Esimene ülesanne: Kraana FAUN HK 060.04 Antud: Ln = 28.4 m H = 10,0 m Leida: Lmin max = 5,0...25,0 m Ln = 19,4 m (10,8) Qmax min L = 4,0...17,0 m (3...9) =13,70...1,25 t Hmax min =29,0...13,0 m Q = 24,00...4,05 t (50,00...14,20) °min - max = 23...80° ° max min = 75...20° (68...19°) Teine ülesanne : Antud: Valitud kraana mark
Esimene ülesanne: Täidetud näite alusel Kraana Grove GMK 5220 Antud : Ln = 63,6 m H = 56,0 m Leida: Lmin - max = 10,0...58,0 m Ln =59,1 m ( 68,0 m) Qmax -min = 16,5...4,2 t L = 18,0 m (36,0 m) Hmax - min = 62,2...20,1 m Q = 19,4 t (9,2 t) 0 = -- 0 = -- -- Teine ülesanne: Antud AMK 126-63 Antud kraanadega tõstet ei soorita I v Q = 25,0 Q = 30,0 t Q= L = 5,0 L = 15,5 m L=
kuni vähemalt 30°C. Soojaveearvesti – veearvesti, kus vee temperatuur, mille hulka mõõdetakse, on üle 30°C kuid ei ületa 90°C. Kuumaveearvesti – veearvesti, kus vee temperatuur, mille hulka mõõdetakse, alampiir on üle 30°C ja vee temperatuuri ülempiir üle 90°C. Vee temperatuuri ülempiiri võib kehtestada veearvesti valmistaja ja selle arvväärtus märgitakse veearvestile. Suurim voolukulu Qmax või qs - suurim voolukulu, mille korral arvesti peab suutma piiritletud aja jooksul toimida purunemata ning ületamata lubatud piirvigu ja suurimat lubatud rõhukadu. Nimivoolukulu Qn või qp - kulu, mille väärtus võrdub ½ Qmax. Nimivoolukulu Qn korral peab arvesti suutma toimida tavalistes kasutustingimustes, s.t pideva ja katkendliku kasutamise korral, ületamata lubatud piirvigu. Ka nominaalkulu.
Esimene ülesanne: Kraana MK 100 Antud: Ln = 44,0 m L = 36,0 m Leida: Lmin max = 3,4...44m Ln = 52 m Qmax min = 8...2,05 t (0°) H = 33 m (0°) ja 58 m (45°) 8...1,7 t (45°) Hmax min = 33...0 m (0°) Q = 2,56 t (0°) ja 63...0 m (45 °) 1,6 t (45°) °min - max = 0°-45° ° max min = 45°-0° Kasutasin abimaterjalina: http://www.sarens
Väntvõlli pöördenurgal 180 kuni 3600 ühekordse pumba tootlikkus on null , kuna sellel käigul toimub ainult silindri täitmine keskkonnaga (imemine) , siis keskmine pumba tootlikkus võime avaldada : Qkesk.= (F Sn) /60 = [( D2 )/4 × 2Rn ] / 60 = [( D2 )/4] × (Rn / 30) [m3/s] . kus kolvikäik S=2R Pumba maksimaalse tootlikkuse suhet keskmise tootlikkusse nimetatakse pumba tootlikkuse ebaühtluse astmeks . Siit lihtpumba ebaühtluse aste : 23 = Qmax/Qkesk. = [( D2 )/4× R(n/30)] / [( D2 )/4] × Rn / 30 =3,14. Q Qmax QKESK 0 0 0 90 180 270 360 8 2.kordse tegevusega kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste: Q Qmax QKESK 0 0 0 90 180 270 360
Tabel 3. Summaarne sooja tarbevee koormus Temp, °C Q MW -25...-20 Q1 1,86 -20...-15 Q2 1,11 -15...-10 Q3 0,97 -10...-5 Q4 0,84 -5...0 Q5 0,71 0...5 Q6 0,59 5...10 Q7 0,46 Q 6,53 2. Graafik 1. Soojuskoormuse kestvusgraafik Sooja tarbevee koormus 3. Tippkoormus: Q=Qmax+Qsoojuskaod=2,088MW Aastatoodang: Q=(Qküte+Qvent+Qtv)/(1-kaod)=4401 MWh 4. Kütusetarve M=KM soojusvajadus/(kütuse kütteväärtus*katlamaja kasutegur)=166,1 t/a 2 5. Veekulu ja läbimõõt G=tippkoormus/(vee erisoojus*(Tpv-Ttv))=9,06 kg/s Tihedus (92,2°C)=968,8 Gmahuline=G/tihedus=0,0094 m3/s Sobiv väljuvate torude diameeter antud piirkonna soojusvarustuse tagamiseks: 4* A d = = 0,0997m
64 mm 3842.1105135 010 4 162.1105135 0104 17 7100 U max = 19.23 + 7.64 =20.69 mm< 2 2 =35.50 mm OK ! 200 3.3. Peatala arvutused 3.3.1. Peatala valimine Peatala on ühesildeline tala. Arvutuseks valin teine peatala, kus koormused on kõige suurem. Pd =1.1356.277.1=50.53 kN Qmax =R A =RB B M =0=-R A20+50.53 · ( 20-2.5 ) +50.53 · ( 20-5 ) +50.53 · ( 20-7.5 ) +50.53 · ( 20-10 ) +50.53 · ( 20-12.5 ) + Qmax =R A =RB =176.86 kN M max=176.8610-50.53 (10-2.5 )-50.53 ( 10-5 )-50.53 ( 10-7.5 )-50.53 ( 10-10 ) =1010.65 kNm Valin HEA500 c=390 mm d 390 = =32.5<72 -I RL. KL . t w 12.0 1.551.2202 M max=1010.65+ =1105.7 kNm 8cos 12 Kontrollin konsoolsed vöö [7]. c=117 mm
4 Detailide tehnoloogiliste režiimide valik ja põhjendus Hülss saagimine Toorikute tükeldamine ümar toruprofiilist Ø50 mm pikkusega 350,5 mm, töötlemisvaruga 3mm. Pingil on kaks võimalikku lõikekiirust 40/ 80 m/min. 4 = × 1,54 − 1,13 × = 40 × 1,54 − 1,13 × = 60,2 !" /" $ 6 kus, Qmax- materjali eemaldamise määr, !" /" $ Vc- lõikekiirus, m/min tpi- saelindil hambaid tolli kohta Vastavalt materjali eemaldamise määrale leian masinaaja: & 7,065 %= = = 0,12 " $ = 7 ( 60,2 kus, S- ristlõikepindala, cm2 Qmax- materjali eemaldamise määr, !" /" $ Leian materjali täis ristlõikepindala:
a = 4000 c = 1800 Q 9,5 0,5 10 10 M kNm 18 9,5 0,5 3.3 Sisejõudude analüüsi tulemus Qmax = 10 kN Mmax = 18 kNm Ohtlik ristlõige on punktis B : QB = 10 kN ja MB = 18 kNm 4. Tugevusarvutus M y Painde tugevustingimus : max = W [S] y =235 MPa materjali voolepiir 3 [ W ] = M [ S ] = 18 10 6 4 306 cm3 ristlõikele nõutav telg-tugevusmoment y 235 10 4.1 Painde tugevustingimus tugevusmomentide kaudu :
ristivoolus paiknevad konvektiivsete küttepindadega. Ebaühtlane temperatuuriväli toob kaasa soojuse hajumise toru seinas kõrgema temperatuuriga tsoonist madalama temperatuuriga toru ossa. Arvestades temperatuuri hajumist valem saab järgmise kuju. 1 2 s t sv = t tk + µ q max + 12-11 2 s ( + 1) Kus qmax maksimaalne soojuskoormus toru lauppinnal, soojuse hajumisetegur Hajumisteguri all toru mingis punktis mõistetakse suhet tegeliku temperatuuri ja temperatuuri vahel milline oleks toru ühtlasel kuumutamisel soojusvooga qmax. Temperatuurivälja suurim ebaühtlus on alakriitiliste parameetritega trummelkatla horisontaalsetes torudes. Joonis 12-6. Horisontaalse toru ülemiseosa ülekuumenemine vooluse kihistumisel
ületab isegi Mustoja langu(3,53m/km) . Väikseim vooluhulk, mis mõõdeti 27.juulil 1992 oli 0,014m3/s, suurim vooluhulk 8. augustil aastal 1986 aga 3,8m3/s. (A.Järvet) Peeda jõel asus enne II Maailmasõda neli paisjärve, millest on praeguseks alles jäänud Peeda ja Suure- Kambja paisjärv. Jõe vesi on aasta 1992 andmete järgi ülemjooksul eutroofne ja alamjooksul mesotroofne. Fekaalset reostust pole leitud.(kaitsekorralduskava) Periood Qmax Kevade suurvesi 3,71 Sügise suurvesi 3,8 Aasta suurvesi 3,8 Tabel 1: Andmed Peeda jõe Paju veski lävendi suurvee vooluhulkade kohta (m3/s) Elustik Peeda jõe ja Idaoja hoiualal võib näha kasvamas allikamailast, harilikku vesisammalt, kallas tömpkaanikut, jõgiputke ja jõgitakjat. Kaitsealustest loomadest kohtab hoiualal ka ojasilma ja saarmast
R. Soots "Hüdraulika ja hüdroseadmed" tabel 8, lk 96. Võtan silindri läbimõõduks D= 32mm ja =1,25 siis kolvivarre läbimõõt d= 14 mm. Vajalik pumba rõhk: Pp = pmax + p + p1 · = 100 + 4 + 4 ·1,25 = 109 bar = 109 ·105 Pa Maksimaalne tootlikus: v A 0,24 0,0008 q max = max = = 0,000202 m3/s = 12,1 l/min m 0,95 Pumba minimaalne tootlikus: Võtan 10% väiksemaks maksimaalsest tootlikusest. qmin = qmax X = 12,1 1,21 = 10,9 l/min Vastus: pumba minimaalne tootlikus 10,9 l/min KASUTATUD KIRJANDUS 1. Soots R. 2005. Hüdraulika ja hüdroseadmed. I osa. Tallinn. 2. Soots R. 2007. Pneumaatika ja pneumoseadmed. Tallinn.
AD e AD e Autopargi kohta: ∝t = = AD nim AD e + AD r + AD s De ja ADe - päevad ja autopäevad tööl Ds ja ADs - päevad ja autopäevad ettevõttes seisakus, mis on tingitud organisatsioonilistest põhjustest Vedude ebaühtlus Veomahtude ebaühtluse tegur: ηe ’= Qmax/Qk Veokäibe ebaühtuse tegur: ηe '' = Pmax/Pk Qmax - maksimaalne veomaht teatud ajaühikus, t Qk - keskmine veomaht samas ajaühikus, t Pmax - maksimaalne veokäive teatud ajaühikus, tonnkm Pk - keskmine veokäive samas ajaühikus, tonnkm Veotsükkel: Lõpetatud operatsioonide kompleksi, mis on vajalik kaupade või reisijate veoks. Autotranspordis mõeldakse transpordiprotsessi tsükli all ringi: t r=t pl + t ks + t ml +t ts
sest F= ( D2 )/4; sin 900 =1 ja =n/30 Väntvõlli pöördenurgal 180 kuni 3600 ühekordse pumba tootlikkus on null , kuna sellel käigul toimub ainult silindri täitmine keskkonnaga (imemine) , siis keskmine pumba tootlikkus võime avaldada : Qkesk.= (F Sn) /60 = [( D2 )/4 × 2Rn ] / 60 = [( D2 )/4] × (Rn / 30) [m3/s] . kus kolvikäik S=2R Pumba maksimaalse tootlikkuse suhet keskmise tootlikkusse nimetatakse pumba tootlikkuse ebaühtluse astmeks . Siit lihtpumba ebaühtluse aste : = Qmax/Qkesk. = [( D2 )/4× R(n/30)] / [( D2 )/4] × Rn / 30 =3,14. Q Qmax QKESK 0 0 0 90 180 270 360 2.kordse tegevusega kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste: Q Qmax QKESK
Hommiku valemeid. Kevadsuurvee aegne ta täidab vaid osa pinnasepooridest ning pinnas minvooluhulga järgi saab otsustada, kui palju maksimum-vooluhulga-moodul, kui A < 100 km2: võib jõest (ojast) vett võtta ning kui palju peab on veega küllastumata. Õhustusvööndi all on küllastumusvöönd, milles pinnasepoorid on vett sinna loodusliku ökosüsteemi jaoks alles jätma. qmax = qk + q , kus täis. Veega küllastunud maapõueosa nim Äravoolunorm. Max- ja min.vooluhulgad: põhjaveekihiks ning selles leiduvat vett Äravoolunorm on pika aja keskmine äravool q = 0,02a + 0,3q95% -1,0 põhjaveeks. Maakoores vahelduvad vettkandvad aasta keskmiste vooluhulkade Qi aritmeetiline kihid vettpidavatega, mida nim veepidemeiks
1. Milline on Lagrange'i kordaja optimaalse väärtuse majanduslik tõlgendus tingliku ekstreemumi (võrduskitsendusega) ülesandes? Lagrange'i kordaja optimaalne väärtus O* x näitab, et ressursi varu b y suurendamisel hakkab toodangukoguse maksimaalne väärtus suurenema kiirusega x (nt eelarvetingimusel 4 K L 9 on toodangukoguse maksimaalne väärtus Qmax 1,125;4,5 | 5,06 , st ressursi varu suurenemisel ühiku võrra on maksimaalne väärtus suurenenud ligikaudu 1 võrra). 2. Kuidas tõlgendatakse varihindade optimaalseid väärtusi LP ülesande lahendi tundlikkuse seisukohalt? Võrrelge Lagrange'i kordaja tõlgendusega. Varihinnaks on Lagrange'i kordaja väärtus. Ressursi varihind on täiendav (varjatud) kasum, mida oleks võimalik saada vastava ressursi ühe lisaühiku kasutamisel. Varihindade optimaalsed väärtused LP ülesandes
tegemist võib olla kas ekraantorudega nende ühepoolsel kuumutamisel aga ka ristivoolus paiknevad konvektiivsete küttepindadega. Ebaühtlane temperatuuriväli toob kaasa soojuse hajumise toru seinas kõrgema temperatuuriga tsoonist madalama temperatuuriga toru ossa. Arvestades temperatuuri hajumist valem saab järgmise kuju. 1 2 s t sv = t tk + µ q max + 12-11 2 s ( + 1) Kus qmax maksimaalne soojuskoormus toru lauppinnal, soojuse hajumisetegur Hajumisteguri all toru mingis punktis mõistetakse suhet tegeliku temperatuuri ja temperatuuri vahel milline oleks toru ühtlasel kuumutamisel soojusvooga q max. Temperatuurivälja suurim ebaühtlus on alakriitiliste parameetritega trummelkatla horisontaalsetes torudes. Joonis 12-15. Horisontaalse toru ülemiseosa ülekuumenemine vooluse kihistumisel
Piki langjoont sügavus väheneb, kiirus suureneb ja võib ületada lubatava. Läve kõrgus: p1= h0-H, kus h0 on arvutusvooluhulgale vastav normaalsügavus juurdevoolusüngis ja H surve ülevoolu ees. Kui vooluhulk on arvutuslikust suurem, siis tekib juurdevoolusängis paisjoon ja kui väiksem, siis langjoon. Arvutusvooluhulgad valitakse nii, et neile vastaksid normsügavused: H01,02 = h0 (max, min)±0,25(h0max-h0min), kus h0 max ja h0 min on normaalsügavused, kui sängis voolab max (Qmax) või min (Qmin) vooluhulk. Nende sügavuste puhul on surve ülevoolu ees võrdne normsügavusega juurdevoolusängis, st H 1=h01 ja H2=h02.Kaskaad: on astangureast koosnev trepp vee juhtimiseks nõlvast alla. Kaskaadiastmete kõrgus ja pikkus püütakse valida nii,et kaskaad jälgiks looduslikku reljeefi, siis on kõige vähem mullatöid. Astme kõrgus saadakse ülemise ja alumise bjefi kõrgusvahe või veetasemevahe jagamisel astmete arvuga. Kaskaadi lävis ja viimaselt astmelt langeva joa
vastupidi. Kui rahuldav tõenäosuskõver käes, võib sellelt võtta vajaliku tõenäosusega vooluhulga. Vooluhulkade leidmine, kui vaatlusandmed puuduvad: maxvooluhulgad: Kui vaatlusandmeid on vähe ja ka rida ei õnnestu pikendada, tuleb arvutuslikud maksimumvooluhulgad arvutada empiirilistest valemitest. Eestis võib selleks kasutada K. Hommiku valemeid. Kevadsuurvee aegne maksimum-vooluhulga-moodul, kui A < 100 km2: qmax = qk + q , kus q = 0,02a + 0,3q95% -1,0 , minvooluhulgad: Kui vaatlusread on lühikesed või mõõtmisandmed hoopis puuduvad, võib kasutada kartogramme. Tuleb aga silmas pidada, et niiviisi saadud tulemused on üsna ligikaudsed ning täpsema vastuse saamiseks selle kohta, kui palju vett tuleb jõkke (ojja) jätta, tuleb pöörduda EMHI poole. Aine keskmise sisalduse arvutamine (1) - 16 - Ckesk aine keskmine sisaldus
sest F= ( D2 )/4; sin 900 =1 ja =n/30 Väntvõlli pöördenurgal 180 kuni 3600 ühekordse pumba tootlikkus on null , kuna sellel käigul toimub ainult silindri täitmine keskkonnaga (imemine) , siis keskmine pumba tootlikkus võime avaldada : Qkesk.= (F Sn) /60 = [( D2 )/4 × 2Rn ] / 60 = [( D2 )/4] × (Rn / 30) [m3/s] . kus kolvikäik S=2R Pumba maksimaalse tootlikkuse suhet keskmise tootlikkusse nimetatakse pumba tootlikkuse ebaühtluse astmeks . Siit lihtpumba ebaühtluse aste : = Qmax/Qkesk. = [( D2 )/4× R(n/30)] / [( D2 )/4] × (Rn / 30) =3,14. 2.kordse tegevusega kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste: 12 Q Qmax QKESK 0 00 90 180 270 360 Q max (900 ja 2700) = F c = F R sin = FR(n/30), sin(900 ja 2700) = 1 Qkesk = 2×FSn /60 = F R n / 15. = Qmax/Qkesk
• ühekordse tegevusega pump • n - väntvõlli pöörete arv minutis • D - silindri sisemine diameeter 2 • S - kolvi käik Q D S 60n m 4 • m - pumba mahukasutegur. R Q L Qmax QKESK x S S=2R 00 90 180 270 360 KOLBPUMPADE KLASSIFIKATSIOON 1 Kortsuse järgi 2. Käivitus viisi järgi 1.1 ühekortsetegevusega kolbpump 2.1 käispumba 1.2 kahekortsetegevusega kolbpump 2.2 elektripumbad 1
Joonis 14.12 · väändemomendi T toimel mõjub ristlõike punktides väände- T pinge T, mille laotus loetakse samaseks sirge varda T max = ; väändepinge laotusega, suurim väändepinge: W0 · ristlõike ohtlik punkt on O1 (vedru sisepinnal) lõikepinge Qmax ja väändepinge Tmax on samasuunalised (on sama märgiga ja väärtused liituvad); · suure kõveruse puhul ilmneb punktis O1 lisaoht silindervedru sisepinnal on suhteline väändedeformatsioon suurem, kui välispinnal (Joon. 14.13); Koormatud vedru lõik Koormatud vedru keeru element
X obkesk = 2 Astaatiline Xobj Staatiline Xobj Obj. koormus Obj. koormus Qmin Qmax Qmin Qmax Toime pidevuse järgi: 1. Pidevatoimelised regulaatorid, kus regulaator on objektiga ühenduses püsivalt ja tema poolt avaldatav reguleeriv toime on reguleeritava suurusega pidevas seoses. 2. Diskreetse toimega regulaatorid, mis jagunevad omakorda 1. releetoimelisteks 2. Impulssregulaatoriteks Releetoimelisel reguleerimisel on regulaator objektiga ühenduses küll kogu aeg,
ressursse (tööjõud ja tooraine) kasutamata, järelikult pole need efektiivsed. Seisundid väljaspool TVKd pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures 4 töötajaga võimalik saavutada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. 3 liiki tootmismahtude kirjeldused: max, potentsiaalne, tegelik 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht Qmax so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid see pole saavutatav üheski ühiskonnas, sest: alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus), alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta; 2. potentsiaalne tootmismaht Qpot so. prognoositav, arvestatav tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades, arvestab tööga hõivatuid 3. tegelik tootmismaht Qteg see ongi vaadeldaval perioodil toodetav toodangu kogus ja
Ud k 1 1 Id k Ir a. 2Ud s q 0,5 qmax b. Joonis 1.31 50 mille sisend ja väljund asukohad on omavahel vahetatud. See tagab voolu regeneratsiooni ja talitluse voolu-pinge tasandi teises kvadrandis. Joonis 1.31, a näitab, et pinge tõstmise talitlus koosneb kahest etapist. Kui jõulüliti on suletud, siis läbib vool drosselit ning energia salvestub selles. Järgnevalt lüliti avaneb
M epüür Q epüür M M = y I Qmax z Nihkepinge laotus y K M(y) QS * D Q (y) Q = y Mmax Ib*
· 300 km3/a siirdatakse vett mujale Eesti siseveekogude iseärasused · Suur reostustundlikus · Veevarud killustatud- palju väikejõgesid ja väikeseid järvi. · Ebaühtlaselt jaotunud- veevaesem tööstuslik Põhja-Eesti · Jõed lühikesed, väikese valgalaga · Jõed veevaesed, ebaühtlase äravoolurziimiga: - veerikkad kevadperioodil( suurvesi) - veevaesedmadalvee perioodidel (suvi, talv) - äravoolu suur erinevus-suhe Qmax/Qmin · Narva jõe minimaalne äravool on suuem kui ülejäänud Eesti jõgede keskmine äravool 13 · Suhteliselt kõrge humiinainete sisaldus (sood, rabad), mille lagundamine nõuab palju hapniku · Järved madalad · Soodsad eeldused entrofeerumiseks · Üldiselt vähe kõlblikud veetranspordiks, kalapüügiks, hüdroenergeetikaks jne. · Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel
· 300 km3/a siirdatakse vett mujale Eesti siseveekogude iseärasused · Suur reostustundlikus · Veevarud killustatud- palju väikejõgesid ja väikeseid järvi. · Ebaühtlaselt jaotunud- veevaesem tööstuslik Põhja-Eesti · Jõed lühikesed, väikese valgalaga · Jõed veevaesed, ebaühtlase äravoolurziimiga: - veerikkad kevadperioodil( suurvesi) - veevaesedmadalvee perioodidel (suvi, talv) - äravoolu suur erinevus-suhe Qmax/Qmin · Narva jõe minimaalne äravool on suuem kui ülejäänud Eesti jõgede keskmine äravool 13 · Suhteliselt kõrge humiinainete sisaldus (sood, rabad), mille lagundamine nõuab palju hapniku · Järved madalad · Soodsad eeldused entrofeerumiseks · Üldiselt vähe kõlblikud veetranspordiks, kalapüügiks, hüdroenergeetikaks jne. · Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel
Lühike vaatlusrida – analoogjõe vaatlusandmete toel (regressiooni, valgala-pindala analüüs, regionaalsus) Teoreetiline ületustõenäosuskõver annab õigem pildi, sest vaatlusreas ei pruugi olla veerohkeid aastaid 22. Statistilist rida iseloomustavad näitajad. Statistiliste ridadel on kaks rea variatsiooni (variatsioonirida koosneb variantide väärtustest (x) ja nende esinemise sagedusest (F (x))): - Momentridades – väärtused antud arvudena (Qmax=55 m3/s, H =110 cm) - Intervallridades – värtused on antud vahemikena (Q = 55-100 m3/s; 101-149 m3/s jne) Rida iseloomustab: - Diskreetne juhuslik suurus Suurus koosneb lõplikust hulgast väärtustest. Diskreetse juhusliku suuruse X tähtsaimaks iseloomustajaks on tema tõenäosusfunktsioon p(x) , mis näitab tõenäosust, millega realiseerub juhusliku suuruse mingi konkreetne väärtus x.
ristlõikes. Seega on homogeense tala tugevusarvutuste valemid normaalpingete järgi: M z fIz/y ja MzRWz f materjali arvutustugevus; Iz ja Wz ristlõike telgin.moment ja vastupanumoment; y suurim kaugus peakeskteljest. Ristküliku tugevuskontrolli arvutusvalemid nihkepigete järgi: Q xy Rv2A/3 ja Qxy Rv Iz b(y)/ Sz0 Ülesanne: Andmed: L=4,5m f=15 MPA (puidu arvutustugevus) ristlõige 110x270 mm qmax=? 7 = M/W < f M=q*L2/8 W=bh2/6 f = q*L2*6/8*bh2 => q=f*8*bh2/L2*6 = 15*8*110*2702/45002*6 = 7,9 kN/m 1.8. Posti kriitiline koormus ja kriitiline pinge. Piirsaledus. Kriitiline koormus Kasutades nõtkepikkuse mõistet Lo, saame Euleri kriitilise koormuse avaldise kirjutada nii E 2 EI Pkr = Kus: Lo 2 EI = Posti ristlõike vähim paindejäikus
annaabi.ee 
