Esimene ülesanne: Kraana FAUN HK 060.04 Antud: Ln = 28.4 m H = 10,0 m Leida: Lmin max = 5,0...25,0 m Ln = 19,4 m (10,8) Qmax min L = 4,0...17,0 m (3...9) =13,70...1,25 t Hmax min =29,0...13,0 m Q = 24,00...4,05 t (50,00...14,20) °min - max = 23...80° ° max min = 75...20° (68...19°) Teine ülesanne : Antud: Valitud kraana mark
Esimene ülesanne: Täidetud näite alusel Kraana Grove GMK 5220 Antud : Ln = 63,6 m H = 56,0 m Leida: Lmin - max = 10,0...58,0 m Ln =59,1 m ( 68,0 m) Qmax -min = 16,5...4,2 t L = 18,0 m (36,0 m) Hmax - min = 62,2...20,1 m Q = 19,4 t (9,2 t) 0 = -- 0 = -- -- Teine ülesanne: Antud AMK 126-63 Antud kraanadega tõstet ei soorita I v Q = 25,0 Q = 30,0 t Q= L = 5,0 L = 15,5 m L=
kuni vähemalt 30°C. Soojaveearvesti – veearvesti, kus vee temperatuur, mille hulka mõõdetakse, on üle 30°C kuid ei ületa 90°C. Kuumaveearvesti – veearvesti, kus vee temperatuur, mille hulka mõõdetakse, alampiir on üle 30°C ja vee temperatuuri ülempiir üle 90°C. Vee temperatuuri ülempiiri võib kehtestada veearvesti valmistaja ja selle arvväärtus märgitakse veearvestile. Suurim voolukulu Qmax või qs - suurim voolukulu, mille korral arvesti peab suutma piiritletud aja jooksul toimida purunemata ning ületamata lubatud piirvigu ja suurimat lubatud rõhukadu. Nimivoolukulu Qn või qp - kulu, mille väärtus võrdub ½ Qmax. Nimivoolukulu Qn korral peab arvesti suutma toimida tavalistes kasutustingimustes, s.t pideva ja katkendliku kasutamise korral, ületamata lubatud piirvigu. Ka nominaalkulu.
Esimene ülesanne: Kraana MK 100 Antud: Ln = 44,0 m L = 36,0 m Leida: Lmin max = 3,4...44m Ln = 52 m Qmax min = 8...2,05 t (0°) H = 33 m (0°) ja 58 m (45°) 8...1,7 t (45°) Hmax min = 33...0 m (0°) Q = 2,56 t (0°) ja 63...0 m (45 °) 1,6 t (45°) °min - max = 0°-45° ° max min = 45°-0° Kasutasin abimaterjalina: http://www.sarens
nimetatakse pumba tootlikkuse ebaühtluse astmeks . Siit lihtpumba ebaühtluse aste : 23 = Qmax/Qkesk. = [( D2 )/4× R(n/30)] / [( D2 )/4] × Rn / 30 =3,14. Q Qmax QKESK 0 0 0 90 180 270 360 8 2.kordse tegevusega kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste: Q Qmax QKESK 0 0 0 90 180 270 360 Q max (900 ja 2700) = F c = F R sin = FR(n/30) Qkesk = 2×FSn /60 = F R n / 15. = Qmax/Qkesk. = [( D2 )/4× R(n/30)] / [( D2 )/4] × Rn / 15] = /2 = 1,57. 23 9 3-kordse tegevusega kolbpumba ebaühtluse aste : 3-kordse tegevusega pump koosneb kolmest ühekordse tegevusega
Kodune ülesanne õppeaines ,,Soojusvarustussüsteemid" 1.1 Kütekoormus Qk = V q k ( t s - t v ) 10 -6 , MW N = Qk , MWh Tabel 1. Küttekoormus Qk MW N MWh Q1 1,11 N1 2,22 Q2 0,99 N2 59,19 Q3 0,86 N3 267,11 Q4 0,74 N4 456,79 Q5 0,61 N5 786,28 Q6 0,49 N6 1200,49 Q7 0,36 N7 300,57 1.2 Ventilatsiooni koormus 1 õhuvahetus = tund , s k V G= , l/s õhuvahetus N v = G cõ ( t s - tv ) 10-3 , MWh N Qv = v , MW Õhuvahetus = 3000s Õhukulu = 22,5 l/s Tabel 2. Ventilatsioonikoormus Qk MW N MWh Q1 ...
64 mm 3842.1105135 010 4 162.1105135 0104 17 7100 U max = 19.23 + 7.64 =20.69 mm< 2 2 =35.50 mm OK ! 200 3.3. Peatala arvutused 3.3.1. Peatala valimine Peatala on ühesildeline tala. Arvutuseks valin teine peatala, kus koormused on kõige suurem. Pd =1.1356.277.1=50.53 kN Qmax =R A =RB B M =0=-R A20+50.53 · ( 20-2.5 ) +50.53 · ( 20-5 ) +50.53 · ( 20-7.5 ) +50.53 · ( 20-10 ) +50.53 · ( 20-12.5 ) + Qmax =R A =RB =176.86 kN M max=176.8610-50.53 (10-2.5 )-50.53 ( 10-5 )-50.53 ( 10-7.5 )-50.53 ( 10-10 ) =1010.65 kNm Valin HEA500 c=390 mm d 390 = =32.5<72 -I RL. KL . t w 12.0 1.551.2202 M max=1010.65+ =1105.7 kNm 8cos 12 Kontrollin konsoolsed vöö [7]. c=117 mm
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht...
a = 4000 c = 1800 Q 9,5 0,5 10 10 M kNm 18 9,5 0,5 3.3 Sisejõudude analüüsi tulemus Qmax = 10 kN Mmax = 18 kNm Ohtlik ristlõige on punktis B : QB = 10 kN ja MB = 18 kNm 4. Tugevusarvutus M y Painde tugevustingimus : max = W [S] y =235 MPa materjali voolepiir 3 [ W ] = M [ S ] = 18 10 6 4 306 cm3 ristlõikele nõutav telg-tugevusmoment y 235 10 4.1 Painde tugevustingimus tugevusmomentide kaudu :
ristivoolus paiknevad konvektiivsete küttepindadega. Ebaühtlane temperatuuriväli toob kaasa soojuse hajumise toru seinas kõrgema temperatuuriga tsoonist madalama temperatuuriga toru ossa. Arvestades temperatuuri hajumist valem saab järgmise kuju. 1 2 s t sv = t tk + µ q max + 12-11 2 s ( + 1) Kus qmax maksimaalne soojuskoormus toru lauppinnal, soojuse hajumisetegur Hajumisteguri all toru mingis punktis mõistetakse suhet tegeliku temperatuuri ja temperatuuri vahel milline oleks toru ühtlasel kuumutamisel soojusvooga qmax. Temperatuurivälja suurim ebaühtlus on alakriitiliste parameetritega trummelkatla horisontaalsetes torudes. Joonis 12-6. Horisontaalse toru ülemiseosa ülekuumenemine vooluse kihistumisel
ületab isegi Mustoja langu(3,53m/km) . Väikseim vooluhulk, mis mõõdeti 27.juulil 1992 oli 0,014m3/s, suurim vooluhulk 8. augustil aastal 1986 aga 3,8m3/s. (A.Järvet) Peeda jõel asus enne II Maailmasõda neli paisjärve, millest on praeguseks alles jäänud Peeda ja Suure- Kambja paisjärv. Jõe vesi on aasta 1992 andmete järgi ülemjooksul eutroofne ja alamjooksul mesotroofne. Fekaalset reostust pole leitud.(kaitsekorralduskava) Periood Qmax Kevade suurvesi 3,71 Sügise suurvesi 3,8 Aasta suurvesi 3,8 Tabel 1: Andmed Peeda jõe Paju veski lävendi suurvee vooluhulkade kohta (m3/s) Elustik Peeda jõe ja Idaoja hoiualal võib näha kasvamas allikamailast, harilikku vesisammalt, kallas tömpkaanikut, jõgiputke ja jõgitakjat. Kaitsealustest loomadest kohtab hoiualal ka ojasilma ja saarmast
R. Soots "Hüdraulika ja hüdroseadmed" tabel 8, lk 96. Võtan silindri läbimõõduks D= 32mm ja =1,25 siis kolvivarre läbimõõt d= 14 mm. Vajalik pumba rõhk: Pp = pmax + p + p1 · = 100 + 4 + 4 ·1,25 = 109 bar = 109 ·105 Pa Maksimaalne tootlikus: v A 0,24 0,0008 q max = max = = 0,000202 m3/s = 12,1 l/min m 0,95 Pumba minimaalne tootlikus: Võtan 10% väiksemaks maksimaalsest tootlikusest. qmin = qmax X = 12,1 1,21 = 10,9 l/min Vastus: pumba minimaalne tootlikus 10,9 l/min KASUTATUD KIRJANDUS 1. Soots R. 2005. Hüdraulika ja hüdroseadmed. I osa. Tallinn. 2. Soots R. 2007. Pneumaatika ja pneumoseadmed. Tallinn.
Autopargi kohta: ∝t = = AD nim AD e + AD r + AD s De ja ADe - päevad ja autopäevad tööl Ds ja ADs - päevad ja autopäevad ettevõttes seisakus, mis on tingitud organisatsioonilistest põhjustest Vedude ebaühtlus Veomahtude ebaühtluse tegur: ηe ’= Qmax/Qk Veokäibe ebaühtuse tegur: ηe '' = Pmax/Pk Qmax - maksimaalne veomaht teatud ajaühikus, t Qk - keskmine veomaht samas ajaühikus, t Pmax - maksimaalne veokäive teatud ajaühikus, tonnkm Pk - keskmine veokäive samas ajaühikus, tonnkm Veotsükkel: Lõpetatud operatsioonide kompleksi, mis on vajalik kaupade või reisijate veoks. Autotranspordis mõeldakse transpordiprotsessi tsükli all ringi: t r=t pl + t ks + t ml +t ts tpl - pealelaadimise aeg tks - koormaga sõidu aeg
null , kuna sellel käigul toimub ainult silindri täitmine keskkonnaga (imemine) , siis keskmine pumba tootlikkus võime avaldada : Qkesk.= (F Sn) /60 = [( D2 )/4 × 2Rn ] / 60 = [( D2 )/4] × (Rn / 30) [m3/s] . kus kolvikäik S=2R Pumba maksimaalse tootlikkuse suhet keskmise tootlikkusse nimetatakse pumba tootlikkuse ebaühtluse astmeks . Siit lihtpumba ebaühtluse aste : = Qmax/Qkesk. = [( D2 )/4× R(n/30)] / [( D2 )/4] × Rn / 30 =3,14. Q Qmax QKESK 0 0 0 90 180 270 360 2.kordse tegevusega kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste: Q Qmax QKESK 0 00 90 180 270 360
Hommiku valemeid. Kevadsuurvee aegne ta täidab vaid osa pinnasepooridest ning pinnas minvooluhulga järgi saab otsustada, kui palju maksimum-vooluhulga-moodul, kui A < 100 km2: võib jõest (ojast) vett võtta ning kui palju peab on veega küllastumata. Õhustusvööndi all on küllastumusvöönd, milles pinnasepoorid on vett sinna loodusliku ökosüsteemi jaoks alles jätma. qmax = qk + q , kus täis. Veega küllastunud maapõueosa nim Äravoolunorm. Max- ja min.vooluhulgad: põhjaveekihiks ning selles leiduvat vett Äravoolunorm on pika aja keskmine äravool q = 0,02a + 0,3q95% -1,0 põhjaveeks. Maakoores vahelduvad vettkandvad aasta keskmiste vooluhulkade Qi aritmeetiline kihid vettpidavatega, mida nim veepidemeiks
1. Milline on Lagrange'i kordaja optimaalse väärtuse majanduslik tõlgendus tingliku ekstreemumi (võrduskitsendusega) ülesandes? Lagrange'i kordaja optimaalne väärtus O* x näitab, et ressursi varu b y suurendamisel hakkab toodangukoguse maksimaalne väärtus suurenema kiirusega x (nt eelarvetingimusel 4 K L 9 on toodangukoguse maksimaalne väärtus Qmax 1,125;4,5 | 5,06 , st ressursi varu suurenemisel ühiku võrra on maksimaalne väärtus suurenenud ligikaudu 1 võrra). 2. Kuidas tõlgendatakse varihindade optimaalseid väärtusi LP ülesande lahendi tundlikkuse seisukohalt? Võrrelge Lagrange'i kordaja tõlgendusega. Varihinnaks on Lagrange'i kordaja väärtus. Ressursi varihind on täiendav (varjatud) kasum, mida oleks võimalik saada vastava ressursi ühe lisaühiku kasutamisel. Varihindade optimaalsed väärtused LP ülesandes
tegemist võib olla kas ekraantorudega nende ühepoolsel kuumutamisel aga ka ristivoolus paiknevad konvektiivsete küttepindadega. Ebaühtlane temperatuuriväli toob kaasa soojuse hajumise toru seinas kõrgema temperatuuriga tsoonist madalama temperatuuriga toru ossa. Arvestades temperatuuri hajumist valem saab järgmise kuju. 1 2 s t sv = t tk + µ q max + 12-11 2 s ( + 1) Kus qmax maksimaalne soojuskoormus toru lauppinnal, soojuse hajumisetegur Hajumisteguri all toru mingis punktis mõistetakse suhet tegeliku temperatuuri ja temperatuuri vahel milline oleks toru ühtlasel kuumutamisel soojusvooga q max. Temperatuurivälja suurim ebaühtlus on alakriitiliste parameetritega trummelkatla horisontaalsetes torudes. Joonis 12-15. Horisontaalse toru ülemiseosa ülekuumenemine vooluse kihistumisel
HÜDRAULIKA ERIKURSUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1.Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind ja energia joon on paralleelsed. Piki voolu ristlõige erienergia ei muutu. ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR- vooluhulgamoodul. Q=CARio=Kio. Ristlõige võib olla mitmesugune: ristkülik, kolmnurk, poolring, parabool, trapets, liitprofiilid. Rennid tehakse betoonist, puidust jm. Kanalis torud ja dreennid on ka avasängid-on vabapind ja voolamine raskusjõu toimel. Trapetslõige: A- elavlõige A=bh+mh2= h2(+m), kus b-põhja laius, h-vee sügavus, m-nõlvustegur, -ristlõike lamedus. =b+2h1+m2 = h(+...
vastupidi. Kui rahuldav tõenäosuskõver käes, võib sellelt võtta vajaliku tõenäosusega vooluhulga. Vooluhulkade leidmine, kui vaatlusandmed puuduvad: maxvooluhulgad: Kui vaatlusandmeid on vähe ja ka rida ei õnnestu pikendada, tuleb arvutuslikud maksimumvooluhulgad arvutada empiirilistest valemitest. Eestis võib selleks kasutada K. Hommiku valemeid. Kevadsuurvee aegne maksimum-vooluhulga-moodul, kui A < 100 km2: qmax = qk + q , kus q = 0,02a + 0,3q95% -1,0 , minvooluhulgad: Kui vaatlusread on lühikesed või mõõtmisandmed hoopis puuduvad, võib kasutada kartogramme. Tuleb aga silmas pidada, et niiviisi saadud tulemused on üsna ligikaudsed ning täpsema vastuse saamiseks selle kohta, kui palju vett tuleb jõkke (ojja) jätta, tuleb pöörduda EMHI poole. Aine keskmise sisalduse arvutamine (1) - 16 - Ckesk aine keskmine sisaldus
tootlikkus võime avaldada : Qkesk.= (F Sn) /60 = [( D2 )/4 × 2Rn ] / 60 = [( D2 )/4] × (Rn / 30) [m3/s] . kus kolvikäik S=2R Pumba maksimaalse tootlikkuse suhet keskmise tootlikkusse nimetatakse pumba tootlikkuse ebaühtluse astmeks . Siit lihtpumba ebaühtluse aste : = Qmax/Qkesk. = [( D2 )/4× R(n/30)] / [( D2 )/4] × (Rn / 30) =3,14. 2.kordse tegevusega kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste: 12 Q Qmax QKESK 0 00 90 180 270 360 Q max (900 ja 2700) = F c = F R sin = FR(n/30), sin(900 ja 2700) = 1 Qkesk = 2×FSn /60 = F R n / 15. = Qmax/Qkesk. = [( D2 )/4× R(n/30)] / [( D2 )/4] × Rn / 15] = /2 = = 1,57. 3-kordse tegevusega pump koosneb kolmest ühekordse tegevusega Küsimus 7. Staatilise rõhu pumpade karakteristikud, rõhu ja jõudluse reguleerimine.
• ühekordse tegevusega pump • n - väntvõlli pöörete arv minutis • D - silindri sisemine diameeter 2 • S - kolvi käik Q D S 60n m 4 • m - pumba mahukasutegur. R Q L Qmax QKESK x S S=2R 00 90 180 270 360 KOLBPUMPADE KLASSIFIKATSIOON 1 Kortsuse järgi 2. Käivitus viisi järgi 1.1 ühekortsetegevusega kolbpump 2.1 käispumba 1.2 kahekortsetegevusega kolbpump 2.2 elektripumbad 1
Joonis 14.12 · väändemomendi T toimel mõjub ristlõike punktides väände- T pinge T, mille laotus loetakse samaseks sirge varda T max = ; väändepinge laotusega, suurim väändepinge: W0 · ristlõike ohtlik punkt on O1 (vedru sisepinnal) lõikepinge Qmax ja väändepinge Tmax on samasuunalised (on sama märgiga ja väärtused liituvad); · suure kõveruse puhul ilmneb punktis O1 lisaoht silindervedru sisepinnal on suhteline väändedeformatsioon suurem, kui välispinnal (Joon. 14.13); Koormatud vedru lõik Koormatud vedru keeru element
X obkesk = 2 Astaatiline Xobj Staatiline Xobj Obj. koormus Obj. koormus Qmin Qmax Qmin Qmax Toime pidevuse järgi: 1. Pidevatoimelised regulaatorid, kus regulaator on objektiga ühenduses püsivalt ja tema poolt avaldatav reguleeriv toime on reguleeritava suurusega pidevas seoses. 2. Diskreetse toimega regulaatorid, mis jagunevad omakorda 1. releetoimelisteks 2. Impulssregulaatoriteks Releetoimelisel reguleerimisel on regulaator objektiga ühenduses küll kogu aeg,
ressursse (tööjõud ja tooraine) kasutamata, järelikult pole need efektiivsed. Seisundid väljaspool TVKd pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures 4 töötajaga võimalik saavutada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. 3 liiki tootmismahtude kirjeldused: max, potentsiaalne, tegelik 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht Qmax so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid see pole saavutatav üheski ühiskonnas, sest: alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus), alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta; 2. potentsiaalne tootmismaht Qpot so. prognoositav, arvestatav tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades, arvestab tööga hõivatuid 3. tegelik tootmismaht Qteg see ongi vaadeldaval perioodil toodetav toodangu kogus ja
Ud k 1 1 Id k Ir a. 2Ud s q 0,5 qmax b. Joonis 1.31 50 mille sisend ja väljund asukohad on omavahel vahetatud. See tagab voolu regeneratsiooni ja talitluse voolu-pinge tasandi teises kvadrandis. Joonis 1.31, a näitab, et pinge tõstmise talitlus koosneb kahest etapist. Kui jõulüliti on suletud, siis läbib vool drosselit ning energia salvestub selles. Järgnevalt lüliti avaneb
M epüür Q epüür M M = y I Qmax z Nihkepinge laotus y K M(y) QS * D Q (y) Q = y Mmax Ib*
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, mere...
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
