Iseloomulik(7): - Kriitilise teooria ja uurimistöö arendamine - Eesmärk rajamise ajal: kapitalistlike ühiskondade aluspõhja moodustavate sotsiaalsete vastuolude ning nende ühiskondade ideoloogiliste raamistike nähtavaletoomine. - elitaristlik lähenemine popkultuurile Koolkond tegeles(7): 89-92 · Vaimuvalgustuse kriitika- teadust ja ratsionaalsust kasutati inimvabaduse mahasurumiseks. · Kultuuritööstuse tegelik tagajärg on valgsutusvastane. Valgustus muutub massipettuseks, teadvuse kammitsemiseks. · Marksismi teooria arvustamisel loodi mitmetahuline kriitika · Kaubafestisi teooria- kuidas iniimestevahelised sotsiaalsed suhted võivad omada ,,asja" ehk raha määrtletud suhte üleloomuliku vormi. (Näide lk 95 viim. lõik) · tp kpt teooria ja ,,võltsvajadused", inimeste lepitamine kapitalistliku süsteemiga
). > lähenemine aitab dekonstrueerida iseenesest mõistetavaid väärtusi ja arusaamu, eesmärgiga ,,paljastada" nende aluseks olevaid ideoloogiaid. + erinevalt varasematest mõju-uuringutest ei ole tähelepanu mitte ainult ühel konkreetsel tekstil või suhtlusaktil, vaid meediatekstid asetatakse laiemasse sotsiaalsesse konteksti. > autonoomse indiviidi müüdi õõnestamine, näidates, kuidas meedia avaldab mõju sotsiaalsetele suhetele. > emantsipatoorne püüd äratada kultuuritööstuse kütkes olevad inimesed, paljastada manipuleerivad võtted. marksistlik suund on metodoloogiliselt nõrk: suurem osa teooriatest on ilma empiirilise katteta. tegu on ideoloogilise ideoloogiakriitilise käsitlusega, mis on üsna dogmaatiline. klassikaline marksism on liigselt deterministlik ja reduktsionistlik (materialism), inimtegevusele ja initsiatiivile on selles jäetud liiga vähe ruumi. marksistlik mõiste ,,valeteadvus" eeldab, et eksisteerib vahendamisest ,,puhas" või
Sellistele inimestele on parim juht Hitler, kes on maagline aitaja, kes lubab toaalset õnne, kellel on maksimaalne autoriteet. Adorno: oli muusikaentusiast ja helilooja. Austas uuesndulikku muusikat. Horkheimeriga kahepeale kirjutatud raamat „Valgustuse dialektika“ – 20. sajandil usk mõistusesse muutus vahendiks destruktiivsete ja irratsionaalsete jõudude käes. Ka Ameerika inimene pole vaba, on ka manipuleeritav, aga mitte diktaatori poolt, aga hoopis kultuuritööstuse poolt. Adorno võtab kasutusele kultuuritööstuse mõiste – selline ühiskond, kus toodetakse massidele meeldivat ja samal ajal masse lollitavat ja hävitavat kultuuri. Sellisel kultuuril on totaalne võim inimeste üle, inimesed tarbivad neid produkte ja väärtusi, mida pakutakse. Tootmine tekitab vajadused. Kultuuritööstus hävitab vabaduse. Ainuke vastujõud, mis on kül füüsiliselt nõrk, aga säilitab vabaduse seemnena, on avangardne kunst. Avangard peab pidevalt uuenema, seda
Kunst muutus isiklikumaks. Kui inimesed on kaotanud oma autonoomia, siis kunstitoes on suutnud oma autonoomia säilitada. Järjest enam on näha kuidas kunst ei sobi sellesse maailma (ühiskonda). Autonoomiale vastandub heteronoomia - me allume mingile jõule, mis asub väljaspool meid - reaktiivne . Autonoomia- kunstil peab olema negatiivne jõud (Kafka) - tõelisele kunstile on omane eituse võime. Kultuuritööstus - masside manipulatsioon väljast poolt. Kultuuritööstuse vallas on ka ´päris´ kunsti variante. Toimub suurepäraselt mistahes objekti puhul (filmid - klassikaline muusika, muusika jne). Kultuuritööstuse poolt kasutatav kunstiteos (muusika) kaotab midagi. Adorno ostsis sellist muusikat, mis jääb ilma oma publikust (mille saatud on traagiline). Kultuuritööstuse produktide eesmärk on inimestega manipuleerida. Töö Vaba aeg Vaba aja organiseerimise loogika on sama moodi üles ehitatud nagu töö loogika
see lihtsalt sõnakõlks: me kõneleme sellest vaid siis, kui midagi endast eemale tõrjume, viitame inimestele, keda me ei tunne. Tundestruktuur: aktiivselt läbielatud ja tunnetatavad tähendused, väärtused, impulsi ja tooniga seonduv: teadvus, suhted. Ühiskonna ideoloogiline organisatsioon. Structure of feeling: erinevad teosed omasid ühiseid tundestruktuure. Nad käsitlesid inimeste reaalseid probleeme ja pakkusid neile mingeid maagilisi lahendusi. 4) Marksism. Adorno. Kultuuritööstuse mõiste. Miks ohtlik? Adorno muusikakäsitlus. Adorno suhe valgustatusega. Pseudoindividualisatsioon. (Ta võib ka teisi Frankfurdi koolkonna mehi sisse tuua.) Marksism Idee maailma muutumisest. Marx: "Filosoofid on tõlgendanud maailma erineval moel, kuid eesmärk on seda maailma muuta." "Marksism on kõikvõimas, kuna see on õige." Marksismi tugevus tuleneb sellest, et see mõistab oma positsiooni, päritolu, oma tausta, seda kus see mõtteviisina seisab.
40% kapitalismist raha müümine. HEGEL Kunst peab järgma puhtalt esteetilisi eesmärke ja ei pea olema siht mingi eesmärgi saavutamiseks. Kunst on võimeline kirjeldama neid tingimusi, milles see on sündinud. Massikultuur..... 141014 dodekafoonia 1941.a. toob välja põhiprintsiibid, mis ära kuluvad (kuidas näeb kultuuritööstust toimimas – võtted ja protsessid). Populaarmuusika 3 väidet Adornolt: 1. standardisatsioon (kultuuritööstuse produktid standardiseeritud); mingi valem, mis edu korral leiab uuesti rakendust. Rakendus võib aset leida mõnda aega. Klassikalises käsitluses seda ei ole. Standardisatsioonil ei olnud halbu konnotatsioone, need tulid hiljem. pseudoindividualisatsioon – toonib tarbija jaoks, et valemil teine variatsioon? paneb unustama, et tegu standardiseeritud produktiga; kogemus homogeenne. 2. eskapism 3
Frankfurdi koolkond (Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt.). Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxi võõrandumise kontseptsioonist. Olid 1960ndatel üliõpilasrahutuste eesotsas. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus ja kriitiline mõtlemine. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang. Asjastumine (commodification) tendents vaadelda kõiki nähtusi ja inimsuhteid nende turuväärtusest lähtuvalt. Tarbimisantroploogia - kritiseerib Frankfurdi koolkonda, uurib inimese igapäevast kultuuri tarbimist. Inimene ei ole massikultuuri passivne ori, vaid oskab sellega aktiivselt manipuleerida. Turult väljunud (decommodified) kaubad kaubad mis peale ostmist inimesele
nagu „alkoholitööstus on Eestis päris suur ning pakub tööd ligikaudu tuhandele inimesele. Nende inimeste sissetulek sõltub otseselt tarbitava alkoholi hulgast. Lisaks veel alkoholi transportijad, hulgi- ja jaemüüjad ning loendamatud baarid, klubid ja kohvikukesed, kellest – mis seal salata – tubli osa teenivad oma kasumi alkoholi vahendamise kaudu.“ Pärast alkoholist sõltuvate reklaamiagentuuride, turundusfirmade ja kultuuritööstuse kirjeldamist, tõdeb Kasak, et „loodud on majanduslik sõltuvus, sest riigikassasse laekub makse ja kasvatatakse SKTd. Kasu on küll näiline ja vaadeldav ainult ühe nurga alt, kuid poliitikategemisel võib juhtuda, et see ei ole oluline.“ Viimaks jõuab autor ringiga tagasi arstiteaduse juurde öeldes, et „astudes sammu veel kaugemale ja võimalik, et liiga kaugele, on isegi tervisega tegelevad inimesed –
Kuidas üks klass on seotud teisega(isanda ja orja suhted). Murrangud tekivad ühiskonnas selletõttu, et vanad tootmissuhted takistavad ...uusi? Iga tootmisviisiga käib kaasas kindel pealisehitus, mis koosneb erinevatest institutsioonidest(nt koolid). Pealisehitus teataval määral annab edasi mis baas on, kuid mitte rohkem. See klass, mis valitseb materiaalsed jõude ühiskonnas, valitseb ka kõike vaimses sfääris toimuvat. Valitseva klassi ideed jäävad domineerima. 18.09.2013 Kultuuritööstuse kontseptsioon. Mitteteadvuses asub tema tungide ja instinktide sfäär. Mitteteadvus tekkinud teadus suhtleb tsensuuri teel. Olemüstilikatsioon ... "Valed" eeldused on seotud Descartes'iga. Freud Descartes Meie inimese käsitlus kuni Freudini oli Descartesi poolt käsitletud. "Kahtle kõiges, mida sa näed" Eneseteadvus on teadvuses väga väike osa, on ka selliseid sfääre millest inimene ei tea midagi. Mina ego Ülimina superego Miski - id Impulsid ?
oma mõistuse jõudu, aga ellujäämiseks peab ta olema aheldatud. siit lähtub ka a&h kriitika selle vastu, mida marx pidas oluliseks ja kaalukaks. a&h on umbusklikud progressi idee suhtes, mis peaks mõistuse jõuga kaasnema. progress tähendab, et inimene peab ohverdama oma vabaduse. ja sellega on seoses uued tendetsid totalitarismi esiletulek, fashismi esiletulek (mis oli ratsionaalne, hooliamata mõnedest irratsionaalsetest komponentidest temas) ja teiseks, kultuuritööstuse esiletulek ratsionalismi tulekuga on inimesed kaotanud oma vabaduse, oma sisemised vabad ihad ja tungid. valgustus tõi kaasa selle, et maailm on nüüd rajatud praktilistele kaalutlustele ja unistuslik, utoopiline mõõde on läinud kaduma. selle käsitluse taga on teistsugune vaade marksismile. vene revolutsioon oli lääne marksistide meelest täiesti arusaamatu. kusjuures mingit murrangut sellega koos ei tekkinud. marksismi võib käsitleda kui teatavat optimismi
Taheti luua kultuuri jaoks oma kriitilist teooriat, mille kaudu maailma muuta. Vastanduti teooriale, mis soovis võimusuhteid tasakaalus hoida. Uusvasakpoolsus (New Left), on radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides, mis lähtub anarhistide vaateid. Theodor W. Adorno (1903-1969) saxa sots,filos,muusikakriitik, Frankfurdi koolkonna liige. "FETISI ISELOOMUSTUS MUUSIKAS JA KUULAMISE TAANDARENG" - visandas kultuuritööstuse idee. Kaks tendentsi, vahendit, mis võivad inimest ratsionaalselt valitseda: · totalitarismi esiletulek (fasism) · massikultuur (kultuuritööstus). Kultuuritööstus - miski mis toodab kultuuri, kunsti massiliselt nagu kaupa, võttes sellelt tema tõelise väärtuse ära ja andes sellele rahalise väärtuse. Selle suund on ülevalt alla (vähemuselt enamusele) ja eesmärgiks säilitada kehtiv kord
uurimine üritab kõike standardiseerida. Kuna Mõistus kaotab religiooni jms. andes inimesele enneolematu vabaduse, siis tekib inimesel hirm oma vabaduse ees ja ta püüab selle eest põgeneda totalitaarsete rezhiimide rüppe. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang. Jürgen Habermas (1929-) Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastul alguse saanud ratsionaliseerumine oli alguses positiivne, kuna võimaldas inimestel vabalt oma arvamust avaldada. See arvamuseavaldamine toimus nn. avalikus sfääris, milleks olid salongid, kohvikud, vaba ajakirjandus jt. kohad kus inimestel oli võimalik sõltumata oma sotsiaalsest päritolust mõtteid vahetada.
muutused. Valitseva poliitikakursi muutmine, tekkivad uued poliitikad, leitakse uued lahendused- põhjus igapäevane poliitiline konkurents. Avalikkuse nõudmine või uue probleemi tõstatamine- nt piirijuhtum. Ühiskonna muutus- režiimi vahetus, turumajandusest käsumajandusse jne. Ühiskonna tahkude teisenemine! Pikk protsess! Diktatuuris saab muutusi esile kutsuda revolutsiooniga Moderne ühiskond: teaduslik mõtteviis, majandussuhete kommertsialiseerumine, kultuuritööstuse teke. 3 Postmoderneühiskond: poliitika rohujuuretasandil, identiteetide paljusus Erakonnasüsteemid- *Ühepartei erakond- mittedemo *dominantne parteisüsteem- mitu parteid, kuid üks saab peaaegu alati täisenamuse *kaheparteisüsteem- olulised on kaks Majoritaane vs- riigis nii palju valimisringkondasid, kui parlamedis kohti, võidab ringkonnas enim
tootes kapitali ringlusse, et see võimaldaks jällegi töölisklassil suuremat palka saada ja neid "võltsvajadusi" rahuldavaid tooteid osta. Võltsvajaduste mõiste lähtub jällegi Marxist-st see eeldab et on olemas tõelised inimese vajadused. Nt: olla loov, sõltumatu, iseseisev, olla demokraatliku kogukonna täisväärtuslik liige. Need vajadused varjatakse kapitalistliku kultuuritööstuse poolt siis "võltsvajadustega", mida esitatakse tõeliste vajaduste pähe. Nt "vabadus vahetada iga paar aasta tagant autot", kuigi auto teeniks teid veel aastaid kümme. · Ühtlasi tagab riigipoolne sekkumine (majandusliku konkurentsiseadused) selle protsessi stabiilsust veelgi. Riik (ametiühingud, alampalgad, elatusmiinimumi kehtestamine jne) ise keelab kapitali
- Mitmeparteisüsteem 89. Laiahaardeparteiks nimetatakse: - Erakonda, kus esiplaanil on võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvide esindamine ning mille tuvastamisse kaasatakse võimalikult paljusid liikmeid. 90. Kuidas on võimalik kutsuda esile valitsemisviisi vahetust diktatuurireziimis? - Revolutsiooniga 91. Millised järgmistest nähtustest isel. Modernset ühiskonda? - Teaduslik mõtteviis - Majandussuhete kommertsialiseerumine - Kultuuritööstuse teke 92. Postmodernset ühiskonda isel: - Identiteetide paljusus - Poliitika nihkumine rohujuuretasandile 93. Järgnev väide on tõene: - Revolutsiooni põhjustavad sotsiaalsed liikumised - Revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses. - Revolutsioon viitab institutsioonaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele. 94. Põhilised demokraatlikud valimissüsteemid on:
Seetõttu võib omada ka teiste seltskondade toetust. Nt. tänapäeval erakapital väga mõjukas, kuid ta on mõju saavutanud see tõttu, et teenib ka teiste ühiskonnagruppide huve. Pakkudes kultuurilist produkti mida ühiskond tahab, odavat meelelahutust, õllepidusid, kollast ajakirjandust, hoiab inimeste meeled vangis ja ostavad seda kultuuri heameelega. Vastab turu seadustele, hoiab kontralli all teadvuse. Hegemoonilise kultuuritööstuse mõju ei ole üldse kerge murda, sest ta toetub nendele, kes teda heameelega ostavad. Kui Gramsci hegemoonia teooria lõi, siis ta ei pidanud seda negatiivseks. Töölisklass pigi saama hegemoonia: arvestama teiste ühiskonnagruppide huviga, sest muidu tal ei õnnestu seda võimu enda käes kaua hoida. Hegemoonia mõiste, mida me võime vastandada Althusser ideoloogia nägemusele. Michel Foucault (19261984) Võim tema loomingu üks kesksemaid teemasid.
Kuidas on võimalik kutsuda esile valitsemisviisisi vahetust diktatuurireziimis? -Revolutsiooniga. 2. Millist muutuste paradigmat iseloomustab järgmine väide: "Demokraatia on Eestis kinnistunud, kuna meie ühiskond ja tööjaotus on nii kõrgelt arenenud, et inimesed peavad lihtsalt ise otsuseid vastu võtma ning tehtu eest ka vastutama." : c.) funktsionalistlik teooria 3. Millised nähtused iseloomustavad modernset ühiskonda? -Teaduslik mõtteviis, majandussuhete kommertsialiseerumine ja kultuuritööstuse teke. 4. Mis iseloomustavad postmodernset ühiskonda? -Identiteetide paljusus ja poliitika nihkumine rohujuuretasandile. 5. Milline väide on õige? -Revolutsioone põhjustavad sotsiaalsed liikumised; revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses; revolutsioon viitab institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele. 6. Põhilised demokraatlikud valimissüsteemid on enamusvalimiste e majotaarsüsteem, võitja-
mõiste semiootilises analüüsis. +Habermas, Jürgen saksa filosoof ja sotsioloog. Oma nn. refeodaliseerumisteoorias väidab, et elektroonilise meedia leiutamine on aidanud kaasa avaliku sfääri kahanemisele. Heidegger, Martin saksa filosoof, üks mõjukamaid 20. sajandil. Rajas fundamentaalontoloogia. Peamine olemisküsimus. Võttis kasutusele mõisted Sein ja Dasein. Horkheimer, Max saksa sotsioloog, filosoof. Kultuuritööstuse kriitika. Jakobson, Roman Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik; strukturaalse lingvistika ja semiootika silmapaistev teoreetik. Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist. James, William ameerika filosoof ja psühholoog; süstematiseeris ja populariseeris pragmatismi. Emotsiooniteooria. Jung, Carl G. Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Võttis kasutusele uusi mõisteid nagu kollektiivne alateadvus, kompleks, introvertsus, ektravertsus, arhetüüp.
Veel erineviad teoreetikuid, teadlasi Kuna infoühiskonna ideed on paelunud palju erinevaid teoreetikuid, siis on infotehnoloogiate arengus ja osatähtsuse tõusus näinud oma teooriatele TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon kinnitust väga erinevad teoreetikud. • Marksistid – uue kommunikatsioonitehnoloogiaga tuleb kaasa klassivõitlus – inforikkad ja infovaesed (David Hakkeni järgi on tegemist neofeodalismiga (1999)) • NeoMarksistid – kultuuritööstuse tugevdamine • Majandusteoreetikud – turuseadustest tuleneb see, kes kasutab arvutit, kes mitte • Weberiaanid – suureneb eristumine ja alasüsteemidesse jagunemine ja bürokraatia võim • Liberaalid näevad võimuvõitluse subjekti • Tehnoliigilised deterministid – kinnitus sellele, et masinad võtavad võimu Düstoopiad-utoopiad Arvutirevolutsiooni tagajärjed. David Hakken (1999) pakub terve
*Hoggart miks lihtrahvale pakutakse nii kehva meelelahutust? Rahvas ei peaks alluma, leppima neile pakutavaga III LOENG R. Hoggart The Uses of Literacy *Lihtsa inimese enese kultuur pärast sõda *Süüdisatb ka neid, kes massikultuuri toodatavd 9 *Ka lihtsama haridusega on võimalik inimestele slegeks teha, et massikutuuri surutakse neile peale ja neil on seda võimalik vältida *Lihtrahval on 2 erinevat kultuuri: üks on enda oma, teine peale surutud kommertslik kultuuritööstuse poolt toodetud kultuur *Jagab raamatu kaheks: üks aeg see, mil ta ise kasvab, II pooles sellest, mis on toimunud hiljem *Näeb, et massikultuur on oma loomult vale, aga ta ei uuri massikultuuri ennast, vaatleb seda kui allakäigu mudelit *Massikultuuri sümboliks USA : Hollywood, ajaviitemuusika jukeboxides *massikultuuri sissetuleks spetsiifiliste institutisoonide kaudu milkbarid (USA muusika kuulamine), teatav USA kirjandus: toorevõitu kriminaalromaanid,
ühiskonnas? a. Kultuuritööstus kontrollib isiksuse moodustumist, isiksusele on inimeseks saamiseks kättesaadavaks muudetud ainult (niisugused) standardsed lahendused, igasugune mitte- standartne, süsteemi loogikale mitte alluv mõtlemine marginaliseeritakse, sest seda ei toe b. ta aktsepteeritud suurtootja nimi. c. Kultuur on muudetud massilise levikuga kaubaks. d. Meelelahutusest saab tööjätk. Kultuuritööstuse produktid on standardiseeritud, nad on loodud sama loogikaga, millele tugineb tootmistegevus. Tulemus on igavus. Nauding ei saa jätkuda pingutuseta, see tuuakse automaatselt kätte, seetõttu inimene ei arene. e. Massikultuuri publikule sisendatakse sellised ideaalid, mille teostamise võimalused hoiavad teda sotsiaalselt allasurutuna. Ainult juhus võib tühistada sellise ahistava hierarhia. (nt
et inimestega manipuleerida. Töö ja vaba aeg- vastandati need kaks. Sa töötad selleks, et sul oleks ressurssi, et veeta vaba aega, adorno järgi tegeleb kultuuritööstus sellega. Eeldus mille järgi kultuuritööstus töötab on see et inimestele tuleb anda see mida nad tahavad. Kliendil on alati õigus. See on kahtlane, sest inimesed ei tea mida nad tahavad, meile luuakse teatavad vajadused mida me tahame, inimestele surutakse peale võlts vajadused. Kultuuritööstuse produktid on standariseeritud, toimub standardisatsioon- see tähendab ühtlustatust, et ka ühiskonna kõik liikmed peavad saama teatud tasemel produktide.. kõigil on õigus saada turul midagi mis on normipärane, kvaliteet on kõigile ja kõigil toodetel sama. Luuakse ühtsete standartite järgi kunsti. Pseudo-individualisatsioon- see strateegia osutab sellele, et kultuuritööstus varjab seda kuidas kunst/muusika on meieni toodud. Kapitalis toimib uue paasil, midagi mis on uus
n Teadusliku mõtlemisviisi tõus ning kasvav rakendamine algul tööstuslikustatud tootmisele ja hiljem ühiskonnale laiemalt n Mõistuslikkuse e ratsionaalsuse käsitluste teisenemine, sotsiaalse ja füüsilise maailma tajumine plastilisena n Kommunikatsiooniviiside teisenemine nii isikute, kaupade kui teabe osas n Linnastumine: suurlinnad, linna ja maa suhete muutus, linliku eluviisi muutus n Standardhariduse ja kirjaoskuse levik n Kultuuritööstuse teke: kunstitooteid valmistatakse ja tähendusi luuakse kasumisoovist lähtudes n Demokratiseerumine: poliitilise osaluse laienemine, uued poliitilised institutsioonid ja legitimeerimisviisid Postmodernsuse põhiarengud n Kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, tarbijalikkus, meediaküllastus, keskklassi uued ametid, isikliku ja kollektiivse identiteedi hägustumine, rõhk stiilile, stiilide paljusus, segadused aja ja ruumiga
a. valimistega b. riigipöördega c. revolutsiooniga d. humanitaarinterventsiooniga 2. Millist muuduste paradigmat iseloomustab järgmine väide: "Demokraatia on Eestis kinnistunud, kuna a. marksistlik teooria b. evolutsiooniteooria c. funktsionalistlik teooria d. riigiteooria 3. Millised järgmistest nähtustest iseloomustavad modernset ühiskonda? a. teaduslik mõtteviis b. majandussuhete kommertsialiseerumine c. tarbimine kui identiteediallikas d. kultuuritööstuse teke 4. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad postmodernset ühiskonda a. identiteetide paljusus b. poliitika nihkumine rohujuuretasandile c. populismi tõus d. demokraatia levik 5. Milline järgmistest väidetest on õige? a. Revolutsioone põhjustavad sotsiaalsed liikumised b. Revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses c
Kuna Mõistus kaotab religiooni jms. andes inimesele enneolematu vabaduse, siis tekib inimesel hirm oma vabaduse ees ja ta püüab selle eest põgeneda totalitaarsete rezhiimide rüppe. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang. Jürgen Habermas (1929-) Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastul alguse saanud ratsionaliseerumine oli alguses positiivne, kuna võimaldas inimestel vabalt oma arvamust avaldada. See arvamuseavaldamine toimus nn. avalikus sfääris, milleks olid salongid, kohvikud, vaba ajakirjandus jt. kohad kus inimestel oli võimalik sõltumata oma sotsiaalsest päritolust mõtteid vahetada
kogu ühiskonnale McLuhan, 1964, leidis, et kaasaegses ühiskonnas "meedium ongi sõnum" ehk ühiskonna struktuuri ei mõjuta mitte nii palju sõnumi sisu kui just selle edastamisvahend. On oluline vahe, kas me saame toimunud sündmusest teada mõne minuti/tunni jooksul või alles nädalaid hiljem ning kas me uudist loeme ainult või näeme lisaks ka pilti... Habermas: Kritiseerisid Marxi, et ta ei arvestanud kapitalismi uurimisel kultuuri mõju. Kultuuritööstuse uuring tv, filmid, popmuusika, raadio, ajalehed, ajakirjad standardid ja tarbijalt vähenõudev kultuur vähendab inimeste võimet iseseisvalt ja kriitiliselt mõelda. Habermas uuris meediat mitmest aspektist lähtudes alates 18. sajandist kuni tänapäevani. "Avalik sfäär" tähendab avaliku arutluse kohta, kus üldiseid asju arutatakse ja kujuneb ühine hoiak. 18. 19. sajanadi euroopas olid sellisteks kohtadeks salongid, kohvimajad, aga ka muud avalikud kohtumispaigad
väärtused ja ideaalid. Keeleline sarnasus ei tähenda geneetilist sarnastust. Keel Peamised sümbolsüsteemid loomulik keel (sõnavara, võib levida ilma, et inimesed liiguksid. grammantika) ja diskursus (inimeste vaheline vestlus, Massikultuur ja selle kriitika kirjalikud tekstid). Frankfurdi koolkond: lääneliku kultuuritööstuse toodang on sama üksluine kui vabriku liinil toodetud Diskursus viis, kuidas mingil teemal räägitakse ja kaup (kuigi omab teatavat võltsindividuaalsust). kirjutatakse: reegilis, mis reguleerivad seda, mida mingi Massikommunikatsioon on loodud selleks, et inimesed teema kohta saab öelda. Nt rahvussuhete diskursus, 15 oleksid kuulekad kapitalistlikus masinavärgis. Sinna alla Keskklass on omandanud kõrghariduse, elab laenuga
Vähemuse kohanemine enamusega Suhtumine domineerivasse kultuuri + - Integratsioon Separatism Assimilatsioon Marginalisatsioon + Suhtumine oma kultuuri - Massikultur ja selle kriitika Frankfurdi koolkond Herbert Marcuse, Max Horkheimer, Theodor Adorno, Erich Fromm jt. · Kritiseerisid lääne massikultuuri ja tarbimisühiskonda Frankfurdi koolkond · Lääneliku kultuuritööstuse toodang on sama üksluine kui vabriku liinil toodetud kaup (kuigi omab teatavat võltsinidividuaalsust) · Massikultuur ja tarbimismentaliteet röövivad tarbijalt indivituaalsuse ja spontaansuse; teevad temast kapitalistile kuuleka töölise · Kapitalistlikus ühiskonnas on inimene teistest isoleeritud ja massikultuuri vahetu mõju all Massikultuur vs kontrakultuur Kuidas tuleb massikultuur toime kontrakultuuridega?
Seega on tegemist surnud ringiga me paiskame mõttetuid "võltsvajadusi" rahuldavaid tooteid tootes kapitali ringlusse, et see võimaldaks jällegi töölisklassil suuremat palka saada ja neid "võltsvajadusi" rahuldavaid tooteid osta. Võltsvajaduste mõiste lähtub jällegi Marxist-st see eeldab et on olemas tõelised inimese vajadused. Nt: olla loov, sõltumatu, iseseisev, olla demokraatliku kogukonna täisväärtuslik liige. Need vajadused varjatakse kapitalistliku kultuuritööstuse poolt siis "võltsvajadustega", mida esitatakse tõeliste vajaduste pähe. Nt "vabadus vahetada iga paar aasta tagant autot", kuigi auto teeniks teid veel aastaid kümme. · Ühtlasi tagab riigipoolne sekkumine (majandusliku konkurentsiseadused) selle protsessi stabiilsust veelgi. Riik (ametiühingud, alampalgad, elatusmiinimumi kehtestamine jne) ise keelab kapitali kumuleerumise ja koondumise kapitalistide väikse klassi kätte, mis
Mõnikord ei ole võimalik teha eelnevate (universalismi või etnotsentrismi) väidete vahel vahet. Näiteks ,,inimkonna olulisemad saavutused on loodud valge rassi poolt" (öelduna valge inimese poolt" või ,,Islamimaades toimub naiste rõhumine" MASSIKULTUUR ja selle kriitika Kõige tuntum lähenemine Frankfurdi koolkonnalt (Herbert Marcuse, Max HorkHeimer, Theodor Adorno, Erich Fromm jt. Kritiseeris lääne massikultuuri ja tarbimisühiskonda. Arvas, et: Lääneliku kultuuritööstuse toodang on sama üksluine kui vabriku liinil toodetud kaup (kuigi omab teatavat võltsindividuaalsust). Massikultuur ja tarbimismentaliteet röövivad tarbijalt individuaalsuse ja spontaansuse; teevad temast kapitalistile kuuleka töölise. Inimest saab kontrollida massikultuuri kaudu. Kapitalistlikus ühiskonnas on inimene teistest isoleeritud ja massikultuuri vahetu mõju all. Massikultuur vs kontrakultuur (see mis vastandub massikultuurile). Kuidas tuleb massikultuur
elemente rohkem. # samas toimub ka liikumine nende vahel: subkultuurist poppi [nt. punk], populaarkultuurist kaanonisse [nt. Hitchcock], [või ka kaks sammu . dzäss], kaanonist poppi ja subkultuurisse [Mona Lisa; ,,gootid"; viimane on keerulisemgi juhtum: Poe, Baudelaire -> vampiirifilmid -> subkult -> varsti läheb ka kommertsiks kätte]. Üks siin tekkiv küsimus on: mida sellised muutumised räägivad ühiskonna, kultuuritööstuse, teiste kult. institutsioonide & ideoloogia vahelistest suhetest? # näeme, et erinevate kultuurivormide vahelist hierarhiat vaadeldakse siin lihtsalt kui empiirias eksisteerivat nähtust, ühiskonna institutsionaalse korralduse omadust, mitte ei püüta teadusele anda ülesannet põhjendada, miks üks kultuurinähtus on väärtuslikum kui teine. # [vrd. David Hume - inglise empirist (1711-1776): Uurimus (Enquiry) inimmõistusest (1748 . vrd
aastatel 71 Ameerikasse kolinud Adorno ja Horkheimer. Horkheimeri hilisemates töödes on vaadeldud ka ühiskonna arengut nn ühedimensiooniline ühiskond, kus ideoloogia määrab inimese sotsiaalset käitumist. Kõrgaeg kriitilisele teooriale oli 1960 1970 aastad Siis pandi rõhku võõrandumisele, progressi tagasi viivatele jõududele, inimloomuse muutlikkusele, kultuuritööstuse laastavavatele efektidele ja industriaalse ühiskonna eelistele. Koolkonnaga liitusid sellised mõtlejad nagu Fromm, hiljem ka habermas, kes on selle suuna peamisi hiliseid edasi arendajaid. Uus kriitiline teooria toob väljaühiskonna kriitikas sellised suunad nagu klass ja kosmopolitism, domineerimine ja solidaarsus, ideoloogia kriitika jne.. ? Adorno, Theodor Culture industry Reconsidered http://hamp.hampshire.edu/ %7EcmnF93/culture_reconsidered.txt
annaabi.ee 
