Hüdrosfäär (0)

Veeringe Maal, tema lülid: sademed, aurumine , jõgede äravool, infiltratsioon , veebilanss . Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust , õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1) perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal:
Soolane 97,2% Mage 2,8%
MAGE VESI 

• Pinnavesi 77,8%
  
• Põhjavesi 22,0%
  
• Mullavesi 0,2%
  

PINNAVESI 

• LIUSTIKUD 99,36 %
  
• JÄRVED JA JÕED 0,61%
  
• ATMOSFÄÄR 0,03% 
  
• Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus (ööpäevas, aastas).  
  
• Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest.
  
• Mandrite veebilansi iseloomustab põhiline seaduspärasus, mille kohaselt paljude aastate jooksul mandreile langevate sademete hulk on võrdne sealt auruva ja äravoolava vee hulgaga .
  
• Väiksemal maa-alal ning lühikese ajavahemiku kestel mõjutavad veebilanssi ka pinna- ja põhjavee filtratsioon, vee kondenseerimine pinnases, lumi jm.  
  
• Oletades, et hüdrosfääri veevaru on muutumatu suurus, ja et veeringest osavõtva vee keskmine hulk ei muutu, võib oletada , et maakera veeringe tuluosa ja kuluosa vahel valitseb tasakaal, millel põhineb maakera veebilanss 
  
• Maakera veebilanss 
  
• Amaailm– aurumine aastakeskmine summaarne Maailmamere pinnalt,
  
• Ap –maismaa perifeerse äravooluala pinnalt,
  
• As –siseäravoolu pinnalt, A – kogu maakera pinnalt
  
• S maailm – sademete summa Maailmamere pinnale,
  
• Sp – perifeersele äravoolualale, Ss- siseäravoolualale,  S – aastasumma kogu maakerale
  
• Ä – aastakeskmine äravoolu hulk mandritelt
  
• Väikese veeringe bilansi võrrand
  
• Am = Sm + Ä 
  
• Suure veeringe bilansi võrrand
  
• Sp = Ap + Ä 
  
• Sisearavoolualade veebilansi võrrand
  
• Ss = As 
  
• Kogu maakera veebilansi võrand 
  
• A=Am+Ap+As= Sm+Sp+Ss=S 
  
• A=S 
  

Kõige suurem aurumine piirkonniti: Kaspia mere vesikond, Sahara kõrb, Kesk- Austraalia kõrbealad (soojade hoovuste mõjualad).
VEETEMPERATUUR  

• Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid
  
• Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal
  

Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal!
Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi
Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Miks?
Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus ( Antarktikas 10-15 kraadi külmem kui Arktikas )
Mere soolsust mõjutavad:sademete hulga ja auramise vahekord,jõgede suubumine,ühendus ookeaniga.
Soolsus mõjutab mere liigilist koosseisu-elustikku; see on suurem 35-40 promillise soolsuse korral ja väiksem 5-15 promillise soolsuse korral. (Ntks Läänemere elustiku liigiline vaesus ongi seletatav vee väikese soolsusega, eriti lahtedes)
Kulutav tegevus järskrannikul
Lained jõuavad rannikule suure energiaga-kujunevad kulutusrannad
Pankrannik - murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava
Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile
RANNAPROTSESSID  ( Kuhjav tegevus laugrannikutel) ; Tekivad kuhjerannad
Jõgede toitumine 

• Vihmaveest
  
• Lumesulamisveest
  
• Lisajõgedest
  
• Põhjaveest
  

Äravoolu mõjutavad: Sademed,Õhutemperatuur ( auramine ),Lume sulamine ja liustike sulamine,Juurdevool lisajõgedest,Läbivool järvest, Paisu ehitamine.
Üleujutuste põhjused:1) merevee ootamatu tõus, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul 2)kui madalas rannikupiirkonnast paikneb lisaks suure ja veerohke jõue suue , põhjustab merevee tõus omakorda üleujutuse jõe alamjooksul. 3) Vihmad , kiire lume sulamine 4) linnade kasv-tihe hoonestus, katustelt ja asfalteeritud tänavatelt voolab vihmavesi kiiresti sadevee kanalisatsiooni ja sealt edasi jõkke, jõe vooluhulk võib järsult suureneda .
Kaitseks üleujutuste vastu: tammid , veehoidlad.
Veehoidlate rajamiseks on vaja silmas pidada: jõe äravoolu jaselle muutusi, veehoidla reuleerimisrežiimi selgitamiseks tuleb kindlaks määrata normaalveetase ning madalaim ja kõrgeim veetase, vee-energia kasutamine, laevaliiklus , puhke-ja kalamajandus.
Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb: 

• Kulutus e. erosioon- lammorg , sälkorg, moldorg ; põhja- ja küljeerosioon
  
• Setete transport
  
• Setete kuhjamine e. akumulatsioon- delta , kuhjetasandik jõe suudmealal
  

Delta suurus ja kuju oleneb: jõe vooluhulgast ja kantud setete hulgast, suudmeveekogu põhja ja lainetuse iseloomust ning hoovuste ja tõusu-mõõna esinemisest.
Termaalveed kujunevad: kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilisega piirkonnaga, kujunevadki maa sisesoojuse mõjual termaalveed.
Alanduslehter kujuneb suure veevõtu korral, kaevu ümber, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte. Ka veetaseme alandamine kaevetööde tegemisel mõjutab põhjaveetaset ka kaevandusalast kaugemal ja tekib alanduslehter.
Põhjavee reostusoht sõltub: vee liikumisest maapinnalt põhjaveekihti(puhastumine on seda parem, mida kauem on vesi aeratsioonivööndis ehk mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti), pinnakattest( hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel)
Rannikumeri reostub: tööstuse ja linnade reovetest( reovesi jääb mere pinnakihti ning kandub tuule ja lainetuse mõjul rannale), nafta ja selle saadused( tankerite avariid).
Reovee puhastamine:1) mehaaniline puhastamine- selle käigus eraldatakse reoveest ujuv praht ja muud jämedad tahked osakesed, naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. 2) Bioloogiline puhastamine: mikroorganismid lagundavad reovees olevat orgaanilist ainet 3) Keemiliselt puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. 4) Looduslähedased puhastusvõtted- biotiigid , puhastuslodud ja pinnasfiltrid, ka looduslikud märgalad, nagu lammid ja taimestikurikkad lodud.
Merekonventsioonid ja kokkulepped: 1970- merekaitse üldleping, merekk reostamise vähendamine nii rannikult kui laevadelt merre lastavate reoainetega; 1974- konventsioon , rahvusvaheline koostöö Läänemere kaitseks reostuse eest, selle elluviimiseks loodi töökomisjon HELCOM . ; 1970- Gdanski konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitmises Läänemeres ; Ramsari rahvusvah. Tähtsusega märgalade konventsiooni eesmärgiks on kaitsta märgalasid ja selle kaudu eelkõige veelinde.
Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või  pinnavee  imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse.
Rannavall on tormi(de) poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm .
Rannabarr on kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis on reeglina veepinnast allpool.
Rannabarrid on piklikud positiivsed pinnavormid . Tavaliselt koosnevad nad  liivast , aleuriidist ning kruusast. Rannabarrid tekivad sinna, kus lained murduvad.
Setete pikiränne- mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine.
Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnevpinnavorm.
Tulv on vooluveekogudes (jões ja ojas) esinev ajutine ja aperioodiline kiire veetõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti.
Haudmik-jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa
Koolmekoht  on jõe madal osa, kust saab jõge lihtsalt ületada
Soot  ehk  koold  ehk jõekoold (argikeeles ka vanajõgi)[1] on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine  looge   lammil . Tavaliselt muutub ta kinnikasvavaks järvikuks.
Jõelamm- oru põhjas sängi ümbritsev jõestetest tasandik , mis suurvee ajal üle ujutatakse.
Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
Aeratsioonivöönd ehk õhustusvöönd (ka aeratsioonivöö) on maakoore ülemine, maapinnast  põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett[1].
Küllastusvööndiks ehk küllastumusvööndiks nimetatakse maakoore osa, kus  kivimites  olevad poorid ja tühimikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht.