Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid.
    Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut
    Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri : veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju.
    Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede , jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee.
    Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks.
    Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem , teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika , merefüüsika, okeanoloogia ja hüdroloogiaga.
    Hüdroloogia on tihedalt seotud mitme muu veeteadusega:
    • Hüdrometeoroloogia – teadusharu , mis uurib atmosfääris paiknevat vett.
    • Geohüdroloogia – hüdroloogia maaveele pühendatud haru.
    • Hüdrogeoloogia – uurib maakoores e. Litosfääris esinevat vett.
    • Krüoloogia – õpetus lumest, jääst ja igikeltsast.
    • Geokrüoloogia – teadus külmunud pinnastest (igikeltsast).
    • Hüdromeetria – tegeleb veekogusid iseloomustavate suuruste mõõtmise ja registreerimisega.
    • Hüdrogaafia - Füüsilise ehk loodusgeograafia haru, mis tegeleb veekogude mõõtmise, kirjeldamise ja kaardistamisega.
    • Rakendushüdroloogia – hüdroloogia haru, mis tegeleb veevarude kasutamisel ja kaitsel vajalike hüdroloogiliste arvutusteg

    Uurimismeetodid:
    • vaatlus , eksperiment,
    • modelleerimine,
    • statistiline analüüs,
    • füüsikalis-matemaatiline analüüs,
    • kaartide kasutamine

  • Eesti pinnaveevarud ja nende jaotumine.
    Eesti veevarud moodustuvad pinna- ja põhjaveest . Eestis on üle 7000 jõe ja 935 järve. Aastane pinnaveevaru on ligikaudu 7040 m3 inimese kohta. Enamik Eesti veekogusid ( jõed , järved ja rannikumeri ) on madalad ja tundlikud reostuse suhtes. Eesti põhjavesi lasub peamiselt viies veekihis , millest ülemine veekiht on suuremas osas Eestis ebapiisavalt kaitstud. Kogu põhjaveemaht maapõues on hinnanguliselt 2000 km3. Eesti äravoolu maht ca 12 km2 aastas koos Narva jõe veeressurssidega, mis moodustab umbes 80% kogu äravoolust.
  • Veeringe ja veebilanss . Veebilansi elemendid.
    Veeringe on vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo -, hüdro-, lito - ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul.
    Protsess seisneb: vee aurustumises, veeauru edasikandumises, kondenseerumises, sademete langemises ning äravoolus.
    Veeringel mingit kindlat lähtekohta ei ole. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Enamik ookeanidest aurunud veest sajab sinna tagasi, seda nimetatakse väikeseks veeringeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Mandritele sadanud vesi moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub jõeäravooluna ookeanide poole, osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse. Suur osa sellest veest ei jõua siiski pinnaveekogudesse, vaid imbub maasse. Vett aurub ka veekogude pinnalt. Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus suur veeringe “lõpeb” … ja algab uuesti. Vesi ringleb kõikjal, kus seda leidub auru, vee, lume või jääna . Veeringe kiirus on väga erinev, kestes mõnest tunnist tuhandete aastateni.
    Veebilanss on mingi maa-ala, veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiaprotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning vee akumulatsiooni mahtu iseloomustav näitaja. Praegusel geoloogilisel ajastul võib hüdrosfääri veevaru pidada püsivaks suuruseks, st et veeringes osaleva vee keskmine hulk ei muutu. Seetõttu peab valitsema tasakaal aurumise , sademete ja äravoolu vahel.
    Veebilanssi elemendid: P=Q+E+S
    P- sademed, Q – äravool ( pinnavee ja põhjavee), E – aurumine , S – veevaru muutus
    Kui antud aastal P>E, siis +S ja kui vastupidi siis -S. Pika aja jooksul S=0.
    P=Q+E+W, kus W on juurdevool või väljavool naabervalgaladest, kui valgala piirid ei lange kokku.
  • Maakera veevarud ja veebilanss.
    Kogu maakera pindala on 510 miljonit km2. Maa pindmikust hõlmab 70,8% maailmameri . Kogu maakera veevaru hinnatakse olevat 1 454 000 tuh. km3.Hüdrosfääri veevaru on 1,4–1,5 miljardit km3, millest ligi 94% on ookeanides ja meredes. Magevee maht on ainult 2,5% maakera veevarudest.
    Maakera veevarud, % kogu veevarust:
    Maakera veevarude jaotus:
    Hüdrosfääri osade vahel toimub veevahetus, mis on tähistatud nooltega. Statsionaarse oleku korral on sisenevad ja väljuvad veevood tasakaalus.
    Veevahetuse intensiivsust iseloomustab viibeaeg T= V/ Qi, kus V on ruumala (näiteks: km3) ning Qi on kas sisenevate või väljuvate voogude summa (näiteks: km3/aastas).
    Näiteks riimveelises ( soolsus on 4 –6 promilli ) Läänemeres moodustab viibeaeg (T) mõnikümmend aastat.
  • Äravoolu mõjutavad füüsikalis-geograafilised tegurid.
    Muld
    Mulla mõju äravoolule toimub infiltratsiooni ja aurumise protsesside kaudu.
    Mida raskem on muld, seda vähem sademevett maasse imbub, seda suurem osa tugevate vihmade veest voolab kiiresti maapinda mööda ära ning seda kõrgemad on äravoolutipud.
    Taimestik
    Avaldab mõju sademete kujunemisele, aurumisele ja seetõttu äravoolule. Metsaga kaetud aladelt aurub 20-40% suvesademeist puuvõradelt atmosfääri tagasi. Mõjustab lumesulamise intensiivsust, lume jaotumist vesikonnas (metsa servaaladel lumekuhjumine jne.), lumesulavete valgumist jõkke.
    Otsene mõju on väike – kuid taimestiku mõju veebilansi elementidele on suur.
    Sood ja metsad aeglustavad tunduvalt suurvee äravoolu, äravool ühtlasem ja üldiselt maksimaalne äravool on täiesti soostunud või metsaga kaetud vesikondadelt tunduvalt (oma 3-5 korda) väiksem kui täiesti lagedatelt maaaladelt.
    Metsaaladel pindmine äravool on väike ja tänu headele infiltratsiooni tingimustele suur osa sulavetest imbub maapinda ja täiendab põhjaveevarusid, mistõttu soo ja metsamassiividega alade jõgede minimaalne äravool on reeglina suurem kui see on lagedatel maaaladel.
    Lagedatel aladel sulab lumi varem ja kiiremini kui seda metsades. Kui jõe kogu vesikonna ala moodustab põllumaa, siis kevadine maksimaalne äravool on uuringute järgi 60 - 100% suurem kui seda metsaaladel.
    Soostunud valgala jõgede maksimaalse äravoolu tipp on märksa väiksem ja kevadsuurvee äravoolu kestvus on palju kestvam kui seda lagedate aladega vesikondadest. Samuti suvis-sügiseste tulvade äravool on märksa väiksem.
    Auramine on võsa ja kidura metsaga kaetud liigniisketel aladel väiksem kui lagedatel aladel,
    sest võsa ja kidura metsa transpiratsioon on väiksem kui muul taimestikul ja tuule pidurduse tõttu on sellistel aladel ka aurumine maapinnalt väiksem. Metsaaladel on aurumine suurem kui seda lagedatelt maa-aladelt. Metsade raie vähendab auramist ja selle tagajärjel äravool kasvab ning tõuseb pinnaveetase, võib põhjustada isegi maa-ala soostumist.
    Reljeef
    Otsene mõju on jõe langule, kaudne mõju aga sademetele, infiltratsioonile, aurumisele. Mõju sõltub reljeefi suurusest . Kõrgusest sõltub - sademed suuremad, õhu temperatuur väiksem, aurumine väiksem - seetõttu on äravool suurem
    Järvede mõju
    Järvede mõju äravoolule avaldub erinevalt, sest aurumine veepeeglilt ja maismaa pinnalt on erinev. Jõe aastane äravool, mis läbib järve, üldiselt väheneb suurema aurumise tõttu võrreldes seda järvedeta maaalaga.
    Järved ühtlustavad äravoolu s.t. vähendavad maksimaalset äravoolu ja suurendavad madalveeperioodide minimaalset äravoolu. Kuna järvedesse koguneb vesi suurveeaastatel on seetõttu ka jõgedel , millede valgalal on suuri järvi, madalvee aastate äravool suurem ja ühtlasem. Järvede mõju võib olla mitmene ja oleneb vesikonna järvisuse protsendist ja järvede suurusest -akumulatsiooni mahust. Seda vaja eriti arvestada lõuna piirkondades kus õhutemperatuur on kõrge.
  • Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid (sademed ja aurumine).
    Klimaatiliste faktorite mõju äravoolule:
    Sademed on kõige tähtsam äravoolu mõjutav klimaatiline tegur.
    Aurumine
    Aurumine koosneb aurumisest: maapinnalt, veepinnalt, lume pinnalt ja taimede lehtedelt. Aurumise vee- ja lumepinnalt määravad kliimatilised faktorid. Potentsiaalne aurumine sõltub mullavee sisaldusest, mulla tüübist ja taimkatte vormist .
    Aurumise mõju äravoolule: Oldekopi teooria: kui sademete hulk suureneb, siis kasvab ka aurumine, kuid see aurumise kasv toimub teatud piirini , mis vastab teatud sademete hulgale. Edasine sademete hulga suurenemine ei kutsu esile enam aurumise suurenemist ja sademed kulutatakse äravoolule ning aurumine jääb praktiliselt konstantseks. Seda aurumise piirväärtust Oldekop nimetas “maksimaalseks võimalikuks aurumiseks
    Väikeste sademete hulkade juures sademed praktiliselt täielikutl aurustuvad. Kui sademete hulk suureneb, siis kasvab aurumine, kuid see aurumise kasv toimub teatud piirini, mis vastab teatud sademete hulgale. Edasine sademete hulga suurenemine ei suurenda enam aurumist ja sademed kulutatakse äravoolule ning aurumine jääb praktiliselt konstantseks. Seda aurumise piirväärtust nim maksimaalseks võimalikuks aurumiseks:
    , kus
    α – äravoolukoefitsent
    h – äravoolukiht
    S – sademed
    A – aurumine
    Kui sademete hulk kasvab, siis suhe A/S väheneb, järelikult äravool kasvab.
  • Sademed. Arvutusmeetodid .
    Sademed on veeauru kondensatsiooni produkt , mis langeb pilvedest. Sademed tekivad kui veetilkade ja/või jääkristallide suurus kasvab üle kriitilise piiri, ning hakkavad siis raskujõu mõjul alla kukkuma . Vee hulk, tilkade kontsentratsioon ja tilkade suuruse jaotus määravad pilvede omadused.
    Vihm – on vedel sade, mis sajab maapinnale erineva suurusega veetilkadena.
    Rahe – sajab erineva kuju ja suurusega jäätükikestena. Nende südamik on läbipaistmatu, edasi vahelduvad läbipaistvad (jäised) ja läbipaistmatud (lumised) kihid . Rahet sajab soojal aastaajal rünksajupilvedest tavaliselt koos hoogvihmaga.
    Härmatis – on valge lumetaoline sade, mis tekib puude ja põõsaste oksadele, traatidele ja mitmesugustele esemetele.
    Udu - vedelad sademed, mis langevad väga väikeste piiskadena. Nende langemist ei ole silmaga peaaegu märgata. Uduvihma sajab tavaliselt kihtpilvedest või udust .
    Lumi sajab pilvedest mitmesuguse kuju ja suurusega lumehelvestena, teradena või lumekruupidena.
    Sula lumi sajab maha sulava lume näol. Vahel võib sula lume helveste seas eraldada ka üksikuid vihmapiisku.
    Tekke järgi jagatakse sademed 4 põhitüüpi:
    • Tsüklon sademed (madalrõhu vööndis ) - võib klassifitseerida frontaalseteks ja mittefrontaalseteks. Tsüklon (frontaal) sademed tekivad madalrõhu (tsüklon) vööndis, kus on tõusvad õhuvoolud. Õhumass liigub kõrgrõhu regioonidest madalrõhu piirkonda.
    • Konvektiivsed sademed – toimub atmosfääri segunemine , soojemad ja seetõttu kergemad õhumassid liiguvad vertikaalselt ülesse ning jõudes mingi kõrguseni asendavad nad külmemad õhumassid ( raskemad ) ja vajuvad alla.
    • Orograafilised sademed – niisked õhumassid tõusevad üle mingi barjääri .
    Hüdroloogilisted arvutused
    Kasutatakse territooriumi maa-ala keskmist sademete hulka kuna sademete hulk võib varieeruda oluliselt sõltuvalt lokaalsetest tingimustest ja sademete iseloomust.
  • Aritmeetiline keskmine- see on kõige lihtsam meetod mingi maa-ala keskmise sademete hulga leidmiseks. Seda meetodit kasutatakse siis kui sademete varieeruvus on väike, seirejaamad asuvad ühtlaselt ja kõrguste vahed on väikesed.
    P - on keskmine sademete hulk (aritmeetiline keskmine)
    pi - on sademete hulk maa-ala vaatluspunktides
    n - on sademete vaatlusjaamade arv.
  • A. Thiesseni meetod –kasutatakse sademete keskmise hulga arvutamiseks mingis vesikonnas kaalutud keskmise meetodil. Vesikond jagatakse osadeks - iga sademete vaatluspunkti piirkonda kuulub osa vesikonnast. Selle osa vesikonna pindala moodustub seirejaama kaalu, millega tuleb korrutada antud mõõtekohas mõõdetud sademete hulgad. Summeerides korrutised ja jagades saadud summa kogu vesikonna pindalaga, saab kogu vesikonna keskmise sademete hulga. Puuduseks on see, et see ei arvesta sademete jaotumise lokaalseid tingimusi (nt reljeefi ja taimestiku), mistõttu võib arvutustes esineda süstemaatilisi vigu.
  • Isohüeedi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #1 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #2 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #3 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #4 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #5 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #6 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #7 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #8 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #9 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #10 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #11 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #12 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #13 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #14 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #15 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #16 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #17 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #18 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #19 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #20 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #21 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #22 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #23 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #24 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #25 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #26 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #27 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #28 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #29 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #30 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #31 Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused #32
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor feel Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    15
    docx
    Ökoloogia eksami kordamisküsimused
    47
    docx
    Geotehnika kordamisküsimused
    11
    doc
    ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013
    9
    doc
    Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    74
    docx
    Ökoloogia kordamisküsimused
    42
    docx
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine
    20
    doc
    Hüdroloogia materjalid



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun