Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüdroloogia arvestus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on hüdraulika?
  • Mis on hüdrogeoloogia ?
  • Mis on filtratsioon ?
  • Mis on filtratsioonitegur?
  • Mis on vooluhulk ?
  • Mida tähistab Reynoldsi arv?
  • Mis on viskoossus ?
  • Mis on pindpinevus ?
  • Kuidas vesi muudab oma tihedust?
  • Mis on hüdrauliline raadius ja depressiooni lehter?
  • Mis on Visual Modflow?
  • Mis on eutrofikatsioon ?
  • Mis on veeringe ?
  • Mis on efektiivdiameeter?
  • Mis on pais ja ülevool?
Mis on hüdraulika?  
Hüdraulika  on   hüdromehaanika   rakendusharu,  mis  käsitleb  vedeliku  tasakaalu  ja  liikumise 
seaduspärasusi. 
Mis on  hüdrogeoloogia
Hüdrogeoloogia  uurib  maakoores  e.  litosfääris  esinevat  vett,  ehk  on  põhjavee  uurimisega   tegelev  
teadusharu. 
Mis on  filtratsioon
Filtratsioon ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või  läbi ja ümber  vesiehitiste . Vesi 
võib imbuda näiteks läbi poorse  muldtammi. Filtratsiooni kiirust iseloomustab filtratsioonimoodul. 
Mis on filtratsioonitegur? 
Filtratsioonimoodul  on  pinnase  veeläbilaskvust  iseloomustav  suurus.  Filtratsioonimoodul  sõltub 
lõimisest  ehk  pinnast  moodustavate  osakeste   suurusest .  Näiteks  liivade  filtratsioonimoodul  on 
kümneid  või  sadu   kordi   suurem  kui  peenematest  saviosakestest  moodustunud  savipinnasel. 
Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. 
Mis on  vooluhulk
Vooluhulk  on  vooluveekogu  ristlõiget  ajaühiku  jooksul  läbiva  vee  kogus.  Tavaliselt,  kui  ei  ole 
märgitud  teisiti,  mõõdetakse  vooluhulka  jõe  suudmes.  Vooluhulka  mõõdetakse  tavaliselt 
kuupmeetrites sekundis (m³/s), harvem liitrit sekundis (l/s). Reeglina on jõe vooluhulk aasta jooksul 
ebaühtlane,  jõe  toitumisest  sõltuvate  maksimumide  ja  miinimumidega.   Vooluhulga   muutumine 
aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist veekogudes. Eesti kliimas on talvel ja suvel vooluhulk 
väike  ning  veetase  langeb.  Seda  nimetatakse  paguveeks  ehk  madalveeks.  Kevadel  lume  sulamise 
tõttu  jõgede  vooluhulk  suureneb  ja  veetase  tõuseb.  Seda  nimetatakse  suurveeks.   Sood ,   järved   ja 
veehoidlad  ühtlustavad  vooluhulka.  Suuri  järvi  ja  veehoidlaid  läbivatel   jõgedel   on  veetaseme 
aastane kõikumine väiksem. 
 
 
 
 
Mis on  Darcy seadus? 
Darcy uuring - vee läbimine mitmesuguse terasuurusega  liivade vahel. Filtratsiooni  põhiseadus  ehk 
Darcy seadus on eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike  voolamist  läbi poorse 
keskkonna. Seda kasutatakse peamiselt põhjavee liikumise  uurimisel  ja kirjeldamisel. Darcy seadus 
kehtib  selle  avastamisest  saadik  kõikide  newtonlike  vedelike  puhul.  Darcy  seadus  on  lihtne  vee 
vooluhulga  sõltuvus  poorse kihi hüdraulilisest  läbitavusest,  ristlõikepindalast, rõhu langusest ning 
veevoolu teepikkusest, nagu eelnevas valemis näidatud. 
                
 
Mida tähistab Reynoldsi arv? 
Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise  laadi  (laminaarne või turbulentne) 
määrav  dimensioonita  suurus.  Arv  saadakse  vedelikuosakesele  mõjuva  inertsjõu  jagamisel 
kujumuutust  takistavate  jõududega.  Arv  on  nimetatud  Osborne  Reynoldsi  järgi,  kes  esitas  selle 
1883. aastal. Reynoldsi arvu valem:  
 
Laminaarne ja turbulentne voolamine
Vee laminaarne voolamine on maapinnal võimalik - kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina (nt. 
põhjavesi,   vihmavee  äravool  väikse kaldega ja kivistunud/paakunud pinnasega nõlvadel  või  ka nt. 
 
asfalteeritud platsidelt). Laminaarne voolamine on iseloomulik peamiselt kui vee hulk on väike ja 
voolav  vesi  ei  ole  (jõudnud)  veel  moodustada  ajutisi  või  püsivaid  vooluteid. Laminaarse 
voolamisega  kaasneb  reeglina  mõõduka  intensiivsusega pindalaline   erosioon ,  mille  intensiivsuse 
ja püsivuse määratlevad taimkate ( alustaimestik !) ja reljeef. 
Turbulentsel   voolamisel  on  osakeste  liikumine  kõverdunud,  tekivad  keerised. Vedelikuosakesed 
liiguvad korrapäratult-segunevad üksteisega – korrapäratu liikumine keerukate trajektooride mööda. 
Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on selline vedeliku või gaasi voolamine, kus 
aineosakesed  liiguvad  korrapäratult,  tekitades  sageli  keeriseid,  kuigi  samal  ajal  liigub  kogu  aine 

 
mass  voolu  suunas.  Selline  liikumine  tekib  asjaolust,  et  aineosakestel  on  lisaks  voolusuunalisele 
kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. 
Mis on  viskoossus
Viskoossus  on  vedelike  omadus  takistada  oma  osakeste  liikumist  üksteise  suhtes.  Ta  on  vedeliku 
sisehõõrde mõõt. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada laminaarsel voolamisel, kui vedeliku 
kihid   liiguvad  üksteise  suhtes  erineva  kiirusega.  Nad   libisevad   üksteise  peal  ja  nende 
libisemispinnas tekib  hõõrdumine , mis püüab takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem 
on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk 
viskoosse vedelikuga 
Mis on  pindpinevus
Pindpinevus  on  pinnanähtus,  kus  vedeliku  pinnakiht  käitub  kui  elastne  kile.  Vedeliku 
pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna 
suurust vähendada. 
Kuidas vesi muudab oma  tihedust
Aine  tihedus  väheneb  temperatuuri  tõustes  ja  suureneb  temperatuuri  langedes.  Ehk  suvel  on  vee 
tihedus  väiksem,  kuna  temperatuur  on  kõrgem  ja  talvel  on  tihedus  suurem,  kuna  temparatuur  on 
madalam. Lisaks, mida soolasem seda tihedam. 
Mis on ÜB, AB, kus asub  paisu  jalam ja kus esineb hüdrauliline löök. 
Ülemine bjeff ehk ülavesi on vooluveekogu osa, mis jääb vahetult vesiehitisest (paisust või lüüsist) 
ülespoole. 
Alumine bjeff ehk alavesi on vooluveekogu osa, mis jääb vahetult vesiehitisest (paisust või lüüsist) 
allapoole. 
Paisu jalam on positiivse pinnavormi - näiteks mäe, künka või seljaku alaosa, mida ümbritseb vesi 
ning  sinna  on  ehitatud   vesiehitis ,  mille  eesmärk  on  kas  veevoolu  tõkestada  või  selle  taha  vett 
paisutada.  

 
Hüdrauliline  löök  esineb  torustikus  ja  see  on  iseloomulik,  kui  hüdroajami  abil  toimub  massi 
teisaldamine. 
Hüdrauliline löök. 
Voolava vee järsust pidurdamisest põhjustatud järsku rõhu suurenemine. Esineb: Paisude jalamil,  
Ventiilide, kraanide, torustikule monteeritud reg-seadmete kiirel sulgemise  
Pumpade jäsul seiskamisel 
Eriti ohtlik-pikkades torudes, milles suured vedelikumassid voolavad suure kiirusega 
Mis on hüdrauliline raadius ja depressiooni lehter? 
Voolu suhe ristlõikepindala hõlmatud märg
Alanduslehter on töötava kaevu, veehaarde või muu põhjavee taset alandava objekti ümber kujunev 
põhjavee vaba-või survepinna lehterjas nõgu. 
Mis on  Visual Modflow? 
USA  Geoloogiateenistuse  arvutiprogramm,  mida  kasutavad  hüdrogeoloogid  põhjavee  voolude 
simuleerimiseks läbi põhjaveekihtid 
Mis on  eutrofikatsioon
Veekogude   rikastumine    toitainetega .  Toimub  taimsete  toiteelementide,  eriti  fosfori  ja 
lämmastiku  ning  orgaanilise  aine  lisandumise  ja  akumuleerimise  tagajärjel.  Looduslik 
protsess,  selle  põhjustab  peamiselt  muldade  erosioon,  mille  kiirenemisele  inimene  oma 
tegevusega kaasa võib aidata. 
 
Eutrofikatsioon  on  tavaliselt  veekogude,  harvem  maa,  rikastumine  taimede  toitainetega,  peamiselt 
fosfori- 
ja  lämmastikuühenditega.  taimede  ülemäärast  kasvu  ja  sellega  kaasnevat 
lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades 

 
negatiivselt  kalade  ja  teiste   veeloomade   elukeskkonda.  Eutrofikatsioon  võib  aset  leida  nii 
mageveelistes kui soolase  veega veekogudes. 
Mis on  veeringe
Looduses toimub pidev veeringe. Vesi esineb looduses vedelas, tahkes ja kaasilises. Aur – vesi 
–  jää  =   kondenseerumine .  Vett   aurustub   õhku  praktiliselt  kõikjalt,  kõige  rohkem 
maailmameredel. 
Veeringe ehk vee  ringkäik  ehk  hüdroloogiline  tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, 
üleval  ja  all.  Ringlemise  käigus  võivad  muutuda  vee   agregaatolekud .  Veeringe  on  üks  osa  Maa 
üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis 
soojendab  ookeanide  vett,  kuni  see  hakkab  aurustuma  (jää  ja  lumi  võib  sublimeeruda  vahetult 
veeauruks).  Tõusvad  õhuvoolud  kannavad  veeauru  atmosfääri,  kus  see  kõrguse  kasvades  hakkab 
jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. 
Kuna  suur  osa  veest  aurustub  ookeanidelt  ja  langeb  sinna  ka  tagasi,  nimetatakse  seda   väikeseks  
veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud  veehulk , mis jõuab maismaale. 
Nimeta vettpidavad  setted
Vettpidavad  setted  on  savid  ja   liivad .  Vettpidavate  setete  leviku  alal  (savid,  liivad)  on  vee 
infiltratsioon väike. 
Mis on efektiivdiameeter? 
Efektiivdiameeter on selline lõimiskõveralt määratav läbimõõt, millest  väiksemaid  pinnaseosakesi 
on vastav protsent. 
Mis on  pais ja ülevool
Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha 
vett paisutada (tekitada  veehoidla ). Üldjuhul paikneb pais veekoguga (tavaliselt jõega) risti. 
Ülevool  on  tõke  sängis,  millest  vesi  üle  või  läbi  voolab.  Tõkke  võib  moodustada   lävi   või 
külgkitsend. Voolu tõkestamine põhjustab paisutuse. 

 
Kus kasutatakse kalatreppe ja milleks? 
Kalatrepp  ehk  kamberkalapääs  on  kaladele  vooluveekogul  mingit  tõket  (tavaliselt  paisu)  ületada 
võimaldav trepp , mis koosneb madalatest omavahel ühenduses trepiastmeist, mida läbib veevool. 
Kalatrepid  võimaldavad   kaladel   ületada  tõkkeid,  sest  seal  saavad  nad   ujuda   ja  ületada  mitmetest 
suhteliselt madalatest trepiastmetest  koosnevat  trepistikku, jõudes tõkketagusesse vette. Vee langev 
kiirus  kalatrepil  peab  olema  piisavalt  kiire,  et  meelitada  kalu  treppide  juurde,  kuid  samas  ei  tohi 
kiirus olla liiga suur, et  kalad  ei suudaks voolukiirust ületada, ega ka nii suur, et selle ületus kurnaks 
kalad liigselt ära, jätkamaks teekonda tõkketagusel vooluveekogul. 
 
 

 
Vasakule Paremale
Hüdroloogia arvestus #1 Hüdroloogia arvestus #2 Hüdroloogia arvestus #3 Hüdroloogia arvestus #4 Hüdroloogia arvestus #5 Hüdroloogia arvestus #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor missL Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused
64
doc

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, merefüüsika, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Hüdroloogia on tihedalt seotud mitme muu veeteadusega:

Hüdroloogia
Keemiatehnika osaeksami konspekt
23
pdf

Keemiatehnika osaeksami konspekt

Osaeksam hõlmab fluidumi voolamisega seonduvate massi- ja energiabilansside rakendusoskust, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhialuseid ja rakendusi ning vedelike transporti (voolamist torustikes) ning pumpade ehitust ja arvutust. Loengumaterjal lk 2 kuni lk 71. Harjutustunni materjal. Geankoplis. 2.7A-2.7F, Paal jt. Hüdraulika ja pumbad. 1. MÕISTED Reaalne fluidum, ideaalne fluidum, perioodiline ja pidev protsess, statsionaarne ja mittestatsionaarne protsess, akumulatsioon, kokkusurutav ja mittekokkusurutav fluidum jne Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud. Tuleb teada igas peatükis esitatud mõisteid! Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed või osad, mis põhinevad sarnastele teaduslikele printsiipidele ja mille teostamiseks kasutatakse ühiseid meetodeid. Protsess on vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks. 𝑚 𝑘𝑔 Masskulu 𝑚̇ = = [ ] ?

Keemiatehnika
Geoloogia eksam
6
docx

Geoloogia eksam

1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27. (7) M

Geoloogia
Kordamine geoloogia eksamiks
7
docx

Kordamine geoloogia eksamiks

1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, libisemine, veeremine). *Tuule g

Geoloogia
Geoloogia eksam 2018
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

Geoloogia​- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? ​(välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumi

Geoloogia ja hüdrogeoloogia
Keemiatehnika alused
23
pdf

Keemiatehnika alused

KEEMIATEHNIKA ALUSED 1. SISSEJUHATUS Keemiatehnika aine sisu: - Keemilis-tehnoloogiliste protsesside ja seadmete väljatöötamine, uurimine, kasutamine ja täiustamine - Tehnoloogilise protsessi läbiviimine selliselt, et oleksid tagatud ohutus, ökonoomsus ja kvaliteetne toodang Keemiatehnika (alused) on aluseks igale tehnoloogilisele protsesile, mis omab keemiaga seost. Neid on aga väga palju, alustades igapäevaste asjadega ­ nt. joogivee ja heitvee puhastamine, elektri- ja soojusenergia tootmine ­ lõpetades suurte tööstuslike rakendustega, nagu nafta- jm. kemikaalide tehastega, kuni kosmosetehnoloogiateni välja. Samuti kõiksugused biotehnoloogilised protsessid on ilma keemiatehnikaga mõeldamatud. Igat tervikuna suurt ja keerulist tootmisprotsessi saab jagada kompaktseteks osadeks, milleks on mingid väga konkreetsed protsessid ehk põhioperatsioonid. Põhimõisted: Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed

Keemiatehnika
Pinnasemehaanika - Pinnas ja vesi
46
pdf

Pinnasemehaanika - Pinnas ja vesi

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). Ehitiste a) b) c) d) Joonis 1.1 Pinnasega seotud ehitised või nende osad.a) pinnasele toetuvad (madal- ja vaivundament) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid, süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud) koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika

Pinnasemehaanika
Pinnased ja muld
24
docx

Pinnased ja muld

I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi, järvelubi. Osakeste läbim?

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun