivide (kasutab veel mõisteid makro- ja suured narratiivid) jõu ja legitiimsuse kadumine, ekleltism. Metanarratiivid on nt. mõtte hermeneutika, vaimu dialektika, inimkonna vabastamine, subjekti võim, kristlus jne. Nende ülesandeks oli legitimiseerida/seadustada teatud moraali normid, seadused, institutsioonid, mõtteviisid. Kuid erinevalt müütidest, mis kandsid sama rolli, otsivad metanarratiivid legitimatsiooni tulevikust, mitte minevikust. See oli nn. tulevikku suunatud kaasaja projekt, millest unistasid Nietzsche ja Heidegger.
Selleks, et toimuks muutus siis pean saavutama teatud ühtusust. Lyotardi sõnul on tulemas uus modernism, mis ületab postmodernismi. Õppeõjud peavad oma ideid õpilastele maha müüma Lyotardi järgi sellises mudelis (mida ta ei kiida heaks). Rooside sõda: tõde pole see, mis tõde päriselt on, vaid see, mis inimesele sobib. Lyotard "Postmodernne olukord" (kõnekas ülevaade teadmisest) Teemaks teadmise kriis läänes. Suured metanarratiivid ei hõlma enam meid kõiki, nende asemele on tekkinud mikronarratiivid.
lubadused ei ole täidetud. Lyotard "Postmodernne olukord" kirjeldas muutusi kultuuriteoreetilises mõtlemises. On saabunud teatav teadmise kirri läänemaailmas. Metanarratiiv - universaalsed lood, mis selgitavad inimolemust v inimeksistentsi põhjalikult. Ühiskonnad on organiseeritud teatud narratiivide ümber. Nt Kristlus on nattariiv, mis seletab kõike inimese kohta, või Liberalismi idee, Marksism jne Metanarratiivide toime on kaudne, vahel vägivaldne. Lyotard näeb, et metanarratiivid on asendunud mikronarratiividega ei ole enam ainult üks narratiiv, vaid mitu väikest üksteisele vastukäivat narratiivi. Metanarratiivide ümber on veel teisi pisemaid narratiive nt ideoloogiad. Teaduse jõud on metanarratiivina kahanenud, seda ei seota enam absoluutse vabaduse ja teadmise ideedega. Teaduse seotus tõega - traditsiooniliselt oli teaduse eesmärk leida tõde, aga Lyotard näeb, et see ei ole enam niivõrd tõega seotud. Baudrillard "Simulaakrum"
Nobeli kirjandusauhinna (1933). Kirjutas nii proosat kui lüürikat, valdavad on nukravõitu hääbumismeeleolud, nostalgiline tagasipilk bolševismieelsele agraarsele Venemaale. Nobeli auhinna võitis ka Peterburist pärit poeet Jossif Brodski (Joseph Brodsky, 1940 – 1996), kelle formaalne haridus piirdus küll põhikooliga, kuid kes paistis silma klassikalise vene lüürika traditsioone jätkava, tiheda ja intellektuaalselt rafineeritud loominguga. Suured narratiivid (ka metanarratiivid, meisternarratiivid) – mõiste, mille võttis kasutusele prantsuse kultuuriteoreetik Jean-François Lyotard (1924 – 1998). Tähendab mistahes ühiskondlikke diskursusi, mis taotlevad maailma kõigiti lõplikult ära seletada ja üleüldiste mastaapsete lahendusteni jõuda (näiteks kristlik või marksistlik maailmatõlgendus). Eelistada tulevat niinimetatud väikesi narratiive, mis tegelevad üksikjuhtumitega. Samas võiks mõistet suured narratiivid positiivses tähenduses püüda
vägivald *genealoogia ajalugu on juhuslikkuse tagajärg, ajaloo skeemid koosnevad katkestustest (lääne eu mõsitmine antiikkultuuri antiik viis l ääneliku ühsikonna mudelini, aga see on vale) *"Ajalool ei ole mõtet" ei saa siduda m õsituslikkusega *selleks on vaja ajalugu vaadata erinevalt tuleb l õpetada inimese vaatamine ajaloo subjektina *ajaloost kõnelemine universaalide keeles *ajaloole keskendumine kui kordumatutele üksiksündmistele *metanarratiivid, ajaloo ülesehitamine *SUURE TEISE kategooriad Zizek sotiaalne fikstioon, mille toime on reaalne, igasugune sotiaalne tasand eeldab tema olmasolu, aga ei koheta teda ennast vaid tema asendajaid (nt meedia: vabaturu positsioonilt jne) *ST on vaadeldav metanarratiivse ühikuna ST taandumine, pole enam sellist keskset metanarratiivi, mis toimub *G. Orwell "1984" *võim, millega peame tegelem oma igapäeva elus, ei asu enam mesist
Modernism toimib demineerimise ja kontrollimise vahendil. Selleks, et toimuks muutus siis pean saavutama teatud ühtsust. Lyotardi sõnul on tulemas uus modernism, mis ületab postmodernismi. Õppejõud peavad oma ideid õpilastele maha müüma Lyotardi järgi sellises mudelis (mida ta ei kiida heaks). Rooside sõda: tõde pole see, mis tõde päriselt on, vaid see, mis inimesele sobib. Lyotard "Postmodernne olukord" (kõnekas ülevaade teadmisest) Teemaks teadmise kriis läänes. Suured metanarratiivid ei hõlma enam meid kõiki, nende asemele on tekkinud mikronarratiivid. Michel Foucault (1926-1984) pants filos. teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta. Toetub Nietzschele valgustus illusioon, kus in on tapnud jumala, selle asemele tuleb mõistuse jõud. Siduda tõe otsinud ideega võimutahe. Slavoj Zizek (1949-) sloveenia filos. ,,THE SUBLIME OBJECT OF IDEOLOGY" 1989 - ideoloogia kogemus midagi, mis on täiesti suur ja jõuline ilma
kasutades. o Nad proovivad vastata kõigele. o Nt üks sellised on Kristlus, mis käsitleb kogu inimloovust. o Aga ka uuemad maailmavaated nagu nt liberalism mis ütleb, et inimese indivuaalne vabadus on kõige tähtsam ning selle seisukohalt tuleb üles ehitada kõik muu. · Metanarratiive ei saa ümber lükata. Kui asju ei saa ümber lükata pole tegemist teadusega siis nad on metanarratiivid · Lyotard räägib sääraste metanarratiivide kadumisest, seada hakkab asendama erinevate häälte mitmekesisus pluralism homogeensuse asemele tuleb · Koguaeg aeg on rajatud teadusele usult teadusesse ka teadust peab Lyotard metanarratiiviks. · Teatus on säärane metanarratii, mille kaudu teisi metanarratiive ühendatakse o nt elu pärast surma - mitte miski ei mõju meile nii usutvalat kui see, kui seome selle readuslikkusega.
annaabi.ee 
