TÖÖLEHT 2 Teema: PUUGIHAMMUSTUS JA SELLEST TULENEVAD HAIGESTUMISED Ülesanne: Loe hoolikalt läbi teema "Puukidega levivad haigused" ja võrdle loetu põhjal puukide poollt levitatavaid haiguseid VÕRDLE JA VASTANDA Märgi, mida sa võrdled Leia sarnasused ja erinevused Ole täpne oma faktidega Teema: Puukensefaliit ja puukborrelioos. I võrdlusobjekt:Puuk ensefaliid II võrdlusobjekt:Puukborrelioos ehk Lyme´i tõbi Millised on nende sarnasused? Puukborrelioosi, aga ka puukentsefaliiti nakatumise riski vähendamiseks tuleks
Goethe värviring 1793. aastal joonistab Goethe värviringi, kus ta ei vastanda üksteisele ainult kahte põhivärvi sinist ja kollast, vaid lisab sinna kolmanda nurgana punase värvi. Tekib ringikujuline diagramm, kus kolm põhivärvi vahelduvad oranzi, lilla ja rohelisega, punane asetseb köige üleval ja roheline all. Ringi seda poolust, mis algab rohelisega läbi kollase punaseni nimetab ta plusspooluseks ja vastaspoolt miinuspooluseks. Pluss- ja miinusvärvid, värvused ja tunded Goethe seob värvused tunnetega. Plusspoole ja miinuspoole
Goethe värviring 1793. aastal joonistab Goethe värviringi, kus ta ei vastanda üksteisele ainult kahte põhivärvi sinist ja kollast, vaid lisab sinna kolmanda nurgana punase värvi. Tekib ringikujuline diagramm, kus kolm põhivärvi vahelduvad oranzi, lilla ja rohelisega, punane asetseb köige üleval ja roheline all. Ringi seda poolust, mis algab rohelisega läbi kollase punaseni nimetab ta plusspooluseks ja vastaspoolt miinuspooluseks. Pluss- ja miinusvärvid, värvused ja tunded Goethe seob värvused tunnetega. Plusspoole ja miinuspoole värvid
kirjeldus, vähe jne) Jutustamine tutvusta sündmust, toimumisaega, -kohta, osalisi ajaline järgnevus ainult kõige olulisematest sündmustest lühikesest ajavahemikust väga pikalt ja põhjalikult pikast ajavahemikust ühe-kahe lausega Kirjeldamine leia üles kõige iseloomulikum pisematedki detailid, ära unusta tervikut värvikad omadussõnad tabavad võrdlused üks nähtus mitmest küljest Arutlemine too näiteid võrdle ja vastanda liigenda probleem osadeks) analüüsi Lausete seostamise võimalused -Sõnakordus (rõhutamine, mõjutamine) -Sünonüümi kasutamine -Asesõna kasutamine -Terviku lahutamine osadeks -Sõna väljajätt (puuduvat teavet tuletatakse) -Sidususele viitavate sõnade kasutamine (esiteks, teiseks, hiljem, seejärel, seetõttu, seega, selleks, järelikult, ühelt poolt)
tekkis. Sotsioloogia sündis suurtest ühiskonnamuutustest: · Valgustusajastu (u 1680-1780)- endisest kõrgema väärtuse saab haridus, mõistus, kahtlemine · Poliitiline/demokraatlik revolutsioon (Prantsuse Revolutsioon 1789)- hakati pöörama tähelepanu inimõigustele ja võrdsusele · Industriaalne revolutsioon ja teaduslik-tehniline revolutsioon- uus majandus · Urbaniseerumisrevolutsioon (linnade plahvatuslik kasv) ja kogukonna lagunemine 4. Võrdle ja vastanda omavahel kolme klassikalist sotsioloogia teooriat - funktsionalismi, konfliktiteooriat ja sümboolset interaktsionismi. (Mõtete süstematiseerimisel võib Sulle abiks olla tabel lk 15) Strukturaalne funktsionalism- teooria, mis näeb ühiskonda kui keerulist süsteemi (struktuuri), mille osad töötavad üheskoos selleks, et edendada stabiilsust ja solidaarsust. Sotsiaalne struktuur: suhteliselt stabiilne sotsiaalse käitumise muster
tekstide aluseks on maatrikad. Buddismi usuga riigid · Korea · Singapur · Taiwan · Sri Lanka · Jaapan · India · Tiibet · Mongoolia · Vietnam · Nepal · Indoneesia · Hiina Budismi leviku maailma kaart Buddismi pühakoda Erinevad eksistensi sfäärid · Surma ja sünni lakkamatu kordumine toimub läbi kuue näiliku valdkonna: põrgu, näjlased vaimud, looma, hiiud, inimesed, jumalad. · Budism ei vastanda maist ja taevast elu. · Elamiseks olenevat kuus erinevat kohta, millest 2 ülemist asuvad taevas, 3 alumist põrgus ning vahepeal on 1 füüsilise maailma tasand. Budism Eestis · 20. sajandi esimesel poolel tegutses Eestis ja Lätis budismi propageerija Karl Tõnisson, kes rändas enne Teist maailmasõda Taisse ja seejärel Birmasse, kus ta ka budistliku mungana suri. · Kuna budismi levikul on oluline just Buddha õpetuse
ajalukku. Siiski on tema loomingu lähtekoht Veneetsia manerismis, mille Hispaania müstikasse kalduv usuelu aitas anda sügavama sisu. 9. Mille abil väljendas El Greco oma sügavaid usutundeid? Kehade väljavenitamine ja mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine teenivad kirglikku usutunnete väljendust. 10. Mis tegi omal ajal uudseks Parma katedraali kuplifresko, mille oli maalinud Correggio? Gorreggiole oli iseloomulik illusionistlik ruumikujutus, mis ei vastanda pildi ruumi vaataja ruumile, vaid sulatab need ühte. Kõige ilmekam oli see Parma toomkiriku Maarja taevaminekut kujutavas kuplifreskos. 11. Mida tead Benvenuto Cellini loomingust? Oli kuulus kullassepp ja skulptor. Tuntumad teosed on Francois I soolatoos, pronksskulptuur ,,Perseus" ja Cosimo I de' Medici büst. Ta kirjutas ka traktaate kunstist.
tekstide aluseks on maatrikad. Buddismi usuga riigid · Korea · Singapur · Taiwan · Sri Lanka · Jaapan · India · Tiibet · Mongoolia · Vietnam · Nepal · Indoneesia · Hiina Budismi leviku maailma kaart Buddismi pühakoda Erinevad eksistensi sfäärid · Surma ja sünni lakkamatu kordumine toimub läbi kuue näiliku valdkonna: põrgu, näjlased vaimud, looma, hiiud, inimesed, jumalad. · Budism ei vastanda maist ja taevast elu. · Elamiseks olenevat kuus erinevat kohta, millest 2 ülemist asuvad taevas, 3 alumist põrgus ning vahepeal on 1 füüsilise maailma tasand. Budism Eestis · 20. sajandi esimesel poolel tegutses Eestis ja Lätis budismi propageerija Karl Tõnisson, kes rändas enne Teist maailmasõda Taisse ja seejärel Birmasse, kus ta ka budistliku mungana suri. · Kuna budismi levikul on oluline just Buddha õpetuse
Süsteemne mõtlemine Probleemi Kriitiline lahendamin e mõtlemi ne Hariduspsühhoologi Benjamin Bloomi mõistmine ja õppimine kuus sammu ning juhiseid. TEADMINE defineeri, kirjelda, tee kindlaks MÕISTAMINE vastanda, arutle, tõlgenda RAKENDAMINE näita kuidas, arvuta, too näided ANALÜÜS analüüsi, selgita, võrdle SÜNTEES koosta, loo, integreeri HINDAMINE soovita, põhjenda, järelda Mõtte süstematiseerimine ja korrastamine. Milles Lähene Kontrolli Mõtle oma Mõtle kohe täpselt probleemi Kogu mõtete väited läbi oma seisneb lisateavet
tema"Pikakaelalist Madonnat ,,. Angolo Bronzinot(1503-1572) kes maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses tardunudilmelisi aristokraate. El Grecot (1541-1614) kes oli pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek" Gorreggiot (1489-1534) , kes kasutas illusionistlikut ruumikujundust, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood" Skulptoritest olid silmapaistvad: Skulptor ja kullassepp, aga ka seikleja Benvenuto Cellini (1500-1571). Giambologna (1529-1608) prantsuse päritolu. N: "Apolloni kuju" liialdas kontrapostiga, muutes figuuri peaaegu spiraalseks; "Mercurius". Arhitektuuris oli tähtsal kohal:
inimesel üldjuhul vaja, kuna neid saab loogiliselt järeldada mõistust kasutades. Kehakatted, tööriistad, suhtlemine need kõik oleme pidanud enda leidlikkust kasutades ise leiutama, et looduses ellu jääda. Et mõistusega kaasneb võime teha uusi järeldusi kaasaantud teadmisi arvestamata, on need sõltumatud minevikus toimunust. Seega võimegi öelda, et inimene saab määrata oma arenemise käiku. 5. Seltskondliku seltsivuse all mõtleb Kant käitumist, mille puhul inimene ei vastanda ennast ühiskonnaga, vaid nõustub enamike üldlevinud normide ja tavadega, kuna niiviisi tunneb inimene ,,oma looduslike eelduste väljaarenemist" ja hõlbustab ühiskonna üldist toimimist. Antagonism, kuigi see sisaldab selliseid üldiselt pahakspandavaid omadusi nagu saamaiha, võimuiha ja auahnust, mängib siiski igaühe elus suurt rolli. Need faktorid panevad inimesi üritama olema teistest paremad, targemad ja kavalamad, mis lõppkokkuvõttes viivad kultuuri edenemisele
informatsiooni. Põhiväärtuseks on loomingulisus, kreatiivsus, mis aga võib viia subjektivismi (OHT!) · Mis on fuktsionalistliku paradigma sisu? Sotsioloogia makrotasandi paradigma, mille kohaselt ühiskond on süsteem, mis koosneb allsüsteemidest, millel igaühel on oma funktsioon, mida täites nad kindlustavad süsteemi (ühiskonna) toimimise ja säilumise. Ühiskonna aluseks on sotsiaalne kord ja kokkulepe (konsensus). Tuntuimad esindajad: T.Parsons, R. Merton. · Võrdle ja vastanda omavahel sotsioloogia kaht klassikalist teooriat - funktsionalism ja konfliktiteooria. Funktsionalism: · Sotsiaalsed süsteemid on vastastikku seotud, toetavad üksteist · Nad mobiliseerivad oma liikmeid ja kontrollivad neid, vajadusel ka erakorraliste meetmetega · Eksistentsiks vajavad süsteemid ühtset keelt ja suhtluspõhimõtteid Funktsionalism käsitleb ühiskonda kui üksikindiviididest kõrgemal olevat sotsiaalset süsteemi
Kes võidab?), sest pärimuse süzeeline külg on ette teada, üldtuntud. Romaani puhul aga mitte, romaanil saab see võimalikuks ainult üksnes kontakti ning läheduse tsoonis.) Kokkuvõte: Bahtin peab Romaan ja eepost vastanditeks.Kvalitatiivne romaanikäsitus näeb romaanis uusaja eepost. Eepos on "inimkonna lapsepõlve", kangelaste ajastu, esiaja kui eepilise mineviku kehastaja. Eepos tekib niisuguses maailma seisundis, kus isiku ja ümbritseva vahel valitseb harmoonia, kus kangelane ei vastanda end kollektiivile. Romaan seevastu on tsivilisatsiooni arengu produkt. Romaan vahetab välja eepose inimkonna kunstikultuuris. Eepos ja romaan ei erine teineteisest kujutamise laadi, vaid kujutamiseks olemasolevate ajalooliste reaalide poolest. Siirdumine eepose maailmast osutub võimalikuks siis, kui pärimuse vahetab välja isiklikult kogetu ja autori vaba kujutlusjõud. Romaani kangelane ja autor paiknevad ühes ja samas ajatasandis, neid ei lahuta absoluutne minevik.
alternatiivi. 1960ndatel hakati ehitama esimesi roboteid, mis suutsid juba ise mõtelda, teha otsuseid ilma otsese sisse programmeeritud infota. Edaspidi hakati arendama isemõtlevaid roboteid kolme roboti seaduse alusel: · Robot ei tohi vigastada inimest, aitama hädasolijat. · Robot peab kuuletuma inimeste käsule, väljaarvatud käskudele, mis vastandavad esimest roboti seadust. · Robot peab ennast kaitsma, kui selline käitumine ei vastanda esimest ja teist roboti seadust. Isaac Asimov tõi enda robotil põhineval ulmesarjas ,,I, robot" suurepäraselt esile need seadused, ajendades inimesi vaatama kaugemale tööstusrobotitest. Peale üliedukat Asimovi seriaali, hakati kirjutama robotitel põhinevad jutte aina rohkem ja rohkem. Tuntuimad on näiteks Mary Shelley ,,Frankenstein", Lester del Rey ,,Helen O'Loy" ning Ernest ja Otto Binderi poolt kirjutatud ,,Adam Link"
Ema, anna padruneid ma hakkan UML-i uurima 1. Ärimudeli mõiste Omab erialakirjanduses kahte tähendust - mudel selle kohta, kuidas äriüksus teenib raha (loob väärtust) VÕI äriüksuse toimimise kirjeldus. Süsteemianalüüsi lähenemine - ei vastanda ärimudeli tähendusi, sest ärimudel on ka ärisüsteemi arhitektuuri kirjeldus. Ühte ja sama äriarhitektuuri saab kirjeldada erinevas vaates erinevatele huvigruppidele nt äripoole jaoks on tähtsam mudel see, kuidas raha teenida VS IT department, keda huvitab rohkem kuidas ettevõte toimib, et neile tarkvaralahendusi luua. Kõlab nagu kodusõda. EHK, parafraseerime eelmist teksti ilusamale kujule, sest äkki ei jõudnud kohale.
3. tarkus (sophia) 4. õiglus (dikaiosyne) eesmärgiks on saavutada „hea“. Seega eetiliseks võib pidada inimest, kes püüdleb mõõdukuse, vapruse, tarkuse ja õigluse poole. ● Õigel ja heal on universaalne tähendus, see ei ole miski, milles inimesed võiksid kokku leppida. Õige ja hea mõõdupuuks on jumal ning jumaliku poole peab inimene püüdlema. Kasvatus peab õpetama inimest oma loomulikke võimeid tunnetama ja neid arendama. Platon ei vastanda loomuõigust positiivsele õigusele Loomuõigus teostab end positiivses seaduses, kui ka viimane toetub mõistusele. Selline seadus, mis hälbib mõistusest ei ole seadus. Seaduseks ei ole ka sellised korraldused, mis teenivad konkreetse ühiskondliku grupeeringu huve. Seega eetika ja õigus kattusvad juhul, kui viimane lähtub mõistusest. See on ka põhjuseks miks riiki peavad juhtima filosoofid, ehk mõistuse inimesed. Võib
Skeptistism- ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata. Konstruktiivne (kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, siis tegeleme teiste oluliste küsimustega)-radikaalne(kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, on üldistav tunnetus ülepea võimatu) Pragmatism- piirdugem filosoofilste väidete hindamisel praktilise kasuga kogukonnale. 16. Teadmise 3 mõistet: tuttavolek, oskus, teadmine, et. Filosoofias keskendutakse viimasele. Teadmine ei vastanda ennast üksned teadmatuse mõistele, vai ka arvamusele. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. 3 Popperi maailma: 1)füüsiliste objektide maailm; 2)teadvuse seisundite maailm; 3) mõtlemise objektiivse sisu e teadmiste maailm. Teadmine on midagi sellist, kui peab täpselt arutlema ja ei tohi järgida näivaid sarnasusi. 17. Induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest.
vaheliste kontaktide tundmaõppimisega. Paljud talupoegade uskumused pärinevad eelkristlikust ajast või igal juhul ei ole kristlikku päritolu. Nende silmis olid paljud kiriku tegemised otseselt seotud põllumajanduslike tsüklite kordumistega. Jumalustele annetati, et need tagaksid korraliku saagi ja taeva armulikkuse ning annaksid tervist inimestele ja loomadele. Inimeste suhtumine loodusesse oli puhtalt tarbijalik. Nad ei tunne end loodusga kokkusulanuna, kuid ka ei vastanda ennast loodusele. Inimesed kõrvutavad end kogu ülejäänud maailmaga ja mõõdavad seda oma isikliku mõõduga, mille nad leiavad iseendas, oma kehas ja oma tegevuses. Inimene oli füüsiliselt kõikide asjade, aga eelkõige maa mõõduks. Teekonda mõõdeti sammudega (foot). Küünar, vaks ja sõrm- need olid kõige loomulikumad ja levinumad mõõdud. Küntud maa mõõtudeks olid journal ja morgen- need tähistasid põldu, mis jõuti üles künda ühe päevaga
kirju hulk on koos" (1840). Selle luuletuse kirjutas Lermontov otse uusaastaballi vahetute muljete mõjul. Küpsed loomisaastad tõid kaasa tõsiseid mõtisklusi rahva saatuse ule ("Mõtisklus", 1838). Luuletaja on suupinki asetanud koos oma sugupõlvega ka iseenda, kuid ometi usub ta uude sugupõlve. Oma kaasaja tegevusjõuetus põlvkonnas pettununa asus Lermontov rahvalikkuse otsingule. Luuletaja loomingusse ilmus inimene lihtrahva hulgast, lihtne inimene, kes ei vastanda end ühiskonnale. Ta pakatab jõust ja tahtest, on loomu poolest võitleja. Selline on lihtsõdur luuletuses "Borodino" (1837) või peategelane "Laulus tsaar Ivan Vassiljevitsist. noorest opritsnikust ja uljast kaupmehest Kalasnikovist". Lihtsa inimese ja tema elutunnetuse kujutamine andis suurepäraseid luuletusi, nagu "Kasakaema hällilaul" (1840), "Kodumaa" (1841 ), "Lähen üksipäini välja teele" (1841) jt. Kõik nimetatud luuletused olid ühtlasi Lermontovi sammuks realismi suunas.
kaalutletud kuid loomulikuna. 8. Mida tead El Greco elukäigust? Pärit Kreeta saarelt, kujunes kunstnikuks Veneetsias, pärast seda elas Hispaanias. Loomingu lähtekoht siiski Veneetsia manerismis. 9. Mille abil väljendas El Greco oma sügavaid usutundeid? Kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine. 10. Mis tegi omal ajal uudseks Parma katedraali kuplifresko, mille oli maalinud Correggio? Illusionistlik ruumikujutus, mis ei vastanda pildi ruumi vaataja ruumile vaid sulatab need ühte. 11. Mida tead Benvenuto Cellini loomingust? kirjutas traktaate kunstist. Pronksskulptuurid "Perseus", Cosimo I de' Medici büst, Francois I soolatoos. MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalias kujutati pigem meelelist maailma
hiigelpilte. N: "Püha õhtusöömaaeg", "Paradiis" El Greco (1541-1614) pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek", "Vend Hortensio Felix" , "Krutsifix", "apokalüpsise viinda pitseri lahti tegemine" "Lakoon ja pojad" Gorreggio (1489-1534) illusionistlik ruumikujundus, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood" Skulptuur Taotleti virtuooslikkust Denvenuto Cellini (1500-1571) kullasepp ja kunstnik. Kirjutas ka traktaate. N: "Perseus" Giambologna (1529-1608) prantsuse päritolu. N: "Apolloni kuju" liialdas kontrapostiga, muutes figuuri peaaegu spiraalseks; "Mercurius" Arhitektuur
Poeem "Mtsõri", "Deemon". "Meie aja kangelast" peetakse 19 sajandi vene psühholoogilise realismi põhiteoseks. Petsorin oma ajastu kangelane. Lermontovi looming jagatakse kaheks; viimase eluperioodi (1837-1841) luule on ainult 80 luuletust, millest kõik on pärlid. Võtab luulesse peale tundmuse ka oma põlvkonna, luuletused on esimesed oma aja inimese koondportreed. Kirjutab palju tarbetutest jõudeinimestest. Asus rahvalikkuse otsingutele, luulesse ilmub inimene rahva hulgast, kes ei vastanda end ühiskonnale. "Borodino" (Borodino lahing 1812) Siis läheb veel kaugemale, võtab luubi alla 16. sajandi: "Laul Kalasnikovist": kaupmees Kalasnikov, Ivan Groznõi aegne. Kalasnikov tapab tsaari soosiku, kes tahab häbistada Kalasnikovi imeilusat kaasat, ausal rusikavõitlusel. Vastab tsaarile, et ei tapnud tema lemmikut kogemata, aga õiglase asja eest. Tsaar mõistas ta surma. "Kodu"- üsna pessimistlik ("Head aega, kasimata vene"- esimene rida)
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulut...
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle ...
reaalsuse või tavapärase sarnane on. Originaalne geenius ei vaja reegleid, moraali või norme, ta loob need endale ise. Kanti geenius ei tõuse massist kõrgemale ta kehtestab endale normid, kuid neil on väärtust niivõrd, kui need saavad univeraalseks, üleüldise meeldivuse esemeks.Rääkides geeniusest ei pea Kant silmas mitte tingimata kõrgeimat, vaid üksnes erilist inimtüüpi, andekuse eriliiki, talenti, mida võib leida paljudel. Kant ei vastanda geenisut teistele inimsetele, vaid üksnes eristab teda neist, kuna tollele omane kunstilooming erineb põhimõttelsielt õpetlaste teoreetilisest mõttetegevusest. Geeniuse looming ei allu ratsionaalsele seletusele, see ei järgi loodusreegleid, vaid loob ise reeglid, mis saavad esteetilisteks normideks. Ülejäänud kunstnikel jääb üle jäljendada mitte loodust, vaid eeskujusid, misa andis geenius. Ta tõuseb teistest inimestest kõrgemale seepärast, et tema
" (LAHE 2004:47) Gnoosises peetakse maailma tavaliselt ,,kollektiivseks loominguks". Loojateks on seitse peainglit, keda gnostikud nägid deemonlikena. Mõnes gnostilises süsteemis on maailma loojaks vaid üks olend, keda nimetati demiurgiks. Gnostikute hinnang maailmale on seega negatiivne nii loomise asjaolude kui looja isiku tõttu, kes nende käsitluses oli loomult paheline ja kuri. ,,Gnostilised müüdid kirjeldavad Jumala võitlust demiurgiga, ent nad ei vastanda teravalt mitte ainult kahte jumalust, vaid ka nende loomingut." (LAHE 2004:50) Materiaalne maailm oli suletud, pime ja madal. Teispoolne maailm aga särav ja hiilgav, vastuoludeta harmooniline paik. On selge, et tolleaegse inimese igapäevaelu kogemusega läks sarnane käsitlus päris hästi kokku. Elu oli rakse ja ohtuderikas, täis ebaõiglust ja surma. Kuidas saigi selline maailm olla hea või tekkinud heast tahtest? Igapäevaelus aitas vastu pidada lootus suurepärasele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
