U S Karrid M A A T E A D U S wikipedia Karstiseen M A A T E A D U S Koopad M Koopad e. maaalused tühimikud võivad tekkida: A · Põhjavee toimel (karst, sufosioon); · Lainetuse kulutaval toimel (abrasioon); A · Vulkaanilise tegevuse tõttu; T · Inimtegevuse tagajärjel. E Looduslikud koopad ja koobaste süsteemid võivad olla mitmesaja A kilomeetri pikkused (nt. Mammuti koobas 579 km, Optimistitseskaja 214 D km, Jewel 207 km, Hölloch 189 km) ja U
suundades. Põhjavee vool on küllastunud, kui kõik keskkonna tühikus on täidetud vedelikuga, poorid on täidestud veega. Hg läbilõige S-O siluri-ordiviitsiumi veekihid, heledam värv näitab sügavust, millest alates karbonaatkivimid on vettpidavad. S-O - siluri.ordiviitsuimi veekihid, tumedam värv näitab puukaevude suuremad erideebited. D2-1 Kesk-Alam-Devoni veekihid D2nr Narva Karst Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahutuvates Sufosioon Pudedates kivimites, purdsetetest. Pinnaosakeste väljakanne. Nähtused sulglohkudena
Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Coriolise jõu tõttu liiguvad põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Coriolise jõud on pöörlevas taustsüsteemis mõjuv jõud. St, et tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema. Sufosioon - on geoloogiline protsess mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langusi. Maavärin - seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: -tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad maa sisepinged -vulkaanilist maavärinat -langatusvärinat, mida tekitab koobaste
6. Nimbocumulus- Kihtrünkpilved äikesevimade ajal esinevad 7. Mis on advektiivne udu? Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasnev õhutempi langemine kastepunktini või alla seda. see on siis kui soe õhk liigub üle külma maapinna, tavaline udu. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500mni. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhtu liikumisel mandri kohale. 8. Mis on sufosioon? Geoloogiline protsess- mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinnasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langatusi. 9. Eoolised pinnavormid Pinnavormid mis on tekitatud ja kujundatud tuule abil. B 1. Evaportatsioon Aurustamine, mullast aurumine 2. Maavärinate teke
sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid, karrid, karstilehtrid, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, puusavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset. Karstinähtused: Karrid, orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad. Nimbocumulus- rünksajupilv, suured tumedad pilved äikese ajal. Mis on sufosioon?Geoloogiline protsess- mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinnasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langatusi. Eoolised pinnavormidPinnavormid mis on tekitatud ja kujundatud tuule abil. Evaportatsioon Aurustamine, mullast aurumine Maavärinate teke -Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhtu liikumisel mandri kohale. Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmõjul: a) soe niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma; b) jahtumise tagajärjel tekkib õhumassis kondenseerumine ja udu. Udu eelmised tüübid koos. Esineb ka kahe oluliselt erineva tempi ja suure niiskusega õhumassi segunemisel. 8. Mis on sufosioon? Geoloogiline protsess- mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinnasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langatusi. 9. Eoolised pinnavormid Pinnavormid mis on tekitatud ja kujundatud tuule abil. B 1. Evaportatsioon Aurustamine, mullast aurumine 2. Maavärinate teke
mineraalvett: 1.Pärnus Aguaegkonna põhjaveekihis, Ruhnus, Rõuges ja Vastseliinas (sisaldab broomi) 3) Värskas ja Häädemeestes 4 Pudisoos ja Pärispeal.Eestis toodetakse (on toodetud) mineraalvett Värskas, Iklas, Häädemeestes, Kärdlas ja Kuressaares. 23) Karst ja selle põhilised esinemisvormid (karrid, avalõhed, kurisud, koopad jt.). Millest sõltub karstivormide suurus ja morfoloogia. Mattunud ja paljaskarst, salajõed, tilkkekivid. Allikate tüübid. Sufosioon. Eriti suur toime on põhjav seal, kus aluspõhjas leidub vees lahustuvaid kivimeid nagu kivisool, lubjakivi, kips jt. Lahustumisprots tagajärjel kujunevad siin kivimites omapärased pinnavormid ja maasisesed õõnsused, spetsiifiline põhja- ja pinnavee rež, mullastik ja taimestik. Niisugust nähtuste kogumit, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest, osalt ka meh toimest lahustuvatele kivimitele nim karstiks. on looduses väga ulatuslikel aladel esinev nähtus
Filtreeruv vesi liigub mööda pinnase poore ja pragusid. Sellega kaasneda ebasoovitavad nähud: • Tekib veekadu ülemisest bjefist alumisse • Filtreeruv vesi avaldab paisule alati üleslükke jõudu. Surub paisu vertikaalselt üles (ehk filtratsiooni vasturõhk, mis vähendab ehitise stabiilsust) • Filtreeruv vesi võib lahustada pinnases olevaid soolasid nõrgestades sellega pinnase mehhaanilist tugevust ehk pinnase keemiline sufosioon. • Filtreeruva vee toimel võib esineda aluspinnase osakeste edasikanne ehk pinnase mehhaaniline sufosioon, mis nõrgestab samuti pinnase mehaanilist tugevust. • Läbi paisu aluspinnase filtreeruv vesi väljub alumises bjefis läbi jõe põhja. Teatud filtratsiooni intensiivsusel võib esineda alumise bjefi pinnase väljasurumist. Kindlustada! Filtratsiooni nähtuste vähendamiseks: • Vähendada filtratsiooni kiirust (suurendades filtratsiooni teepikkust nt
Kainosoikumi taimestikule on iseloomulikud katteseemne- ehk õistaimed. Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud imetajad. Kvaternaaris on arenenud ka inimene. (Viimase 2mln a jooksul) Nafta ja maagaas, pruunsüsi, turvas, kruus,liiv, savi, väärismetallidemaagid. 21. Sufosioon on geoloogiline protsess, mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu pinnaseosakeste väljakanne 22. Eesti geoloogia Eestis on kahekihiline geoloogiline ehitus. Esimene kiht on Eestis aluskord. See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit. Teine struktuurne kiht on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav. Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine v.a. pinnakate
kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses. KARST - nähtuste kogum ,mis on tingitud põhjavee ja pinnaveekeemilisest ja osaliselt ka mehhaanilisest toimest lahustuvatele kivimitele Selle tulemusena tekivad mitmesugused pinnavormid Paljaskarst - karstunud kivimid paljanduvad maapinnal Mattunud karst - karstunud kivimid ei paljandu maapinnal KARRID - kivimitesse tekkinud väikesed murded SUFOSIOON - kivimite lahustumine ja edasi kandumine põhjavees LIUSTIKUD KIONOSFÄÄR e. KRÜOSFÄÄR - atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kuisulab ja aurub FIRN - teralumi, tekib tänu sademete kuhjumisele LUMEPIIR - kionosfääri alumine piir Liustiku mõju a)aldab maapinnale koormust b)ulutab, kuhjab, transpordib materjali c)udab ilma külmemaks ja kuivemaks MANDRILIUSTIK Kulutav toime ürgorud Jääkriimud Otsamoreenid Kulutav-kuhjav: Voored
· Jõeorud püsiva sängivoolu kujundatud kulutusvormid. Sängorg, sälkorg, moldorg, kanjonorg Korrosioonilised ja sufosioonilised pinnavormid · Uhaku, Lüganuse juures, Kostivere · Karstivormid saavad olla ainult Põhja-Eestis, veidi ka Kagu-Eestis. Aluspõhi läheb üle mullaks. · Karstivormid tekivad pinna- ja põhjavee lahustuva ning mehaanilise toime ehk korrosiooni tagajärjel + erosioon · Sufosioon lasuvate kihtide vajumine ja langatusvormide teke Tuuletekkelised pinnavormid : · kõige rohkem seotud Läänemerega. Saaremaal, Hiiumaal väga palju. Luited Rannametsal, · üksik luiteid kohtab harva · Luidete tekkimisel kaks tegevust: tuiskliiva kuhjumine ja tuuule purustav tegevus Kürogeensed pinnavaromid · Söllid ehk sulglohud Paganamaal. Surnud jääpangad jäävad moreeni sisse ja sulades jäävad suured augud järgi
annaabi.ee 
