( a×s 2 a×t 2 )( ) m- keha mass a- keha kiirendus a- keskmine kiirendus a= + t- aeg t- keskmine aeg s t s=36 cm Katse nr Lisakoormised, g t1, s t1- t1, a (t1- t1)2, s2 m1=20,43 1,803 -0,00686 0,0000471 m1`=5,39+7,09 1,8558 0,04594 0,00211 1 m1-m1`=7,95 1,7878 -0,02206 0,000487 1,8039 -0,00596 0,0000355 1,7988 -0,01106 0,000122
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Peter-Sten Annus Teostatud: Õpperühm: IAIB31 Kaitstud: Töö nr. 3 OT: KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem 1. s = kontroll 2 at 2 Töö käik 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C teatud arv lisakoormise massiga m1. 1
keskele ja registreerige kruvikute lugemid tabelisse. 4. Lisage järk-järgult koormisi kuni juhendaja poolt antud väärtusteni, registreerides iga kord kruvikute lugemid. 5. Eemaldage vihid vastupidises järjekorras, võttes iga kord lugemid. 6. Arvutage igale koormisele vastav pikenemine. 7. Joonistage graafik teljestikus l=f(F). 8. Arvutage elastsusmoodul ja tema viga. Kats Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikenem e nr Mass kg Raskus Lugem Nihkumi Lugem Nihkumi ine mm kg mm ne mm mm ne mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. L=.....+/-...., d1=....+/-....., d2=....+/-....., d3=....+/-....., d=....+/-...... Kats Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikenem e nr Mass kg Raskus Lugem Nihkumi Lugem Nihkumi ine mm
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 5 OT allkiri: Külgliikumine Töö eesmärk Töövahendid Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised. teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. 1. Tööülesanne Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse Kontrollimine. 2. Töövahendid Atwoodi masin, lisakoormised 3. Töö teoreetilised alused 3.1. Atwoodi masin Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 5 OT allkiri Kulgliikumine Töö eesmark: Ühtlaselt kiireneva Töövahendid: Atwoodi masin, sirgliikumise teepikkuse ja kiiruse lisakoormised valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: m1 a= g 2m + m1
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Martti Toim Teostatud: Õpperuhm: AAAB11 Kaitstud: Töö nr: 5 OT allkiri Kulgliikumine Töö eesmark: Ühtlaselt kiireneva Töövahendid: Atwoodi masin, sirgliikumise teepikkuse ja kiiruse lisakoormised valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: m1 a= g 2m m1
Tutvumine Hooke'i seadusega ja Uuritav traat, seadis traadi traadi elastsusmooduli määramine pikenemise määramiseks, kruvik, venitamisel. mõõtejoonlaud SKEEM Katseandmete tabel l=............... ± ..........., d1=............. ± ............, d2=............. ± ................ d3=............ ± ............, =............. ± ............., g= 9,818 m/s2 Katse Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikene- nr. Mass, Raskus, Lugem, Nihkumine, Lugem, Nihkumine, mine, kg N mm mm mm mm mm 0. 0 0 0 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 5 OT: KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem Töö käik 2 at 1. s = kontroll 2 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C teatud arv lisakoormise massiga m1. 1
t ' C a U (h ) + h C ] [ a ][ ] U ( s '' ) s '' C Tabel 5.3 Newtoni teise seaduse kontroll s=40±0,5cm Katse nr. Lisakoormised, g t1, s t1-tk1, s (t1-tk1)2, s2 1,9907 -0,05334 0,002845156 m1 =19,73±0,01 1,9821 -0,06194 0,003836564 1 m1'=10,45±0,01 2,125 0,08096 0,006554522 m1-m1'=9,28±0,02 2,0795 0,03546 0,001257412
3 27,5±0,5 2,0538 0,002779 28,7±0,5 0,5897 0,002399 2,1634 0,003235 0,6244 0,000204 2,0953 0,000126 0,6491 0,000109 Tabel 3. Newtoni teise seaduse kontroll. s = 53±0,5 cm Katse nr Lisakoormised, g t1, s t1 - , s (t1 - )2, s2 2,6088 -0,0046 0,000021 m1=17,23 2,5109 -0,1025 0,010506 1 m1'=10,045 2,6382 0,0248 0,000615 m1-m1'=7,185 2,7145 0,1011 0,010221 2,5946 -0,0188 0,000353
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Martti Toim Teostatud: Õpperühm: AAAB11 Kaitstud: Töö nr. 5 OT Kulgliikumine Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised. teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem Teoreetilised alused. Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Masina põhiosadeks on vertikaalne metallvarb A, millele on kantud sentimeeterjaotisega skaala. Varda ülemisse otsa on kinnitatud kerge alumiinium- plokk B
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 5 OT KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem 1. Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: m1 g 2m m1 a= Selleks, et valem arvestaks ka ploki inertsimomendist tingitud niidi pinge erinevust kummalgi
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Kai Salm Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 5 TO: KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised. teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem 1. Töö teoreetilised alused: Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. m1 g
!"# $ %% & ' !(&&)( %% *+, %%(/ -. ** // ** . Katseandmete tabel Traadi pikenemine venitamisel. l = ......... ± ......... , d1 = ......... ± ........., d2 = ......... ± ........., d3 = ......... ± ........., d = ......... ± ........., g = 9.818 m/s2 . Katse Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikene- nr. Mass, Raskus, Lugem, Nihkumine, Lugem, Nihkumine, mine, kg N mm mm mm mm mm 0. 0 0 0 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Arvutused ja veaarvutused t , 0.95 2
= kus l on absoluutne pikenemine, l on keha esialgne pikkus, )* on suhteline pikenemine, * F on tõmbejõud, S on keha ristlõike pindala, on materjalist sõltuv võrdetegur, mida nimetatakse elastsuskoefitsiendiks. Katseandmete tabelid d1 = 0,42 mm d2 =0,44 mm d3 = 0,45 mm l = 817 mm = 0,817 m (T = 0,5 mm) Katse Lisakoormised Koormisele lähemal Koormisest kaugemal olev indikaatorkell olev indikaatorkell Pikenemine Mass kg Raskus N Näit +*,- Näit ü*/- mm mm mm mm mm 1. 1 9,80 0 0 0 0 0 2. 2 19,60 0,45 0,45 0,08 0,08 0,37 3
kruvikute lugemid. 5. Eemaldan vihid vastupidises järjekorras, võttes iga kord lugemid. 6. Arvutan igale koormisele vastava pikenemise. 7. Joonistan graafiku teljestikus l = f(F). 8. Arvutan valemi traadi elastsusmooduli ja tema vea. Katseandmete tabel Traadi pikenemine venitamisel l= d1 = d2 = d3 = d= Kat- Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikene- se nihkumine, nihkumine, mine, nr mass, kg raskus, N lugem, mm lugem, mm mm mm mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Pikenemise sõltuvus jõust f(x) = 0,021523227x - 0,204
Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkella- materjali elastsusmooduli määramiseks dega varustatud mõõteseade traadi tõmbedeformatsiooni kaudu pikenemise määramiseks, kruvik, mõõtelint Traadi pikenemine tõmbel d1= 0,60 mm d2= 0,61 mm d3= 0,60 mm ´ d=0,60 mm l=120,5 ± 0,05 cm T= 0,01 mm Katse nr Lisakoormised Koormisele Koormisest Pikenemine lähemal olev kaugemal olev ∆l=∆lalum- ∆lülem indikaatorkell indikaatorkell jaotis Mass Raskus Näit ∆lalum Näit ∆lülem kg N jaotisi jaotisi jaotisi jaotisi 1. 0 0 0 0 0 0 0 2
põllumajandussaadused kuuluvad talupojale, kes võib neid turustada oma äranägemise järgi, ka oli talupojal õigus kohtulikule kaitsele. 1765 avaldati 2 padenti: 1. mille alusel talupoeg sai juriidilise õiguse vallasvarale, tingimusel, et ta on täitnud nõutavad mõisakoormised ja ei ole võlgu pärushärrale. 2. Mõisnikud olid kohustatud deklareerima rüütelkonna kantseleile talupoegade koormised nagu oli kokku lepitud viimasel maapäeval ning lisakoormised pidi mõisnik talupojale rahaliselt või muul viisil hüvitama. Et talupoeg ei laostuks keelati nõuda lisakoormisi külvi- või muul pakilisel ajal. Politsei funktsioone täitsid Eestimaal adrakohtud ja Liivimaal sillakohtud, üks igas maakonnas. Nad tegelesid kuritegude uurimisega, väiksemate korrarikkumistega ja karistamisega ning talupoegade kaebuste kuulamise ja pidid põgenenud talupoegi otsima ja tagastama nad mõisnikele. Linnade politseikorraldus oli rahu ja korra hoidmine
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, mere...