autori surm teksti tuleb lugeda autorist hoolimata, autor on pelgalt see, kes kirjutab. Pärast teose sündi ja avaldamist kaotab autor võimu teose üle. (Barthes'i ja Foucault'i järgi) Lugeja sünni hinnaks on Autori surm (Barthes 2002: 125) Bedeutung see, mida keel laseb meil haarata; tähendus. Lause ,,osutus". Birminghami koolkond Birminghami ülikooli kaasaegse kultuuri uurimiskeskus; põhisuunaks diskursuse analüüs. cultural studies ehk kultuuriuuringud, ka kultuuriteooria ing k nimetus. Dasein - ennast reflekteeriv olemine dekonstruktsioon konstruktsiooni lõhkumine, hävitamine, lammutamine determinism arusaam, et miski ei toimu ilma põhjuseta. Kõik, mis toimub on määratud ära piiratud arv põhjustega; kui põhjused teada võib sündmust ette ennustada. diskursus - sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik milline ütluste organiseeritud kogum diskursuseanalüüs - ühendab keele- ja tekstide analüüsi sotsiaalse praktika uurimisega
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
2.04.2012 - - , , , . . ... () . . - . - , .- , . , , . . . - , ( , ). . .=. 3 , : ,, . - , , . - - , . - , 3 : 3 ,3 , 3 ,, .. . : 1. . , . 2. . 3. . . 4. . , . - «». . , .. - . . - - 16.04.2012 - . , . - , (- , ). - , ,, , - . 7.05.2012 .
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste ...
Kultuuriteooria. Margaret Sarv 1. Kultuuri mõiste ei hõlma näiteks: taevakehade asetust. Kuigi tähtedele ja kuule jt taevakehadele antakse tähendus läbi kultuuri, siis taevakehad ise eksisteerivad kultuuriväliselt. füüsikaseadusi. Jällegi, kuidas mõistetakse gravitatsiooni on kultuuri osa, kuid gravitatsioon iseenesest ei kuulu kultuuri mõiste alla. 2. Ajalugu on inimeste poolt loodud süsteem, mis püüab kirjeldada minevikus toimunud sündmusi. Kõigil nähtustel, mida pole iial püütud kirjeldada, puudub ajalugu. See nähtus võis küll eksisteerida, ent kui seda pole kirjeldatud, siis tal puudub lugu, st ka ajalugu. 3. Seletamine on püüd täiendavate andmete (näiteks kogemusel põhinevate teadmiste või millegi, mida käsiteldakse postulaadina) avalikustemisega, anda millestki täpsem kirjeldus. Kõiki nä...
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur.
Kultuur ei oota meid kusagil seal väljas, kuni keegi lõpuks ta ära defineerib. Kultuuridefinitsioonid ise on osa kultuurist. Kultuuri määratlust võib käsitada kui vahendit maailma mõistmiseks. Meie kui kultuuriuurijate tähelepanu ei peaks niivõrd koonduma sellele, mis see kultuur siis ikkagi on vaid pigem sellele kuidas, millises keeles kultuurist räägitakse ja millistel eesmärkidel seda tehakse. Mis on üldise kultuuriteooria e kulturoloogia väljundid? (näited) · käsitleb kõiki kultuuripraktikaid võrdväärselt ja omavahelises seoses, näeb kultuuri kui integreeritud tervikut · seostab omavahel kultuuri ja ühiskonna üksikuid aspekte käsitlevad distsipliinid · loob baasi laiema kultuurivaate tekkeks, mis on sidustatud teiste ühiselu sfääride ning ajaloolise arenguga · võimaldab käsitleda kultuuride omavahelisi seoseid, kultuurikonflikte ja vastasmõjusid Kultuurirelativism ja universalism.
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G.
Marxism ja postmarxism SISSEJUHATUS Selle loengu ülesehitus: · Kultuuri sotsioloogilise tõlgenduse eripära · Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võim...
Kultuur ei oota meid kusagil seal väljas, kuni keegi lõpuks ta ära defineerib. Kultuuridefinitsioonid ise on osa kultuurist. Kultuuri määratlust võib käsitada kui vahendit maailma mõistmiseks. Meie kui kultuuriuurijate tähelepanu ei peaks niivõrd koonduma sellele, mis see kultuur siis ikkagi on, vaid pigem sellele kuidas, millises keeles kultuurist räägitakse ja millistel eesmärkidel seda tehakse. Mis on üldise kultuuriteooria e kulturoloogia väljundid? (näited) käsitleb kõiki kultuuripraktikaid võrdväärselt ja omavahelises seoses, näeb kultuuri kui integreeritud tervikut seostab omavahel kultuuri ja ühiskonna üksikuid aspekte käsitlevad distsipliinid loob baasi laiema kultuurivaate tekkeks, mis on sidustatud teiste ühiselu sfääride ning ajaloolise arenguga võimaldab käsitleda kultuuride omavahelisi seoseid, kultuurikonflikte ja vastasmõjusid Kultuurirelativism ja universalism.
Kirjaliku eksami küsimused 1. Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema: Objekt- mida ta uurib. Probleemi asetused- millele ta vastust otsib. Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud. Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid?
Eri ajastutel, eri piirkondades võib olla kõigil oma popkultur. 1. Kultuuriuurimine ' Mõistmaks populaarkultuuri ühiskondlikku tähendust tänapäeval, tuleb uurida, kuidas arusaam massikultuurist popkultuuri aja jooksul määrtaletud. Massikultuuri funktsioonid on olnud vastvalt ajastule erinevad: tänapäeval peamiselt meelelahutuslik, kuid samas on see endiselt ka mõjutamisviis. 1930. Aastatel kasutati seda lausa massipropaganda edastamiseks. Massiühiskond koosneb automiseeritud inimestest-inimestest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalsed uhted teiste inimestega. Rahvakultuur- rahva enda loodud, sõltumatu ning peegeldab inimeste endi kogemusi. Ehedalt populaarne rahvakultuur ei pürgi kunstiks saamisele, ent selle eripärasust tunnustutakse. See võrsus alt poolt.lk 31,34 Massikultuur- mis see on lk 32, massikultuurist kuni lk 43 Elitarism 69 Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus Sildid: Mille poolest on F.K veel päevakohane? F.K pär...
....................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Aja jooksul on kultuuri mõistet väga erinevalt defineeritud. Kultuuri ja kultuurinähtusi määratletakse erinevalt, sest ei ole ühte ainuõiget lähenemisviisi või mõistet, mis oleks kõikehõlmav. Üldise kultuuriteooria põhiline eesmärk on kultuuri ja kultuurinähtuste uurimine erinevate teoreetiliste meetodite abil, järelduste tegemine ja tulemuste sidustamine teistest vaatenurkadest tehtavate uuringutega. (Raud 2013: 15-16) Kultuuri on võimalik määratleda vaatenurkadest lähtudes. Võõra kultuuri mõistmiseks tuleb vaadata esmalt selle kultuuri ajalugu, pärimust, traditsioone ning teadmisi, mida antakse edasi põlvest põlve.
1983–1986 ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja 1986–1989 ajakirja Vikerkaar peatoimetaja 1990–1992 Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja 1995–1998 Kultuuriministeeriumi nõunik 1998–2000 Tartu Ülikooli kirjandusteooria õppetooli hoidja, dotsent 2001–2005 Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhataja, korraline professor 2005–? Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja -poliitika korraline professor, õppetooli juhataja Tallinna Ülikooli kultuuriloo professor Teosed “Tund enne igavikku” (2012) “Lastekodu” (2003) “Must valgel” (2011) “Arkaadia öö” (2014) “101 Eesti kirjandusteost” (2011) “Ajavahe” (1996) “Eksistentsiaalne Eesti” (2010) “Isiku tunnistus” (2006) “Kriitikakunst” (2000) “Olla kriitik ...” (1986) “Elu keskpäev” (1986)
Vahepeal tuli ette ka teistlaadi amet -kultuuriministeeriumi nõunik - kus erialased teadmised ilmselt ei olnudki põhilised. Edasised ametid aga olid jälle erialasel haridusel põhinevad, töötades Tartu Ülikooli kirjandusteooria õppetooli hoidjana, dotsendina, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhatajana, korralise professorina. Peale seda hakkasid ta amet aina enam kultuurliste küsmustega tegelema näiteks töötades Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja -poliitika korralise professorina, õppetooli juhatajana. Alates 2005. aastast töötab Veidemann Tallinna Ülikooli kultuuriloo professorina. Rein Veidemann on olnud üsna tegus ka poliitikas. Ta kuulus aastatel 1972-1990 NLKP-i. Oli Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige aastatel 1988-1992. Kuulus Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse 1990-1992 ning Riigikogusse 1992-1995. Aastatel 1989-1992 kuulus Veidemann Eesti Sotsiaaldemokraatlikusse Parteisse ning Keskerakonna ridades oli ta 1992- 1996
b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki, tsehhi, lõunaslaavi: bulgaaria, macedoonia, serbia, sloveeni II Loetle 5 romaani keelt
epigramm, aleksandriin; motiivid: sõda, pühenduslaulud Gustav Adolfile, saatus, antiikmütoloogia, Tallinn, meri ja mereleminek, naised, eesti keel; tuntud luuletajaid: Paul Fleming (koondas Tallinna kooli juurde luuletajate ringi), Rainer Brockmann (Flemingi õpilane) Herderi tähtsus Baltimaade kultuuriloos; Üks balti valgustuse juhtfiguure koos Katariina II ja literaat Garlieb Merkeliga; tema nägemuse kohaselt pidi haridust andma emakeeles; Herderi kultuuriteooria: kasvamine (luule, laul) püsimine (proosa) närbumine (filosoofia); kutsus üles koguma rahvaluulet kui riismeid kultuuri esimesest etapist; "Rahvaste hääled lauludes" sisaldab seitset eesti rahvalaulu Baltimaade valgustus: A.W. Hupel ja G. Merkel; August Wilhelm Hupel, kes kuulus Baltimaade valgustuse nn vanemasse põlvkonda, töötas pärast õpinguid Jena ülikoolis esmalt koduõpetana Põhja-Liivimaal, hiljem pastorina Põltsamaal Äksi kihelkonnas
· Eksistentsialistlik kirjandus käsitleb inimese maailmas olemise põhiküsimusi: väärtushinnangud, vabadus, vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm. Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, oli prantsuse kirjanik, filosoof, eksistentsialist. Kaitses inimõigusi, pööramata tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Tema mässuliste ideede najal on kasvanud eriti kolmanda maailma noored. Just Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm". Eksistentsialiste ühendab S...
roboteid. Robotit võib vaadelda kui ümberprogrammeeritavaid isetoimivaid masinaid, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes. Tänapäeva maailma mõtteviisi iseloomustab hästi ka Nietzsche mõttekäik, et Jumal on surnud ja teda asendab Üliinimene ja Üliinimese eesmärk on valitseda maailma ning teha seda tehnoloogia kui keha pikenduse abil. Kunstiakadeemia õppejõud Tõnis Kahu rääkis kord ühes oma kultuuriteooria loengus, et Descartes pidas keha masinaks, tema filosoofiat iseloomustas keha ja vaimu lahusus, suhtumine et keha ei hoia funktsioneerimas midagi hingelist ning see pani aluse roboti müüdile. Me käsitleme ka oma kehasid kui masinaid, vahetame organeid kui varuosi või asendame vigastatud ja kulunud kehaosad kunstlike, mehaaniliselt loodud elektrooniliste mehhanismidega, justkui robot-organitega. Kõik uued tehnoloogilised lahendused on alati leidnud kasutamist ka kunstis
Nõukogude liit- metafooridena mõeldud keerukalt tehnitsistlikud ja tühikõnelised lahenused. Sotsrealism. Uustraditsionalismi esiletõus. Hoone kaunistatud teatraalse pudi-padiga. Mõjukad avatud ruumid, võimsad korrapärased ansamblid(väga vähesed ehitised), enamus on teatraalne pudi-padi. M.Ginzburg-Nõukogude palee. Jofan- Nõukogude palee.L.Rudnev-Moskva ülikooli peahoone. Saksamaa, kolmas Reich- rahavle psühholoogilist turvatunnet läbi arhitektuuri. Fasistlik rassi- ja kultuuriteooria. Richard W.Darre- Heimantstiil. Monumentaalsus ja mastaap. Albert Speer- Hitleri ihuarhitekt.Täielik gigantomaania. Volkshalle, Internatsionaalne stiil 20. sajandil: (CIAM mida see lühend tähendas?), Team X, uusbrutalism Brutalism- betooni esteetika. Juhtmed ja ventilatsioon on nähtaval. Katmata ,,Raw" betoon. ,,materials as found". Tema X- maja olgu nagu linn. Robin Hood Gardens. Arhitekt on ka linnaplaneerija. Geomeetria betoonis. Idee luua tõde struktuuris ja materjalis. N.Brown. E
6.Riskitunnetust mõjutavad emotsioonidest ja mõtteseostest tulenevad tegurid Isiklikud kogemused ja emotsioonid Probleemi tuntus, aga ka protsesside mõistetavus Inimese võimekus probleemi kontrolli all hoida. Mõju katastroofilisus. Probleem on oluline siis, kui mängus on inimelud, kaitsetud olevused, lapsed, lähedased 7.M. Douglase ja A. Wildavsky kultuuriteooria: maailmavaatetüübid ja keskkonnaprobleemide käsitlus Inimesed tõlgendavad kk-nda ja sellega seotud tegevusi vastavalt oma põhiväärtustele ja oma moraalsetele tõekspidamistele. Individualism, materialism, konsumerism, ökoloogiline mõtlemine, 8. Inglehart materialistlikud / postmaterialistlikud väärtused ja nende kujunemine 9. Keskkonnamure liigid ja nende levimus Ida-Euroopa riikide näitel 10. Lihtsustamine ja mõtteseosed keskkonnainfo seletamisel
saj) reisikirjad (17-18.saj.) Varasemad kroonikad olid nt ,,Saxo Grammaticus" e ,,Taanlaste vägiteod" 12. saj, Henriku Liivimaa kroonika (13 saj), hilisem nt Balthasar Russowi kroonika (16 saj). Laulud esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus aastast 1660. Lühivormid - on seotud eesti keele alaste materjalidega 17. sajandist Usund/kombestik - on seotud reformatsiooni ja pastorite aruannetega koguduse vaimuelu kohta 4. Rahvaluule suulise ja kirjakultuuri osana Kultuuritüpoloogia kultuuriteooria, mis võimaldab analüüsida kultuuride erinevusi, sõltuvalt informatsiooni talletamise, alal hoidmise ja esitamise spetsiifikast. Niisiis, suulise ja kirjaliku kultuuri eristamine: Suuline kultuur/teadvus Kirjalik kultuur/teadvus Orienteeritus tulevikule (ended, ennustused) Orienteeritud minevikku põhjus/tagajärg seoste vastu huvi, kroonikad, ajaloohuvi Vajadus oluliste asjade taasesituse järele
dimensiooni : vertikaalne , horisontaalne. Barthes on kirjeldanud müüdi tekke mehhanisme. Müüdi tekke mehhanismis on: müüt esitab tegelikke elunähtusi või sündmusi viisil, nagu need oleksid kõigele tuttavad. Tuttavate asjade omavahelise seostamisega on võimalik anda edasi mingeid muid seoseid. Kuna meedial on aega vähe, siis esitatakse müüdist vaid killukesi, kuid viisil, mis seob selle killukese vaid ühe konkreetse tõlgendusega. Kriitiline kultuurikeskne vaade. Kriitiline kultuuriteooria eeldab, et ühiskonnas on võetud suund potontseaalselt hälbivate või opositsiooniliste ühiskonnaelementide assimileerimisele ja allutamiele. Stuart Hall pakkus välja meedia diskursuse kodeerimise dekodeerimise mudeli, mille järgi on meediatekst paigutatud tootjate ja vastuvõtjate vahele.Bourdieu oluline küsimus on kuidas toimub institutsioonide kaudu võimusuhete legitimeerimine. Tema jaoks kujutab iga diskussioon endast võtlust, tekst on võitlusväli.
Rahvusvaheline levik. Roos närtsib, marmor puruneb... Toim. Ants Haljamaa. Tallinn: Koolibri, 105. 4.Kalmre, Eda 2005. Laste- ja noortepärimus. Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse. Toim. Mall Hiiemäe.Tallinn:Koolibri, 167. 5.Nahkur, Anne,Sokk, Maie 2001. Rahvaluulest. Sõna võlu Kirjanduse õpik 7.klass. Tallinn:Koolibri, 10. 6.Seljamaa, Elo-Hanna, 2012. Rahvaluulest folkloristikas, koolis ja ühiskonnas. Toim. Harro- Loit, Halliki, Tasa, Monika. Tartu: Kultuuriteooria tippkeskus, 71. 7. Valk, Ülo 2005. Mis on rahvaluule? Koost. Merili Metsvahi ja Ülo Valk. Tallinn: Koolibri, 911.
spetsiifilisemad ringid, tehti ka välitöid! Eristasid ja selgitasid välja lokaalseid kultuuripiire (mõnisada km raadiuses). Areaalide vahel toimub kultuurielementide levik. Arvasid et kultuurielemente saab tekkida ka iseseisvalt, autonoomse tekke võimalikkus olemas! Historism e ajaloolis-kriitiline e ajalooline partikularism e Franz Boase koolkond Esimene tõsisem evolutsionismivastane kultuuriteooria. Boase seisukohad: · Välitööde älitööde olulisus · Osata tuleks kohalikku keelt · Kultuurid on komplekssed üksikuid kultuuri aspekte tuleb uurida nende oma kontekstis · Tõi esimesena kultuuri uurimisse teatud psühholoogilise aspekti tähelepanu pole ainult materiaalsel kultuuril vaid individuaalse tähenduse otsimine kultuurist. Prantsuse sotsioloogiline koolkond Peamine esindaja Emile Durkheim ja tema ,,sotsiaalsed faktid".
- Riskisündmuse võimendamine või vaigistamise üldskeem - I Sündmus –õnnetused või potentsiaalne oht, või uute teadmiste avalikustamine riskist. - II Sündmust kommunikeeritaksemõjusate signaalide abil (pildid, märgid, sümbolid). Vastasel korral võib sündmus jääda tahaplaanile (vaikitakse maha) - III Signaalide tõlgendamine: signaalid toovad esile psühholoogilisi, ühiskondlikke ja kultuurilisi protsesse. 7. M. Douglase ja A. Wildavsky kultuuriteooria: maailmavaatetüübid ja keskkonnaprobleemide käsitlus. - Maailmavaateline jaotus sõltuvalt grupiliikmelisuse ja ühiskondliku kontrolli oluliseks pidamisest. - Hierarhiline maailmavaade -kogukonna heaolu on esmatähtis, selgelt piiritletud rollid ja kord ühiskonnas (kõrge toetus bürokraatliku, kesksete institutsioonidega ühiskondlikule süsteemile, ekspertidele) - Individualistlik maailmavaade –väga madal grupiidentiteet, ei sotsiaalne
mõtlemisviis. Malinowski, Bronislaw - poola sotsiaalantropoloog, peetakse üheks Briti funktsionalismi rajajaks, tegi palju välitöid ja näitas, et pärismaalaste mõistmiseks pole vaja ise olla pärismaalane. Tema eesmärk oli veenda lugejaid, et esitab objektiivselt kogutud informatsiooni, mitte subjektiivselt kujunenud arusaamu. Viis ,,postmodernistliku pöördeni" mis päädis aruteludega antropoloogi kui autori üle. Malinowski kultuuriteooria baasiks on inimese tunnustamine loomaliigina. Inimolemust määratleb Malinowski bioloogilise determinismi kaudu, rõhutades kõigi kultuuride rajanemist üksikindiviidide baasimpulsside (hingamisvajaduse, nälja, janu, seksimissoovi, väsimuse, unisuse, hirmu, valu jmt) rahuldamisel. Marcuse, Herbert - ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja,uue vasakpoolsuse ideoloog. nüüdisaegse ühiskonna kui äärmuseni tehniseeritud, bürokratiseerunud ühiskonna kriitik
Reaalne kultuur / ideaalne kultuur ideaalse kultuuri puhul inimesed räägivad, kuidas peaks olema. II pool lähme kultuuri kuhugi uurima (inimesed räägivad, kuidas on see on ka ideaalne). Reaalne on see, kui ise räägime, osaleme. 2. loeng AJALUGU Antiikajal 3 põhjust rahvastevahelisele erinemisele: 1) erinevad arengutasemed 2) erinevad mõjutused 3) geograafiline keskkond Etnoloogia ja antropoloogia on kujunenud 19. saj seoses esimese kultuuriteooria arenemisega. Kultuuriteooria loodi evolutsiooniteooria eeskujul. Erinevate rahvaste uurimisse tõi evolutsiooni idee E. Tylor aastal 18__ kõik rahvad arenevad läbi erinevate arenguetappide (metslus barbaarsus tsivilisatsioon). Unilineaarsus kõik rahvad arenevad sama teed pidi, kuid on jõudnud erinevale maale. Tylor tõi kriteeriumite süsteemi, mille järgi rahvaid liigitada: · tööstuse (eriti metallitööstuse olemasolu) · põllumajandus · arhitektuur
Varasemad kroonikad olid nt ,,Saxo Grammaticus" e ,,Taanlaste vägiteod" 12. saj, Henriku Liivimaa kroonika (13 saj), hilisem nt Balthasar Russowi kroonika (16 saj). Laulud esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus aastast 1660. Lühivormid - on seotud eesti keele alaste materjalidega 17. sajandist Usund/kombestik - on seotud reformatsiooni ja pastorite aruannetega koguduse vaimuelu kohta 4. Rahvaluule suulise ja kirjakultuuri osana Kultuuritüpiloogia kultuuriteooria, mis võimaldab analüüsida kultuuride erinevusi, sõltuvalt informatsiooni talletamise, alal hoidmise ja esitamise spetsiifikast. Niisiis, suulise ja kirjaliku kultuuri eristamine: Suuline kultuur/teadvus Kirjalik kultuur/teadvus Orienteeritus tulevikule (ended, ennustused) Orienteeritud minevikku põhjus/tagajärg seoste vastu huvi, kroonikad, ajaloohuvi
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, ...
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulut...
sisaldab valitsevate klassideideoloogiat ning hoiakut.Kultuuritekst on seega sotsiaalse teadmise ja informatsiooni allikas.Jameson tuletab postmodernsuse mõiste majanduslikest ja ühiskondlikest protsessidest lähtuvalt.Ta seostab majanduslikku arengut mingit tüüpi kultuuriga . Industriaal ühiskond+modernistlik kultuur Postmodernistlik industriaal ühiskond + posmodernistlik kultuur.Müüakse elustiili inimesele, kes pole välja kujunenud Jamesoni kolmeastmeline kultuuriteooria: Realismiajastu, mil domineerivad kodanliku klassi hoiakud, maailma ilmalikustumine ja pühaduse kadumine, põhizanriks ajalooline romaan. Modernismiajastu, mis väljendab inimese rahulolematust maailmaga, selle maailma ängi ja õudu (maal „Karje“). Postmodernismi ajastu, mis on hiliskapitalismi perioodil domineeriv kunstistiil.Omavahel on seotud rahvusvahelis majanduse elektroonilisel ja tuumajõul töötav tehnoloogia.
muuta ega millega ei või mängida. Punkrockis on kõik tähistajad ajutised. Punk pigem kombineerib neid kui säilitab. Seega homoloogia päris sellisel viisil pungis ei toimi. Hebdige: "Punk-subkultuur ütleb seda, mida mõtleb, kuid ei mõtle seda, mida ütleb". Väljenduse tasandil juhtub mingisugune kummastus. Nt natsisümboolika kasutamine (ilma ikoonilise kaaluta). (Tel Quel oli avangardselt mõtlev kultuuriteooria rühmitus.) Teksti kaudu luuakse reaalsus, mitte selle peegeldus. Sisu ja vorm pole eraldatavad. See kuidas midagi öeldakse määrab ära selle mida öeldakse. Keel on midagi produktiivset, mis kujundab subjekti, teda, kes seda kasutab. Bricolage: kombineeritakse väga erinevaid, pealtnäha sobimatuid materiaalseid maailmafragmente. Nt tagi ja haakrist. Ebaloogilised seosed. Punk keeldus koonduma täpselt fikseeritud väärtuste ümber, vaid puuduolekute ahela ümber
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
